3-19-2296/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2296

Määruse kuupäev

11. detsember 2019

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

K.R-i (K.R) taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla

4. detsembri 2019. a käskkirja nr 6-3/897-1 kehtivus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada K.R riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte K.R-ile .

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 6. detsembril 2019 K.R-i esialgse õiguskaitse taotlus,

mida ta hiljem täiendas. Taotleja palus, et kohus peataks Viru Vangla 4. detsembri 2019. a

käskkirja nr 6-3/897-1 kehtivuse. Selle käskkirjaga määrati taotlejale 7-ööpäevane

kartserikaristus. Taotleja selgitas, et ta ei valda eesti keelt ja õpib seda. Taotleja sõnul ei

võimalda vangla tal kartseris viibimise ajal käia koolis riigikeelt õppimas. Seega katkeb tema

riigikeele õpe. Need 6−8 õppetundi on taotleja jaoks tähtsad. Kui taotleja on kartseris, ei saa

teised kinnipeetavad talle juriidiliste dokumentide tõlkimiseks abi osutada. See muudab

taotleja juriidilises mõttes teovõimetuks. Lisaks on taotlejal diagnoositud epilepsia, mistõttu

vaevab teda tihti pearinglus. Taotlejal on vaja mitu korda päevas voodis pikali olla, et vältida

kukkumist ja traumasid. Kartseris väljastatakse aga madrats ainult ööseks. Päeval on voodi

asemel külm betoonpõrand. Seega seab kartseris viibimine taotleja tervise ohtu.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel.

3. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 4. detsembri 2019. a

käskkirja nr 6-3/897-1 kehtivuse. Selle käskkirjaga määrati taotlejale 7-ööpäevane

kartserikaristus. Taotleja on kõnealuse käskkirja peale esitanud vaide.

4. Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja

õiguste esialgse kaitse kohta (halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõiked 1, 2 ja 5).

5. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse

vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed.

6. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja

ära näidanud, et 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine põhjustaks talle pöördumatuid või

hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.

Seda, kui taotlejal jääb kartseris viibimise tõttu osalemata 6−8 keeleõppe tunnis, ei saa pidada

pöördumatuks või hiljem raskesti kõrvaldatavaks tagajärjeks. Vangla sisekorraeeskirja § 60

lõike 1 kohaselt võib kinnipeetaval kartseris olla mõistlikus koguses õppekirjandust. Seega ei

ole välistatud taotleja võimalus õppida riigikeelt iseseisvalt kartseris.

Kui taotleja tunneb, et ta ei oska piisavalt riigikeelt, on tal võimalik esitada oma pöördumised

kohtule ka vene keeles ja vajaduse korral taotleda kohtu saadetud menetlusdokumentide tõlget

vene keelde. Kui taotleja soovib vanglale esitada vaide või kahjunõude, kuid ei suuda seda

teha eesti keeles ja tal ei ole piisavalt raha tõlkimise eest tasumiseks, korraldab vangla enda

kulul taotleja võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimise eesti keelde (vangla

sisekorraeeskirja § 491). Muude lihtsamate pöördumiste esitamiseks eesti keeles piisab ka A2

keeletasemest (kui taotleja omandab B1 taset, siis järelikult on tal A2 tase olemas). Vangla

koostatud dokumentide sisu saavad taotlejale vajaduse korral vene keeles tutvustada

vanglaametnikud.

Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks, et 7-ööpäevase kartseris viibimise ajal võiksid

taotleja tervisele kaasneda pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui

taotleja tunneb pearinglust, on tal võimalik seniks istuda või toetuda näiteks seina najale. Nii

saab taotleja vältida kukkumist ja traumasid. Kui taotleja terviseseisundist tulenevalt on tal

tõepoolest vaja ka päeval madratsit kasutada, saab taotleja pöörduda meditsiinitöötaja poole

vastava tõendi väljastamiseks.

Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)