3-19-573/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. detsember 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-573

Haldusasi

ALTAM Konsultatsioonide OÜ kaebus tühistada

Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korraldus nr 254-

k, millega kehtestati „E.Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a,

101b,

101c,

101d,

103a

ja

103b

kinnistute

detailplaneering.“

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: ALTAM Konsultatsioonide OÜ

Kaebaja esindajad: vandeadvokaat Veiko Viisileht ja

vandeadvokaat Annika Klettenberg

Vastustaja: Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja

Elina Pukk

Kolmas isik: Kinnisvaravalduse AS (registrikood:

10434202), esindaja Erik Lepik

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 30.10.2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. jaanuar 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korraldusega nr 254-k kehtestati E. Vilde tee 91a, 91b,

101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute detailplaneering (edaspidi ka DP).

2. ALTAM Konsultatsioonide OÜ esitas 29.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada

Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korraldus nr 254-k. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule

esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019

korralduse nr 254-k kehtivuse kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

3. 29.03.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 09.04.2019 määrusega jättis

Tallinna Halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 21.05.2019

määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 09.04.2019 määruse

muutmata. Asjas toimus kohtuistung 30.10.2019, millel mindi üle kirjalikule menetlusele.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et vaidlustatav korraldus on vastuolus avaliku

huviga ja planeerimisõiguse aluspõhimõtetega ning seetõttu õigusvastane. Kaebaja arvates on

vastustaja rikkunud menetlusnorme ega ole teostanud piisavat diskretsiooni ja analüüsi DP

suhtes. Lisaks on vastustaja on jätnud arvestamata ja kaalumata mitmed olulised asjaolud ning

nõuded, sh Mustamäe linnaosa üldplaneeringu (edaspidi Üldplaneering või ÜP) nõuded, ning

see on mõjutanud negatiivselt asja otsustamist. Nõuetekohane planeerimismenetlus ja hea

halduse põhimõtetele vastav diskretsiooni kasutamine oleks kaebaja arvates tõenäoliselt

muutnud planeeringu lahendust ja vastustaja otsustust. DP seletuskiri on eksitav,

planeeringulahendus on inimestele lausa ohtlik ning vastuolus Mustamäe linnaosa

üldplaneeringuga. Kaebaja põhjendab oma väiteid täpsemalt alljärgnevaga:

4.1. DP seletuskirjas ei viidata selgelt ja arusaadavalt, et DP alasse (edaspidi planeeringuala)

on haaratud ka avalik haljasala ja üldmaa asukohaga E. Vilde tee 101c (katastritunnus:

78405:501:0256, üldmaa 100 %, DP põhijoonisel positsioon 6), samuti ei mainita

planeeringulahenduse osana selle ala osalist kaotamist ja valdavalt täisehitamist (parklad,

tehnovõrgud, kaubanduskeskuse laiendamine üldmaale). Lisaks avalikule haljasalale E. Vilde

tee 101c vähenevad ka haljasala suurused E. Vilde tee 91a (katastritunnus: 78405:501:0500,

ärimaa 100 %) ja E. Vilde tee 91b (katastritunnus: 78405:501:4860, ärimaa 100 %). Kaebaja

leiab, et DP menetlemine ja koostamine sellisel kujul on avalikkust selgelt eksitav. Selliselt on

rikutud PlanS § 9 lg-s 1 sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet, mille

kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja avalikkust planeerimismenetlusest

arusaadavalt teavitama.

4.2. Kaebaja rõhutab, et kogu haljastuse käsitlusel domineerib selgelt põhimõte, et haljastuse

jaoks kasutatakse vaid ehitistest vabaks jäävat ala. Hooned ja ärihuvid on pandud dikteerima

avaliku ruumi käsitlemist. Olukord, milles haljastust ei käsitleta võrdse tähtsusega

hoonestusega, on kaebaja arvates algusest peale viinud kallutatud otsustuseni, kus on puudu

avaliku ruumi toimivuse ja prioriteetsuse kaalutlused. Antud juhul ei ole vastustaja PlanS § 10

lg 1 kohaselt tasakaalustanud erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaalunud

neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõiminud neid

planeeringulahendusse. Vastustaja ei ole antud küsimust DP seletuskirjas üldse käsitlenud ja

valitud lahenduse juures on puudu avalike huvidega arvestamise kaalutlused ja valitud

lahenduse eelistamise motivatsioon võimalike teiste lahendusvariantide ees. Selline ühekülgne

ja kaalutlemata käsitlus on toonud kaasa avalike huvide rikkumise.

4.3. Kaebaja leiab, et DP lahendus on otseselt vastuolus nii varem kehtinud Vabariigi Valitsuse

23.10.2008 määrusega nr 155 kui ka hetkel kehtiva maakatastriseaduse § 181 lg 12 punktiga 2,

mille kohaselt on üldkasutatav maa avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad

paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja

kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa

ning kalmistu maa. Ka üldplaneeringus on planeeringualal uute parklate asemel skeemidel ja

joonistel toodud hoopis haljasalad. Seega on DP otseselt vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja

märgib, et Maa-amet ei ole DP-d kooskõlastanud, sellega on rikutud PlanS § 133 lg 1.

Detailplaneeringu elluviimise käigus kavatsetakse kõnealuselt üldkasutatava maa krundilt veel

omakorda eraldada 317 m2 suurune tükk (põhijoonisel positsioon 1b), muuta eraldatav tükk

ärimaaks ja liita seejärel positsiooniga 1, et oleks võimalik sellele krundile rajada suuremat

kauplust. Sama plaan oli arendajal ka planeerimismenetluse alguses (siis sooviti üldkasutatavast

maast ärimaaks eraldada ja teise krundiga liita 331 m2 suurune osa), kuid Maa-amet sellega ei

nõustunud. Maa-amet viitas sealjuures vajadusele saada linna munitsipaalomandisse antud

maast tüki eraldamiseks ja selle sihtotstarbe ning kasutusotstarbe muutmiseks maareformi

seaduse alusel keskkonnaministri luba. Selle loa on vastustaja 18.06.2018 formaalsuse

täitmiseks (märgitud on vaid, et luba on „vajalik“, et DP kehtestada) taotlenud (I tl 45) ja

keskkonnaministri 30.10.2018 käskkirjaga ka saanud (I tl 46-48), kuigi kaebaja hinnangul ei

ole avalikult kättesaadava taotluse sisutekstist ega käskkirjas viidatud taotluse põhjendustest

nähtav, mis on sellise ajutise krundi moodustamise vajadus ja eesmärk (lisaks „suurema

kaupluse ehitamisele“), vastavad selgitused ja põhjendused detailplaneeringus puuduvad,

samuti ei ole neid esitatud kehtestamise korralduses. Taotluses keskkonnaministrile ei ole

vastustaja poolt selgitatud, et E. Vilde tee 101c üldkasutatavat maad, kasutusotstarbega

„haljasala maa“, millest ärimaa tarbeks tüki eraldamist taotletakse, planeeritakse tervikuna

kasutada otstarbe vastaselt ja domineerivalt hoopis parkla ning sõiduteena. Seega on ka

keskkonnaministrit vastustaja poolt eksitatud ning saadud vastav luba õigusvastaselt.

Mingit asjakohast huvide ja väärtuste kaalumist (arendaja huvi vs avalik huvi) ei ole antud

küsimuses kahjuks DP-s teostatud. Samuti ei ole selgitatud, kas/miks on põhjendatud ja

õiguspärane juba niigi õigusvastaselt ca 70 % osas parklaks ja sõiduteedega kaetud alaks

planeeritud „haljasala maalt“ veel tüki eraldamine, selle muutmine ärimaaks ja täitmine

kaubanduskeskuse mahuga. Motiveerimata ja käsitlemata alal haljastuse osakaalu vähendamise

põhjused.

4.4. Kaebaja rõhutab et sellise planeeringulahenduse kohta põhjenduste ja kaalumise esitamata

jätmine nii DP-s kui korralduses on veelgi arusaamatum ja kummalisem seetõttu, et Maa-amet

on nimetatud probleemistikule jõuliselt tähelepanu juhtinud ning just seetõttu keeldunud

planeeringut kooskõlastamast. Selline olukord ning hea halduse põhimõtteid eirav tegutsemine

vastustaja poolt ei ole läbipaistev ega usaldust tekitav, samuti on see vastuolus elukeskkonna

parandamise põhimõttega (PlanS § 8), avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS

§ 9), huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega (PlanS § 10), teabe piisavuse

põhimõttega (PlanS § 11) ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttega.

4.5. Kaebaja märgib, et planeeringualal (mitte ainult krundil positsioon 6) väheneb haljastus

oluliselt, kuid seda DP seletuskirjas ega korralduses ei mainita, vaid jäetakse vastupidine mulje.

Forsseeritult on lahenduses keskendutud vaid hoonestusala laiendamisele, et rajada võimalikult

suur kaubanduskeskus, ja parkla suurendamisele oluliselt üle normatiivi. Vastustaja on sellega

vaikimisi

nõustunud,

jättes

käsitlemata

mitmed

olulised

aspektid,

mis

oleksid

planeeringulahendust ja otsustamist mõjutanud.

Kaubanduskeskus ümbritsetakse neljast küljest autoteedega ja selleni puudub nö haljasala

kaudu juurdepääs. Isegi Üldplaneeringus olev piirkonna magistraalkergliiklustee on

autoteedega läbi lõigatud ja pandud paiknema kaubanduskeskuse ja parkla vahele, kus toimub

kergliiklusteega

ristisuunaline

jalgsi

liikumine

(sh

ostukärudega).

Selline

magistraalkergliiklustee surumine kaubanduskeskuse ja parkla vahele vähendab selle reaalset

kasutatavust ning suurendab kergliiklusteel ratta, rula või rulluiskudega liikuja kokkupõrke

ohtu keskusest väljuva või sinna sisenevate inimeste ja nende ostukärudega.

Miks liiklust ja kaubanduskeskuse ärihuvi on siin eelistatud rohealadele ja rohelusele, on DP-s

täiesti motiveerimata. Samuti on motiveerimata valitud liikluslahendus.

Olukorras, kus toimub üldmaa võõrandamine ja üldmaa piiride muutmine, peaks olema avalik

huvi näidata üldmaa senise kasutamise paranemist, aga see ei ole DP seletuskirjas ega

Korralduses üldse käsitlemist leidnud.

4.6. DP peatüki 6.3 väitel on DP üldplaneeringule vastav, kuid koostajal on tähelepanuta jäänud

asjaolu, et üldplaneeringus on osa DP-ga ettenähtud uutest parklaaladest märgistatud

hoonetevahelise haljastusena. Nt üldplaneeringu seletuskirja peatükk „2. Rohelise võrgustiku

toimimist tagavad tingimused” toob välja, et „Linnaosa ja mikrorajoonide tasandit toetab ka

tänavatest eraldatud kergliiklusradade võrgustik. Väga oluline roheline ühenduslüli on

tänavahaljastus (puiesteed, puuderead, elamute ja tänavate vaheline kõrghaljastus).

Detailplaneeringute koostamisel tuleb olulise alusmaterjalina vaadelda mitte ainult üksikuid

kõrghaljastuselemente, kaitstavaid loodusobjekte ja liike planeeringualal, vaid arvestada

planeeringu koostamisel ka nende kuuluvust ülaltoodud rohelise võrgustiku üksteisega seotud

tasanditesse.” Detailplaneeringu puhul eeltoodut ei tehta ning midagi sellist DP ka ei kajasta.

4.7. Üldplaneeringu peatükk 3.1.4 toob ka välja põhimõtte: „Liikluse rahustamiseks õuealadel

on soovitav kasutada suure raadiusega künniseid (tagamaks ohutu ülepääsu kergliiklusele s.h.

rulluisutajatele ja lapsevankritele), teede muutmist käänuliseks, haljastusega sidumist ning teisi

kergliikluse sujuvat kulgemist mitte takistavate liikluse rahustamise võtteid vastavalt õueala

terviklahendusele.” Detailplaneeringuga luuakse aga sirged teed (v.a. idapoolne väljasõit

parklast E. Vilde teele, mis on kahjuks kavandatud läbi olemasoleva haljastu ehk haljasala

arvelt) ja suured parklad, mis on haljastusega liigendamata (nt puudub haljastus parkla-kohtade

vahel, kasutatud ei ole murukivi vms, mis võimaldaks jätta rohelisemat üldmuljet, jne). Kõike

eelnevat arvestades on DP üldplaneeringu põhimõtetega vastuolus. Üldplaneeringu muutmist

aga DP seletuskirjas ei käsitleta. Samuti jääb pinnapealseks DP seletuskirjas DP ja

üldplaneeringu sisulise vastavuse käsitlus.

4.8. DP seletuskirja peatükk „7.2.1. Keskkonnakaitsealased nõuded” kajastab vaid

pinnapealseid

ja

formaalseid

nõudeid,

mitte

haljastuse

ega

ka

ala

läbiva

magistraalkergliiklustee kujundamise ning jalgsi ja jalgrattaga liikumise prioriteetseks

muutmise tingimusi. Täiesti analüüsimata on liiklusmüra mõju piirkonna haljasalade ja

kergliiklustee kasutamisel ja see kuidas seda saaks leevendada nt maastikuarhitektuuriliste või

haljastuse istutamise ja kujundamise põhimõtetega. Samuti ei ole magistraalkergliiklusteed

eraldatud parklatest ja poest haljasribadega vms maastikukujunduslike elementidega.

Planeeritud magistraalkergliiklustee lahendus on kaebaja arvates üldplaneeringuga vastuolus,

ebaloogiline ja inimestele otseselt ohtlik, kuid selle kohta ei nähtu DP-st ega korraldusest ühtegi

kaalutlust.

DP seletuskirja peatükk „7.2.3. Kuritegevuse riske vahendavad abinõud” ei käsitle üldse

haljakute valgustamist ja istumisalade kujundamist ning vaadeldavuse teemat nii, et kuriteo

riske saaks minimeerida. Samuti on käsitlemata liiklusõnnetuse riskid ja nende leevendamise

meetmed olukorras, kus jalgsi ja jalgratta vms kergliiklusvahendiga liikuja ei pääse

kaubanduskeskuseni autoteed ületamata ühestki ilmakaarest. Otseselt ohutuse küsimusega

seondub ka magistraalkergliiklustee küsimus.

4.9. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et Korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Üheks

olulisimaks haldusakti vorminõudeks on selle põhjendamine ning kaalutluste esiletoomine (3-

3-1-79-08, 3-3-1-66-03).

Kaebaja leiab, et DP seletuskirjas sisalduvate eksitavate väidete ning mitmeid olulisi asjaolusid

eirava käsitluse tõttu ei ole avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitatud (PlanS §

9 lg 1), kuna planeeringulahenduse sisusse süvenemata, varasemaid dokumente läbi töötamata

ning jooniseid kõrvutamata ei olegi enamike DP probleemkohtade tuvastamine võimalik.

4.10. Täiendavates seisukohtades märgib kaebaja esmalt, et möönab, et vaidlusalust DP-d

menetleti vana planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) alusel, mis kehtis kuni 30. juunini 2015.

Samas olid kaebaja poolt esile toodud põhimõtted (avalikkuse kaasamine ja teavitamine; huvide

tasakaalustamine ja lõimimise põhimõte; teabe piisavus), mida vastustaja rikkus, sätestatud ka

PlanS v.r § 4 lg 2 p-des 1-3, mistõttu on kaebaja etteheited jätkuvalt põhjendatud ning vajadusel

teeb ta alljärgnevalt viiteid vanale planeerimisseadusele.

4.11. Kaebaja leiab, et Maa-ameti 30.10.2013 kirjas antud selgitusi ja etteheiteid oleks pidanud

DP menetlemisel arvestama (PlanS v.r § 4 lg 2 p 2 (vrdl kehtiva PlanS § 11 lg 1) hoolimata

sellest, et seadusest tulenev Maa-ameti kooskõlastuse vajadus puudus. Vastustaja ei täitnud oma

diskretsiooni teostamise kohustust ning ei arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, mistõttu vähenes

oluliselt üldmaa hulk ning haljastuse osakaal DP-alal.

Nõuetekohane planeerimismenetlus ja Maa-ameti 30.12.2013 kirjas toodud etteheidetega

arvestamine oleks tõenäoliselt planeeringu lahendust oluliselt muutnud ning poleks kaasa

toonud olukorda, kus üldkasutatavast maast saab suures osas ärimaa krunt, mida kasutatakse

parklana. Maa-amet tõi õigesti esile probleemi, et E. Vilde tee 101c üldkasutatava maa krundile

nähti planeeringulahenduses ette alla 30 % ulatuses haljastus ning kogu ülejäänud osas (st üle

70 %) sõidu- ja kõnniteede ning parklate alune maa. Vastustaja aga selles probleemi ei näinud

ning Maa-ameti mure haljastuse pärast on jäänud edaspidi käsitlemata ning tähelepanuta.

Kaebaja hinnangul on see kaasa toonud õigusvastase DP kehtestamise.

Maa-ameti positsiooni ja etteheidete õigsust kinnitab ka asjatundja K. Lassi arvamus (vt II, tl

23-31 lk 2 II ja III lõik ja lk 3), mille kohaselt: „Olukorras, kus üldmaa hulka vähendatakse ei

ole selgeid argumente, miks seda on tehtud ja kuidas üldmaa vähenemist kompenseeritakse

avalikkuse jaoks (ma ei pea siin silmas rahalist kompensatsiooni, vaid ennekõike

ruumikorralduslikke meetmeid, et kompenseerida üldmaa vähenemist, mis viib üldkasutatava

ruumi kasutatavuse vähenemiseni)./…/“

Asjatundja on veel samas märkinud (II tl 23-31, lk 3 II lõik): „/…/ DP ei järgi siin ei varasemat

Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrust nr 155 ega ka praegu kehtivat (DP kehtestamise ajal

kehtinud) maakastastriseadust katastriüksuste sihtotsarvete määramise osas, mis on ilmselge

eksimus, mis soosis arvatavasti kaalutlusvigade teket DP menetluse käigus.“

DP-alal olev üldmaa krunt ei ole kasutusel üldmaana, vaid see on domineerivas osas toimiv kui

transpordimaa, mis ei vasta maakasutuse sihtotstarvete määramise nõuetele, st DP jätab

avalikkusel eksitava ja väära mulje üldmaa olemasolust ja kasutatavusest (II tl 23-31, lk 14 p

3).

4.12. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et vastustaja on alusetult jätnud algatamata

keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi ka KSH), millega vastustaja on rikkunud

PlanS v.r. § 9 lg 2 p 8.

Mustamäe linnaosa Üldplaneeringu III osa punkt 4.4 käsitleb liikluse ja tehnilise infrastruktuuri

mõju keskkonna seisukohalt ning seab eesmärgiks järgneva: „Kergliikluse vajaduste

teadvustamine ja selle seadmine autotranspordiga võrdsele positsioonile peab olema sisuline.“

Kahetsusväärselt on asjatundja K. Lass tuvastanud, et DP koostamisel on vastustaja jätnud

algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuid mis põhjusel seda nii on tehtud on

selgelt motiveerimata.

Kaebaja nõustub täielikult asjatundja arvamusega ning leiab, KSH läbi viimata (II tl 23-31, lk

1-2).

4.13. Asjatundja on kaebaja arvates õigesti esile toonud (II tl 23-31, lk 9 II lõik), et: „Antud

juhul DP seletuskiri ise ei sisalda keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandelt nõutud

võimalike alternatiivide/lahendusvariantide võrdlust (sh tavapärane nö 0-variandi välja toomine

– 0 variant tähendab, et jätkub ÜP kohase arengu elluviimine). On selge, et kui antud DP

liikluslahendust hinnata vaid autoliikluse ja autoga kaupluse külastaja mugavuse aspektist on

DP elluviimise mõjud positiivsed, kui aga hinnata liikumist kergliikleja turvalisuse,

kergliiklustee kasutamise sujuvuse ja haljastuse osakaalu vähendamise aspektist on siin DP

elluviimisega kaasnevad negatiivsed mõjud ilmselged ja nende negatiivsete mõjude

leevendamiseks ei sea DP mitte mingisuguseid sisulisi keskkonnatingimusi.“ Eelnev on aga

kaebaja hinnangul ilmselge PlanS v.r § 9 lg 2 p 8 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 34 lg 2 rikkumine.

Seega, olukorras, kus vastustaja ei ole läbi viinud PlanS v.r §-s 9 lg 2 p 8 ja KeHJS § 34 lg 2

nõutud keskkonnamõju strateegilist hindamist, on kaebaja hinnangul võimalik asuda

seisukohale, et vaidlusalust DP-d ei oleks tohtinud sellisel kujul vastu võtta ega kehtestada, vaid

läbi oleks tulnud viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Seda kaebaja seisukohta

kinnitab asjatundja K. Lassi arvamus (II tl 23-31, lk 10 ja lk 14 p 4).

4.14. Kaebaja leiab, et asjatundja arvamuses on õigesti esile toodud, et DP on vastuolus

Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga (PlanS v.r § 4 lg 2 p 3 rikkumine). DP-s ei ole

prioriteediks kergliiklusteed ega haljastus, vaid kauplusehoone ja sinna juurde rajatav parkla.

Arvestades ÜP sisulisi nõudeid oleks saanud DP koostamisel tagada oluliselt jalakäija ja

kergliikleja sõbralikuma liikluslahenduse.

On ilmselge, et DP käsitlusest on kergliiklusteel liikuja liikumise sujuvuse tagamine välja

jäänud ja ka on DP ette nägev ristumisi mootorsõidukiteega ning mitte ei jäta kergliiklusteed

kaubanduskeskuse lähedusse, vaid toob kergliiklustee kaubanduskeskuse ja selle parkla vahele,

kus näiteks lasteaia laste liikumine ei ole tagatav ohutuimal viisil.

Detailplaneeringust ei nähtu, miks üldplaneeringu suuniseid ei ole arvestatud ja miks

autoliiklust ja kaubandust on peetud Detailplaneeringus prioriteetseks haljastuse ja

kergliikumise lihtsustamise ees. Detailplaneeringu kaalutlused on siinkohal puudulikud ja

valitud lahenduse eelistamine on täielikult motiveerimata.

4.15. Vastustaja selgitusest nähtub kaebajale, et tegelikkuses ei ole käesoleval ajal selge, kas ja

kui palju haljastust alles jäetakse ning väidetavalt selgub haljastuse ühikute lõplik arv alles

raieloa menetlemise käigus. See pole kaebaja hinnangul aktsepteeritav, sest nii PlanS v.r § 9 lg

2 p 5 kui ka kehtiva PlanS § 126 lg 1 p 8 sätestab, et detailplaneeringu ülesandeks on haljastuse

ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Seega, haljastuse ja heakorra põhimõtted peaksid

olema kindlaks määratud juba DP-s, mitte selguma hiljem.

4.16. Kaebaja soovib asjatundja arvamusega tõendada seda, et liikluslahenduse parem

planeerimine on võimalik. Asjatundja arvamus toob põhjendatult esile selle, et parkimist oleks

DP alal saanud ette näha väiksemas mahus, kui seda on praegu tehtud.

4.17. Ligi 6-aastase DP menetlusperioodi jooksul oleks kaebaja arvates saanud rakendada

korduvaid eskiisi arutelusid, täiendavaid artiklite avaldamisi või meediakajastust, s.t avalikkust

oleks saanud rohkem kaasata (PlanS v.r § 3 lg 1) ning isikute huvisid tasakaalustada (PlanS v.r

§ 4 lg 2 p 2). DP menetlust ei viidud lõpule hiljemalt 01.07.2018. a nagu nägi ette

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lg 4.

4.18. Kaebaja toob välja, et ta tugines kaebuses sellele, et DP seletuskiri ja menetlus oli

avalikkust eksitav ning rikutud oli avalikkuse kaasamise põhimõtet (PlanS v.r § 3 lg 1 ja kehtiv

PlanS § 9 lg 1). Vastustaja on oma 13.05.2019 vastuse punktis 16 kirjeldanud detailplaneeringu

menetluse käiku ning avalikkuse kaasatust. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt mainitud

menetluse käik ja avalikkuse kaasamine on suures osas tõendamata. Vastustaja on oma vastuse

lisana 11 esitanud üksnes detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamise info, muud

vastustaja viidatud menetlusprotsessid ja nendest teavitamised on paljasõnalised ja tõendamata.

