1-09-17845/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a ba r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.veebruar 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 16.veebruar 2010.a. Kriminaalasja number 1-09-17845 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi E.F süüdistus KarS §-i 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 345 lg 1; § 266 lg 2 p 1, 3; § 181 ja § 209 lg 2 p 1, 4 järgi O.A’i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 22 lg 3 järgi; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi H.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 10.detsember 2009.a. Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava E.F

kaitsja adv. Anu Rannaveski ja süüdistatav O.A Prokurör Tiina Viru Süüdistatavad

E.F ja O.A (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsjad Adv. Anu Rannaveski ja adv. Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu otsus 10. detsembrist 2009.a. E.F ja O.A suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

2

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Pärnu Maakohus otsustas 10.detsembri 2009.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada

E.F KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks)

aasta. Süüdi tunnistada E.F KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada E.F KarS § 345 lg

1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada E.F KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada E.F KarS § 181 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud

vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi liita mõistetud üksikkaristused raskeima

suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantud karistuse hulka eelvangistus 2.-3.06.2009, s.o 3 päeva ja lõplikuks kantavaks karistuseks jääb 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Välja mõista riigituludesse E.F-ilt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend

viis) krooni sundraha katteks; 95.35 (üheksakümmend viis kr 35 s) krooni

postikulude katteks ning kaitsjatasuks 3850 (kolm tuhat kaheksasada

viiskümmend) krooni, mille lisandub käibemaks 770 krooni ja veel toimiku

paljundamise kulu kaitsjale, mis on 80.50 krooni ja ekspertiisitasu katteks 1440 krooni ja 1200 krooni.

Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Juhul, kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud

aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Süüdi tunnistada O.A KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 22 lg 3 järgi ja mõista

karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Süüdi tunnistada O.A KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

järgi liita mõistetud üksikkaristused, lugedes kergema karistuse kaetuks

3 raskeimaga, ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2

kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista

karistuseks 4 (neli) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja

4.06.2009.a otsusega mõistetud 3 kuuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada vanglasse asumise päevast.

Välja mõista riigituludesse O.A-lt 6525 (kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 95.35 (üheksakümmend viis kr 35 s) krooni postikulude katteks ning kaitsjatasuks 1400 (üks tuhat nelisada) krooni, mille lisandub käibemaks 280 krooni ja veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 36.40 krooni.

Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Juhul, kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud

aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka H.S, kelle suhtes kohtuotsust vaidlustatud ei ole.

E.F mõisteti KarS prg. 209 lg 2 p.1,4 järgi süüdi selles, et tema esitas

17.03.2009 varalise kasu saamise eesmärgil internetikeskkonnas isepankur.ee

selle registreerunud kasutajana pakkumuse laenulepingu sõlmimiseks (laenutaotluse) hammaste kordategemiseks summas 4500 krooni, esitades enda kohta valeandmeid ametikoha, tööstaaži ja netopalga kohta, sest kandis vanglas

karistust 12.11.2007 kuni 30.01.2009 ning ei ole omanud töökohta ega saanud

palka, millest tasuda internetikeskkonnas võetavad rahalised kohustused. Selle

tulemusena tehti tema laenutaotlusele 13 pakkumist, mille hulgas R. K. andis

E.F-ile laenu 3000 krooni, mille tagasimaksed E.F pidi tegema 01.05.2009 kuni 01.07.2009. R. K.a isepankur.ee arvelt kanti laenusumma E.F arvele, kes kandis laenatud summa laenutaotluse kehtivuse viimasel päeval

19.03.2009 üle enda arveldusarvele Eesti Krediidipangas, jättes täitmata enda

kohustused laenuandja ees. E.F pole 19.03.2009 laenatud raha tagastanud ja sai seega varalist kasu 3000 krooni. KarS prg. 345 lg 1 järgi on E.F mõistetud süüdi selles, et tema 26.07.2009

kella 05.20 ajal esitas Järvamaal Väätsa vallas Reopalu külas Pärnu-Rakvere-

Sõmeru maantee 88. kilomeetril politseiniku nõudmisel sõidudokumentide

kontrolli käigus 22.07.2009 müügilepingu, millega tõendas omandi- ja kasutusõigust sõiduautole Opel Omega registreerimismärgiga XXX XXX, mida ta juhtumisõiguseta juhtis. Müügileping on võltsitud, kuna müüja allkiri ei vasta A. P. allkirjale ning pole kirjutatud tema poolt.

KarS prg. 199 lg 2 p.7,9,4 järgi mõisteti E.F süüdi järgmistes varguse episoodides:

- 09.05.2009 öösel vastu 10.05.2009 tungis sisse akna lahtikangutamise teel

Järva maakonnas XXXX vallas XXXX linnas XXXXXXXX XXX asuvasse XXXX

4

XXXXXXXXXXXXXXXX kuuluvasse T. J. kontorihoonesse, kust varastas

elektriradiaatori väärtusega 1146 krooni. Vargusega tekitas E.F XXXX

XXXXXXXXXXXXXXXX varalise kahju 1146 krooni.

- 12.05.2009.a kella 02 paiku tungis sisse XXXXX linnas XXXXXXXX XXX/XX

hooneühistus „XXXXXXXXX” A. S. kuuluvasse garaažiboksi nr XX ja varastas sealt neli firma NOKIA lamellrehvi, mõõtmetega 225/50/R17 kogumaksumusega

8000 krooni ja vaheseinas oleva ava kaudu kõrvalboksi nr 16 tungides T. I.

kuuluva muruniiduki „Partner P51-450S”, maksumusega 2800 krooni. Luku lõhkumisega tekitas varalise kahju 80 krooni.

- 23.05.2009 kella 01:30 paiku varem varguse toimepannud isikuna, tungis

rippluku lõhkumise teel sisse Järva maakonnas XXXX linnas XXXXXXXX XXX

asuvasse XXXXX XX lattu, seejärel kutsus enda juurde H.S-i

sõiduautoga ja ühiselt varastasid nad sealt kaks muruniidukit MTD Murray maksumusega kokku 5980 krooni; murutrimmeri HLT 26 CDSY väärtusega 1950 ja 3 pakki laminaatparketti, kokku summas12544. 48 krooni.

- 24.05.2009.a südaöösel vastu 25.05.2009.a varem varguse toimepannud isikuna isikute grupis M. R. ja H.S-iga tungis tema poolt varem avatud

laoruumi ja varastas sealt 17 pakki laminaatparketti maksumusega 117, kokku 1989 krooni.

- 24.05.2009.a öösel vastu 25.05.2009.a varem varguse toimepannud isikuna

isikute grupis M. R.ga tungis enda poolt varem avatud laoruumi ja varastas puuküttega saunakerise Harvia M3 6-13M väärtusega 3495 krooni, elektriküttega saunakerise Vega 8KW RV väärtusega 2399 krooni, murutraktori Partner P125- 97 hinnaga 24500 krooni, koguväärtuses 31055 krooni. - 28.05.2009 kella 02 paiku, varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis koos M. R.ga, tungis sisse ukse katteplekilt kruvide eemaldamise ja pleki eemale tõmbamise teel XXXX linnas XXX XX XX asuva OÜ K. angaari ja varastas sealt

salaja mootorsae Oleo-Mac väärtusega 7795 krooni, elektrikaableid ca 100 meetrit väärtusega kokku 5000 krooni, padrunvõtmete komplekti väärtusega 700

krooni, pussnoa väärtusega 50 krooni, kaks paari näpitstange väärtusega a’75

krooni kokku väärtusega 150 krooni, kolm kruvikeerajat väärtusega a’25 krooni

kokku väärtusega 75 krooni, plekikäärid väärtusega 150 krooni, 30 liitrise

plastkanistri väärtusega 25 krooni, milles 10 liitrit saebensiini väärtusega 142

krooni, ketaslõikuri väärtusega 350 krooni, saevõtme väärtusega 35 krooni, saeviili väärtusega 10 krooni, 50 meetrise paraboolil pikendusjuhtme väärtusega

200 krooni. Kokku tekitas vargusega K. OÜ-le varalise kahju väärtuses 14 682 krooni. - 30.05.2009 kella 03 paiku varem varguse toime pannud isikuna, isikute grupis

koos M. R.ga, tungis sisse seina katteplekilt kruvide eemaldamise ja pleki eemale tõmbamise teel XXXX linnas XXXXX XX K. asuvasse OÜ A. metallilattu ja varastas sealt salaja 60 kg vasejäätmeid väärtusega a’42,5 krooni kilogramm väärtusega kokku 2550 krooni.

5

- 19.06.2009 kella 17.30-st kuni 21.06.2009 kella 17.15-ni, täpselt kindlaks tegema ööl, varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis koos alaealise M.

R.ga, tungis Järvamaal XXXX linnas XXXXXXX XXX X asuvasse N. W.

ruumidesse aknaklaasi eemaldamise ja ukselukkude lõhkumise teel, samuti

garaaži, kust varastas sõiduautolt Subaru registreerimismärgiga XXX XXX neli

naastrehvi koos valuvelgedega väärtusega 16800 krooni ja autoraadio

väärtusega 3000 krooni ning kontoriruumidest niiskusmõõtja väärtusega 12000

krooni ja traadilõikamiskäärid väärtusega 250 krooni. N. W. AS-le tekitati kokku varaline kahju 32050 krooni. Sissetungimise käigus samasse hoonesse, kus asub ka AS R. I., lõhuti selle firma kolme ukse lukud ja lõhuti üks aken, millega tekitati varaline kahju 7000 krooni. - 27.06.2009 varem varguse toimepannud isikuna ja isikute grupis koos alaealise

M. R.ga, tungis Järvamaal XXXX linnas XXXXXXX XX XX elumajja akna lahtimurdmise teel, kust varastas akudrelli Metabo BSZ-12EURO originaalkohvris

koos akulaadija ja akuga väärtusega 1900 krooni, kaks pakki 1,5

ristlõikepindalaga elektrijuhet koguväärtusega 1600 krooni, kaks pakki 2,5

ristlõikepindalaga elektrijuhet koguväärtusega 2400 krooni, kuumaõhupuhuri

Black and Decker karbis väärtusega 600 krooni ning kõrvalhoonest tabaluku

aasa läbilõikamise teel mootorsae Alko väärtusega 2500 krooni, alumiiniumist kaherattalise aiakäru väärtusega 500 krooni, tekitades T. T. kokku varalise kahju 9500 krooni. - 28.06.kuni 01.07.2009.a, eeluurimisel täpselt kindlakstegemata ööl tungis kahe

seinalaua lahtikangutamisega teel M. M. kõrvalhoonesse XXXX linnas

XXXXXXXX XX XX, avas seestpoolt ukse ja varastas kollast-rohelist värvi murutraktori Yard Man AG 6180 maksumusega 29 000 krooni. - 08.07.2009 öösel vastu 09.07.2009 isikute grupis koos alaealise M. R.ga, tungis

