1-09-13074/25 · Tartu Ringkonnakohus

1-09-13074

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13074 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 5. veebruari 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Vladimir Šmatko kaitsja advokaat Madis Mahlapuu määruskaebus. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

jätta Tartu Maakohtu 5. veebruari 2010 määrus muutmata ja süüdistatava Vladimir Šmatko kaitsja advokaat Madis Mahlapuu määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 05.02.2010 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus süüdistatavale Aleksandr Borodinile KarS § 3891 lg 1 ja § 255 lg 1 esitatud süüdistuses seoses tema surmaga.

Tartu Maakohtu 25.09.2009 määrusega anti kohtu alla Aleksandr Borodin (isikukood: 36308162748); Vladimir Šmatko (isikukood: 36702042253) ja Dmitri Kusotškin (isikukood: 37311042754). Kriminaalasja arutamine määrati kohtuistungile 25.11. kuni 10.12.2009.

Mustvee Linnavalitsusest kohtule saadetud surmaakti andmetel A. Borodin (isikukood: 36308162748), elukoht: XXX, suri 09.12.2009. Surmaakt on koostatud Mustvee Linnavalitsuses SA Tartu Ülikooli Kliinikumi XXX kliiniku XXX osakonnast 09.12.2009 välja antud lõpliku arstliku surmateatise nr 180443 alusel.

- 2 - Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel kriminaalmenetlust ei alustata, kui süüdistatav on surnud.

Kohus lõpetab KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel kriminaalmenetluse A. Borodini suhtes kriminaalmenetlust välistava asjaolu saabumisega. Süüdistatava A. Borodini surma fakt on tõendatud Mustvee Linnavalitsusest saadetud surmaaktiga. Süüdistatav suri kriminaalmenetluse kohtuliku uurimise eelmenetluse staadiumis. Süüdistatava surma järgselt ei ole keegi teatanud surnud süüdistatava suhtes menetluse jätkamise vajadusest.

Kriminaalmenetlust välistava asjaolu saabumisel ei ole kohtule teada menetluse jätkamise vajalikkus surnud süüdistatava suhtes.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Süüdistatava V. Šmatko kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse.

Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohus põhjendamatult ja ebaseaduslikult tuginenud kaevatavas määruses KrMS §-le 199. Nimelt KrMS § 199 sätestab kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, mille puhul kriminaalmenetlust ei alustata.

Käesolevas asjas on aga menetlus antud kriminaalasjas jõudnud kohtumenetluse staadiumi ning kaitsja arvates ei ole tuginemine KrMS §-le 199 õigustatud ning on seega ebaseaduslik.

KrMS § 268 sätestab kohtuliku arutamise piirid. Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2-6 ei ole sätestatud teisiti.

Paragrahvi teise lõike kohaselt võib prokurör kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist muuta või täiendada esitatud süüdistust. Kui süüdistust täiendatakse või oluliselt muudetakse, koostab prokurör uue süüdistusakti käesoleva seadustiku § 154 järgides. Uue süüdistusakti koostamine ei ole vajalik, kui prokurör muudab esitatud süüdistust, kergendades süüdistatava olukorda.

Seega on maakohus väljunud kohtuliku arutamise piiridest.

Kriminaalmenetluse lõpetamist kohtuistungil käsitleb KrMS § 274. KrMS § 274 lg 1 järgi kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2-5 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.

KrMS § 274 lg l sätestab, et kriminaalmenetlust ei lõpetata, kui selle jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil taotleb: süüdistatav käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel; süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

- 3 -

Vaieldamatu on fakt, et maakohtu 25.09.2009 määrusega kohtu alla antud Aleksandr Borodin suri 09.12.2009.

Määruskaebuses esitatud väide, et KrMS § 199 sätted on kohaldatavad vaid kriminaalmenetluse mittealustamise puhul ei tulene seadusest. KrMS § 199 lg 1 p 4, kui kriminaalmenetluse lõpetamise alus, kehtib nii kohtueelses menetluses (KrMS § 200) kui ka kohtulikul arutamisel (KrMS § 274). Seega maakohtu viide KrMS §-le 199 lg 1 p 4 Aleksandr Borodini suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisel seoses tema surmaga, on kooskõlas seadusega.

Määruskaebuses esitatud etteheide maakohtule, et lõpetades Aleksandr Borodini suhtes kriminaalmenetluse, on maakohus väljunud KrMS §-is 268 sätestatud kohtuliku arutamise piiridest, on kummaline. Kohtulik arutamine teiste süüdistatavate, sealhulgas ka määruskaebuse esitaja kaitsealuse suhtes toimub KrMS § 268 sätestatud piirides.

Määruskaebuse põhjendustest võib aru saada selliselt, et seoses ühe süüdistatava surma tõttu tulnuks prokuröril muuta või täiendada süüdistust. Vastuseks sellele märgib ringkonnakohus, et prokuröril on õigus süüdistust muuta või täiendada, kuid seda ei saa temalt nõuda ja olenemata sellest, kas prokurör seda õigust kasutab, ei saa see olla takistuseks Aleksandr Borodini suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisele.

Sisuliselt taotletakse määruskaebuses surnud Aleksandr Borodini suhtes kriminaalmenetluse jätkamist. KarS § 274 lg 2 p 2 kohaselt saavad seda teha süüdistatava lähedased. Ei süüdistatav Vladimir Šmatko ega tema kaitsja, määruskaebuse esitajana, ilmselt nende hulka ei kuulu, vähemalt ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid.

Neil asjaoludel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Ago Kutsar