Nende asjaolude tõendamiskoormis lasub HKMS § 59 lg 1 kohaselt vastustajal.

4.19. Kaebaja leiab, et huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte sisaldus ka PlanS v.r §

4 lg 2 p 2, mis ütleb, et kohalik omavalitsus tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja

väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu

kehtestamise eeldus. Vastustaja ei ole tõendanud ega selgitanud, et avalikke huvisid ja väärtusi

ning huvitatud isikute huvisid oleks tasakaalustatult arvestatud.

4.20. 18.10.2019 kohtule esitatud seisukohtades märgib kaebaja täiendavalt, et olles

tutvunud käesolevas haldusasjas esitatud detailplaneeringu toimiku dokumentidega, tuvastas

kaebaja, et üldmaa vähenemise probleemile viitas ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet

(edaspidi TLPA) oma 05.12.2013 koosoleku protokollis (vt planeerimismenetluse toimik).

Nimelt nähtub 05.12.2013 protokollist „E. Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d,

103a ja 103b kinnistute detailplaneering“ kohta, et punktis 3 otsustati ümberkruntida kogu

planeeritav ala nii, et maade üldbilanss jääks muutmata. Eelnevast nähtub kaebajale, et lisaks

Maa-ametile oli planeeringulahenduse maakasutuse osas kriitiline ka TLPA, kes leidis, et

maade üldbilanss ei tohiks muutuda.

Maa-ameti ja TLPA tähelepanekutest hoolimata vähendati planeeringulahenduses üldmaa

hulka ning vastustaja neid seisukohti ei arvestanud. Kahetsusväärselt ei nähtu DP seletuskirjast

selgeid argumente, miks seda on tehtud ja kuidas üldmaa vähenemist kompenseeritakse.

4.21. Kaebaja on seisukohal, et DP avalikest väljapanekutest ei teavitatud kooskõlas PlanS v.r

§-dega 18 lg 6 ja § 18 lg 5 p 2. Vastustaja poolsete rikkumiste väljatoomiseks järjestab kaebaja

eelnevad kuupäevad I avaliku väljapaneku osas kronoloogiliselt ning kajastab sealjuures ka DP

originaaldokumentidest nähtunud andmeid:

- 25.04.2018 kirjadega saatis Mustamäe LOV teated 27.04.2018-11.05.2018 toimuva I avaliku

väljapaneku kohta puudutatud isikutele – Greifer OÜ, E. Vilde tee 91 KÜ, Elektrilevi OÜ,

Kinnisvaravalduse AS, Tallinna Haridusamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Männi

lasteaed, Tallinna Keskkonnaamet. NB! Nimetatud teadetes puudutatud isikutele kajastati

üksnes I avaliku väljapaneku toimumise kuupäevi, s.t 27.04.2018-11.05.2018.

- 26.04.2018 teade I avaliku väljapaneku kohta Postimehes ja Ametlikes Teadaannetes (DP

toimikust nähtus teadaanne kuupäevaga 24.04.2018),

- 27.04.2018-11.05.2018 I avaliku väljapaneku toimumine,

- 27.04.2018-04.05.2018 toimetati kätte tähitud kirjad I avaliku väljapaneku toimumise kohta

puudutatud isikutele,

- 02.06.2018 I avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav teade ajalehes Postimees,

- 06.06.2018 Mustamäe LOV kiri nr 1-12/183-4 TLPA-le, mille kohaselt korraldati 27.04.2018-

11.05.2018 avalik väljapanek ning avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi ettepanekut ega

vastuväidet.

- 11.06.2018 I avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav teade ajalehes Pealinn.

Kaebaja leiab, et toodust selgub, et vastustaja on rikkunud avaliku väljapaneku toimumisest

teavitamise kohustust, sest ei teinud seda PlanS v.r nõudeid ega tähtaegu järgides. Teavitamise

kohustust on rikutud kaebaja arvates nii avalikkuse kui ka puudutatud isikute suhtes. PlanS v.r

§ 18 lg 6 kohustas planeeringu koostamist korraldavat kohalikku omavalitsust või maavanemat

teatama vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt üks nädal enne

avaliku väljapaneku algust. Vastustaja avaldas teate ajalehes Postimees 26.04.2018 ehk 1 päev

enne avaliku väljapaneku algust (27.04.2018). Seega, rikutud on avalikkuse teavitamise ning

kaasamise põhimõtet ning I avalikust väljapanekust ei teavitatud avalikkust nõuetekohaselt,

millega võeti kaebaja hinnangul avalikkuselt ära ka detailplaneeringu küsimuses

kaasarääkimise võimalus või piirati seda võimalust oluliselt.

Kaebaja märgib, et lisaks avalikkuse tähtaegse teavitamise kohustusele rikkus vastustaja I

avalikust väljapanekust teavitamisel ka puudutatud isikute õiguseid. PlanS v.r § 18 lg 5 p 2

kohaselt teatab kohalik omavalitsus tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku

algust detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha puudutatud isikule. Kaebaja tuvastas

detailplaneeringu originaaldokumentidest, et vastustaja saatis puudutatud isikutele teated

avaliku väljapaneku kohta, mis toimus 27.04.2018-11.05.2018 alles 25.04.2018, s.t 2

kalendripäeva enne avaliku väljapaneku algust, järelikult on teated saadetud tähtaega rikkudes.

Sealjuures nähtub DP originaaldokumentidest, et puudutatud isikud said tähitud kirjadega

saadetud teated kätte alles I avaliku väljapaneku toimumise ajal ajavahemikus 27.04.2018-

04.05.2018. a, mitte kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Seega on õige vastustaja

13.05.2019. a dokumendis väljendatud seisukoht, et teated I avaliku väljapaneku kohta ei

jõudnud tähtaegselt adressaatideni, s.t rikuti nii avalikkuse teavitamise/kaasamise nõuet kui ka

puudutatud isikute teavitamise kohustust.

Eelnevalt kirjeldatu tõttu jääb kaebajale arusaamatuks, miks avaldas vastustaja 02.06.2018 teate

ajalehes Postimees ja 11.06.2018. a teate ajalehes Pealinn, kus tutvustas I avaliku väljapaneku

tulemusi ja selgitas, et avaliku väljapaneku ajal ei esitatud detailplaneeringule ühtegi

ettepanekut ega vastuväidet (vt avaldatud teateid DP originaaldokumentide hulgas).

Vaadates kronoloogiliselt edasi vastustaja tegevust DP menetlemisel ja II avaliku väljapaneku

korraldamisel, siis tuvastas kaebaja järgmist:

- 27.04.2018 ilmus ajalehes Postimees teade II avaliku väljapaneku kohta,

- 30.04.2018 ilmus ajalehes Pealinn teade II avaliku väljapaneku kohta,

- 15.05.2018-29.05.2018 väidetav II avaliku väljapaneku toimumine.

Kaebaja ei tuvastanud DP originaaldokumentidest, et II avaliku väljapaneku kohta oleks

puudutatud isikuid teavitatud vastavalt PlanS v.r § 18 lg 5 p 2 nõuetele. Toimikust nähtusid

teavitused üksnes I avaliku väljapaneku kohta, kuid nagu eespool kirjeldatud, siis need olid

saadetud tähtaega rikkudes, mistõttu võeti sellega puudutatud isikutelt ära võimalus I avalikul

väljapanekul osaleda ja ettepanekuid/märkusi esitada. II avalikust väljapanekust neid isegi ei

teavitatud. Samuti ei nähtu toimikust, et II avaliku väljapaneku tulemustest oleks ajalehes

teavitatud või et selline II avalik väljapanek tegelikkuses üldse toimus. Kuigi avalikkust

teavitati PlanS v.r § 18 lg 6 nõudeid järgides, siis on II avaliku väljapaneku tegelik toimumine

rohkem kui kahtlane, sest Mustamäe LOV edaspidi II avaliku väljapaneku toimumist ei kirjelda

ega kajasta ka DP-d puudutavates edasistes dokumentides.

4.22. Kaebaja toob välja, et Mustamäe LOV kajastas 06.06.2018 TLPA-le saadetud kirjas nr 1-

12/183-4 poolikuid andmeid DP avalike väljapanekute kohta ning esitas ebaõige info üksnes I

avaliku väljapaneku kohta.

06.06.2018 saatis Mustamäe LOV kirja nr 1-12/183-4 TLPA-le (kiri DP originaaldokumentide

hulgas), mille kohaselt korraldati 27.04.2018-11.05.2018 avalik väljapanek ning avaliku

väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet.

Kaebaja osundab, et kummalisel kombel on Mustamäe LOV vahepeal justkui unustanud, et

väidetavalt toimus ka II avalik väljapanek ning kajastab 06.06.2018 kirjas ainult I avaliku

väljapanekuga seonduvat. Sealjuures pidi Mustamäe LOV aru saama, et I avalikust

väljapanekust ei teavitanud nad avalikkust ega puudutatud isikuid PlanS v.r nõuete kohaselt ja

tähtaegasid järgides (seda on vastustaja möönnud oma 13.05.2019 menetlusdokumendi punktis

16). Mustamäe LOV kirjast nähtub nagu nad oleks PlanS v.r § 18 lõike 5 kohaselt teavitanud

alaga piirnevaid kinnistu naabreid ja detailplaneeringuga seotud isikuid. Mustamäe LOV

kinnitab, et tähtkirjad saadeti välja kaheksale adressaadile, tagastusteated on saabunud kõikide

tähtkirjade kättesaamisest. Mustamäe LOV kooskõlastab detailplaneeringu märkusteta.

Kaebaja selgitab, et Mustamäe LOV on jätnud oma kirjas TLPA-le avaldamata, et saadetud

tähtkirjade tagastusteated on saabunud alles I avaliku väljapaneku toimumise ajal, s.t

ajavahemikus 27.04.2018-04.05.2018 (DP originaaldokumendid) ning saadeti välja tähtaega

rikkudes. Samuti ei mainita kordagi, et avalikkust teavitati I avalikust väljapanekust ajalehes

Postimees alles 26.04.2018, s.t 1 päev enne I avaliku väljapaneku algust.

Eeltoodust nähtub, et vastustaja käitumine DP menetlemisel ja avalike väljapanekute

korraldamisel on olnud PlanS v.r vastuolus. Pärast II avaliku väljapaneku (mis pidi toimuma

15.05.2018-29.05.2018) välja kuulutamist otsustas vastustaja ilmselt, et II avalik väljapanek

pole oluline, ei saatnud puudutatud isikutele PlanS v.r §-le 18 lg 5 p 2 kohaseid teateid II avaliku

väljapaneku kohta (DP originaaldokumentidest neid ei nähtu) ning lõppkokkuvõttes ignoreeris

II avaliku väljapaneku toimumist ning kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta, lähtudes

sealjuures sellest, nagu avalik väljapanek oleks toimunud ainult vahemikus 27.04.2018-

11.05.2018. Tegelikkuses oli vastustaja sisuliselt nii avalikkuselt kui puudutatud isikutelt ära

võtnud võimaluse osaleda I avalikul väljapanekul, mis toimus 27.04.2018-11.05.2018, sest

hilines teadete tähtaegse avaldamisega nii ajalehes (avalikkuse teavitamiseks) kui ka

puudutatud isikutele tähtkirjade saatmisega. II avaliku väljapaneku kohta on DP

originaaldokumendid kaebaja hinnangul puudulikud.

Kaebaja leiab, et avalike väljapanekute korraldamisega seonduvad on käesoleva asja

lahendamisel olulise tähtsusega. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel alusel pidi

kohalik omavalitsus planeeringus tegema vajalikke parandusi ja täiendusi (PlanS v.r § 21 lg 4).

Avaliku väljapaneku käigus ei toimunud üksnes avalikkuse informeerimine planeeringust, vaid

sellega pidi toimuma ka avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse. Olukorras, kus

avalikkust ega puudutatud isikuid ei kaasatud/teavitatud tähtaegselt, ei saa öelda, et DP

menetlus oleks olnud seaduslik ning kaasav.