Järvamaal XXXX linnas XXXXXXX XX XX kõrvalhoone ukse lukustuse, s.o

mutriga kinnikeeratud metalllati eemaldamise teel kõrvalhoonesse ja varastas

voolikukäru koos 30 m voolikuga väärtusega 1000 krooni, vase- ning

pronksidetailide puntra väärtusega 125 krooni, ja 2 rulli rohelist värvi aiavõrku

väärtusega 1000 krooni rull, kokku 2000 krooni, tekitades T. T. kokku varalise kahju 3125 krooni.

- 13.07.2009.a öösel vastu 14.07.2009 isikute grupis koos alaealise M. R.ga,

tungis Järvamaal XXXX linnas XXXXX X elumajja akna ees olnud kilesse augu

rebestamise teel ning varastas seinalt õhksoojuspumba NORDIC ARCTIC -14

hoonesse paigaldatud osa väärtusega 24000 krooni, elektrihöövli SKIL väärtusega 790 krooni, tikksae väärtusega 500 krooni, valge isolatsiooniga 3x1,5

mm elektrijuhtme 100-meetrise kera väärtusega 1200 krooni, 30 meetrit

neljasoonelist 4x1,5 mm kiudsoonega kummikaablit väärtusega 800 krooni, 10

meetrit kummikaablit 5x2,5mm väärtusega 200 krooni, Ericsson telefoni ilma varalise väärtuseta, tekitades vargusega kokku kahju 27490 krooni.

- 18.07.2009 kuni 20.07.2009, eeluurimisega täpselt kindlaks tegemata öösel

isikute grupis koos alaealise M. R.ga varastas Järvamaal XXXX linnas

6

XXXXXXX XXX X asuva XXXX XXXXXXXXXXX hoone välisseinalt õhksoojuspumba Fujitsu Arktic välimise osa väärtusega 15460 krooni. - 02.08.2009 öösel vastu 03.08.2009, isikute grupis M. R.ga ja O.A-ga,

sisenes peidukohast võetud võtit kasutades Järvamaal Väätsa vallas

XXXXXXXXXX külas asuvasse S. S. OÜ saeveski ruumidesse, kus lõhkus

siseuste ning tööriista metallkapi ukselukud ja varastas ketaslõikuri Metabo väärtusega 1800 krooni; ketaslõikuri Makita väärtusega 1700 krooni; mootorsae Husqvarna 245 väärtusega 5000 krooni; elektriradiaatori väärtusega 1000 krooni; klammerdaja väärtusega 300 krooni; saebensiini 2x5 liitrit väärtusega 400 krooni;

5 paari töökindaid väärtusega 100 krooni; kõrvaklapid koos tööriietega väärtusega 1000 krooni; 2 nuga väärtusega 100 krooni; pastakad väärtusega 50 krooni; 2 mõõdulinti väärtusega 350 krooni; 10 tk teritus lõikekettaid väärtusega 600 krooni; hakkuri teritusseadme väärtusega 5947 krooni; 2 elektri kaitsekangi

väärtusega 100 krooni. Vargusega tekitati S. S. OÜ-le varaline kahju 18447

krooni väärtuses, lõhkumisega tekitati varaline kahju kokku 1000 krooni väärtuses.

- 05.08. öösel vastu 06.08.2009 isikute grupis koos alaealise M. R.ga tungis

aknaklaasi eemaldamise teel ajavahemikul Järva maakonnas Koigi vallas

XXXXX külas P. K. OÜ poolt renditavasse XXXXX katlamaja ruumidesse, kust varastas invertvooluallika Tecnica 164 väärtusega 3690 krooni, keevituskaablite komplekti 140A 16MM2 väärtusega 2200 krooni, 100 liitrit diiselkütet väärtusega 15.40 krooni liiter koguväärtusega 1540 krooni, 10 liitrit bensiini väärtusega 16.15

krooni liiter koguväärtusega 161.50 krooni, kompressori koos spiraalvooliku ja

õhupüstoliga väärtusega kokku 5750 krooni, elektritööriistade koti, milles tester

väärtusega 1000 krooni, 2 juhtmekoorijat väärtusega kokku 1250 krooni, 5 kruvikeerajat väärtusega kokku 625 krooni, 3 paari lõiketange väärtusega kokku

645 krooni, 2 näpitsad väärtusega kokku 400 krooni, 4 isoleerpaela rulli

väärtusega kokku 160 krooni ja 10 sulavkaitset väärtusega kokku 250 krooni, mootorsae Partner väärtusega 6500 krooni, kolm kanistrit väärtusega kokku 510 krooni ja 20 m elektrijuhet väärtusega kokku 220 krooni. Vargusega tekitati P. K.

OÜ-le varaline kahju 25 001.50 krooni ning tööriistakapi luku lõhkumisega 125 krooni, kokku 25126.50 krooni.

KarS prg. 266 lg 2 p,1,3, järgi mõisteti E.F süüdi selles, et tema 02.08

öösel vastu 03.08.2009.a isikute grupis M. R.ga luugi lahtimurdmisega sisenes

valdaja tahte vastaselt Järvamaal XXXX linnas XXXXXXXX XX XX FIE T. S. hamburgerikioskisse, kus varastas 10 pakki Estrella kartulikrõpse väärtusega 15

krooni pakk koguväärtusega 150 krooni, 15 purki energiajooki Red Bull

väärtusega 20 krooni purk koguväärtusega 300 krooni, 1 kg kanapihve

väärtusega 42 krooni, 10 hamburgerikuklit väärtusega 2.50 krooni kukkel

koguväärtusega 25 krooni ja 5 kg jäätist väärtusega 100 krooni. Omavolilise sissetungimisega tekitas M. R. FIE T. S.le kahju esemete vargusega 617 krooni väärtuses ning aknaluugi lõhkumisega 400 krooni väärtuses.

- 05.08.öösel kella 02 paiku isikute grupis koos alaealise M. R.ga ja O.A-ga

tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt XXXX vallas XXXXXX külas A. R. kuuluva XXXXXXXX talu lukustamata suletud uksega puukuuri, kust

7

varastas kolm 30-liitrilist kanistrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega kokku 900 krooni. KarS prg. 181 järgi mõisteti E.F süüdi selles, et ta kutsus kaasa varguste

toimepanemisele teadvalt 16-aastase M. R., mille tulemusena M. R. koos E.F-iga

isikute grupis pani toime vargused 27.06.2009.a. , 19.06.2009.a.,

ajavahemikul 18.07.2009.a. kuni 20.07.2009.a. ja 23.07.2009.a. pani M. R. toime dokumendi võltsimise

O.A mõisteti KarS prg. 266 lg 2 p.1,3 järgi süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, isikute grupis koos M. R. ja

E.F-iga ajavahemikul 05.08.2009 kella 02.00 ja 08.00 vahel tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt XXXX vallas XXXXXX külas A. R. kuuluva

XXXXXXXX talu lukustamata suletud uksega puukuuri, kust varastas kolm 30- liitrilist kanistrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega kokku 900 krooni

KarS prg. 199 lg 2 p. 4,7,8 ja 23 lg 3 järgi mõisteti O.A süüdi selles, et

tema varem varguse toimepannud isikuna, oma sõiduautoga Mazda 626

registreerimismärgiga XXX XXX, millele oli kasutamiseks laenanud järelkäru,

sõidutades teadvalt kuriteo toimepanemise kohale E.F ja M. R. ning

lubades kasutada oma autot ning järelkäru varastatud esemete veoks, aitas ta

füüsiliselt ja aineliselt kaasa sellele, et E.F ja M. R. isikute grupis panid toime varguse ajavahemikul 05.08.2009 kella 18.00 kuni 06.08.2009 kella 06.00 Järva maakonnas XXXXX vallas XXXXX külas P. K. OÜ poolt renditavas XXXXX

katlamaja ruumides, kust varastati invertvooluallikas Tecnica 164 väärtusega

3690 krooni, keevituskaablite komplekt 140A 16MM2 väärtusega 2200 krooni,

100 liitrit diiselkütet väärtusega 15.40 krooni liiter koguväärtusega 1540 krooni,

10 liitrit bensiini väärtusega 16.15 krooni liiter koguväärtusega 161.50 krooni,

kompressor koos spiraalvooliku ja õhupüstoliga väärtusega kokku 5750 krooni,

elektritööriistade kott, milles tester väärtusega 1000 krooni, 2 juhtmekoorijat

väärtusega kokku 1250 krooni, 5 kruvikeerajat väärtusega kokku 625 krooni, 3 paari lõiketange väärtusega kokku 645 krooni, 2 näpitsat väärtusega kokku 400

krooni, 4 isoleerpaela rulli väärtusega kokku 160 krooni ja 10 sulavkaitset väärtusega kokku 250 krooni, mootorsaag Partner väärtusega 6500 krooni, kolm kanistrit väärtusega kokku 510 krooni ja 20 m elektrijuhet väärtusega kokku 220

krooni. Vargusega tekitati P. K. OÜ-le varaline kahju 25 001.50 krooni ning tööriistakapi luku lõhkumisega 125 krooni, kokku 25126.50 krooni.

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatava E.F kaitsja adv. A.Rannaveski taotleb esitatud apellatsioonis

E.F õigeksmõistmist KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 ning KarS § 181 järgi. Apellatsiooni põhjendused on järgmised:

1. Kaitsja arvates ei moodusta süüdistuses kirjeldatud käitumine süüteokoosseisu KarS § 209 lg 2 p-des 1 ja 4 järgi järgmistel motiividel:

8

Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, so tegelikest asjaoludest ebaõige

ettekujutuse loomist. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et kuna

süüdistataval puudus kirjalik tööleping esitamiseks, siis temal töölepingut ei

olnudki. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et sellel ajal kehtinud töölepingu

seadus võrdsustas tegelikult tööle lubamise tööandja poolt töölepingu

sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Kirjaliku töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. E.F omas töökohta ning samuti toimus raha liikumisi süüdistatava pangakontol antud ajavahemikul, niisiis oli E.F

varaline seisund selline, mis võimaldas laenu tagasi maksta. Ka kohus on oma

otsuses põhjenduste osas selle välja toonud (lk 10

). Isegi kui antud hetkel puudus süüdistataval kirjalik

tööleping, tegi ta tööd, mille eest sai ka eelpoolnimetatud summad töötasuks.

Kahe kuu töötasu oli mitmeid kordi suurem kui tagastamisele kuuluv summa.

Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et E.F-ile oleks nimetatud summad kingitud, laenatud vms, seetõttu tuleb uskuda E.F, et ta töötas ja sai selle eest töötasu. Kirjaliku töölepingu puudumine iseenesest ei saa olla kannatanu R.

K.a eksitusse viimine. Internetikeskkonnas laenulepingut sõlmides ei nõudnud

keegi temalt kirjaliku töölepingu esitamist laenu saamise eeldusena. E.F

esitades laenutellimust esitles ennast olevat nii maksmisvalmis kui

maksmisvõimelise. Süüdistataval oli algselt plaanis võetud laenusumma tagasi maksta. Kuna süüdistataval tekkisid rahalised raskused, jäid laenu tagasimaksed

teostamata. Kohus on seepeale otsuses vaid konstateerinud, et kelmuse koosseis on täidetud, kuid motiveerinud seda ei ole. Millegagi pole tõendatud ja kohus ei ole kuidagi põhistanud, et E.F ei kavatsenud võetud laenu tagasi

maksta. Kahjuks ei taotlenud E.F tasumise tähtaja pikendamist, kuna ei

olnud teadlik sellisest võimalusest. Siiski ei tähenda asjaolu, et süüdistatav ei

taotlenud laenu tagasimaksmiseks pikenemist midagi, sest süüdistatav ei ole teadavalt valesid asjaolusid esitanud, et R. K. vara üle antaks.

Kohtu põhjendus nagu oleks E.F süü leidnud põhjendamist

, ei saa vaadelda tõendina.

Vastust uurija küsimusele, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, ei saa käsitleda tõendina. Seetõttu ei saa ka väita, et süüdistatav on oma süüd kohtueelses menetluses tunnistanud.

Kohus on oma põhjenduses väitnud, et

, kuid ühtegi asjaolu, millega tõendatakse subjektiivset külge, kohus oma otsuses ei esita.

Tegemist ei ole pettusega, vaid ebaõnnestunud tsiviiltehinguga, võetud tsiviilõiguslike kohustuste mittetäitmisega E.F poolt ja R. K.al on hagejana õigus esitada vastav nõue kohtusse tsiviilkohtupidamise korras.

9

2. Kaitsja arvates ei moodusta süüdistuses kirjeldatud käitumine süüteokoosseisu KarS § 181 järgi järgmistel motiividel: Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et E.F oleks kas füüsiliselt või psüühiliselt mõjutanud M. R.t eesmärgiga äratada viimases kuritegelikke soove.

Kohus on oma otsuses põhjenduste osas selgitanud, et

Nimetatud „ahvatlev teadaandmine“, nagu oleks

varguse kaudu kergem võimalus raha teenida ei ole tõendatud. Asjaolu, et varastatud esemed müüs maha E.F ning hiljem andis osa saadud rahast M. R.le, ei saa käsitleda ahvatlemisena.

Kohus on oma otsuse põhjendamisel selgitanud, et E.F kutsus kaasa

varguste toimepanemisele teadvalt 16-aastase M. R., mille tulemusena M. R.

isikute grupis koos E.F-iga pani toime mitmeid kuritegusid. Ei ole

põhjendatud keskenduda küsimusele sellest, kas E.F oli teadlik M. R. alaealisusest või mitte, koosseisuliseks teoks on vaja tegu. Kaasatõmbamine kui

tegu seisneb täisealise poolt toimepandud teos, millega täisealine mõjutab alaealist psüühiliselt või füüsiliselt (veenmine, hirmutamine, nõuanne, sundimine jms) ja mille eesmärk on tekitada alaealises soov kuritegu toime panna. Kuriteo

ühine toimepanemine, samuti alaealise kihutamine või talle kaasaaitamine iseenesest ei tähenda veel kaasatõmbamist, kui ei ole tõendatud ja süüdistuses ära näidatud konkreetne kaasatõmbamistegu (RKKK 3-1-1-120-98).

Kohtuotsusest ei nähtu, milline on see täpne kuritegu, millele on E.F M. R.

kaasa tõmmanud. Samuti ei ole leidnud tõendamist E.F poolt M. R. psüühiline või füüsiline mõjutamine kuritegude toimepanemisele. E.F poolt

M. R. aktiivne eesmärgistatud mõjutamine kuriteo toimepanemisele on tuvastamata.

Teod, mille pani toime M. R., olid kantud viimase vabast tahtest. E.F ja M.

R. panid üheskoos toime kuritegusid, kuid alaealise kuriteole kaasatõmbamist

E.F poolt ei ole tuvastatud. M. R. näol on siiski tegemist noormehega, kellele ei ole kuritegelik käitumine võõras. Alaealine M. R. elab koos ühisel

elamispinnal oma venna Julius O.A-ga, kes on korduvalt kriminaalkorras

karistatud ning ka antud kriminaalasjas oli episoode, kus vargil käisid vennad

Julius O.A ja M. R. koos, seetõttu ei oleks kohane väita, et E.F on ahvatlenud ja mõjutanud M. R.s soovi hakata toime panema kuritegusid. Eeskuju selleks oli M. R.l olemas juba koduses igapäevaelus.

3. E.F-ile mõisteti lõplikuks kantavaks karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 27

päeva vangistust. Kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta teo

ühiskonnaohtlikkusele ja süüdlase isikule. E.F on toime pannud vaid

varavastased kuriteod ning ühtegi kuritegu toime pannes ei ole ta kasutanud

vägivalda; vara on võimalik asendada. E.F näol on tegemist tööealise

noormehega, kes tahaks jätkata oma haridusteed ning omandada elukutse. Elukutse omandamine aitaks tulevikus vähendada ka uue kuriteo toimepanemise

10

riski. E.F aitas aktiivselt kaasa kohtueelsele menetlusele ning kahetses puhtsüdamlikult tehtut. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatav O.A vaidlustab temale mõistetud karistust ja taotleb

mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Apellant märgib, et

kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult ja kuritegude toimepanemine sai

võimalikuks tema loomule omase mõjutatavuse tulemusel. Üksinda ei oleks ta neid kuritegusid toime pannud. Ta vahetas elukohta ja halbade sõpradega enam

kokku ei puutu. Maakohus jättis kaalumata tema karistamist mittevabadusekaotusliku karistusega. Ta leiab, et vanglas viibides peab ta olema

maksumaksja kulul, ise ei pea midagi maksma, kuid tema soov oleks ise karistust kanda. Süüdistatav ei soovi, et koos temaga kannaks kaudselt karistust

ka maksumaksja. Palub tungivalt kaaluda ringkonnakohtul temale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Sellise võimaluse annab seadus ja ta

on ka ise sellega nõus. Kinnitab, et käitub tulevikus seadusekuulekana.

Mittevabadusekaotuslik karistus annaks talle võimaluse tegeleda ka oma terviseprobleemidega, milliste olemasolu tõendamiseks lisab apellatsioonile rida dokumente. Tervis aga üldkasuliku töö tegemist ei takista. Ta on ka varem üldkasulikku tööd teinud, täitnud kõik temale antud ülesanded ning tööandjatel ei olnud temale pretensioone.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav O.A ja tema kaitsja ning ka

süüdistatava E.F kaitsja esitatud apellatsioone. Prokurör vaidles neile vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

1. Kohtukolleegium leiab, et põhjendatult on maakohus mõistnud O.A-le

karistuseks vangistuse, milline tuleb ka reaalselt ära kanda.

Apellatsioonis esitatud taotlus mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga on põhjendamatu.

1.1. Maakohtu istungil ei ole ei süüdistatav ega ka tema kaitsja taotlenud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuna selline asendamine on

võimalik ainult süüdistatava nõusolekul ja maakohtu istungil sellist

tahet süüdistatav ei avaldanud, siis on ainetu heita maakohtule ette

seda, et maakohus ei ole kaalunud tema karistamist üldkasuliku

tööga. Kohtukolleegium rõhutab siinjuures, et üldkasuliku töö

kohaldamise võimalikkust peab kohus kaaluma just isikule vangistust

mõistes (KarS prg. 69 lg 1). Seega on loomulik, et nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks ja taotlus selle kohaldamiseks tuleb kohtule esitada just maakohtus.

Küll leiab kohtukolleegium, et O.A ei ole isik, kellele

vaidlustatud otsusega mõistetud vangistust on võimalik asendada

üldkasuliku tööga. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huvisid.

11

Seega ei ole karistus oma eesmärki täitnud, mitte sellega, et isik on

olnud võimeline mõistetud karistuse ära kandma, antud juhul varasemalt mõistetud üldkasuliku töö tunnid ära tegema, vaid siis, kui

isik ei pane enam toime kuritegusid. Nimelt väidab süüdistatav apellatsioonis, et ta on ka varem üldkasulikku tööd teinud, täitnud kõik temale antud ülesanded ning tööandjatel ei olnud temale pretensioone.

Õige on see, et O.A täitis temale 16.04.2009.a. kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunnid ära 6.oktoobriks 2009.a., kuid fakt on

ka see, et ta pani samal ajal , s.o. ÜKT tegemise ajal toime

vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod. Kuna kohtuotsuse tegemise ajaks olid tunnid tehtud, siis liitkaristuse mõistmise küsimust

ei tõusetunud. Liitkaristus mõisteti O.A-le 4.06.2009.a.

kohtuotsusega tingimuslikult mõistetud ja ärakandmata vangistuse

liitmisega vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud vangistusele. Neid asjaolusid arvestades ei ole ka põhjendatud O.A-le mõistetud

vangistust asendada üldkasuliku tööga. See ei ole karistus, mis

mõjutaks teda tulevikus mitte kuritegusid toime panema. Mis puutub

süüdistatava poolt apellatsioonile lisatud tõenditesse, siis nendega arvestamine ei ole lühimenetluse norme arvestades lubatud. Seda on

rõhutanud ka Riigikohus oma otsuses nr.3-1-1-91-07. Nimelt selgitas

Riigikohus, et

2. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult mõistnud E.F süüdi KarS prg. 181 järgi ja on ka oma sellekohast otsustust põhjendanud. Nõustuda ei saa apellandiga, et ei ole tuvastatud, millised on konkreetsed kuriteod, millistele E.F alaealise kaasa tõmbas ning ka konkreetset

kaasatõmbamistegu. Maakohtu otsusest on selgelt näha, millistele

kuritegudele E.F M. R. kaasa tõmbas ja milline oli konkreetne kaasatõmbamistegu. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid oma otsuses

ülekorrata ning nõustub maakohtuga, et need on piisavad tuvastamaks E.F käitumises KarS prg. 181 ettenähtud kuriteokoosseisu. Milliste

tõenditega on maakohus E.F-ile KarS prg. 181 järgi etteheidetava

kuriteo tõendatuks lugenud, on maakohtu otsuses loetletud ning otsuses on ka viited, kus toimikus vastavad tõendid asuvad.

12

3. Ka leiab kohtukolleegium, et E.F on mõistetud põhjendatult süüdi

kelmuses. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses kirjeldatud laenuleping sõlmiti, et E.F süüdistuses märgitud andmed enda kohta esitas ning

et ta määratud ajaks laenusummat tagasi ei maksnud. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selles, kas tegemist oli tavalise laenulepinguga,

mis süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel ebaõnnestus nagu seda

väidab kaitsja või on tegemist kelmusega KarS prg. 209 mõttes. Kelmus

on varavastane kuritegu ning selle üheks tunnuseks on varalise kasu

saamine. Kohtukolleegium möönab, et olukordades, kus laenuleping on sõlmitud heas usus, tähendab see laenuvõtjale pigem varalisi kohustusi ja

suuremaid väljaminekuid, kui seda on saadud laenusumma ning varalist

kasu saab pigem laenuandja intressisumma võrra. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-124-00 märkinud, et piiritlemaks tsiviilõiguslikku vastutust kuriteokoosseisu realiseerimisest süüdlase poolt

tuleb silmas pidada, et sageli on KrK § 143 kirjeldatud kuriteokoosseis

maskeeritud tsiviilõigusliku lepinguga ning määravaks on asjaolu, millal

tekkis süüdlasel tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui on tuvastatud, et süüdlasel ei olnud juba enne lepingu sõlmimist plaanis selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse teel eksitusse, on teiste kuriteokoosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega (p 6.2).

Seejuures on Riigikohus ka selgitanud, et tahtluse tuvastamisel ei saa

arvestada mitte ainult süüdistatavate ütlusi vaid hinnata tuleb ka nende

käitumise objektiivset külge nii enne kui pärast lepingu sõlmimist.

Objektiivseteks asjaoludeks, mis viitavad kelmusele võivad olla näiteks

kohustuste võtmine, mis süüdlase olukorda arvestades on ilmselt ebareaalsed, maksete mittetasumine perioodil, kui süüdlase käsutuses

olnud vahendid seda võimaldanuks, uute kohustuste võtmine, mis

raskendavad juba olemasolevate täitmist aga samuti süüdlase käitumine

varem esinenud analoogilistes situatsioonides jms.(p.6.3). Selline Riigikohtu seisukoht tuleneb eelkõige sellest, et naiivne on arvata ja loota,

et isik, kes tsiviilõigusliku tehingu taha maskeerudes paneb tegelikult toime kelmuse karistusõiguslikus mõttes ise vabatahtlikult tunnistab, et ta

ei kavatsenud juba laenulepingut sõlmides selle tingimusi täita ning raha

tagasi maksta. Käesolevas kriminaalasjas on peamise tähendusega,

kuidas mõtestada pettuslik tegu. Pettuslik tegu (petmine) seisneb selles,

kui toimepanija enda käitumisega või väidetega mõjutab teise poole

intellektuaalset kujutluspilti teatud esinevatest asjaoludest. Silmas tuleb

pidada seda, et teatud tehingu sõlmimisel kinnitatakse samaaegselt ka nende asjaolude esinemist, mis on antud tehingule iseloomulikuks, st on

just aluseks konkreetse tehingu sõlmimisele. Arutataval juhul on selleks

just need andmed, millised süüdistatav enda kohta esitas ja millistes sisaldub ühtlasi ka väide, et ta on maksuvõimeline. Riigikohtu otsuses nr.

3-1-1-98-09 öeldakse, et

13

Peamise tähendusega on just see, et väidetakse teatud asjaolude

esinemist vahetult tehingu sõlmimise ajal – pettusliku teo olemuses ei

muutu midagi, kui isik loodab/arvab, et tema poolt tõesena väidetud asjaolud tulevikus ikkagi saabuvad; tehingu teisele poolele väidab ta juba tehingu sõlmimise hetkel nende asjaolude esinemist, mis mõjutab vahetult

tema (s.t teise poole) vaba tahtekujundust. Tähendust ei oma seega teo

toimepanija ettekujutuses olevad tulevikulised asjaolud, mis tema hinnangul mõjutavad tehingu sõlmimist – hinnata tuleb teo toimepanemise

hetkel reaalselt olemas olnud faktilisi asjaolusid, mida teisele poolele

väidetakse ning mis kallutavad teise poole astuma tehingusse. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse

tahtlusega. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab

toimuma süüdlase poolt teadvalt, seega peab selles osas süüdlane tegutsema otsese tahtlusega. Kelmuse puhul on määravaks, et eksimusse

viidu vaatamata tõusetunud kahtlustele laseb end motiveerida

varakäsutuse tegemisele, sarnaselt kaudse tahtlusega ei ole seega

eksimuse intensiivsus põhimõttelise tähendusega. Eksimusega kelmuse

koosseisu mõttes ei ole tegemist seega mitte ainult siis, kui isik suhtub

väidetud asjaolusse kindla teadmisega, vaid ka siis, kui ta väidetud

asjaolus kahtleb, kuid vaatamata sellele kahtlusele võtab siiski ette varakäsutuse tegemise. Maakohtu poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele

lisab kohtukolleegium omalt poolt veel seda, et maakohtu otsuse

põhjendatust süvendavad sellised faktid, et süüdistatav ei teinud mitte ühtegi tagasimakset ja seda olukorras, kus ta väidetavalt omas tunduvalt

suuremat sissetulekut kui seda oli võetud laenusumma. Seda, et

süüdistataval olid varasematest kriminaalmenetlustest tasumata tsiviilhagid, milliseid menetleti täitemenetluses, ka seda teadis süüdistatav

laenulepingu sõlmimise ajal, kui ta hindas oma maksevõimet. Samuti ei

ole tõendatud, et süüdistatav oleks kasutanud saadud laenusummat sel sihtotstarbel, millise ta esitas laenutaotluses – hammaste korda tegemine. Ebaoluline ei ole ka fakt, et samal ajal tegeles süüdistatav süstemaatiliselt

varguste toimepanemisega ja seda samuti varalise kasu saamise

eesmärgil. Kohtukolleegiumi seisukohast on põhjendatud alus järeldada, et süüdistataval oli juba lepingu sõlmimise ajal tahtlus seda tegelikult mitte

täita ja et kannatanu tegi varakäsutuse eksimusse viiduna. Kelmuse objektiivsesse teokoosseisu kuuluv tunnus on vara üleminek petjale ning sellega kaasnev varaline kahju omanikule. Süüdlase saadud varaline kasu

kujutab endast varalise kahju pöördmõistet (nn samasuse põhimõte).

Varaline kasu selles tähenduses on varalise seisundi

suurenemine/paranemine võrreldes varasemaga. Seejuures võib varalise

seisu paranemine seisneda varalise kahju või varalise seisundi

halvenemise ärahoidmises ka ajutiselt. Oma otsuses nr. 3-1-3-1-00 on

Riigikohus selgitanud, et varaline kasu on mitte ainult pangalaenu saamine, vaid ka selle tagasimaksmise tähtaja pikendamine või ajatamine.

14

Pangalaenu saamine tähendab samal ajal aga varalist kahju pangale üksnes siis, kui laen on ebakorrektne - laenusaaja pettuse tõttu on pangal

laenu tagasisaamise risk tavalisest suurem. Kelmus on lõpule viidud

hetkest, mil kannatanule on tekkinud kahju - seega hetkest, mil varakäsutus on kaasa toonud kannatanu vara vähenemise ja toimepanija

varalise seisundi vastavas osas suurenemise. Eeltoodud asjaolud ja

seisukohad lükkavad ümber apellandi väited selles, et süüdistatavale kelmusena etteheidetud tegu oli tegelikult ebaõnnestunud tsiviiltehing.

4. E.F-ile

konkreetse karistusmäära mõistmist on maakohus

põhjendanud ja kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud

põhjendustega. Kohtukolleegium jagab seisukohta, et olukorras, kus isik

vabanedes karistuse kandmiselt hakkab lühikese asja möödudes toime

panema samaliigilisi kuritegusid, peab temale mõistetav karistus olema

rangem, kui eelmine karistus. Vastasel juhul võib tekkida arusaam, et

justkui uute kuritegude toimepanemine leevendab kurjategija olukorda.

Kõige raskem karistus on E.F-ile

mõistetud vaidlustatud

kohtuotsusega varguste toimepanemise eest – 3 aastat (lühimenetluse sätete järgi 2 aastat). Samas aga on varguse episoode 15. Kui arvestada,

et seadusega on kehtestatud ainuüksi ühe raskendavatel asjaoludel

toimepandud varguse eest vangistuse alammäär 1 kuu, siis ei ole alust

rääkida ebaõiglaselt karmist karistusest. Täielikult liitmisel andnuks kõik vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistused kokku 5 aastat ja 1 kuu vangistust. Kohus mõistis E.F-ile liitkaristuseks karistuste osalise liitmise teel 3 aastat 6 kuud ja ärakandmisele kuuluvaks 2 aastat 4 kuud vangistust. Kohtukolleegium on seisukohal, et puuduvad alused mõistetud karistuse vähendamiseks.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud

kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg.

344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 10.detsembrist 2009.a. E.F ja O.A suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Malle Preimer Ivi Kesküla