3-18-2285/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-2285

Haldusasi

Tanel Erelti kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (astma)

Menetluse alus ringkonnakohtus

Riigi Kinnisvara AS määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.

oktoobri 2019. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Tanel Erelet

Vastustaja Viru Vangla

Kolmas isik Riigi Kinnisvara AS

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Riigi Kinnisvara AS-i määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Tanel Erelti kaebus Viru Vangla vastu mitterahalise kahju

hüvitamise nõudes. Kaebaja tugineb sellele, et Viru Vanglas viibimise ajal tekkis tal bronhiaalne

astma ning ta on kogu Viru Vanglas viibimise aja jooksul kannatanud õhupuuduse ja selle

tagajärgede all.

2. Vastuses kaebusele esitas Viru Vangla taotule kaasata Riigi Kinnisvara AS (RKAS) menetlusse

kolmanda isikuna. Vastustaja selgitas, et vangla hoones õhuvahetuse nõuetekohasuse tagamiseks

piisab, kui ehitis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt nõuetele ning seda hooldatakse tavapärasel

viisil. Viru Vangla üürib vangla ehitisi nende omanikult, RKAS-lt, kes korraldab ka hoonete

hooldust. Seega võib kohtumenetlus mõjutada RKAS õigusi ja kohustusi.

3. 18. oktoobri 2019. a määrusega kaasas halduskohus RKAS-i menetlusse kolmanda isikuna.

Kohus märkis, et kohtuasjas võidakse otsustada selle üle, kas sisekliima Viru Vanglas vastas

kehtestatud nõuetele. Vastustaja üürib ehitisi nende omanikult, RKAS-lt ning omanik korraldab

hoonete hooldust.

4. 7. RKAS esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2019. a määruse

vaidlustamiseks.

Kolmas isik on seisukohal, et sisuliselt on välistatud, et kohtuasjas tehtava lahendi resolutsiooniga

võidakse otsustada RKAS-i subjektiivsete õiguste või kohustuste üle, kuna RKAS õiguste või

kohustuste tekkimine kinnipeetava või Viru Vangla ees ei sõltu kaebuse rahuldamisest või

rahuldamata jätmisest. RKAS täidab Viru Vanglat üürile andes ja hooldades Viru Vangla ees üksnes

avaliku ülesande täitmiseks vajalikku abistavat teenust ning ei oma mistahes õigussuhteid (nö

otsesuhet) kinnipeetavatega. RKAS võimalik vastutus ja vastutuse ulatus Viru Vangla ees seoses

vangla kambrite õhuvahetuse või nende hooldamisega ei sõltu mitte asjas tehtavast lahendist, vaid

RKAS-i ja Viru Vangla vahel sõlmitud üürilepingust ning üürilepingus sätestatud tingimuste

järgimisest või mittejärgmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning

määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu

määrus puudutab eelkõige kolmanda isiku õigusi ja Viru Vangla on esitanud enda seisukohad

halduskohtule kolmanda isiku kaasamise taotluses, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

anda menetlusosalistele täiendavat võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Vastavalt HKMS § 20 lg-le 1 halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna

menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.

Seega on kolmanda isiku menetlusse kaasamise eelduseks see, et kohtulahendil võib olla mõju

kaastava isiku õigustele ja kohustustele. Praeguses asjas ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõudel

mõju RKAS õigustele ja kohustustele. Vangistuse täideviimine on vangla kohustuseks (VangS § 105

lg 1). Seetõttu vangistuse täideviimisel on kinnipeetaval avalikõiguslik suhe vanglaga, mitte isikuga,

kellele kuuluvaid hooneid vangistuse täideviimisel kasutatakse. Kehtivt õigus ei näe ette, et

kasutuslepingu alusel isiku vara kasutamine vangla poolt viimasele pandud avalikõigusliku ülesande

täitmiseks, toob vara omanikule kaasa kohustusi suhetes kinnipeetavatega. Kinnipidamistingimuste

nõuetekohasuse peab tagama vangla. Kui vangla on selle kohustuse täitmiseks sõlminud

kasutuslepingu kolmanda isikuga, siis on kolmandal isikul lepingulised kohustused üksnes suhetes

vanglaga. Seega ei saa kaebajal olla RKAS vastu kahju hüvitamise nõuet mittevastavate

vangistustingimustega tekitatud mittevaralise kahju eest.

Kehtivast õigusest ei tulene ka, et hüvitisenõude rahuldamise korral tekiks Viru Vanglal

tagasinõudeõigus hoonete omaniku vastu. Sellist järeldust ei saa vahetult teha isegi juhul, kui

kaebuse lahendamisel halduskohus asub seisukohale, et Viru Vangla sisekliima ei vasta nõuetele.

Viru Vangla õigused RKAS suhtes tulenevad viimasega sõlmitud üürilepingust ja üürisuhtele

kohalduvatest eraõiguse sätetest. Seetõttu ei tulene hoone sisekliima võimalikust mittevastavusest

avaliku õiguse normidele veel järeldust lepinguliste kohustuste rikkumise kohta, veelgi vähem selle

kohta, et rikkumine ei olnud vabandatav või et Viru Vanglal tekib õigus rakendada RKAS suhtes

õiguskaitsevahendeid. Seetõttu on seos kaebaja kinnipidamistingimuste ja RKAS võimaliku

vastutuse vahel sedavõrd kaudne, et käesolevas asjas tehtava lahendiga ilmselt ei otsustata RKAS

õiguste ja kohustuste üle HKMS § 20 lg 1 tähenduses.

8. Teistsugusele seisukohale ei ole põhjust asuda ka Riigikohtu 12. novembri 2019. a määruses asjas

nr 3-19-874 HKMS § 20 lg-le 1 antud tõlgenduse valguses. Selles asjas pidas Riigikohus

võimalikuks kaasata kolmanda isikuna menetlusse isiku, kelle õigusi ja kohustusi kaevatav haldusakt

ei mõjuta, kuid kelle varaline olukord siiski vahetult sõltub kaevatava haldusakti kehtivusest, kuna

kaebajale haldusaktiga pandud rahaline kohustus tuleb täita kolmandale isikule. Käesolevas asjas

RKAS puudub võrreldava kvaliteediga seos kaebaja esitatud kahjunõudega, sest kahjunõude

rahuldamine või rahuldamata jätmine ei too kaasa muudatusi RKAS varalises olukorras.

(allkirjastatud digitaalselt)