Kaebaja toob välja, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-16-08 p-s 11 kinnitanud, et haldusorgan

peab tegema planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel omalt poolt kõik võimaliku, et

huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda. Kaebaja hinnangul ei teinud

haldusorgan kõike võimalikku, et avalikkust või puudutatud isikuid korraldatud avalikest

väljapanekutest tähtaegselt teavitada ning neid menetlusse kaasata. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja,

et Mustamäe LOV 06.06.2018 kirjast TLPA-le selgub hoopis, et avaliku väljapanekutega

seotud asjaolusid kajastati ebaõigelt ning poolikult ning Mustamäe LOV vaikis TLPA-le

saadetud kirjas II avaliku väljapanekuga seotud asjaoludest.

4.23. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude

nimekirjale kokku 4530 eurot ilma käibemaksuta (sh riigilõiv 30 eurot) (II tl 50-52 ja 63).

VASTUSTAJA JA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

5. Vastustaja ja kolmas isik ei nõustu kaebusega ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu

kusjuures kolmas isik nõustub ja toetab täielikult vastustaja seisukohti. Vastustaja märgib oma

seisukohta selgitades järgmist:

5.1. Esmalt juhib vastustaja tähelepanu, et antud detailplaneeringu raames puudus Maa-ameti

kooskõlastuse vajadus. Projekteerija H. Jänes edastas oma 19.09.2013 kirjaga nr 2-6/223 (I, tl

145) ekslikult Maa-ametile kooskõlastamiseks kõnealuse detailplaneeringu. Samuti on Maa-

amet oma kirjas (I tl 146-149) ise märkinud, et tulenevalt MaaRS § 25 lõike 3 järgi võib kohalik

omavalitsus munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta,

nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema

otsusega saadud maa puhul üksnes keskkonnaministri loal. Keskkonnaministri luba selleks on

olemas (I tl 202-203). Seega ei ole vastustaja rikkunud kooskõlastamise nõuet Maa-ametiga,

kuna koostöövajadus antud detailplaneeringu puhul puudus.

5.2. DP lähteseisukohad on toodud detailplaneeringu algatamise korralduses (I tl 150-152p) ja

kõik lähteseisukohad on detailplaneeringu raames täidetud. Detailplaneeringu algatamise

korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisanõuded:

1) Eduard Vilde tee on tänavahaljastuse vajadusega. Tagada Eduard Vilde tee ääres kasvavate

viirpuude kasvutingimused - ettepanekuga on arvestatud);

2) E. Vilde tee 91 kinnistu poolsele küljele jääva kergliiklustee äärde kavandada

madalhaljastus. Parkla ala liigendamiseks planeeritud haljasribade laiuseks kavandada

minimaalselt 2 meetrit- ettepanekutega on arvestatud. E. Vilde tee 91 kinnistu poolsele küljele

jääva kergliiklustee äärde on kavandatud madalhaljastus. Parkla alale planeeritud haljasribade

laiuseks on kavandatud minimaalselt 2 meetrit;

3) ärihooneid teenindav parkla kavandada eraldi kinnistuna. Kaubanduskeskuse laadimisala

kavandada selliselt, et see häiriks võimalikult vähe avaliku parkla kasutamist ning müra osakaal

ei suureneks ja ei halvendaks ümbritsevate hoonete elanike ja naabruses oleva lasteaia olukorda.

Tagada kaupluse ja üldse keskuses külastajatele ohutu ja mugav liiklemine- ettepanekuga on

arvestatud, kavandatud on hoone sisene laadimisala ja jalakäijate ohutu ja mugav liikumine;

4) määrata E. Vilde tee 91a ja E. Vilde tee 91b kinnistutele avalikult kasutatava tee kitsendus

ning tähistada ala joonistel vastava tingmärgiga, kuna liiklemine avalikult kasutatava tänavani

on kavandatud nimetatud kinnistute kaudu - ettepanekuga on arvestatud;

5) alale jäävate, E. Vilde tee 101a katastriüksuse ja E. Vilde tee 101b ja 103a kinnistute

hoonestus on soovitatav asendada kaasaegse, linnaosa osakeskusesse sobiva hoonestusega -

ettepanekuga on arvestatud, vt seletuskirja punkt (I 204-214p) 3.2 ja 7.1. E. Vilde tee 103a

kinnistul paiknevale 1-korruseline teenindushoonele on lammutatud (ehitusluba hoone

lammutamiseks nr 68753);

6) anda lahendus E. Vilde tee 101 kinnistul paiknevale müügikioskile - ettepanekuga on

arvestatud, müügikiosk jääb olemasolevale asukohale, moodustatud üldkasutatava maa

krundile pos 8;

7) lahendada jäätmekäitluse põhimõtted - ettepanekuga on arvestatud, vt seletuskirja (I 204-

214p, punkt 7.2.1);

8) enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmida Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõike 1

kohane teede ja tehnovõrkude valmisehitamise leping - Detailplaneeringukohaste avalikult

kasutatavate teede (st sõidu- ja kergliiklusteed ning parkla), üldkasutatava haljastuse,

tänavavalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamine tagatakse vastavalt 29.08.2017

sõlmitud halduslepingule TKA171 (I tl 161-164).

9) teha koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 loetletud isikutega ja Mustamäe

Linnaosa Valitsusega, Tallinna Keskkonnaametiga, Tallinna Transpordiametiga, Tallinna

Linnavaraametiga, Tallinna Kommunaalametiga, Päästeameti Põhja päästekeskusega ning

teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada - ettepanekuga

on arvestatud. Koostöö on lisatud detailplaneeringu köide LISAD punkti 2 (vt DP

originaaldokumentide kaust).

5.3. Vastustaja selgitab, et detailplaneeringu seletuskirja (I 204-214p) lk 2 on üksikasjalikult

välja toodud järgnev:

•E. Vilde tee 101c kinnistu on planeeritud jagada kaheks – ajutiseks ärimaa sihtotstarbega

krundiks pos 1b ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks pos 6. Moodustatud ajutine

ärimaa sihtotstarbega krunt pos 1b liidetakse E. Vilde tee 101 kinnistust moodustatud ajutise

ärimaa sihtotstarbe krundiga pos 1a, mis võimaldab E. Vilde tee 101 kinnistul paikneva

amortiseerunud

kaubandushoone

asemele

vajaliku

ehituspinnaga

uue

kaasaegse

kaubandushoone ehitamist, pakkumaks paremat ja kvaliteetsemat toidu- ja tarbekaupade

kättesaadavust kodulähedusest. Väiksema ehitusaluse pinnaga kaubandushoone kavandamine

ei ole majanduslikult otstarbekas ning ei oleks tagatud rikkalikku sortimenti toidu- ja

tarbekaupade valikus.

•E. Vilde tee 103a kinnistu liidetakse E. Vilde tee 101c kinnistust moodustatud üldkasutatava

maa sihtotstarbe krundiga pos 6.

Samuti on haldusakti seletuskirja (I tl 217-220p) p 4 „Detailplaneeringus kavandatud“ märgitud

järgnevat:

Krunt pos 6 moodustatakse E. Vilde tee 101c ja E.Vilde tee 103a kinnistutest ning sihtotstarbeks

on määratud üldkasutatav maa. Krundil paikneb 1-korruseline müügikiosk, mis teisaldatakse

ümber E.Vilde tee äärde moodustatavale üldkasutatava maa krundile pos 8. Krundi aadressiks

on planeeritud E. Vilde tee 103a.

Lisaks on kogu informatsioon toodud detailplaneeringu põhijoonisel (I tl 153), kus nähtub, et

detailplaneeringu alas on E. Vilde tee 101c kinnistu. Riigikohus on oma 05.03.2019

kohtuotsuse haldusasjas 3-13-385/90 p 11 märkinud, et planeeringu seletuskiri on planeeringu

koosseisu kuuluv tekstiline osa, mis moodustab koos jooniste ja planeeringu kehtestamise

otsusega ühtse terviku. Seda põhimõtet on KOV jälginud, millest tulenevalt vastustaja ei nõustu

kaebaja väitega, et seletuskirjas ei viidata selgelt ja üheselt mõistetavalt, et detailplaneeringu

alasse on kaasatud E. Vilde tee 101c kinnistu.

Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et mainimata on jäetud planeeringulahenduse

osana haljasala ja üldmaa ala osaline kaotamine ja kinnistule ehitamine. Nii haldusaktis endas

p 4 „Detailplaneeringus kavandatu“, kui ka detailplaneeringu seletuskirjas ja põhijoonisel on

toodud positsioonide kaupa krundi ehitusõigused.

Samuti on detailplaneeringu lisamaterjalina koostatud puittaimestiku haljastuslik hinnang

2013. aastal ja täiendav puittaimestiku haljastusliku hinnang 2017 aastal maastikuarhitekt P.

Kümmel poolt (I tl 221-226). Puittaimestiku hinnang viidi läbi vastavalt Tallinna

Linnavalitsuse 03.05.2006 määrusele nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord”.

Alal kasvab II, III, IV ja V väärtusklassi kuuluvat puud. Planeeringulahenduse kohaselt

kavandatakse

likvideerida

kokku

haljastuslikku

objekti.

Likvideeritavad

puud

kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele

nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Kompenseerimiseks

vajalik haljastuse ühikute lõplik arv selgub raieloa menetlemise käigus.

Lisaks on haldusaktis endas toodud kaalutlusena välja, et planeeritud lahenduses on arvestatud

E. Vilde tee ääres kasvavate viirpuude kasvutingimuste säilimisega. Ala ida- ja lõunakülgedes

paiknevad suuremad kõrghaljastatud alad on täies ulatuses säilitatud ning samas on kavandatud

ka uut haljastust.

Vastustaja rõhutab, et detailplaneeringu ala vaadeldakse ja planeeritakse, kui ühtset tervikut,

mitte planeeritud alal asuvate kruntide kaupa ehk siis üksikult.

5.4. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et rikutud on PlanS § 9 lg 1 ja juhib kohtu tähelepanu

asjaolule, et detailplaneeringut menetleti kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse

(PlanS v.r) alusel. PlanS v.r § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse valla või linna

territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Antud sätte

alusel algatati „E. Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute

detailplaneering“ 29. mail 2013, võeti vastu 21.03.2018 ja nimetatud detailplaneering kehtestati

20.02.2019 korraldusega nr 254-k.

Vastustajale jääb mulje, et kaebajale on ebaselge, millise seaduse alusel on detailplaneeringut

menetletud. Kaebaja on oma kaebuse üles ehitanud 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse

sätete alusel, kuid detailplaneeringut menetleti kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse

alusel. Nimelt on kaebaja oma kaebuse punktis 2.1.2 viidanud, et vastustaja on rikkunud PlanS

§ 9 lg-s 1 sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet, mille kohaselt peab

planeerimisalase tegevuse korraldaja avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt

teavitama.

Vastustaja vaidleb täies ulatuse vastu kaebaja väitele justkui avalikkust ei ole kõnealusest

detailplaneeringu menetlusest piisavalt ja selgelt teavitanud. Vastustaja on seisukohal, et

avalikkust on teavitatud kõigist planeeringu etappidest, huvitatud isikud on kaasatud

detailplaneeringu menetlusse, korraldatud on detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

eskiislahenduse avalik arutelu ning avalik väljapanek. Lisaks oli kõigil isikutel võimalus

tutvuda detailplaneeringu materjalidega Tallinna planeeringute registris (register on avalik) ja

huvi korral oli võimalik tutvuda materjalidega Vabaduse väljak 7 ruumides. Juhime tähelepanu,

et kõigil isikutel on õigus esitada kogu planeeringu menetlemise ajal vastuväiteid, ettepanekuid

ja arvamusi. Muuhulgas teavitada KOV-i, et soovib olla kaasatud planeerimismenetluse

protsessi, mille tulemusena oleks KOV-il olnud võimalus kaebajat personaalselt teavitada

kõigist planeeringu etappidest. Kaebaja ei andnud endast märku kogu planeerimismenetluse

jooksul ega avaldanud soovi selles kaasa rääkida. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja

veendunud, et avalikkust on teavitatud arusaadavalt, piisavalt on kaasatud avalikkust

menetlusse, korraldatud on eskiislahenduse avaliku arutelu ja planeeringu tutvustamiseks

avalik väljapanek. Isikud, kes esitasid oma kirjalikud ettepanekud on saanud KOV-ilt

ammendava vastuse, mille tulemusena täiendati detailplaneeringu eskiislahendust.

Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas tal oleks veel olnud võimalik avalikkust kaasata.

Ebamõistlik on eeldada, et vastustaja kajastab lehekuulutustes kogu detailplaneeringu materjali

(joonised, detailplaneeringu seletuskiri, kooskõlastused jne). Detailplaneeringu materjalid on

avalikkusele kättesaadavad Tallinna planeeringute registris, samuti on võimalik tutvuda ja

esitada täpsustavaid küsimusi Tallinna Linnaplaneerimise Ametis või e-posti teel. Lisaks on

planeerimismenetlus piisavalt pikk, ja kõigil isikutel oli piisavalt aega esitada oma seisukohti,

arvamusi ja ettepanekuid.

5.5. Kaebaja leiab, et on rikutud PlanS § 10 lg 1, kuid vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas

on antud sätet rikutud.

PlanS v.r § 10 lg 1 sätestab järgnevat: Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise

ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul

planeeringu koostamise algatamisest keelduda.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 06.02.2013 algatamisettepanekuga (I tl 154-

157) Kinnisvaravalduse AS volitatud esindaja E. Saloste. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja

Kinnisvaravalduse AS-i vahel on 25.04.2013 sõlmitud planeeringu koostamise tellimise ja

koostamise õiguse üleandmise leping nr 3-6/86 (I tl 158-160p). Tulenevalt eeltoodust ei ole

vastustaja seadnud mingeid takistusi algatamisettepaneku tegemiseks ega ka hilisemalt lepingu

sõlmimiseks.

Vastustaja on juba eespool märkinud, et kaebajale on ilmselt ebaselge, et detailplaneeringut

menetleti lõpuni kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS alusel.

5.6. Kaebaja leiab, et on rikutud PlanS § 133 lg 1. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS lõppes

paragrahviga 47, seega ei saanud vastustaja rikkuda PlanS § 133 lg-t 1.

Lisaks ei tulnud esitada detailplaneeringut kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks

01.07.2015 kehtima hakanud PlanS § 133 lg 1 alusel, mistõttu ei saanud rikkumist selle sätte

alusel olla. Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd Tallinna linna ehitusmääruse §

14 lõikes 2 loetletud isikute ja teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi planeeringu lahendus

puudutas, arvamust on küsitud sama määruse § 15 lõikes 3 loetletud isikutelt ja detailplaneering

on kooskõlastatud § 15 lõikes 7 loetletud asutustega.

5.7. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja poolt keskkonnaministrile esitatud

taotlus ei olnud lahti kirjutatud detailplaneeringus ja korralduses.

Tallinna Linnavalitsus esitas 18.06.2018 kirjaga nr LV-1/1656-1 (I tl 216 ja selle pöördel)

Keskkonnaministeeriumile taotluse, et saada luba Harju maakonnas Tallinnas asuva E. Vilde

tee 101c kinnistu (registriosa nr 25070001, katastritunnus 78405:501:0256, pindala 4013 m²,

sihtotstarve üldkasutatav maa) jagamisel moodustatava 317 m2 suuruse (detailplaneeringus pos

1b) maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks ja võõrandamiseks E. Vilde tee 101 kinnistu

omanikule.

Keskkonnaministeerium otsustas 30.10.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/801 (I tl 202-203) anda luba

Harju maavanema 11.03.2010 korraldusega nr 435-k Tallinna munitsipaalomandisse antud

Harju maakonnas Tallinnas Mustamäe linnaosas asuva E. Vilde tee 101c kinnistu (registriosa

nr 25070001, katastritunnus 78405:501:0256, pindala 4013 m², sihtotstarve üldkasutatav maa)

jagamisel moodustatava ligikaudu 317 m2 suuruse maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks

ärimaaks ning võõrandamiseks.

Vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikele 3 võib kohaliku omavalitsuse üksus

munitsipaalomandisse antud hoonestamata sotsiaalmaa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad

võõrandada või kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata kümne aasta jooksul arvates

maa andmisest üksnes valdkonna eest vastutava ministri loal. Vastav luba on vastustajal

olemas. Keskkonnaminister on selles pidanud põhjendatuks vastustaja taotlust 317 m2 suuruse

maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks ning võõrandamiseks.

5.8. Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et võrreldes detailplaneeringu algatamise

korralduse lisaks olevale põhijoonisega, on detailplaneeringu kehtestamise korralduse lisaks

olev põhijoonis muutunud. Detailplaneering on kestev protsess, mille käigus leitakse parim

võimalik variant detailplaneeringu kehtestamiseks. Kogu detailplaneeringu menetlemise

protsessi ajal kaalutakse kõikide huve ja võetakse vajaminevad kooskõlastused ning

koostatakse uuringud. Seega on tavapärane, et algatamise korralduse põhijoonis erineb oluliselt

kehtestamise korralduse põhijoonisest. Seda toetab ka seadusandja mõte, et detailplaneeringut

saab üldjuhul vaidlustada alles pärast kehtestamist, sest siis on lõplikult selgunud

detailplaneeringu eesmärk ja välja selgitatud kõikide osapoolte tahe.

5.9. Kaebajale teeb muret detailplaneeringu peatükk 3.6.1. „Haljastus ja heakord“, mille

sõnastusest jääb tema arvates väär arusaam. Vastustaja selgitab, et haljastuse arvutamisel on

aluseks võetud kehtivad määrused ja korrad. Lisaks on detailplaneeringu kaustas lisana toodud

vastavad uuringud, millest nähtub millised puud on kavandatud likvideerida. Samuti oli

kaebajal võimalik esitada täiendavaid küsimusi vastustajale, kui sõnastused seoses „Haljastuse

ja heakorraga“ jäid talle arusaamatuks või ebaselgeks. Seda võimalust kaebaja kasutanud ei ole.

5.10. Vastustaja leiab, et kaebaja etteheited, et motiveerimata on liikluslahendus ja liiga palju

on parkimiskohti, on põhjendamatud ja tuginevad kaebaja isiklikule arvamusele. Haldusakti

seletuskirja p 4 (I tl 218p-219) „Detailplaneeringus kavandatu“ on üksikasjalikult välja toodud,

miks on parkimiskohti kavandatud just selline arv. Parkimiskohtade arv on määratud lähtudes

Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse

arengukavas aastateks 2006–2014” toodud põhimõtetest. Alale on kavandatud 81

parkimiskohta. Kruntide pos 1 ja pos 4 parkimine on lahendatud krundil pos 2. Krundi pos 5

parkimine on lahendatud kavandatavas hoones. Lähtudes Mustamäe linnaosa üldplaneeringust

(I tl 177) on vastustaja jaoks just oluline, et autod ei ummistaks hoonete sissekäikude esiseid

alasid, mistõttu on pigem just positiivne, kui parkimiskohti kavandatakse rohkem.

Samuti on üldplaneeringus (I tl 182p) märgitud, et Mustamäe elurajoonid hoonestati ilma

maareservi jätmata kaks korda väiksema parkimisnormatiivi alusel, mistõttu on selge, et

täiendava parkimismaa tekitamine elurajoonides toimub üksnes muu avalikuks kasutamiseks

vajaliku maa (laste mänguplatsid, haljasalad, spordiväljakud, kergliikluse teed) arvel.

Parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud E. Vilde tee 105 korterühistu poolse ettepanekuga

korrastada kinnistu esine parkimisala ja kavandada täiendavad parkimiskohti osaliselt krundile

pos 6, tagamaks ühistu parkimisvajadust. Lahendus on kajastatud vastavalt Est Inseneribüroo

osaühingu tööle. Linna maale rajatavatele parkimiskohtadele on võimalik taotleda korteriühistu

kasuks isiklik kasutusõiguse seadmist pärast parkla valmimist. Krundile pos 6 on planeeritud

täiendavad parkimiskohad piirkonna elanikele ja Tallinna Männi Lasteaia külalistele. Seega on

parkimiskohtade kavandamisel lähtutud naabrite ja Tallinn Männi Lasteaia külaliste

parkimiskohtade vajadusest ehk siis on arvestatud avalikku huvi ja Mustamäe linnaosa

üldplaneeringut.

Detailplaneeringu seletuskirja p 3.7 (I 204-214p) on toodud välja liikluskorralduse põhimõtted,

millest on lähtutud. Planeeritud ala liikluskorralduse lahenduse planeerimisel lähtuti

liiklusohutuse ja liikluse hajutamise vajadusest. Planeeritud alale kavandatud ärihoonete

klientide juurdepääs ja väljapääs on hajutatud, mis tagab alal sujuvama, ohutuma ja mugavama

liikluskorralduse. Ärihoonete klientidele on juurdepääs kavandatud E. Vilde teelt läbi krundi

pos 6 ja väljapääs läbi krundi pos 3. Täiendava liikluse rahustamise võttena ja jalakäijate

turvalisuse tõstmiseks on planeeritud alal Mustamäe linnaosa üldplaneeringu (edaspidi ka

üldplaneering) kohase jalakäijate liikumissuuna ja sõidukite ristumine tõstetud. Kaebaja ei ole

toonud välja ühtegi tõendit selle kohta, et olemasolevat liikluslahendust oleks saanud nö

paremini planeerida, mille korral oleks säilinud rohkem haljastust. Käesoleval juhul on Tallinna

Transpordiamet detailplaneeringu kooskõlastanud, millest tulenevalt on selline liikluslahendus

ametiarvates siinsesse linnaruumi sobilik ja vajalik, et toimiks normaalselt ühendus ka teiste

linnaosadega ning oleks ohutu liiklemine jalakäijatele. Vastustajal puudub igasugune põhjus

kahelda Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Kommunaalameti pädevuses antud küsimuste

lahendamisel, kuna tegemist on oma ala spetsialistidega.

Seega on kaebaja vastuväited täiesti põhjendamatud. Ühelt poolt leiab kaebaja, et peab lähtuma

avalikust huvist ja teisel juhul jõuab seisukohale, justkui on ainult oluline roheluse säilimine

ning liiklusohutus on teisejärguline või üleüldse ebaoluline. Vastustaja selgitab, et ta peab

detailplaneeringu menetlemisel lähtuma kõigist aspektidest ja leidma parima võimaliku

variandi ning võimalusel arvestama esitatud ettepanekutega. Käesoleval juhul on vastustaja

arvestanud avalikkuse huviga ja ka naabrite huvidega. Detailplaneering on koostatud eesmärgil

kavandada endise Szolnoki turuhoone asemele, kus praegu on Comarketi kauplus, uus

kaasaegne kaubandushoone ning alale jääv hoonestus asendada kaasaegse linnaosa

osakeskusesse sobiva hoonestusega. Nimelt näeb planeeritud lahendus ette vana hoonestuse

lammutamise ning ala hoonestamise kaasaegsete ärihoonetega, mis tõstab avaliku ruumi

kvaliteeti, parandab turvalisust ja elavdab ümbruskonda. Selleks, et korrastada olemasolevat

linnaruumi ja arendada olemasolevat piirkonda on paratamatu, et olemasolev olukord muutub.

Ilmselgelt ei ole võimalik planeerida selliselt, et see oleks sobilik kõigile kodanikele, mistõttu

tulebki KOV-il leida lahendus, mis üldjoontes on vastuvõetav kõigile osapooltele. Käesoleval

juhul on see vastustaja arvates leitud.

5.11. Detailplaneering on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt asub

planeeringuala osakeskuse (mikrorajoonikeskuse C) alal, kus võivad paikneda ärid, avalikud

teenused, kultuuriobjektid, perearstipunktid jms. Osakeskustena (kohalike keskustena) on

käsitletud valdava elamufunktsiooniga alade keskusi, mis tuleb säilitada ja tagada nende areng

kohaliku elukondliku teeninduse tagamiseks. Oluline on mikrorajooni läbivate kergliiklusteede

integreerimine.

Vastustaja nõustub kaebajaga, et algatamise korralduse põhijoonisel puudusid täpsed teede

asetused. Samuti selgitab vastustaja, et detailplaneering on kestev protsess ja planeerimise

käigus selgub konkreetne detailplaneeringu eesmärk, planeeritavad teed ja ka see, kuidas

haakuvad planeeritavad teed olemasolevate teedega. Selleks, et saada terviklik pilt kavandatust

korraldatakse erinevaid kokkusaamisi ja võetakse kooskõlastusi erinevatelt linna- ja

riigiametitelt, lisaks võetakse arvesse linnakodanike arvamusi. Alles seejärel saab täpselt hakata

planeerima olemasoleva tänavavõrgustiku sidumist planeeritavate teedega (kergliiklus- ja

autoliiklusteed). Seepärast ongi planeerimine etapiline, et oleks piisav aeg arvestada ja kaaluda

kõigi osapoolte huvisid.

Planeeritud ala asub tiheda liiklusega E. Vilde tee ääres. Vastavalt tänavate liigitusele on E.

Vilde tee magistraal- jaotustänav. Juurdepääs planeeritud alal olevatele kruntidele on E. Vilde

teelt. Kavandatud on sissepääsuesised hajumisväljakud, pakkudes meeldivat linnaruumi jalgsi

saabujatele. Koos uue hoonestusega kujundatakse jalakäijatele organiseeritum ja ohutum

kergliiklusala (I tl 161-164). Krundile pos 1 on kavandatud läbiv 6 m laiune kergliiklustee.

Sellest tulenevalt on korrigeeritud hoone alust pinda ja suletud brutopinda. Hoone alune pind

vähenes 1760 m2-lt 1590 m2-ni ja suletud brutopind 2640 m2-lt 2385 m2-ni. Planeeritud

kergliiklusteed läbivad planeeringuala tagades ühenduse juba olemasolevate kergliiklusteedega

ehk siis üldplaneeringu kohane tingimus detailplaneeringu koostamiseks on täidetud. Samuti

on täidetud üldplaneeringu nõue (I tl 182), et kergliiklusteed kulgevad läbi mikrorajoonide

lasteasutuste ja kaubanduskeskuste läheduses.

Seega ei pea paika kaebaja väide, justkui vastustaja on lähtunud ainult huvitatud isiku soovidest,

vastupidiselt on vastustaja arvestanud avalikku huvi ja sõlminud selleks teede- ja tehnovõrkude

lepingu (I tl 161-164), et tagada kõigile liiklejatele juurdepääsud ja ohutu liiklemine nii

jalakäijatele, kui ka autodele. Samuti on arvestanud Mustamäe üldplaneeringus tooduga, et

orienteeritud teenindusvõrk ning sotsiaalsete infrastruktuuride elementide paigutus ei eelda

auto kasutust ja on kättesaadav teiste liiklusvahenditega. Samuti on leitud lahendus sellele

aspektile, et mikrorajoonis on autoliiklus reguleeritud. Lisaks on lähtutud sellest, et kuidas on

perspektiivis võimalik kergliiklusteede võrku edasi arendada.

5.12. Veel juhib vastustaja kaebaja tähelepanu asjaolule, et linna maade võõrandamise üle on

otsustajaks Tallinna Linnavolikogu, kes on valitud linna hääleõiguslike elanike poolt.

Mis puudutab TLPA 05.12.2013 protokolli, siis juhib vastustaja tähelepanu, et tegemist on

dokumendiga, mis reguleerib asutuse sisest tööd ja edaspidiseid arutelusid. Samuti on kaebaja

saanud antud protokollist täiesti valesti aru. Nimelt tuli planeeritav ala ümber kruntida selliselt,

et maade üldbilanss jääks muutmata. Krundipiire nihutatakse selliselt, et säiliksid viirpuud.

Vastustaja tegi kõik selleks, et säiliks võimalikult palju haljastust, mis ongi avalikes huvides.

5.13. Kaebaja leiab, et rikutud on avalikkuse ja puudutatud isikute kaasamise kohustust ja

muuhulgas on avalikust väljapanekust teavitamata jäetud puudutatud isikud ja avalikkus.

Vastustaja selgitab, et II avalik väljapanek korraldati, kuna I avalikul väljapanekul ei jõudnud

avaliku väljapaneku teavitused teavitatavate isikuteni õigeaegselt. Teavitatavate all peab

vastustaja silmas nii avalikkust üldisemas mõttes, kui ka puudutatuid isikuid. Vastustaja juhib

kohtu tähelepanu, et kaebaja on üles ehitanud oma kaebuse läbinisti populaarkaebusena ega

esinda antud asja raames puudutatuid isikuid. Tulenevalt eeltoodust ei saa antud haldusasjas

arutada puudutatud isikute võimalikke kaebusi, kuna puudutatud isikud kaebust halduskohtule

esitanud ei ole ning kaebaja antud haldusasja raames puudutatud isikuid ei esinda. Küll aga on

puudutatud isikuid II avalikust väljapanekust teavitatud (II tl 43-46p). Samuti nähtub

väljastusteadetelt, et puudutatud isikutele on tähitud kirjad kätte toimetatud (II tl 47-48).

Vastustaja esitas kohtule 25.10.2019 lisad 2, 3, mis tõendasid, et isikuid on avalikust

väljapanekust teavitatud. Kohtule jäi arusaamatuks vastustaja poolt 25.10.2019 esitatud lisa 3.

Vastustaja selgitab, et lisa 3 on koopia tähitud kirjade kätte toimetamise kohta. Vastustaja esitab

kohtule tõendi (II tl 61 Exceli tabel), kus nähtub, et isikuid on teavitatud nii esimesest avalikust

väljapanekust kui ka teisest avalikust väljapanekust. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja

hinnangul kohtule esitatud menetlusdokumentidele lisatud tõendid piisavad tõendamaks, et

isikuid on teavitatud II avalikust väljapanekust tähtaegselt.

PlanS § 141 kohaselt on detailplaneeringu peale õigus esitada kaebus avalikes huvides või oma

subjektiivsete õiguste kaitseks. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja on

esitanud kaebuse avalikes huvides. Kaebaja ei esinda puudutatuid isikuid. Ilma volituseta ei saa

esitada kaebust teiste isikute kaitseks.

Detailplaneeringu II avalik väljapanek toimus 15. maist - 29. maini 2018. Sellekohane teade

ilmus ajalehes Postimees 27.04.2018, ajalehes Pealinn 30.04.2018 ja Tallinna veebilehel

26.04.2018

(II

tl 49 ja selle pöördel). Tulenevalt eeltoodust on avalikkust teavitatud õigeaegselt. Sellest

tulenevalt ei ole rikutud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS)

tulenevat avalikkuse kaasamise põhimõtet.

Avalikkusel ja puudutatud isikutel oli võimalik esitada oma arvamusi, ettepanekuid,

vastuväiteid nii esimesel, kui ka teisel avalikul väljapanekul. Kokkuvõtvalt ei saa vastustaja

nõustuda kaebaja seisukohaga justkui avalikkust ja puudutatuid isikuid ei ole kaasatud või

nende kaasamine oleks pidanud olema põhjalikum. Avalikkust ja puudutatuid isikuid on

kaasatud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse kohaselt ja sellest tulenevalt ei ole

kellegi õigusi rikutud.

5.14. Kaebaja leiab, et Mustamäe Linnaosa Valitsus on unustanud teise avaliku väljapaneku,

mille tulemusel on jäetud teise avaliku väljapaneku tulemused ajalehes teavitamata.

Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 21 lg 3 sätestas järgnevat: Kui planeeringu avalikul

väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab

planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem informatsiooni avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku

arutelu toimumise päevast arvates.

Avalikel väljapanekutel kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud, mistõttu puudus

PlanS v.r § 21 lg 3 tulenev kohustus teavitada nii esimese, kui ka teise avaliku väljapaneku ja

avaliku arutelu tulemustest vastavas ajalehes ning korraldada PlanS v.r § 21 lg 1 kohast

avalikku arutelu.

5.15. Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Vastustaja ja kolmas

isik oma menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kaebuse eesmärgiks on Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korralduse nr 254-k, millega

kehtestati „E.Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute

detailplaneering“ (DP) tühistamine. Kaebus on esitatud populaarkaebusena. Kaebaja väidab, et

detailplaneering ei vasta Mustamäe linnaosa üldplaneeringule ning selle menetlemisel on

rikutud mitmeid planeerimisseaduse nõudeid.

7. Kohus märgib kaebust lahendama asudes esmalt, et EhSRS § 1 lg 1 kohaselt menetletakse

enne 01.07.2015 algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses

sätestatud nõuetest. Vaidlust ei ole selles, et DP algatati 29.05.2013 (I tl 13 ja selle pöördel).

Sellest tulenevalt tuleb kontrollida, kas vaidlustatud DP ja selle menetlus vastavad kuni

30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses (PlanS v.r) sätestatud nõuetele osas, milles kaebaja

leiab, et see nii ei ole. Kaebaja viited kehtiva planeerimisseaduse nõuete rikkumistele jätab

kohus pikemalt analüüsimata, kuivõrd kehtiva planeerimisseaduse sätete rikkumine ei saa tuua

käesoleval juhul kaasa DP õigusvastasust ning tühistamist.

8. Kohus, tutvunud DP originaaldokumentide kaustaga, leiab, et asjas on tõendamist leidnud,

et praegusel juhul ei ole vastustaja rikkunud PlanS v.r §-st 16 tulenevaid nõudeid koostööle ja

kaasamisele planeeringu koostamisel.

Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliseid seadusest tulenevaid avalikkuse kaasamise tingimusi

oleks vastustaja tema arvates veel täitma pidanud. DP originaaldokumentide kaustast nähtub,

et järgitud on PlanS v.r. kehtestatud nõudeid (vt DP kaust lisad vaheleht 1). Vaidlus puudub

selles, et kaebaja ei ole kasutanud võimalust avaldada oma arvamust planeerimismenetluses.

Vastava asjaoluga, et praegusel juhul ei ole vastustaja rikkunud PlanS v.r. § 16 tulenevaid

nõudeid koostööle ja kaasamisele planeeringu koostamisel on nõustunud ka Tallinna

Ringkonnakohus oma 21.05.2019 määruses käesolevas asjas, milles lahendati kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlust.

Kaebaja üldsõnalised etteheited vähesele avalikustamisele on samuti põhjendamatud. Kohus

leiab, et käesoleval juhul puudus vajadus täiendavale seaduses ettenähtust intensiivsemale DP

avalikustamisele.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on rikkunud PlanS v.r. § 18 lg 6 määral, mis

tooks kaasa DP tühistamise.

PlanS v.r § 18 lg 6 sätestas, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või

maavanem

teatab

vastavas

ajalehes

planeeringu

avaliku

väljapaneku

ning

maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks

nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates tuleb: 1) anda informatsiooni planeeritava maa-

ala suuruse ja asukoha kohta; 2) tutvustada lühidalt planeeringu sisu ja planeeringu

elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid; 3) detailplaneeringu puhul anda informatsiooni

kavandatava hoonestuse iseloomu, olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste ning selle

kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

Vaidlust ei ole selles, et esimene DP avalik väljapanek toimus 27.04.2018-11.05.2018.

Kaebaja on põhjendatult välja toonud, et vastustaja avaldas teate ajalehes Postimees 26.04.2018

ehk 1 päev enne esimese avaliku väljapaneku algust (27.04.2018). Samas on vastustaja oma

viga märganud ning seda ka vastuses kaebusele tunnistanud, millest tulenevalt pidas vastustaja

vajalikuks korraldada teine avalik väljapanek. Teine avalik väljapanek toimus 15.05.2018-

29.05.2019. Selle kohta on avaldatud teade ajalehes Pealinn 30.04.2018 ning 27.04.2018

ajalehes Postimees (DP originaalkaust vaheleht 1 ja II tl 58-59). Järelikult on tõendatud, et teise

avaliku väljapaneku osas on järgitud PlanS v.r § 18 lg 6 sätestatud ühe nädalast avaliku

väljapaneku toimumisest teavitamise aega. Arvestades, et DP menetluses ei olnud kohustuslik

korraldada tingimata kahte avalikku väljapanekut, et teine avalik väljapanek korraldati

menetlustähtajaga seotud vea parandamiseks ja seda, et teise avaliku väljapaneku korraldamisel

järgiti PlanS v.r § 18 lg 6 sätestatut, ei too esimese avaliku väljapaneku korraldamisel viidatud

sätte rikkumine kaasa DP tühistamist.

Küll aga on kaebajal õigus selles, et vastustaja on rikkunud PlanS v.r § 18 lg 5 p 2, mis sätestab,

et kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust

detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha puudutatud isikule.

Esmalt leiab kohus, et vastustaja ei ole korrektselt tõendanud, kas kohtule esitatud

väljastusteadetega (II tl 47-48) on puudutatud isikutele kätte toimetatud Mustamäe Linnaosa

Valitsuse 25.04.2018 kirjad, millega teavitati DP esimesest avalikust väljapanekust 27.04.2018-

11.05.2018 (vt DP originaalkaust vaheleht 1) või hoopis Mustamäe Linnosa Valitsuse

26.04.2018 kirjad (II tl 43-46p), millega teavitati DP teisest avalikust väljapanekust

15.05.2018-29.05.2019. Vastustaja on kohtule esitanud mõlemal juhul samad tähtkirja

väljastusteated (vt saadetise kood). Kohtul ei ole väljastusteadetelt võimalik tuvastada, millised

konkreetsed dokumendid puudutatud isikutele kätte toimetati. Ka vastustaja poolt kohtule

esitatud Omniva poolt koostatud tabelist ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, milline kiri

mis päeval on kätte toimetatud. Tabelist nähtub üksnes see, millal on kiri koostatud ja et need

on kätte toimetatud (II tl 61)

Kui asuda seisukohale, et väljastusteated tõendavad esimese avaliku väljapaneku kohta

puudutatud isikutele teadete saatmist, siis on ilmselgelt rikutud PlanS v.r § 18 lg 5 p 2 sätestatud

kahe nädalast avalikust väljapanekust ette teatamise kohustust, kuivõrd kirjad on jõudnud

adressaatideni ajavahemikul 27.04.2018-04.05.2018 ehk siis esimese avaliku väljapaneku

toimumise ajal.

Isegi kui asuda seisukohale, et viidatud väljastusteated tõendavad teisest avalikust

väljapanekust teavitamist, siis ka sel juhul on enamus teated jõudnud adressaatideni

hilinemisega välja arvatud Kinnisvaravalduse AS osas, kes sai kirja kätte 27.04.2018.

Ülejäänud puudutatud isikud said tähitud kirjad kas 02.05.2018 või 04.05.2018 ehk 12 päeva

või 10 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et

vastavad teated peavad puudutatud isikuteni jõudma 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust.

Ehk kui teine avalik väljapanek algas 15.05.2018, siis tuli kirjad kätte toimetada hiljemalt

01.05.2018, sest vastavalt HMS § 33 lg 2 algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle

kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Päevadega

määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval.

Samas, arvestades, et käesoleval juhul on puudutatud isikud DP avalikust väljapanekust siiski

informeeritud ning isikud ei ole esitanud omapoolseid seisukohti ega taotlusi sh taotlust

pikendada avaliku väljapaneku aega seoses teate hilinenult esitamisega vastustaja poolt, ei pea

kohus käesoleval juhul vajalikuks DP tühistamist vaatamata sellele, et vastustaja ilmselt rikkus

PlanS v.r § 18 lg 5 p 2. Kohus arvestab seejuures kolmanda isiku huvi DP kehtima jäämise

suhtes ning kaebuse muid väiteid ja asjaolusid mh seda, et DP tühistamisel ja uue menetluse

läbiviimisel antaks suure tõenäosusega välja samasugune haldusakt, samuti seda, et vastav

menetluslik rikkumine ei mõjutanud antud juhul asja otsustamist. Samuti tuleb arvesse võtta

asjaolu, et kaebus on esitatud avalikes huvides ning kaebaja esindaja ei esinda huvitatud isikuid.

Kaebaja väidab veel, et DP teise avaliku väljapaneku osas rikuti ka PlanS v.r § 21 lg 3. Kohus

kaebajaga ei nõustu. PlanS v.r § 21 lg 3 sätestas, et kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati

planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab planeeringu koostamist

korraldav kohalik omavalitsus või maavanem informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise

päevast arvates. Kuivõrd kummalgi avalikul väljapanekul vastuväiteid DP-le ei esitatud, siis

vastavat teadet vastustajal ka avaldada ei tulnud.

Samuti ei too DP õigusvastasust kaasa kaebaja välja toodud asjaolu, et DP menetlust ei jõutud

viia lõpuni enne 01.07.2018, sest sellist regulatsiooni seadusest ei tulene.

Kohtule jääb ebaselgeks, milliseid avalikkuse kaasamise samme, mis on sätestatud kuni

30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses, oleks vastustaja veel pidanud tegema. Kaebajal oli

võimalus avaldada oma arvamust planeerimismenetluses, kuid kaebaja ei ole seda võimalust

kasutanud.

9. Kohus leiab pärast tutvumist DP toimikuga ning DP kaardimaterjali, seletuskirja ja

vaidlustatud korralduse analüüsimist ka seda, et kaebaja etteheited DP vastuolule

planeerimisseadusega ning Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ei ole põhjendatud.

Kohus ei jaga kõigepealt kaebaja seisukohta, et antud juhul on ilmselgelt rikutud kehtiva PlanS

§ 8-11, mis sätestavad elukeskkonna parendamise, avalikkuse kaasamise ja teavitamise, huvide

tasakaalustamise ja lõimimise ja teabe piisavuse põhimõtet. Esiteks ei kohaldu vaidlusalusele

detailplaneeringule kehtiva PlanS §-d 8-11. Kohus leiab, et planeerides hetkel vaidlusalusel

planeeringualal olevate vananenud hoonete ja turuhoone asemele uue kaasaegse

kaubandushoone rajamise parendamaks kaupade ja teenuste kättesaadavust mikrorajoonis nii

jalgsi kui autoga liiklejatele ja kujundades sellest peamisest eesmärgist lähtudes

planeeringulahendused, on vastustaja järginud elukeskkonna parendamise põhimõtet vaatamata

sellele, kas leitud lahendused kaebajale meeldivad või mitte.

Kohus leiab, et DP-s on erinevalt kaebaja poolt väljendatust lähtututud kohalikest huvidest, mis

on ka üheks avalikuks huviks. Täiesti ebaselgeks jääb, milles seisneb kaebaja poolt väidetav

kehtiva PlanS § 11 rikkumine. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et DP menetluses on antud

eksitavat ja ebapiisavat informatsiooni planeeringulahenduse kohta, kuivõrd planeeringu

seletuskirjas ei ole põhjalikult käsitletud näiteks kergliiklusteede küsimust või üldkasutatava

maa tähtsust. Kohus selgitab, et DP moodustavad koosmõjus selle dokumendid – kaardimaterjal

ja seletuskiri. Kohus leiab, et viidatud dokumentides on piisavalt, üheselt ja selgelt arusaadavalt

kajastatud planeeringulahendus. Kohus ei nõustu kaebajaga, et DP-st on puudu avalike

huvidega arvestamise kaalutlused. Avalikuks huviks on muuhulgas ka räämas ja kehvas seisus

linnaruumi korrastamine sh piisava parkimisvõimaluse tagamine, et vältida väikeste lähedal

asuvate tänavate ummistamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esmaseks ja ülekaalukaks

avalikuks huviks, millele tuleb allutada kõik muud avalikud huvid, võimaliku suure

haljastuse(haljasala) ja üksnes kaebaja esitatud seisukohtadele vastavalt kergliiklusteede

loomine. Vastustaja on toonud DP-s selgelt välja planeeringu keskse avaliku huvi, milleks on

piirkonna

korrastamine

ja

vananenud

kaubanduskeskuse

asendamise

kaasaegse

mitmeotstarbelise

keskusega,

mille

juurde

rajatav

parkla

aitab

leevendada

ka

parkimisprobleeme piirkonnas.

10. Mis puudutab Maa-ameti kooskõlastuse puudumist ning sellega seoses DP menetluses

väidetavat PlanS § 133 lg 1 rikkumist, siis kohus nõustub vastustajaga, et kehtiv PlanS § 133

lg 1 vaidlusalusele detailplaneeringule ei kohaldu. Kohus leiab, et kuni 30.06.2015 kehtinud

PlanS § 17 (planeeringu kooskõlastamine) sätestatud nõudeid siinkohal rikutud ei ole. Kohus

selgitab, et vastav pädevus otsustamaks, kas munitsipaalomandisse antud E. Vilde tee 101c

kinnistu jagamisel moodustava maaüksuse (pos1b) sihtotstarbe muutmine ärimaaks ning

võõrandamiseks on lubatud või mitte, on Keskkonnaministeeriumil (Maareformi seaduse § 25

lg 3). Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et Keskkonnaministeerium on vastava loa andnud (I tl 47-

48), siis on kaebaja väited planeerimisseaduse rikkumisest seoses detailplaneeringu Maa-

ametiga kooskõlastamata jätmisega põhjendamatud.

Kaebaja viitab kaebuses küll õigesti, et maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 12 p 2 kohaselt

on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära

määrata ka sihtotstarbe alaliik. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigid on: üldkasutatav maa, mis on

avalikult kasutatav üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned,

sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri

maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Samas eksib

kaebaja antud juhul selles, et DP on nimetatud sättega vastuolus. Nimelt on käesoleval juhul

sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet osaliselt muudetud ning osaliselt on maa ka

võõrandatud. Selleks oli olemas juba eelpool viidatud Keskkonnaministeeriumi luba. Kaebaja

kahtlused sellest, kas Keskkonnaministeerium ikka oli teadlik kõigist asjaoludest on

põhjendamatud ning ka paljasõnalised. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

Keskkonnaministeeriumi luba oleks antud ebaõigetele andmetele tuginedes vms. Eeltoodust

tulenevalt ei ole DP vastuolus MaaKatS § 181 lg 12 p 2. Samuti puudub kaebajal õigus esineda

kohtus Keskkonnaministeeriumi õiguste ja huvide kaitsjana ning esindajana.

Mis puudutab kaebaja viidet TLPA 05.12.2013 protokollile, siis selles osas on vastustaja oma

vastuses kaebusele õigesti välja toonud, et tegemist on dokumendiga, mis reguleerib asutuse

sisest tööd ja edaspidiseid arutelusid. Kohus märgib, et isegi kui TLPA oleks olnud DP

menetluse ajal selle suhtes kriitiline ei ole see õiguslikuks aluseks DP õigusvastaseks

tunnistamisele.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga ka tema ühes põhiväites, et DP on vastuolus Mustamäe linnaosa

üldplaneeringuga (ÜP). ÜP kohaselt asub planeeringuala osakeskuse (mikrorajoonikeskuse C)

alal, kus võivad paikneda ärid, avalikud teenused, kultuuriobjektid, perearstipunktid jms.

Osakeskustena (kohalike keskustena) on käsitletud valdava elamufunktsiooniga alade keskusi,

mis tuleb säilitada ja tagada nende areng kohaliku elukondliku teeninduse tagamiseks. (vt

Mustamäe

linnaosa

üldplaneeringu

põhikaart

https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000030 )

Kohus möönab, et haljastuse osa kehtestatud DP-ga küll mõnevõrra väheneb võrreldes

planeeringueelse ajaga, kuid see ei ole üldplaneeringuga keelatud. Üldplaneeringust endast

tuleneb, et mikrorajoonides, kus on juba välja kujunenud keskused, tuleb arendada juba

olemasolevaid asunduskeskusi. Ilmselgelt on üheks selliseks keskuseks ka vaidlusalune ala.

DP-st nähtuvad kaalutlused, miks on otsustatud just sellise DP kasuks. Kohus ei nõustu sellega,

et DP haljastuse osa on vastuolus ÜP-ga. Haljastuse osa küll väheneb teatud määral võrreldes

planeeringueelse ajaga, kuid see ei ole ÜP-ga keelatud. Haljastuse mahu vähenemine on

nähtuvalt DP-st minimaalne, kuivõrd DP-st nähtub, et ette on nähtud ka asendusistutus ja teised

vajalikud meetmed haljastuse protsendi täitmiseks. Haldusaktis on muuhulgas eraldi

kaalutlusena välja toodud, et planeeritud lahenduses on arvestatud E. Vilde tee ääres kasvavate

viirpuude kasvutingimuste säilimisega. Ala ida- ja lõunakülgedes paiknevad suuremad

kõrghaljastatud alad on täies ulatuses säilitatud ning kavandatud on ka uut haljastust. Vastustaja

märgib õigesti, et olemasoleva linnaruumi korrastamise ja arendamise seisukohalt on

paratamatu, et praegune olukord muutub. Kohus nõustub vastustajaga, et DP realiseerimine

parendab olemasolevat linnaruumi, mis tõstab elanike turvatunnet ja annab juurde töökohti. On

ilmne, et avalikkuse aspektist on DP pigem positiivne – selle realiseerimisel saab planeeritav

maa-ala uue heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteed, lahendatakse parkimise küsimused,

kohalikele elanikele pakutakse senisest parema kvaliteediga ning suurema valikuga

igapäevakaupade ja toiduainete ostukohta ning mis peamine, kulunud ilmega paik (Szolnoki

turg) saab edaspidi kaasaegse ilme. Kõike eelnimetatut on vastustaja ka detailplaneeringu

kehtestamisel arvesse võtnud ja selgitanud.

Haljastuse osas viitas kaebaja veel ÜP seletuskirja teisele peatükile „Rohelise võrgustiku

toimimist tagavad tingimused“ ning asus seisukohale, et DP neile tingimustele ei vasta. Kohus

märgib seda väidet kommenteerides esmalt, et DP ala ei jää ühtegi rohekoridori. Kohtu

hinnangul on põhimõtet, et linnaosa ja mikrorajoonide tasandit toetab ka tänavatest eraldatud

kergliiklusradade võrgustik, järgitud kavandatut silmas pidades võimalikult suurel määral.

ÜP-s märgitakse veel, et väga oluline roheline ühenduslüli on tänavahaljastus (puiesteed,

puuderead, elamute ja tänavate vaheline kõrghaljastus). Detailplaneeringute koostamisel tuleb

olulise alusmaterjalina vaadelda mitte ainult üksikuid kõrghaljastuselemente, kaitstavaid

loodusobjekte ja liike planeeringualal, vaid arvestada planeeringu koostamisel ka nende

kuuluvust ülaltoodud rohelise võrgustiku üksteisega seotud tasanditesse. Kohus leiab, et

tegemist on üldise suunisega, mida on samuti järgitud niivõrd, kui palju see oli DP-ga

kavandatut arvesse võttes võimalik. Kui detailplaneeritav ala ei olnud varem seotud rohelise

võrgustikuga, siis ei ole kohustuslik seda asjaolu faktilisest olukorrast tulenevalt ka

detailplaneeringuga muuta. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et DP-st ühele põhja poole

jääb magistraaltee ehk Vilde tee, idast ja läänest piirneb planeeringuala korterelamutega (idast

Vilde tee 105 ja läänest Vilde tee 91 ) ning Vilde tee 91 vahelise haljastusega. Viimase osas

haljastus säilitatakse, kuid olemasolev ega planeeritav haljastus ei moodusta rohelist

võrgustikku. Juba üksnes seetõttu ei ole võimalik ka uue vaidlusaluse DP-ga rohelist

võrgustikku moodustada. Lõuna poolne olemasolev haljastus, mis moodustab ka ühtse terviku

rohelise võrgustikuga, säilitatakse nähtuvalt DP-st suures osas. Selle tulemusena ei katke

olemasolev roheline võrgustik. Arvestades eeltooduga ning sellega, et üldplaneeringus antakse

üldised suunised, millest tuleb DP koostamisel lähtuda, leiab kohus, et vaidlusalune DP ei ole

vastuolus Mustamäe ÜP-ga ning kaebaja vastavad väited on eksitavad ja sisuliselt

põhjendamatud.

12. Kergliiklusteede planeerimise osas heidab kaebaja ette nende ohtlikkust tulenevalt teede

asukoha valikuga ja märgib, et see on konfliktis poe ja parkla vahelise liikumisega. Kaebaja

leidis veel, et DP-s puuduvad kaalutlused, miks on autoliiklus prioriteetne kergliiklustee ees.

Arvestades ÜP-s antud suuniseid peaks olukord olema vastupidine. Kohus ei nõustu kaebajaga

selles, et kergliiklusteede ees on prioriteetsena planeeritud autoliiklus. Kohus, analüüsides DP

liiklusskeemi, leiab, et liikluslahendus on vastavuses ÜP-ga. Planeeritud kergliiklusteed läbivad

planeeringuala ja tagavad ühenduse juba olemasolevate kergliiklusteedega. Mis puudutab

kaebaja väidet kergliiklusteede ristumisest ostlejatega planeeritud hoone külgedel, siis selliselt

on tagatud kergliiklejatele muuhulgas ka kaubanduskeskuse mugav kasutus. Ka ÜP-s on välja

toodud, et tuleb luua eeldused mikrorajoonisisestelt kergliiklusteedelt kättesaadava

esmatarbekaupadega varustava kaubanduse elujõulisuse tagamiseks (Mustamäe linnaosa

üldplaneeringu seletuskiri lk 22). ÜP-st ei tulene ka nõuet, et kergliiklustee ei tohiks asuda

parkla ja kaubanduskeskuse vahel. Samuti on liikluskorralduse lahenduse planeerimisel

lähtutud liiklusohutuse ja liikluse hajutamise vajadusest. Vastustaja toob õigesti välja, et oluline

on mikrorajooni läbivate kergliiklusteede integreerimine.

13. Kohus ei nõustu kaebaja poolt täpsustatud kaebuses välja tooduga nagu peaks DP

prioriteediks olema üksnes kergliiklusteed ja haljastus, mis tagaks avalike huvide arvestamise.

Kohus selgitab kaebajale, et tegemist on linnakeskkonnaga. ÜP kohaselt on üldiseks eesmärgiks

hoonetevahelise ruumi kavandamisel lähtuda atraktiivse kvaliteetruumi tekitamise vajadusest,

mis toimiks ühtlasi kommunikatsioonikanalina läbivate kergliiklusteede kaudu. Kohus leiab, et

vastavat nõuet on järgitud, sest ÜP-st ei tulene, et kergliiklusteed ja haljastus peaks DP

koostamisel olema absoluutseks prioriteediks. ÜP-s nähakse üldisemal tasandil ette, et peab

tekkima kergliiklusteid ühendav kergliiklusteede võrk. Antud nõue on DP-s täidetud.

Samamoodi on ette nähtud rohealade sidumine kergliiklusteedega ühtsesse süsteemi.

Käesoleval juhul asuvad nii planeeritud kui juba olemasolevad kergliiklusteed võimalusel ka

rohealade ääres – üksnes üks planeeritav kergliiklustee osa asub hoonete ja parkla vahel (vt DP

põhijoonis). Samas täidab viimane eesmärki võimaldada kergliiklusteed kasutada just nimelt

planeeritava hoone külastamiseks. Avalikes huvides on muuhulgas ka tagada inimestele

võimalikult kodu lähedalt maksimaalses ulatuses esmatarbekaupade kättesaadavus, et

vähendada pendelrännet selliste kaupade järgi.

Kohus märgib, et kaebaja jätab kaebuses tähelepanuta sisuliselt olulise asjaolu, et tegemist on

ÜP kohaselt osakeskuse segahoonestusalaga, kus tuleb säilitada ja tagada nende areng kohaliku

elukondliku teeninduse tagamiseks: mikrorajoonide keskused, ärid, avalikud teenused,

kultuuriobjektid, kohalikud tervishoiuasutused. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et DP on

kooskõlas ÜP-ga. ÜP-st ei tulene sellist klauslit, et rohealasid tuleks 100% säilitada või

eelistada igasuguse muu planeeritava tegevuse ees. Tegemist on linnakeskkonnaga, kus tuleb

leida tasakaalustatud lahendused ja milline lahendus konkreetselt valitakse, on linna

kaalutlusõiguse teostamise tulemus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on linn kaalutlusõigust

õiguspäraselt teostanud ning kaebaja väited kaubanduspinna ja liikluse eelistamisest ning

otsuse motiveerimatusest ei ole põhjendatud ning ei saa kaasa tuua planeeringu tühisust või

tühistamist.

Kaebaja leiab veel, et haljastuse ja heakorra põhimõtted peaksid olema kindlaks määratud juba

DP-s, mitte selguma hiljem. Kaebaja viitab siinkohal muuhulgas sellele, et lõplik raiemaht

selgub raielubade andmisel. Kohus leiab, et vastavad põhimõtted ongi kindlaks määratud DP-

s, üksnes ühikute lõplik arv täpsustub detailplaneeringu realiseerimisel, mis ei ole ka seadusega

vastuolus. DP-s ei ole võimalik lõplikult kindlaks määrata raiutavate puude arvu, kuivõrd

vastav pädevus otsustada raielubade üle on Tallinna Keskkonna- ja kommunaalametil, kes

otsustab raielubade väljastamise või sellest keeldumise.

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited DP vastuolust ÜP-ga sel alusel põhjendamatud.

14. Kohus ei ole nõus kaebajaga ka selles, et planeeringu menetluse ajal on toime pandud PlanS

v.r § 9 lg 2 p 8 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisssüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 34 lg 2 rikkumine.

PlanS v.r. § 9 lg 2 p 8 sätestas, et detailplaneeringu ülesandeks on keskkonnatingimuste

seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille

ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kohus leiab, et kaebaja

on ekslikul seisukohal nagu oleks käesoleval juhul tulnud läbi viia keskkonnamõjude

strateegiline hindamine. Nagu ka kaebaja ise on välja toonud, siis Tallinna Keskkonnaamet

märgib 29.05.20113 korralduse nr 747-k lisas olevas seletuskirjas, et “Vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktile 3 tuleb

detailplaneeringus kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldada

juhul, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi

või on kavandatav tegevus eelhinnangu põhjal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes

sama seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Kuna E. Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c,

101d, 103a ja 103b kinnistute detailplaneeringus kavandatakse kuni 2-korruselise ärihoone

(kaubanduskeskus) ja seda teenindava parkla rajamist, siis ei ole tegemist keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusega, ning lähtuvalt sama seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktist 2, ei

tulene, et üksikute ärihoonete ehitamise korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise

vajalikkust või koostada eelhinnang.

Kaebaja ei ole suutnud ka selles küsimuse arusaadavalt näidata, mille vastu on tema arvates

siinkohal eksitud. Kaebaja seisukoht nagu oleks vaatamata eeltoodule eksitud PlanS v.r § 9 lg

2 p 8 vastu, jääb kohtule arusaamatuks. Milliseid keskkonnaalaseid kaalutlusi oleks pidanud

vastustaja lisaks DP-s märgitule veel välja tooma on täiesti arusaamatu. Kohtule esitatud

dokumentidest nähtuvalt ei ole ka kaebaja ka ise osanud neid välja tuua. Üldsõnaline viide, et

ehitustegevust on peetud tähtsamaks looduskeskkonnast, ei muuda kuidagi detailplaneeringut

mis

asub

linnakeskkonnas

üldplaneeringu

järgsel

osakeskuse

segahoonestusalal,

õigusvastaseks. Kohus rõhutab, et KSH tuleb kohustuslikus korras läbi viia üksnes seaduses

sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega asjaolu, et KSH-

d ei ole läbi viidud ning kaebaja arvates ei ole keskkonnaga seotud kaalutlusi piisavalt kaalutud

(kaebaja ei suuda seejuures konkreetselt ära näidata, milles need kaalutlused oleks pidanud

seisnema), ei muuda detailplaneeringut õigusvastaseks ega too kaasa selle tühistamist. Avalikes

huvides esitatud kaebuses peavad olema välja toodud konkreetsed seaduse rikkumised. Antud

juhul ei ole PlanS v.r § 9 lg 2 p 8 kohtu hinnangul rikutud. Vajalikud keskkonnatingimused on

DP-s sätestatud (vt selle seletuskiri p 7.2.1. ja põhijoonis).

15. Kohus märgib, et ilmselgelt on avalikes huvides, et planeeritav maa-ala saaks uue

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteed ning lahendatakse ka parkimise küsimused ja et

elanikele pakutaks senisest parema kvaliteediga ja suurema valikuga igapäevakaupade ja

toiduainete ostukohta.

16. Eeltoodud põhjendustest ja seisukohtadest tulenevalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna

põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Detailplaneeringust nähtuvad kaalutlused

planeeringu kehtestamiseks just sellisel viisil. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus on

piisavalt motiveeritud ja kaebaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et

detailplaneeringu kehtestamisel on planeeringu eesmärke arvestades piisavalt kaalutud avalikke

ja erahuve ning kaalutlusreegleid ei ole rikutud.

17. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule

menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik