2-18-5859/97 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. detsember 2019

Tsiviilasja number

2-18-5859

Tsiviilasi

Osaühingu ProInkasso hagi BANASIAK OÜ vastu 31 451

euro 24 sendi väljamõistmiseks

BANASIAK OÜ

apellatsioonikaebuse hind

29 905 eurot 44 senti

Osaühingu ProInkasso

vastuapellatsioonikaebuse hind

1545 eurot 80 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. juuli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BANASIAK OÜ apellatsioonkaebus ja Osaühingu ProInkasso

vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

/

vastustaja

(kostja):

BANASIAK

OÜ

(registrikood 14275195), esindaja vandeadvokaat Jelena

Benevolenskaja

Vastustaja / vastuapellant (hageja): OÜ ProInkasso

(registrikood 11078689), volitatud esindaja Evelin Jõgar

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BANASIAK OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 26. juuli 2019. a otsus

Osaühingu

ProInkasso

hagi

rahuldamise

ja

menetluskulude jaotuse osas.

3. Teha uus otsus, millega jätta Osaühingu ProInkasso hagi

BANASIAK OÜ vastu rahuldamata.

4. Jätta

OÜ

ProInkasso

vastuapellatsioonkaebus

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohutus

Osaühingu ProInkasso kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing ProInkasso (hageja) esitas 16. aprillil 2018 hagi BANASIAK OÜ (kostja) vastu

31 451 euro 24 sendi väljamõistmiseks. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt kui OÜ Trust

Alert solidaarvõlgnikult välja põhivõlgnevuse 14 952 eurot 64 senti, sissenõutavaks muutunud

intressi 16 senti, viivise 14 952 eurot 64 senti, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel ning OÜ-lt Trust Alert hageja kasuks välja mõistetud

menetluskulud 1505 eurot 80 senti.

Hagiavalduse kohaselt loovutasid KABALA AGRO OSAÜHING ja Osaühing ESTONIA

4. juunil 2013 hagejale nõudeid OÜ Trust Alert vastu vastavalt 9241 eurot 40 senti ja 6211

eurot 24 senti. 6. septembril 2013 sõlmisid hageja ja OÜ Trust Alert võla tunnistamise ja

tasumise maksegraafiku, mida ei täidetud. 17. jaanuaril 2017 esitas hageja hagi OÜ Trust Alert

vastu, mille Tartu Maakohtu rahuldas 14. juuni 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-873.

Kostja omandas ettevõtte OÜ Trust Alert ja vastutab temaga solidaarselt. Kostja esmakanne

äriregistrisse on tehtud 9. juunil 2017, s.o ajal, kui OÜ-l Trust Alert olid makseraskused,

tegevus hääbumas ja kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-17-873 lõppemas. Kostja asutamisotsusel

märgitud kontaktnumber on sama, mis on OÜ-l Trust Alert.

Kostja jätkab OÜ Trust Alert endist majandustegevust. Hagejale teadaolevalt teavitas OÜ Trust

Alert juulis oma hankijaid tegevuse jätkamisest kostja nime all. 10. juulil 2017 esitas OÜ Trust

Alert Tartu Terminal AS-ile teavituse, et OÜ Trust Alert kütusekaardid on üle läinud kostjale.

OÜ Trust Alert juhatuse liige Riho Räst avaldas septembris 2017 töökuulutuse loomaveo

autojuhi leidmiseks, kontaktandmetena oli märgitud info@banasiak.ee. Maalehes 11. jaanuaril

2018 ja 1. veebruaril 2018 avaldatud artiklites kirjeldati, et OÜ-ga Trust Alert seotud isikud

jätkavad tegutsemist kostja nime all. Kohtutäitur on 5. aprillil 2018 koostanud õiendi

sundtäitmise võimatuse kohta täiteasjas nr 193/2017/1171 ja tuvastanud, et üks OÜ Trust Alert

loomaveosõidukitest Volvo FH16 võõrandati 21. juunil 2017 kostja juhatuse liikmele Zbigniew

Banasiakile hinnaga 4000 eurot. Kostjale on üle läinud OÜ Trust Alert materiaalsed vahendid,

töötajad, kliendibaas ja koostööpartnerid.

Kostja käive 2017. aasta 4. kvartalis on korrelatsioonis OÜ Trust Alert sama perioodi käibe

langusega. Äsja tegevust alustaval ettevõttel ei saa esimesel majandusaastal olla käivet, mis

vastab aastaid tegutsenud ettevõtte käibele. Mõlema ettevõtte tegevusalaks on eluloomade

vahendamine ning sama on ka tegevuskoht.

OÜ Trust Alert juhatuse liige R. Räst on tihedalt seotud kostjaga, olles selle ettevõtte tegelik

juht ja kasusaaja. Usutav ei ole Maalehe artiklites avaldatud väide, et R. Räst on kostja

lihttööline, R. Rästi seotus kostjaga on olnud varasem.

2. Tartu Maakohus rahuldas hagi 2. oktoobri 2018 tagaseljaotsusega. Kostja esitas 4. novembril

2018 tagaseljaotsuse peale kaja. Tartu Maakohus jättis 4. detsembri 2018 määrusega kaja

rahuldamata ja tsiviilasjas menetluse taastamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10. jaanuari

2019 määrusega kostja määruskaebuse Tartu Maakohtu 4. detsembri 2018 määruse peale,

tühistas maakohtu määruse, rahuldas kaja, taastas tsiviilasja menetluse ja saatis tsiviilasja

maakohtule menetluse jätkamiseks.

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjal puudub mistahes puutumus OÜ Trust Alert võlgade ja kohustustega, selliseid

võlgnevusi ei ole üle võetud, ettevõtte ülevõtmist ei ole toimunud. Kostja ei jätka OÜ Trust

Alert tegevust, ei ole seotud juhtorganite kaudu, vaid ajab äri iseseisvalt.

Z. Banasiak on Poola kodanik, kelle Poolas asuv firma F.H.U. Zbigniew Banasiak tegeleb

kariloomadega. Aastatel 2013–2014 oli OÜ Trust Alert R. Rästi kaudu vahendajaks tehingus

F.H.U. Zbigniew Banasiak ja Läti firmade vahel, hiljem müüs OÜ Trust Alert loomi firmale

F.H.U. Zbigniew Banasiak.

Z. Banasiak otsustas laiendada äri Eestisse ja luua kariloomade äriga tegelev firma. Kuna

Z. Banasiak ei valda keelt, mis võimaldaks Eestis asju ajada, kasutas ta Eestis suhtlemiseks

Krzyrztof Myšlaki abi, kes valdab vene keelt ja tema naise abi, kes valdab inglise keelt. Firma

registreerimiseks oli vaja eesti keelt valdavat isikut ja selleks sai tuttav R. Räst. Firma

asutamiseks läks Z. Banasiak koos R. Rästiga 7. juunil 2017 notari juurde, kus Z. Banasiak

allkirjastas dokumendid ning kandis vajaliku osakapitali sissemakse oma isikliku raha arvelt.

Z. Banasiak on kostja ainus omanik, tegelik kasusaaja ja ainus juhatuse liige.

Kostja registreeriti Põlva maakonnas põhjusel, et sinna oli kavas osta ruumid loomade jaoks.

Kuna müügihinnas ei saavutatud kokkulepet, oli ruumide omanik nõus sõlmima rendilepingu,

mis sõlmiti 1. augustil 2017. Rendilepingu objektiga seoses muid kohustusi üle ei võetud. Sama

rendipind ei tõenda ettevõtte üleminekut. OÜ Trust Alert ei andnud loomade jaoks mõeldud

ruumi kostjale üle, seda tegi ruumide omanik uue lepingu alusel.

Kostja ei ole teadlik asjaolust, et OÜ Trust Alert teavitas juulis 2017 hankijatele koostöö

jätkamisest kostja nime all. OÜ Trust Alert jätkab oma tegevust ning OÜ Trust Alert poolne

kohustuste mittetäitmine ei ole kostja vastutuse aluseks.

Z. Banasiak palus R. Rästilt abi kütusekaardi saamiseks loodud firmale, kuid kostja ei oska

selgitada, miks selleks vormistati OÜ Trust Alert kütusekaart. Kütusekaart ei ole kostja

tegevuses oluline, kaardil puudub materiaalne väärtus. Kütusemüüjaid on palju ning pole erilist

vahet, kellelt kütust osta.

Z. Banasiak palus R. Rästi abi kostja jaoks poola keelt valdavate töötajate leidmisel. R. Räst

ütles augustis 2017, et ei saa oma töötajaid tööga kindlustada ning nad otsivad tööd, mis oleks

seotud loomadega. Kostja sõlmis töölepingud 1. septembril 2017 ja see oli töötajate vaba tahe.

Endiste OÜ Trust Alert töötajatega uute töölepingute sõlmimisega ei tulnud üle OÜ Trust Alert

kohustusi. Leping ühe töötajaga lõpetati juba 10 päeva pärast, teise töötajaga ühe kuu

möödudes, samuti võeti tööle töötaja, kes ei olnud varem OÜ-s Trust Alert töötanud. R. Räst

töötab kostja alluvuses töölisena. OÜ Trust Alert kliendilepinguid ei ole kostja üle võtnud,

omanikud (talunikud) müüvad loomi neile, kes rohkem maksavad.

Sõiduki müügilepingust poola firmale F.H.U. Zbigniew Banasiak ei nähtu müüki kostja

juhatuse liikmele Z. Banasiakile, ostja on juriidiline isik ja ei ole seotud kostjaga. Z. Banasiak

ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval Võrus ning lepingul puudub tema allkiri (Poola juriidilise

isiku juhatuse liikme allkiri). Poola firma F.H.U. Zbigniew Banasiak ei ostnud autot ning pole

seda kunagi kasutanud. OÜ Trust Alert müüs K. Myšlaki abil auto poola firmale Salaheddin

Kaka sp.z o.o. ja OÜ Trust Alert esitas sellele firmale 13. septembril 2017 arve nr 170114.

Kohtutäituri õiendist nähtuvalt ei olnud OÜ-l Trust Alert mingit vara, sh kinnisvara ja seega ei

olnudki midagi, peale kütusekaardi, üle anda. Ettevõtte tuumiku üleminekut ei ole toimunud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 26. juuli 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 29 905 eurot 44 senti ning jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu

tsiviilasjas nr 2-17-873 OÜ-lt Trust Alert välja mõistetud menetluskulude 1505 euro 80 sendi

ja VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitise 40 euro väljamõistmiseks.

Maakohus jättis hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 2588 eurot 65 senti.

Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte korraga ja ühe

tehinguga (Riigikohtu 20. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5282, p 9). Ettevõtte üleminekut

iseloomustavate elementide kontrollimisel tuleb muuhulgas lähtuda Euroopa Liidu Nõukogu

12. märtsi 2001 direktiivist 2001/23/EÜ, kuid ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga

olemas olema kõik ettevõtte üleminekut iseloomustavad elemendid (Riigikohtu 12.juuni 2019

otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 13).

Maakohus leidis, et OÜ Trust Alert on üle läinud kostjale. OÜ Trust Alert ja kostja

põhitegevusala ja tegutsemispiirkond langesid kokku. OÜ Trust Alert üleminek kostjale oli

toimunud ettevõtete juhatuse liikmete R. Rästi ja Z. Banasiaki kokkuleppel. Isegi juhul, kui

Z. Banasiak palus R. Rästilt ainult abi nii uue ettevõtte loomisel kui ka sellega kaasnevatel

asjaajamistel, oli R. Räst sisuliselt OÜ Trust Alert tegevuse kandnud üle kostjale. Tähtsust ei

oma, mida Z. Banasiak teadis, vaid see, mida ta võis teada. Ettevõtte juhi poolt ei ole mõistlik

eeldada, et alustades ettevõttega teises riigis on koheselt olemas tegevusvaldkond ja piirkond

kus tegutseda, töötajad ja kliendid. Z. Banasiakil oleks olnud mõistlik eeldada, et sisuliselt on

tegemist OÜ Trust Alert tegevuse jätkamisega.

Maakohus luges tõendatuks hageja väite, et OÜ Trust Alert töötajad läksid üle kostjale. Asjaolu,

et kostja osa töötajaid hiljem vallandas või lahkusid töötajad ise, ei välista töötajate töötamist

kostja alluvuses. Töötajate töötamise aeg kostja alluvuses ei oma ettevõtte ülemineku

hindamisel tähtsust. Kuigi väidetavalt oli töötajate OÜ-st Trust Alert lahkumisel ja kostja juurde

tööle asumisel teatud ajavahemik, oli siiski R. Rästi poolt töötajatele pakkumine tehtud, kohtule

ei ole esitatud andmeid, et töötajad oleksid vahepeal töötanud teistes ettevõtetes. Vahetult pärast

OÜ Trust Alert poolt töölepingu lõpetamist asusid töötajad tööle kostja juures.

OÜ Trust Alert klientide (andmebaasi) üleminek kostjale on tõendatud. Klientide andmebaasi

üleminekut tõendab ka kostja käive. Kui tegu oleks olnud turul emaskordselt tegevust alustava

ettevõttega, ei oleks kohe tegevuse alguses käive saanud olla suuruses, mis vastab pikalt

tegutseva ettevõtte käibele.

Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kuigi tõendatud on OÜ Trust Alert kasutuses olnud

kütusekaardi üleminek kostjale, ei tähenda ainuüksi see asjaolu ettevõtte üleminekut. Samas

viitab see R. Rästi ja Z. Banasiaki omavahelisele koostööle ning OÜ Trust Alert ja kostja

seotusele. Ettevõtte üleminekut tõendab ka asjaolu, et oli avaldatud kuulutus loomaveo autojuhi

otsimise kohta, kontaktandmeteks oli info@banasiak.ee ja kontaktisikuks R. Räst.

OÜ Trust Alert poolt sõiduki Volvo FH16 reg.nr 245TJK müümine F.H.U. Zbigniew

Banasiakile ei ole tõendatud. Sõiduki müümine ei tõenda OÜ Trust Alert üleminekut kostjale.

Kohtutäituri õiendist nähtuvalt ei kuulunud OÜ-le Trust Alert ühtegi kinnistut, arvel olnud

sõidukist kaks on lammutatud, üks müüdud. Seega ei ole OÜ-l Trust Alert olnud vara, mida

oleks saanud üle anda. Samas asus maakohus seisukohale, et nii ettevõtete tegevusvaldkond kui

ka tegevuskoht on jäänud samaks, suurem osa töötajatest ja kliendid on kostjale üle läinud,

seega on üle antud see, mida oli võimalik üle anda. Maakohus ei nõustunud, et OÜ Trust Alert

tegutseb edasi. Äriregistri 19. juuli 2019 andmete kohaselt oli OÜ-le Trust Alert sisse kantud

kustutamishoiatus. OÜ Trust Alert tegevus, töötajad ja võimalikud kliendid läksid kostjale üle

või tegid kostjaga tehinguid, auto on müüdud, seega puudub võimalus tegevuse jätkamiseks.

Hageja esitas kostja kui solidaarvõlgniku vastu rahalise nõude. Maakohus luges kohtuotsuse

tsiviilasjas nr 2-17-873 TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalseks tõendiks, millega on tõendatud

rahaline nõue kostja vastu summas 29 905 eurot 44 senti, millele lisanduvad menetluskulud

1505 eurot 80 senti, kokku 31 411 eurot 24 senti. Hageja oli käesolevas tsiviilasjas esitanud

nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. Maakohus

leidis, et hageja nõue OÜ-lt Trust Alert välja mõistetud menetluskulude osas summas 1505

eurot 80 senti ja sissenõudmiskulude osas 40 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kostja oli

solidaarvõlgnik põhinõude, s.o 29 905 euro 44 sendi suuruse nõude osas, teises tsiviilasjas

tekkinud menetluskulud ei kuulu põhinõudesse. Hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-873 eraldi

nõuet muul alusel esitanud. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet ei ole tsiviilasjas

nr 2-17-873 esitatud, samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja

oleks enne hagi esitamist kostjalt võla tasumist nõudnud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt, s.o resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ettevõtte üleminek on toimunud. Kui kostja ei omandanud

hageja võlgnikult äritegevusega seotud olulist vara (kinnistuid, hooneid, seadmeid jm), siis ei

ole põhjendatud asetada kostjale ka hageja võlgniku kohustusi (VÕS § 182 lg 2).

Selleks, et kohalduks Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ, peab üleminek puudutama stabiilset

majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab

inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga

majandustegevust. OÜ Trust Alert näol ei ole tegemist stabiilse majandusüksusega. Maakohus

tegi vastupidiselt tuvastatud ja tõendatud asjaoludele järelduse, et OÜ-l Trust Alert puudusid

võimalused oma tegevuse jätkamiseks, kuna ettevõtte tegevus, töötajad ja võimalikud kliendid

läksid üle kostjale või tegid tehinguid kostjaga ning auto oli müüdud. Tsiviilasja materjalidega

on tõendatud, et kostja ei saanud OÜ-lt Trust Alert mingit vara, mille kasutamise abil oleks

võimalik raha teenida.

Antud juhul on kostja seaduslikuks esindajaks (ainsaks omanikuks, juhatuse liikmeks) Poola

kodanik Z. Banasiak, kes on aastaid tegelenud äritegevusega kariloomade osas ning tunneb seda

valdkonda hästi, kuid ei valda võõrkeeli, et asju ise ajada. R. Räst ei ole kunagi kostjat juhtinud.

Kostja ei nõustu, et OÜ Trust Alert ja kostja põhitegevusala ja tegutsemispiirkond on

kokkulangevad, mis on tõendiks ettevõtte ülemineku kohta. Maakohus jättis tähelepanuta, et

Z. Banasiak tegeleb veistega juba 20 aastat. Eestis hakkas ta veiseid kokku ostma juba enne

kostja registreerimist. OÜ Trust Alert tegeles lammaste vahendamisega, millega kostja ei

tegelenud. Asjaolu, et erinevate äriühingute tegevusvaldkonnad võivad kattuda, ei tõenda veel

ettevõtte üleminekut.

OÜ Trust Alert klientide (andmebaasi) üleminekut kostjale ei toimunud. Kliendid pöördusid

kostja poole, kuivõrd kostja äriühing maksis paremat hinda ning oli usaldusväärsem ostja.

Stabiilset kliendibaasi pole olemas. Loomi müüvate talunike nimekirjad on internetis vaba

juurdepääsuga. Talunikud müüvad loomi nendele, kes pakuvad paremat hinda ning seetõttu on

selles äris peamine omada kapitali. Ainsaks ostjaks kostja jaoks oli Z. Banasiak ise (F.H.U.

Zbigniew Banasiak kaudu) ning seetõttu ei olnud talle võimalik kliente / ostjaid üle anda.

Kuivõrd OÜ Trust Alert ei olnud rendilepingu objektiks olnud loomalauda omanik, ei saanudki

ta loomalauda suhtes mistahes lepinguid sõlmida ja seda kostjale üle anda.

Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et OÜ Trust Alert on läinud üle kostjale ettevõtete

juhatuse liikmete R. Rästi ja Z. Banasiaki kokkuleppel. Maakohtu järeldus on vastuolus

Z. Banasiaki vande all antud seletusega ja tunnistaja R. Rästi ütlustega. Asjaolu, et R. Räst on

kuulutanud loomaveo autojuhi otsimise kostja jaoks ja märkinud kontaktandmeteks

info@banasiak.ee ja kontaktisikuks ennast, ei tõenda ettevõte üleminekut.

OÜ Trust Alert töötajad ei läinud kostjale üle. Töötajad lahkusid OÜ-st Trust Alert omal soovil

ning kuna Z. Banasiak ei leidnud poola keelt kõnelevaid töötajaid, oli ta nõus võtma töötajad,

kes varem töötasid OÜ-s Trust Alert. Kostja sõlmis töötajatega uued lepingud ega võtnud endise

tööandja kohustusi üle. Tööd kostja ettevõttes teostati ka teiste isikute ja firmade poolt.

Maakohus ei hinnanud asjaolusid ja tõendeid, mis on seotud hageja ja OÜ Trust Alert vahelise

vaidlusega kütusevõla tasumisel ja selles kompromissi saavutamisel, samuti jättis maakohus

põhjendamatult tähelepanuta kostja poolt esitatud õiendi ja kasumi aruanded F.H.U. Zbigniew

Banasiak kohta. Maakohus jättis hindamata kostja poolt esitatud tõendid OÜ Trust Alert

tegevuse kohta suvel ja sügisel 2017 ja osalise võlgade hüvitamise kohta enne 2018. a kevadet.

6. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja on kaebuses väljendanud

seisukohta, et tsiviilasjas ei ole leidnud tõendamist VÕS §-s 182 sätestatud ettevõtte üleandmise

eeldused, jättes täpsustamata, millised need eeldused VÕS §-st 182 tulenevalt on ning millised

on maakohus jätnud tuvastamata. Kostja on meelevaldselt järeldanud, et kuivõrd OÜ Trust

Alert ei omanud ühtegi hoonet ega sõidukit, ei ole kostja omandanud olulist vara ning seetõttu

ei ole põhjendatud ka kohustuste ülemineku tuvastamine. Kostja on vääralt tõlgendanud

direktiivi 2001/23/EÜ ning on esitanud varasemate seisukohtadega vastuolulisi väiteid.

Kostja käsitlus, nagu omaks asja lahendamise seisukohast tähtsust kostja juhatuse liikme

Z. Banasiak tahe ettevõtte ülemineku osas, ei ole õige.

7. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonikaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse OÜ-lt Trust Alert tsiviilasjas nr 2-17-873 väljamõistetud menetluskulude ja

VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmise osas, teha asjas uus

otsus, millega mõista kostjalt välja menetluskulud summas 1505 eurot 80 senti ning

sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohtu käsitlus põhi- ja kõrvalnõuete

ülemineku osas eraldi ei ole põhjendatud, kuivõrd ettevõtte ülemineku korral lähevad üle kõik

üleandja kohustused ning asjas ei saa enam tekkida vaidlust nõude tekkimise aluse üle. Ettevõtte

ülemineku korral läksid OÜ-st Trust Alert kostjale üle ka kõik VÕS § 183 lg-le 1 vastavad

kohustused, sh tsiviilasjas nr 2-17-873 OÜ-lt Trust Alert väljamõistetud menetluskulud.

Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Maakohus ei ole sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude seisukoha kujundamisel tuginenud ühelegi seadusele ega asjas esitatud

tõenditele. Hageja on hagiavaldusele lisanud kohtutäituri õiendi sundtäitmise võimatuse kohta.

Maakohus ei ole nimetatud tõendi arvestamata jätmist asjas põhjendanud. Lisaks ei ole

tsiviilasjas nr 2-17-873 väljamõistetud kulude puhul tegemist sissenõudmiskulude, vaid

tsiviilasjas nr 2-17-873 kohtuotsusega väljamõistetud õigusabikulude ja riigilõivuga.

8. Kostja vaidles hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, leides, et mingit OÜ Trust Alert

võlgade ülevõtmist ega ettevõtte üleminekut ei ole toimunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa-

ja ringkonnakohtus hageja kanda.

10. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist, mis on OÜ-l Trust Alert hageja ees.

Hagiavalduse kohaselt toimus ettevõtte Trust Alert OÜ tegevuse üleminek kostjale pärast seda,

kui jõustus kohtuotsus, millega rahuldati hageja nõue Trust Alert OÜ vastu, hageja väitel

vastutab kostja hageja ees kui solidaarvõlgnik VÕS § 183 lg 1 alusel.

TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada, et ettevõte on üle läinud. VÕS § 180 lg 2 kohaselt

kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad,

õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara

üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (Riigikohtu 12. juuni

2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 11.2).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas esitatud tõendeid hinnates ebaõigesti hageja nõude

rahuldanud.

11. Ettevõtte ülemineku hindamisel VÕS § 180 lg 1 järgi tuleb teha kindlaks, mis on see

ettevõtte vara ja identiteet, mis on eelduslikult omandajale üle läinud.

OÜ Trust Alert on kantud äriregistrisse 16. jaanuaril 2012, registreeritud tegevusaladeks on

märgitud põllumajandustoorme, elusloomade, tekstiilitoorme ja pooltoodete vahendamine.

9. juunil 2017 äriregistrisse kantud kostja põhitegevusalaks on elusloomade hulgimüük.

Mõlema ettevõtte aadressiks on Põlva Maakond, Kanepi vald, Magari küla. Seega on ettevõtetel

osaliselt sarnane tegevusvaldkond ning nende äriregistrisse kantud aadress kattub.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis ettevõtte ülemineku hindamisel tuvastamata, milline

oli OÜ Trust Alert majandusüksus (Riigikohtu 20. juuni 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-5282, p 9), mis ülemineku puhul oma identiteedi säilitas. Maakohus ei ole tuvastanud,

milles seisnes OÜ Trust Alert tegevuse tuum, mis oma käibes esile kerkivate asjaolude kogumis

moodustaks ettevõtte raskuspunkti.

Maakohus luges tuvastatuks, et OÜ-l Trust Alert ei olnud vara, mida oleks saanud üle anda.

OÜ-le Trust Alert ei kuulunud ühtegi kinnistut, arvel olnud sõidukitest on maakohtu otsuse

kohaselt kaks lammutatud, üks müüdud. Seega ei saanud kostjale üle minna kinnis- ega

vallasvara ning praegusel juhul on üks prioriteetsemaid eeldusi ettevõtte ülemineku

tuvastamiseks, materiaalse põhivara üleminek täitmata.

Olukorras, kus ettevõtte majandustegevuseks ei ole vaja olulise väärtusega vara, võib ettevõtte

üleminek aga iseenesest seisneda ka tööjõu või teenuse osutamiseks vajaliku oskusteabe

üleminekus (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 180, komm

4.4.2.1.). Tunnistaja R. Rästi, kes on OÜ Trust Alert juhatuse ainus liige ja asutaja, ütluste järgi

oli äriühingu põhiliseks tegevuseks loomade kokkuost ja eksport, samuti veoteenus. Seega oli

OÜ Trust Alert tegevus jaotatud mitme erineva valdkonna vahel. Pooled ei vaidle selle üle, et

kostja juures asus tööle OÜ Trust Alert juhatuse liige R. Räst, kes oli kostja asutamisel tema

esindaja. R. Rästa ütluste kohaselt tegi ta kostja juures kõiki töid, mida oli vaja: kui lauda

tööline ei tulnud tööle, siis koristas lauta, vajadusel sõitis autoga. Hageja ei ole tuginenud

menetluses sellele, missugune oli konkreetne R. Rästa eriteadmistega hõlmatud valdkond, mis

OÜ-lt Trust Alert kostjale üle läks. Kostja seaduslik esindaja Z. Banasiak tegutseb väidetavalt

Poolas aastaid loomade kokkuostuga seotud valdkonnas. OÜ Trust Alert jätkas aastal 2017 oma

tegevust.

12. Kuigi asja materjalide põhjal võib asuda seisukohale, et R. Räst oli OÜ Trust Alert tegevuse

jaoks eelduslikult võtmeisikuks, ei ole üldjuhul ainuüksi ühe isiku tööpanus äriühingu

igapäevatöös siiski keskse tähendusega ettevõtte ülemineku hindamisel. Menetluses ei leidnud

tõendamist, et R. Rästal oleks olnud kostjapoolsete panagatehingute tegemise õigust (I kd, tl

172jj). Maksu- ja Tolliameti ning kostja vahel sõlmitud lepingu on allkirjastanud Z. Banasiak.

Seega ei saa väita, et kõik kostja kuludokumendid oleksid olnud R. Rästi kontrolli all ja kõik

arved tulid ettevõttesse läbi tema. Hageja ei ole tuginenud ka sellele, et R Räst oleks olnud

samal ajal nii kostja kui ka OÜ Trust Alert juhtivtöötaja, kes võtab vastu uusi tellimusi ning

korraldab ettevõtte tööd.

Maakohus luges tõendatuks, et kostja seitsemest töötajast (I kd, tl 135) viis on endised OÜ Trust

Alert töötajad. Maakohus on aga ebaõigesti järeldanud, et töötajate kostja juurde tööle asumise

ja OÜ-s Trust Alert töösuhte lõpetamise vahelise ajalisel vahel puudub igasugune tähendus.

Kuigi järk-järgulisel ettevõtte üleminekul ei pea töötajad olema üle läinud üheaegselt, siis

praegusel juhul ei ole hageja tõendanud, et endiste OÜ Trust Alert töötajaga töölepingu

sõlmimine viitaks ettevõtte tuumiku üleminekule. R. Rästi ütluste kohaselt lõpetati OÜ Trust

Alert töötajatega töösuhe, kuna neile ei suudetud enam palka maksta või nad koondati.

Puhkusehüvitis jäi töötajatele maksmata, autojuht pöördus töövaidluskomisjoni. Töötajatel oli

tunnistaja ütluste kohaselt mõtlemisaeg, kas minna kostja juurde tööle. Olukorras, kus tööjõud

OÜ-s Trust Alert vabanes ning kostjal oli uusi töötajaid vaja, ei saa aga üldjuhul rääkida tööjõu

üleminekust.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus, et OÜ Trust Alert üleminek kostjale toimus

nende juhatuse liikmete R. Rästi ja Z. Banasiaki kokkuleppel, ei põhine asjas esitatud tõenditel.

See, et R. Räst tegutses kostja asutamisel Z. Banasiaki esindajana ning tema ülesandeks oli

notari juures toimuv tõlkida vene keelde, ei tõenda kokkulepet ettevõtte üleminekuks. Kostja

on tõendanud, et Z. Banasiak tasus kostja loomisel osakapitali sissemakse 2500 eurot ja kandis

selle 7. juunil 2017 SEB Panka. Eluliselt usutav on R. Rästi väide, et ta töötas kostja jaoks, kuna

OÜ-l Trust Alert olid võlgnevused loomi müünud talunikele, siis liikus negatiivne info kiiresti

ja OÜ-le Trust Alert enam loomi ei müüdud.

Maakohtu seisukoha järgi viitab OÜ Trust Alert üleminekule see, et kostja juhi poolt ei olnud

mõistlik eeldada, et alustades oma ettevõttega teises riigis on koheselt olemas tegevusvaldkond

ja piirkond kus tegutseda, töötajad ja kliendid. Samas ei ole maakohus viidanud ühelegi

konkreetsele lepingule, hankijale või olulisele kliendile. Hageja ei ole ümber lükanud kostja

väidet, et tema asutaja ja juhatuse liikme Z. Banasiaki tegevusvaldkond oli olnud aastaid

samasugune.

14. Hageja tugineb ettevõtte ülemineku puhul sellele, et talle teadaolevalt on läinud üle

kliendibaas ja koostööpartnerid. Maakohus leidis, et hageja väide selle kohta, et talle

teadaolevalt olevat OÜ Trust Alert 2017 juulis teatanud hankijatele, et tegevus jätkub kostja

nime all, ei ole tõendatud. Hageja on märkinud seda küll hagis, kuid tõendeid esitanud ei ole.

Hageja ei ole viidanud ühegi konkreetse lepingulise suhte üleminekule kostjale, mille

eesmärgiks oleks teenida tulu.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tõendatud on OÜ Trust Alert klientide (andmebaasi)

üleminek kostjale. R. Räst on ütlustes kinnitanud, et talunikega ei olnud selliseid kokkuleppeid,

et nad võivad loomi müüa üksnes OÜ-le Trust Alert. Talunikud püüdsid saada kõrgemat hinda

ning kostja poolt võeti üle vaid tehingud, mis OÜ-ga Trust Alert olid pooleli. See, et kokku võis

kostjale üle minna OÜ Trust Alert 15–20 klienti (II kd, tl 52), ei tõenda klientide andmebaasi

üleminekut. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid tunnistaja ütlustele, et loomade kokkuostus

mängib keskset rolli hind, mitte isiklikud suhted. Elusloomi müüakse internetiportaali kaudu,

samuti kasutatakse „Soovi“ ja „Kuldset börsi“.

Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja poolt esitatud taust.ee väljavõttest nähtuvalt OÜ Trust

Alert käive perioodil 1. september 2017 – 30. november 2017 3365 eurot 92 senti, kostja käive

oli samal ajavahemikul 250 963 eurot 64 senti (I kd, tl 25–29). Sellest järeldas kostja, et

klientide ülevõtmine kostja poolt ei olnudki võimalik, kuna OÜ-l Trust Alert puudus käive.

Kuigi kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagejale, et OÜ Trust Alert käive langes suures

ulatuses just 2017. aastal, seega ajal, mil kostja asutati, ei ole hageja tõendanud, et OÜ Trust

Alert käibe langus oli seotud kostja asutamisega või hagejaga peetava kohtuvaidlusega.

Eluliselt usutav on see, et kui R. Räst otsib kostja palvel talle töötajaid, siis avaldab ta kuulutuse

kostja meiliaadressiga.

15. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et kostja

sõlmis rendilepingu sama loomalauda suhtes, mida varem oli kasutanud OÜ Trust Alert. Samas

tuleneb tunnistajate ütlustest, et enne lepingu sõlmimist vaadati üle mitu pakkumist (I kd, tl 51).

Rendilepingu sõlmimine äritegevuseks kasutavate hoonete suhtes ei tähenda üldjuhul soovi

ruume varem kasutanud ettevõtte tegevuse jätkamiseks.

16. Kostja ja OÜ Trust Alert ärinimes puudub sarnasus, mis majandustegevuses ning

igapäevases klientidega suhtluses viitaks ettevõtte üleminekule.

Maakohus on nõustunud kostjaga, et kuigi tõendatud on OÜ Trust Alert kasutuses olnud

kütusekaardi üleminek kostjale, ei tähenda ainuüksi see asjaolu ettevõtte üleminekut. Maakohus

on ka pidanud õigeks kostja väidet, et temal oli täiesti ükskõik, milliselt firmalt kütust osta.

Vaidluse all ei ole aga menetluses see, et R. Räst abistas Z. Banasiaki tegevuse alustamisel.

Kohtul puudub alus kahelda R. Rästi ütlustes, mille kohaselt sai terminalilt võlgade tasumise

järel loa uuel firmal „kütuse kaardi peale“ leping sõlmida.

Maakohus ei lugenud tõendatuks OÜ Trust Alert poolt sõiduki võõrandamist Z. Banasiakile

ning leidis põhjendatult, et sõiduki müümine ei tõenda OÜ Trust Alert üleminekut kostjale.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et ettevõtte üleminekul ei oma tähtsust, kellele

kuuluvate sõidukitega loomade kokkuostu läbi viiakse, kuna nimetatu on eelduslikult ettevõtte

põhiline tegevusvaldkond.

16. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta hageja ja OÜ Trust Alert vahelist vaidlust

puudutavad tõendid. Hageja ja OÜ Trust Alert on sõlminud tsiviilasjas nr 2-18-102069

kompromissi ning kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et OÜ Trust Alert esindaja maksis selle

alusel võla 17. maiks 2018, seega ligikaudu aasta pärast kostja asutamist. Nimetatu tõendab

OÜ Trust Alert äritegevuse vähemalt osalist jätkumist.

Kuna hageja ei ole menetluses tõendanud, et missugune oli OÜ Trust Alert ettevõtte tuumik,

mis kostjale üle läks, jätab ringkonnakohus hageja nõude rahuldamata.

18. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonikaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse OÜ-lt Trust Alert väljamõistetud menetluskulude ja VÕS § 1131 lg 1 alusel

sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus rahuldab kostja

apellatsioonkaebuse

ning

jätab

hageja

nõude

täielikult

rahuldamata.

Seoses

apellatsioonkaebuse rahuldamisega jätab ringkonnakohus hageja vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata.

19. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamata

jätmise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Seoses

kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise ning hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja

kanda.

Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude

jaotuse muutmise. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras

(Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke