2-17-15369/139 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15369

Tsiviilasi

XX hagi OÜ Belgardi Kaubandus vastu 31. juuli

2017. a

osanike

koosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks

või

kehtetuks

tunnistamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja OÜ Belgardi Kinnisvara määruskaebused

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel OÜ Belgardi

Kinnisvara (registrikood 11942053), seaduslik esindaja

GG

Kostja OÜ Belgardi Kaubandus (registrikood 10464723),

seaduslik esindaja XX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta XX ja OÜ Belgardi Kinnisvara määruskaebused rahuldamata.

3. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas kohtule OÜ Belgardi Kaubandus (kostja) vastu hagi, milles palus

tuvastada 31. juuli 2017. a osanike koosoleku otsuse tühisus või tunnistada otsus kehtetuks ning

2 (5)

jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus kaasas 31. augustil 2018 menetlusse hageja

poolele iseseisva nõudeta kolmanda isiku OÜ Belgardi Kinnisvara (kolmas isik).

2. Maakohus jättis 12. oktoobri 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. mai 2019. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud kostja

kanda.

3. Hageja esitas 11. juunil 2019 avalduse (täiendatud samal päeval), milles palus määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõista kostjalt enda kasuks välja lepingulise

esindaja kulude hüvitamiseks 2010 eurot ja sellelt viivise. Lisaks palus hageja märkida

menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, kas kostja seaduslikud esindajad DD ja PP

vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.

Menetluskulude nimekirja järgi tegi hageja esindaja menetluses tunnihinnaga 120 eurot (koos

käibemaksuga) toiminguid 16,25 tunni ulatuses. Mh kulus esindajal enne hagi esitamist

konsultatsiooniks 1 tund (toiming nr 1), hagi koostamiseks 2 tundi (toiming nr 2), kostja

seisukoha analüüsiks ja kliendiga arutamiseks 3 tundi (toiming nr 3), protokolliga tutvumiseks

0,5 tundi (toiming nr 4) ja kohtuistungil esindamiseks ja selleks ettevalmistamiseks 2,5 tundi

(toiming nr 5).

4. Kolmas isik esitas 18. juunil 2019 avalduse, milles palus määrata kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suuruse ja mõista kostjalt enda kasuks välja lepingulise esindaja kulude

hüvitise 1950 eurot ja riigilõivu katteks 300 eurot, samuti menetluskulude hüvitiselt viivise.

Lisaks palus kolmas isik märkida menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, kas kostja

seaduslikud esindajad DD ja PP vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.

Menetluskulude nimekirja järgi tegi kolmanda isiku esindaja menetluses tunnihinnaga 120

eurot (koos käibemaksuga) toiminguid 13,65 tunni ulatuses. Enne kolmanda isiku menetlusse

kaasamise avalduse esitamist kulus esindajal konsultatsiooniks 1 tund (toiming nr 1),

kohtuistungil esindamiseks 2 tundi (toiming nr 2), kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja

konsultatsiooniks 0,5 tundi (toiming nr 3), hageja seisukoha analüüsiks ja kolmanda isiku

menetlusse kaasamise avalduse koostamiseks 2 tundi (toiming nr 4), kostja seisukoha

analüüsiks ja konsultatsiooniks 0,5 tundi (toiming nr 5). Pärast kolmanda isiku menetlusse

kaasamist kulus esindajal mh kolmanda isiku kohtuistungil esindamiseks ja selleks

ettevalmistamiseks 2,5 tundi (toiming nr 7), kohtuotsusega tutvumiseks ja kliendiga

arutamiseks 2,5 tundi (toiming nr 8) ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 1 tund (toiming nr 9).

5. Kostja vaidles avaldustele vastu ja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Harju Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2019. a määrusega hageja ja kolmanda isiku

menetluskulude kindlaksmääramise taotlused osaliselt ja mõistis kostjalt hageja ja kolmanda

isiku kasuks välja hüvitise vastavalt 1000 eurot ja 515 eurot, samuti viivise seaduses sätestatud

määras.

7. Maakohus võttis toimingute ajakulu hindamisel arvesse, et mõlemaid menetlusosalisi

esindas lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk, kelle tunnitasu oli 120 eurot koos

käibemaksuga. Tasu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest Perejurist OÜ ei ole

käibemaksukohuslane.

8. Maakohus leidis, et hageja esindaja toimingud on põhjendatud 10 tunni ulatuses

tunnihinnaga 100 eurot ja hageja menetluskulud kokku on 1000 eurot (10 tundi x 100 eurot).

Hageja taotlus hüvitada esindaja kuluna 2010 eurot (koos käibemaksuga) ei ole põhjendatud

ega vajalik. Toimikust nähtub, et hageja on hagiavalduse ise allkirjastanud ja kohtule esitanud,

mistõttu ei ole toimingutele nr 1 ja 2 kulunud aeg põhjendatud. Nõustaja kulusid ei hüvitata.

Lepingulise esindaja volitused hakkasid kehtima 25. aprillist 2018 ja toimingu nr 3 vajalik ja

põhjendatud ajakulu on üks tund. Arvestades protokolli sisu ja pikkust, tuleb toimingu nr 4

3 (5)

ajakulu vähendada 0,25 tunni võrra. Toimingule nr 5 kulunud aega tuleb vähendada ühe tunni

võrra. 3. septembri 2019. a kohtuistung kestis 1 tund ja 50 minutit. Istungil esindamise ja

ettevalmistamise puhul tuleb lähtuda reaalselt kulunud ajast ja arvestada asjaolu, et sama

esindaja esindas istungil ka kolmandat isikut. Ühine esindaja ei tähenda seda, et nimetatud

toimingu osas saab menetluskulu hüvitist vastaspoolelt kahekordselt nõuda. Ülejäänud hageja

menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.

9. Kolmanda isiku esindaja toimingud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud

5,15 tunni ulatuses. Koos kohtukuludega (riigilõiv 300 eurot) on kolmanda isiku põhjendatud

ja vajalikud menetluskulud kokku 815 eurot (300 eurot + 5,15 tundi x 100 eurot).

Kolmanda isiku taotlus hüvitada esindajakuluna 1950 eurot (koos käibemaksuga) ei ole

põhjendatud ega vajalik. Kuni kolmanda isiku menetlusse kaasamiseni tehtud lepingulise

esindaja toimingud nr 1, 2 ja 5 ei ole põhjendatud. Kolmandale isikule laienevad hageja õigused

(sh istungil osalemine, menetlusdokumentidega tutvumine jne) alates isiku kaasamisest.

Kolmanda isiku avalduse koostamise ajakulu on põhjendatud ühe tunni ulatuses (toiming nr 4).

Kohtuistungil esindamise ja ettevalmistamise puhul tuleb lähtuda reaalselt kulunud ajast ja

arvestada asjaolu, et sama esindaja esindas istungil ka hagejat, mistõttu tuleb ajakulu vähendada

ühe tunni võrra (toiming nr 7). Arvestades, et kohtuotsusega tutvumise toiming kattub mõlema

esindatava puhul, ning apellatsioonikaebuse sisu ja mahtu, tuleb toimingutega nr 8 ja 9 seotud

ajakulu vähendada 1,5 tunni võrra. Ülejäänud kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas

märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud.

MÄÄRUSKAEBUSED

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2010 eurot.

Määruskaebusega seotud menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus hageja avalduse menetluskulude hüvitamiseks

põhjendamatult 1010 euro ulatuses rahuldamata.

11. Kolmas isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega mõista kostjalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1650 eurot.

Määruskaebusega seotud menetluskulud palus kolmas isik jätta kostja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt andis maakohus kolmandale isikule 23. mail 2018

toimunud korraldaval kohtuistungil tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamiseks

hiljemalt 6. juuniks 2018. Kohtunõude täitmiseks oli vaja kasutada õigusabi 7,5 tunni ulatuses

ja kanda sellega seoses kulusid. Eelnevat arvestades jättis maakohus enne viidatud avalduse

esitamist tehtud toimingutele kulunud aja eest põhjendamatult hüvitise välja mõistmata. Keegi

ei ole nõus esindama kohtus 500 euro eest.

12. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, andis hagejale menetlusabi riigilõivu

tasumisel, jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta

määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654

lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust

üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas ulatuses, kui

2010 eurot. Kolmas isik vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis enne

kolmanda isiku menetlusse kaasamist tehtud toimingute kulu rahuldamata (toimingud nr 1-5).

Muus osas kolmas isik maakohtule etteheiteid ei teinud. Seda arvestades kontrollib

4 (5)

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus jättis hageja avalduse 1010

euro ulatuses rahuldamata ja leidis, et kolmanda isiku toimingutele nr 1-5 kulunud aeg ei olnud

6 tunni ulatuses põhjendatud. Muus osas ei ole määruskaebuste esitajad maakohtule etteheiteid

teinud.

14. Esmalt märgib kolleegium, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5

ja 7). Seega peab kohus igal juhul kontrollima esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust,

sõltumata sellest, kas vastaspool vaidleb menetluskulude suurusele vastu või mitte. Seda on

maakohus praegusel juhul ka teinud.

Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus

sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

15. Vastates hageja määruskaebuses esitatud väidetele leiab kolleegium, et maakohus ei ole

menetluskulude kindlaks määramisel diskretsiooni piire ületanud.

Maakohus leidis õigesti, et esindaja menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole

põhjendatud, kuna Perejurist OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on põhjendatud

tunnitasu vähendamine, sest esindajaks ei olnud advokaat.

Maakohus leidis põhjendatult, et kuna hageja esitas hagiavalduse ise, ei saa selle koostamise ja

sellele eelnenud konsultatsiooni eest kulude hüvitamist kostjalt nõuda (toimingud nr 1 ja 2, vt

nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Hageja lepingulise

esindaja volitused hakkasid kehtima 25. aprillist 2018. Põhjendatud oli vähendada kostja

vastuse analüüsiks ja hagejaga konsultatsiooniks kulunud aega kahe tunni võrra (toiming nr 3),

sest kliendiga suhtlemiseks kulunud aega ei saa kohtupraktika kohaselt lugeda vajalikuks (vt ka

Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22). Protokolliga

tutvumise aeg 0,25 tundi ei ole ebamõistlikult lühike aeg. Arvestades, et hagejat ja kolmandat

isikut esindas sama lepinguline esindaja, leidis maakohus õigesti, et eelduslikult kulus esindajal

kohtuistungil mõlema menetlusosalise esindamiseks ja ettevalmistamiseks võrdne aeg (toiming

nr 5). Kuna mõlemad menetlusosalised taotlesid sellele toimingule kulunud 2,5 tunni eest

hüvitist ja kohtuistung kestis 1 tund ja 50 minutit, on põhjendatud hüvitada hagejale ajakulu 1,5

tunni eest.

16. Kolmas isik heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud

toimingutega, mis olid tehtud enne kolmanda isiku menetlusse kaasamise avalduse esitamist,

s.o 7,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et toimingud nr 1-5 on

põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, s.o 23. mai 2018. a kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja

konsultatsiooniks 0,5 tundi (toiming nr 3) ning hageja seisukoha analüüsiks ja kolmanda isiku

menetlusse kaasamise avalduse koostamiseks üks tund (toiming nr 4). Maakohus märkis

õigesti, et enne kolmanda isiku menetlusse kaasamist ei saanud talle tekkida menetluskulusid

(toimingud nr 1, 2 ja 5) ning arvestas, et pärast 23. mai 2018. a kohtuistungit koostas kolmas

isik esindaja abil menetlusse kaasamise avalduse ning selleks pidi tema esindaja protokolliga

tutvuma (toimingud nr 3 ja 4). Sh luges maakohus täielikult põhjendatuks toimingule nr 3

kulunud aja. Asjaolu, et kolmanda isiku arvates kulus toimingule nr 4 rohkem aega, ei anna

alust maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda. Kuna hagejat ja kolmandat isikut esindas

menetluses sama esindaja, siis ei olnud hageja seisukohaga tutvumiseks kulunud aeg ilmselgelt

ka põhjendatud.

17. Lisaks juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitajate tähelepanu sellele, et nende esitatud

avaldused menetluskulude hüvitamiseks sisaldavad arvutusvigu. Esindaja töötunnid on

teisendatud valesti, mistõttu erineb tundide arvul ja nende hinnal põhinev arvutus oluliselt

nõutavast hüvitise suurusest. See asjaolu aga ei mõjuta maa- ega ringkonnakohtu lahendi

5 (5)

lõppjäreldust, sest maakohus lähtus menetluskulude hüvitiste kindlaksmääramisel nende

vajalikkusest ja põhjendatusest ning ringkonnakohus üksnes kontrollis maakohtu lahendi

õigsust.

18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Hagejale anti 28. novembri 2019. a määrusega menetlusabi ja ta vabastati

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. Avaldaja on töövõimetuspensionär,

kelle sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus kokku 270,59 eurot kuus. Kolleegiumi

hinnangul esineb TsMS § 190 lg 7 järgi alus vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise

kohustusest. Kolleegiumile ei ole teada, et hageja majanduslik olukord oleks praeguseks

paranenud.

19. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler