2-19-17553/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-17553

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17553 Tsiviilasi V Š’i avaldus Lammutuspoisid OÜ pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Ajutise halduri nimetamata jätmine ja pankrotiavalduse menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldaja: V Š (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx); Võlausaldaja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja (epost: kaupo@oigusburoo.com ja kaupo.syvaoja@mail.ee); Võlgnik: Lammutuspoisid OÜ (registrikood 14561015, asukoht Nurme tn 19, Saku alevik, 75510, Harju maakond, e-post: lammutuspoisidou@gmail.com); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige R L (isikukood xxxx). RESOLUTSIOON

1. Jätta V Š’i poolt Lammutuspoisid OÜ vastu esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.

2. Käesoleva määrusega on võlausaldajal võimalik pöörduda töötukassa poole hüvitise saamiseks töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p 4 alusel.

3. Jätta menetluskulud võlausaldaja kanda.

4. Toimetada kohtumäärus kätte võlausaldajale ja võlgnikule.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-19-17553

2 (3)

Asjaolud

1. V Š esitas 10.11.2019 Harju Maakohtule töötaja avalduse Lammutuspoisid OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tegi Töövaidluskomisjon 09.05.2019 määruse, millega mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja 200 eurot. Võlausaldaja avalduse alusel on algatatud täiteasi nr 034/2019/693, mille käigus ei ole õnnestunud võlga täita. Täitemenetluse algatamisest on möödas rohkem kui 3 kuud, mistõttu on võlausaldaja seisukohal, et pankrotiseaduse § 10 lõikest 2 p-st 2 on võlgnik maksejõuetu. Võlausaldaja palub algatada Lammutuspoisid OÜ pankrotimenetlus ja kuulutada välja pankrot. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot.

2. Kohus võttis 22.11.2019 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlausaldajat 15 päeva jooksul tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 500 eurot, määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung 11.12.2019. Võlausaldaja ei ole kohtu poolt määratud summat ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti tasunud. Võlgnik ei ole kohtule vastust pankrotiavalduse suhtes esitanud.

3. Kohus viis 11.12.2019 asjas läbi eelistungi. Võlgnik istungile ei ilmunud. Kohus luges 22.11.2019 kohtumääruse võlgnikule kättetoimetatuks PankrS § 6 lg 3 alusel. Võlausaldaja jäi avalduse juurde. Kohus määras teha asjas määrus ajutise halduri nimetamata jätmise kohta.

Kohtumääruse põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist.

5. PankrS § 11 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

6. Kohus võttis 22.11.2019 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötaja deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.

7. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja V Š’i pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 09.05.2019 kompromissimäärusega töövaidlusasjas nr 4-1/882/19 (tl 4-5) mõisteti võlgnikult ehk

2-19-17553

3 (3)

tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis kokku 200 eurot. Nimetatud määrus jõustus selle tegemise päeval. Kuna võlausaldaja nõude kohta on olemas jõustunud lahend, siis peab kohus seda nõude põhistamisel piisavaks ning tuvastab, et võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning nõude olemasolu tõendanud.

8. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse aluseks olevat töövaidluskomisjoni otsust täitnud. Võlausaldaja on esitanud Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman’ile täitmisavalduse oma nõude sundtäitmiseks. Kohtutäitur on 16.07.2019 koostanud teate (tl 9), milles märgib, et täitemenetluse nr 034/2019/693 käigus on võlgnik kohtutäituriga ise ühendust võtnud ning öelnud, et ta ei maksa nõuet. Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluvad arved. Registervara võlgnikul puudub ning muud vara ei ole kohtutäituril õnnestunud tuvastada. Seega on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt nõudeid rahuldada. Kohus on ka ise teostanud päringud vararegistritesse, milledest nähtuvalt võlgnikul registrisse kantud vara puudub. Maksuja Tolliameti andmebaasi kohaselt on võlgnikul 12.12.2019 seisuga maksuvõlg

4 176,91 eurot. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.

9. Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 11 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõuede olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse.

10. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel kohtunik