2-18-114323/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-114323

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Tsiviilasi

CC ja TT hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. augusti 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BB apellatsioonkaebus

Hind apellatsioonimenetluses

TT osas 0 eurot

CC osas 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I

(vastustaja I)

CC

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hageja II

(vastustaja II)

TT

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hagejate

seaduslik

esindaja

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX) ja lepinguline esindaja Vitali

Denikin

Kostja (apellant) BB (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Olga Väina

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 6. augusti 2019. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud BB kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. CC (hageja I) ja TT (hageja II) esitasid Pärnu Maakohtule 5. juulil 2018 maksekäsu

kiirmenetluse avaldused BB (kostja, isa) vastu elatise 250 euro väljamõistmiseks

mõlemale hagejale. Seoses kostja vastuväitega lõpetati 23. juuli 2018 määrustega

maksekäsu kiirmenetlused. Hagejate nõuded anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hagejad esitasid 27. augustil 2018 kostja vastu hagiavaldused koos taotlustega

tsiviilasjade liitmiseks. Hagejad esitasid 3. septembril 2018 hagiavalduse tervikteksti ja

taotluse asjade liitmiseks. Hagejad paluvad kostjalt mõlema hageja kasuks välja mõista

igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras

alates 5. juulist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning mõlema hageja kasuks

tagasiulatuva elatise PKS § 108 alusel ajavahemiku 5. juuli 2017 kuni 4. juuli 2018 eest

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras summas 2 911,9 eurot (kokku

5 823,8 eurot)

Hagejad on kostja lapsed. Kostja elab alates 2015. aastast hagejatest ja nende emast

lahus. Kostja ei osale hagejate ülalpidamises ega ole tasunud hagejatele elatist enne

hagejate kohtusse pöördumist. Kostja on tasunud pärast hagejate kohtusse pöördumist

elatist hagejatele juulis ja augustis 200 eurot, kandes selle summa hageja I kontole

selgitusega, et see summa on mõlema hageja eest. Vanematel ei ole kokkulepet, et kostja

peaks tasuma elatist üksnes 100 eurot kuus iga hageja kohta.

3. Maakohus võttis 5. septembri 2018 määrusega hagejate hagi kostja vastu elatise

väljamõistmiseks menetlusse ja liitis tsiviilasja nr 2-18-114328 ühte menetlusse

tsiviilasjaga nr 2-18-114323.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata. Hagejad jätsid

hagis märkimata kostja osalemise hagejate ülalpidamisel. Vanemad on kokku leppinud,

et kostja tasub mõlemale hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja on vastavalt

kokkuleppele hagejatele ülalpidamist tasunud.

Kostja ei keeldu lastele elatise tasumisest, kuid tema varanduslik olukord ei võimalda

hagejatele elatist maksta PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. Kostja

sissetulek on keskmiselt 1 100 eurot kuus. Kui mõlemad hagejad saaksid kostjalt

ülalpidamiseks 250 eurot kuus, kuluks kostjal laste ülalpidamiseks 500 eurot kuus.

Kostja enda kulud ühes kuus on 865 eurot. Kostjal on töö tõttu kaks elukohta. Esimene

elukoht asub Harju maakonnas, kus kostja elab viis päeva nädalas ja teine elukoht asub

Tartus, kus kostja elab kaks päeva nädalas. Kostja tasub igakuiselt eluasemelaenu

200 eurot. Igakuised kulutused transpordile on keskmiselt 200 eurot. Korteriga seotud

kommunaalkulud on keskmiselt 100 eurot, millele lisandub elekter 10-15 eurot, internet

ja televisioon 20 eurot, sidekulud 30 eurot ning muud kulud (hügieen, meditsiin, toit)

200 – 300 eurot kuus.

Kostja tugineb Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE

2013. aasta novembris koostatud uurimusele „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise

metoodika uuendamine ja analüüs", mille kohaselt saaksid miinimumelatisest väiksema

elatise maksmisel hagejate igapäevased vajadused rahuldatud ja nende arenguks

piisavad vahendid tagatud. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist on 2018. aastal

keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 291 eurot kuus, mis jaotub kahe

ülalpidamiskohustusliku vanema vahel.

Kostja palub elatise suuruse määramisel arvestada riiklike peretoetuste maksmisega.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike

peretoetustega.

Hagejad ei ole tõendanud asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid väiteid, mistõttu

on ka tagasiulatuva elatise nõue kostja vastu alusetu.

Kostja teatas 22. novembril 2018, et 31. oktoobril 2018 on sündinud kostja kolmas laps.

Kostja kolmas laps osutuks hagi rahuldamisel vähem kindlustatuks kui elatist hagevad

lapsed.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas 6. augusti 2019 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja I

ja hageja II ülalpidamiseks välja igakuise elatise alates 5. juulist 2018 mõlema hageja

kasuks summas 250 eurot (kokku 500 eurot), aga mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hagejate I ja II täisealiseks

saamiseni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise

tagasiulatuvalt

ajavahemiku

5. juuli 2017

kuni

4. juuli 2018

eest

summas

2 361,19 eurot (kokku 4 722,38 eurot). Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks igakuiselt väljamõistetud elatise osas. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda.

6. Maakohus leidis, et puudub vaidlus, et hagejad on sündinud kostja ja hagejate ema

kooselust ning elavad koos emaga.

7. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. PKS § 101 lg 1 järgi ei või

igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad

vanemad.

8. Kuigi hagejate 14. detsembri 2018 menetlusdokumendis nimetatud kulud on PKS § 101

lg 1 sätestatud miinimumelatise määrast suuremad, puudus hagejatel vajadus kulude

suurust tõendada, sest hagejad nõuavad elatist miinimummääras.

9. Maakohus leidis, et lähtudes vanemate erinevatest selgitustest elatise maksmise

kokkulepe kohta ei ole võimalik tuvastada, et vanemad on kohtuväliselt elatise

tasumises kokkuleppele jõudnud.

10. Lisaks ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mis võimaldaks kostjalt elatise mõlema

hageja kasuks välja mõista alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Kostjal on

piisav sissetulek kõigi kolme lapse (k.a EE) ülalpidamiseks vähemalt miinimummääras.

Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt on perioodil 5. juuli 2017 kuni 15. aprill 2019

laekunud tema pangakontole 38 849 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks

1 848 eurot. Üksnes palka, hüvitisi ja puhkusetasu on kostja perioodil 5. juuli 2018 kuni

15. aprill 2019 saanud kokku 13 613,95 eurot ja perioodil 5. juuli 2017 kuni

4. juuli 2018 20 291,82 eurot. Lisaks on kostjal olnud rahalisi vahendeid sissemaksete

tegemiseks peaaegu igakuiselt kogumishoiusele suurtes summades.

11. Arvestades kostja kolmanda lapse EE ema sissetulekut ja tema kohustust osaleda EE

kõikide kulude katmisel, ei jää kostja kolmas laps hagejate kasuks miinimummääras

elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda. Sotsiaalkindlustusameti 17. aprilli 2019

selgituste kohaselt on kostja kolmanda lapse emale makstud lapse eest sünnitoetust

320 eurot, perioodil 31. oktoober 2018 kuni 15. aprill 2019 lapsetoetust kogusummas

351,77 eurot ning vanemahüvitist kogusummas 2 612,13 eurot.

12. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust automaatselt vähendada

elatist alla miinimummäära. Vähendamise aluseks saaks olla üksnes mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halb varaline seisundi või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja varaline seisund

ei ole halb. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et hagejate vajadused on miinimummäärast

väiksemad.

13. Maakohus võttis PKS § 108 kohase hüvitise väljamõistmisel arvesse kostja poolt

kohtumenetluse ajal hageja I pangakontole tasutud elatist. Kostja pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on kostja kandnud hageja I pangakontole ajavahemikul

5. juuli 2017 kuni 4. juuli 2018 kokku 1 100 eurot. Kostja selgitas, et kantud summad

olid mõeldud mõlemale lapsele. Lisaks on ema aktsepteerinud kostja poolt hageja I

pangakontole tasutud summasid elatise maksmisena mõlemale lapsele. Seega arvestas

maakohus hagejate tagasiulatuva elatise nõudest maha juba kostja poolt tasutud elatise

1 100 eurot, s.o kummagi lapse osas 550 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele

mõlema hageja kasuks tagasiulatuv elatis summas 2 361,19 eurot.

14. Maakohus rahuldas hagejate taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks

osaliselt, st igakuiselt väljamõistetud elatise osas, sest TsMS § 468 lg 3 mõttest

tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamata täitmise eesmärgiks tagada

ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus

ulatuses. Põhjendatud ei ole tunnistada otsust viivitamata täidetavaks kohtumenetluse

ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas.

15. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse otsustas maakohus kindlaks määrata peale

kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2).

Apellatsioonkaebus

16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja palub

jätta hagi tagasiulatuva elatise nõuetes perioodi 5. juuli 2017 kuni 4. juuli 2018 eest

hageja I kasuks summas 2 361,19 eurot ning hageja II kasuks summas 2 361,19 eurot

rahuldamata. Kostja palub temalt välja mõista hageja I ja hageja II ülalpidamiseks

igakuine elatis hageja I kasuks summas 250 eurot ja hageja II kasuks summas 250 eurot

kuni hagejate I ja II täisealiseks saamiseni. Kostja palub alternatiivselt saata tsiviilasja

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub kostja jätta poolte

endi kanda.

Kostja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ning menetlusõigusnorme,

rikkus selgitamiskohustust ning otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust.

Esiteks on hagejate ülalpidamiskulud ülepaisutatud. Hagejate selgituste kohaselt on

mõlema lapse igakuised kulud umbes 900 eurot, seega kokku 1 800 eurot. Maakohus on

jätnud tähelepanuta ema selgituse, et tema igakuine sissetulek on emapalk suuruses

900 eurot ja lapsetoetus summas 55 eurot. Isegi kui ema sissetulek hõlmab emapalka

summas 900 eurot ja peretoetust summas 540 eurot (toetuse summa, mis on ette nähtud

perekonnale kolme lapsega) ei ole endiselt võimalik ema sissetulekuga kindlustada

hagejaid kõige sellega, mis on esile toodud avalduses. Kostja hinnangul on laste esitatud

kulutusi maksimaalselt suurendatud.

Teiseks on maakohus lugenud ebaõigesti kostja keskmiseks sissetulekuks perioodil

5. juuli 2017 kuni 15. august 2019 1 848 eurot. Keskmist töötasu arvutatakse Vabariigi

Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra

§ 2 lg 2 kohaselt arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu teenitud

töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud. Lisaks loetakse töötasuks üksnes tasu, mida

makstakse töötamise eest (sh lisatasu, tulemustasu jne). Puhkusetasu ja hüvitisi (nt

päevaraha, valveaja tasu, haigushüvitis jne) keskmise töötasu hulka ei arvestata.

Neljandaks kohaldas maakohus ebaõigesti PKS § 108 ning rahuldas hagejate

tagasiulatuva elatise nõude summas 4 722,38 eurot. PKS § 108 mõte on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest.

Hagejate ema ei pöördunud tagasiulatuva elatise perioodi jooksul kordagi isa poole

nõudega tasuda elatist laste ülalpidamiseks. Lisaks on võlgnevus summas

4 722,38 eurot kostja jaoks koormav ning 27. novembril 2019 esitatud seisukoha

kohaselt paneks kostja ja tema ülalpidamisel oleva kolmanda lapse raskesse olukorda.

Vanematel oli suuline kokkulepe, et kostja maksab hagejatele elatist 200 eurot ning

vajadusel palub ema kostjalt täiendavaid vahendeid juurde. Suulise kokkulepe

olemasolu tõendab kostja pangakonto väljavõte, mille kohalt on kostja hageja I

pangakontole kandnud ajavahemikul 5. juuli 2017 kuni 4. juuli 2018 1 100 eurot ning

pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 200 eurot vastavalt 16. juulil 2018,

11. augustil 2018,

8. septembril 2018,

5. oktoobril 2018,

1. novembril 2018,

1. detsembril 2018, 2. jaanuaril 2019, 1. veebruaril 2019 ning 6. märtsil 2019.

Peale selle on ema eelistungil selgitanud, et hagiavalduse varasemaks esitamiseks

puudus vajadus. Ka sel põhjusel ei ole arusaadav maakohtu järeldus, et vanemad ei

suutnud kokku leppida kohtuväliselt ülalpidamise osutamise küsimustes. Kuivõrd

hagejate ema on praegusel hetkel raskes majanduslikus seisu, siis on ta heitnud kõrvale

vanemate suulise kokkuleppe ning nõuab kostjalt elatise väljamõistmist mõlema hageja

kasuks vastavalt seaduses sätestatud miinimummääras.

Menetluskulude kostja kanda jätmine on kostja suhtes ebaõiglane. Kostja on täitnud

vabatahtlikult vanemate vahelist suulist kokkulepet elatise maksmise kohta ja ei osanud

oodata, et hagejad ootavad temalt midagi enamat.

Vastus apellatsioonkaebusele

17. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

19. Kostja on märkinud apellatsioonkaebuses, et palub maakohtu otsuse tervikuna

tühistada. Samas on ta palunud mõista endalt hagejate kasuks välja elatise 250 eurot

kuus. Sellest võib järeldada, et kostja vaidlustab ringkonnakohtu otsust siiski üksnes

osaliselt osas, milles talt mõisteti välja tagasiulatuv elatis aasta eest enne hagi esitamist,

ning osas, milles edasiulatuvalt väljamõistetud elatise suurus on seotud töötasu

alammääraga.

20. Maakohus on kostjalt hagejate kasuks elatise välja mõistnud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määras. Tegemist on seaduses sätestatud minimaalse elatise suurusega, millest

väiksema elatise väljamõistmine on PKS § 102 lg 2 kohaselt võimalik üksnes juhul, kui

selleks esineb mõjuv põhjus. Miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hagejad

tõendama enda vajaduste suurust. Maakohus ei lähtunud elatist välja mõistes hagejate

väidetud kuludest 900 eurot lapse kohta. Seega ei ole asjakohased kostja väited, et

nimetatud vajaduste suurus on ebamõistlikult suur. Kui kostja leidis, et hagejate

vajalikud kulud on väiksemad kui kahekordne miinimumelatise määr, pidanuks kostja

seda tõendama (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p

28.2). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi 2013. a RAKE uuring ei saa

tõendada konkreetselt hagejate vajadusi. Kostja muudele tõenditele tuginenud ei ole.

21. Kostja on tuginenud ka asjaolule, et tal on lisaks hagejatele ka kolmas laps. PKS § 102

lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks olla asjaolu, et vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust

elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise

väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu 13.

veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10).

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja sissetulekud võimaldavad tal tagada

kõigi kolme lapse ülalpidamine, vähendamata elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määra. Maakohus on kostja pangakonto väljavõtte alusel tuvastanud, et kostja

pangakontole laekus keskmiselt 1848 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest

ei saa kostja sissetulekuks pidada kostja enda säästukontolt pangakontole üle kantud

raha. Samas isegi kui arvata kostja pangakontole laekunud summadest maha tema enda

kogumishoiuselt pangakontole kantud raha ja juhuslikud laekumised, siis võttes arvesse

töötasu, puhkusehüvitisi ja haigushüvitisi laekus kostja pangakontole 36 418,05 eurot

ajavahemikus 5. juulist 2017 kuni 15. aprillini 2019. Arvestades, et tegemist on 22 kuu

sissetulekuga, teeb see keskmiseks kuu sissetulekuks 1655,37 eurot. Seega jääks

kostjale pärast seda, kui ta kulutab iga lapse ülalpidamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määra, enda vajaduste rahuldamiseks 845,37 eurot (1655,37-3*270), mis vastab

ligikaudu kostja väidetud talle vajalikele kulutustele kuus 865 eurot. Enda igakuistest

kulutustest 20 euro kokkuhoidmise vajadus ei ole elatise suuruse vähendamise

mõjuvaks põhjuseks.

23. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega, et kostja sissetulekute

arvutamisel tuleks lähtuda Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusest nr 91

„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Nimetatud määrus on kehtestatud

töölepingu seaduse alusel, et võimaldada arvutada nimetatud seaduse alusel makstavaid

erinevaid tasusid ja hüvitisi, mis on seotud keskmise palgaga. Elatisenõude

lahendamisel peab kohus aga vaatama kostja kogu sissetulekut ja tema varalist seisundit

tervikuna, st arvesse tuleb võtta kõik tema sissetulekud.

24. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole võimalik tuvastada, et kostja ja hagejate

ema oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi hagejatele kokku tasuma

elatist 200 eurot kuus. Olukorras, kus kostja väitis, et vanemad olid sellise kokkuleppe

sõlminud, pidid ta enda väidet tõendama. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi sellega, et

kostja on tasunud hagejatele nimetatud summas elatist, kokkulepet tõendada ei saa, kuna

sellest ei nähtu hagejate ema tahe elatise suurusega nõustumiseks. Samas ei ole kostja

ka enne hagejate kohtusse pöördumist enda nimetatud summas regulaarselt elatist

maksnud. Maakohus tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja tasus aasta

jooksul enne hagejate kohtusse pöördumist hagejatele kokku 1100 eurot. Samas kostja

väidetud kokkuleppe kohaselt oleks pidanud ta tasuma 2400 eurot. Samuti ei toimunud

maksed regulaarselt. Regulaarselt hakkas kostja ülekandeid tegema alles pärast seda,

kui hagejad pöördusid kohtusse.

25. PKS § 108 võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et

selle eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise

maksmise kohustust on rikutud. Ringkonnakohus leiab, arvestades kostja eelnevalt

tuvastatud sissetulekute suurust, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole kostjale

ka ebamõistlikult koormav. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad

erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise

üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4.

detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest

lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule

ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud

isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude

ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-136-13, p 14). Ringkonnakohus märgib, et ka tagasiulatuvat elatist nõuti

miinimummääras ja kostja sissetulekute suurus oli aasta jooksul enne hagejate kohtusse

pöördumist praegusega võrreldaval tasemel. Lisaks sellele ei olnud kostjal sel ajal

kolmandat last, keda ta oleks pidanud ülal pidama. Seega olid kostjal rohkem kui

piisavad ressursid nii enda kui ka hagejate ülalpidamiseks.

26. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks

asja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

27. Miinimumelatise nõudelt hagi hinna määramisel tuleb TsMS § 123 kohaselt lähtuda

hagi esitamise ajast ning selleks kujunes TsMS § 129 lg 2 alusel mõlema hageja suhtes

2 250 eurot (9*250). Vastavalt TsMS § 137 lg-le 1 on kummagi hageja osas

apellatsioonkaebuse hind 0 eurot, kuna 2018. aastal oli miinimumelatis 250 eurot kuus

ning seda osa kaebusest, mille järgi hind oli määratud, kostja apellatsioonkaebuses ei

vaidlustanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Kaija Kaijanen

Ande Tänav