4-19-4802/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-4802

1(5)

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2019. a, Tallinn Väärteoasja number 4-19-4802 Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär Tõlk

eesistuja Andres Parmas, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Elina Huobolainen Irina Leetberg Väärteoasi Apelleeritud kohtuotsus Kohtuistungi toimumise aeg G.I

201 lg 2

väärteoasi LS § järgi Harju Maakohtu 15. oktoobri 2019. a otsus

10. detsember 2019 Apellant

Kohtuistungile ilmunud isik

menetlusa ne isik G.I (ik XXX lu ; elukoht X ; e-post XXX) XX menetlusalune isik G.I

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. oktoobri 2019. a otsus väärteoasjas nr 4-19-4802 osas, millega maakohus määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda ositi, s.o vähemalt kahe päeva kaupa hiljemalt kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning märkis, et tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldatakse G.I suhtes sundtoomist.

2. istatud osas uus otsus, millega asendada Teha tüh KarS § 69 sätteid kohaldades G.I-le mõistetud päeva aresti tunni üldkasuliku tööga

7 (seitse)

7 (seitsme) , mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. VTMS § 2071

lg 1 kohaselt saata jõustunud kohtuotsus täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

4. VTMS § 2101 lg 1 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele.

5. Apellatsioon rahuldada.

4-19-4802

2(5)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse 23. augusti 2019 317,19,008451 kohaselt juhtis G.I . a väärteoprotokolli nr 2

23. augustil 2019 kell 18.33 Tallinnas A. H. Tammsaare tee 86 juures mootorsõidukit Saab 9-3 (reg nr XXXXXX) , olles , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust eelnevalt juhtimiselt Protokolli kohaselt rikkus G.I

90 lg 1 p 3 kõrvaldatud. sellega LS § nõudeid, pannes toime LS § järgi kvalifitseeritava väärteo.

201 lg 2

2.

17. septembril 2019 asja nr 2317,19,008451 edastas kohtuväline menetleja väärteo arutamiseks Harju Maakohtu utamise le. Kohtuväline menetleja põhjendas kohtuliku ar vajalikkust sellega, et G.I-le varasemalt määratud karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu tuleb G.I suhtes kohaldada karistusena aresti.

3.

1. oktoobril 2019 toimunud kohtuistungile ilmus üksnes kohtuvälise menetleja esindaja. Menetlusalune isik ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist, ei teatanud, et asja võiks arutada tema osavõtuta ega ilmunud kohtuistungile. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks

15. oktoobri 2019 kell 10.30.

4.

15. oktoobri 2019. a kohtuistungile ilmus kohtuvälise menetleja esindaja. Kuigi menetlusalune isik oli kinnitanud kohtukutse kättesaamist, ta kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks väärteoasja arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus proovis G.I telefoni teel kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, ta ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei teinud menetlusaluse isiku osavõttu kohtuistungist kohustuslikuks, arutas kohus väärteoasja VTMS § 90 lg 1 korras menetlusaluse isikuta.

Kohtuväline menetleja taotles G.I-le aresti määramist LS § kümme

201 lg 2 alusel

ööpä Rahatrahvi ei pidanud kohtuväline menetleja karistusliigina põhjendatuks, kuna eva.

G.I karistati teda rahatrahviga pani samasuguse väärteo toime 4. mail 2019, mille eest tada isikut eurot. Rahatrahv oli kohtuistungi toimumise ajaks tasumata ega suutnud mõju edaspidi seadusekuulekalt käituma, sest G.I pani taas toime samasuguse õigusrikkumise.

5. Harju Maakohus tegi 15. oktoobril 2019. a resolutiivotsuse, millega tunnistas G.I

201 lg 2 LS § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõistis talle karistuseks . - seitse päeva aresti KarS § 66 lg te 1 ja 3 alusel määrati aresti kandmine ositi, s.o

4-19-4802

3(5)

vähemalt kahe päeva kaupa. Kohus märkis, et arest tuleb kanda Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskuses hiljemalt kahe kuu jooksul a rvates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Harju Maakohus registreeris 16. oktoobril 2019 G.I kaebuse, mille kohaselt ei ole menetlusalune isik maakohtu ülalmärgitud otsusega nõus.

7. Harju Maakohus koostas 18. oktoobril 2019 motiveeritud kohtuotsuse.

7.1. Kohus leidis, et j Maanteeameti liiklusregistri uhtimiselt kõrvaldamise otsusega, väljavõttega, väärteoprotokollis tooduga ja ülekuulamisel ütlus menetlusaluse isiku antud tega on leidnud tõendamist, et G.I rikkus LS § 90 lg 1 p sätestatud kee ldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leidis, et s d kavat . Maakohus ei ubjektiivsest küljest on tegu toime pandu setusega KarS § 16 lg 2 mõttes tuvastanud m ega id asjaolusidd. enetlusaluse isiku teos õigusvastasust süüd välistava

7.2. Karistusregistri andmete kohaselt karistati G.I 2019. a maikuus LS § 201 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 500 eurot, mis on tasumata. Arutluse all oleva pani G.I väärteo

toime 23. augustil 2019 ehk mõned kuud pärast eelmist rikkumist. Kohtu hinnangul ei ole varasem karistus rahatrahvi näol soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätka on nud liiklusealaste süütegude toimepanemis õiguskuulekusele t. Kuna kergem karistusliik ei ole isikut suunanud ja trahv on tasumata, siis leidis kohus, et G.I suhtes tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust ehk aresti.

7.3. Kohus pidas menetlusaluse isiku süüd väärteo toimepanemisel keskmisest pisut väiksemas juhtis sõidukit töönädala lõpus pärast tipptunni möödumist. ks, sest ta G.I ei avaldanud ü oli nördinud lekuulamise protokollis teo toimepanemise osas kahetsust, vaid , et talle kui -s ei anta teatud aja jooksul auto LS §

201 sätestatud väärteo eest karistatust omavale isikule ja mootorratta juhtimisõigust.

7.4. Ü kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse ldpreventsiooni arvestades leidis liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, suurendab teatud määral ka teiste liiklejate turvatunnet.

Karistuse määra valikul lähtus süü suurusest, LS § s 201 sätestatud kohus menetlusaluse isiku - süüteo teistkordsusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Kohus leidis, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmisest määrast pisut väiksemas määras. Samuti a eripreventsiooni tõttu rvestas kohus ka asjaoluga, et G.I

ei ole varem reaalselt aresti kandnud,

esti samuti mistõttu võib temale mõista karistuseks ar väiksemas määras võimaldada tal kanda seda ositi. Kuivõrd menetlusalune isik kohtuistungile ja

ei ilmunud, puudus kohtul tema nõusolek aresti asendamiseks üldkasuliku tööga ja seega ka võimalus määrata G.I-le muu karistus kui reaalne aresti kandmine.

7.5. Kohus pidas kahte kuud mõistlikuks perioodiks, mille võimalik oma kestel on G.I elu korraldada viisil, mis võimaldab tal karistuseks mõistetud seitse päeva aresti ära kanda

. Kuna

G.I anda aresti ositi kahe võib KarS § 66 lg 1 alusel k päeva kaupa, ei tohiks määratud

4-19-4802

4(5)

aresti ärakandmine olla probleemiks olukorras, kus menetlusalune isik käib karistuse kandmise kõrvalt tööl. Kohus selgitas, et kui isik ei ilmu hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest aresti kandmisele, siis kohaldatakse tema suhtes sundtoomist arestimajja karistuste kandmisele.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2019. a määrusega esitatud kaebuse

22. novembri

käiguta, kuivõrd kaebus ei vastanud VTMS s sätestatud nõuetele. märgitud - Kaebuses ei olnud

apellandi kontaktandmeid, vaidlustatava maakohtu otsuse kuupäeva, seda, millises osas otsust vaidlustatakse, taotluse sisu ja põhjendust, isikuid, kelle istungile kutsumist taotletakse ja tõendeid, mida ellatsioonis märgitud kaebaja peab vajalikuks kontrollida. Samuti ei olnud ap seda, kas apellant soovib kohtuistungist osa võtta või peab ta võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses ning kas ta soovib menetluses kaitsja osalemist, kui tal seda ei ole.

9. Kaebaja kõrvaldas puudused tähtaegselt, märkides, et esitades oma kontaktandmed ja ta

ei ole nõus Harju Maakohtu 15. oktoobri 2019. a otsusega asjas nr 4-19-4802. Ta on eelmise trahvi ära tasunud ega soovi seitset päeva aresti ära kanda.

Menetlusalune isik soovis osaleda kohtuistungil al ei ole kaitsjat, kuid ei avaldanud seejuures soovi menetluses kaitsja ja märkis, et t osalemiseks.

10. Ringkonnakohtu 10. detsembri 2019. a kohtuistungil palus G.I asendada arest üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik lubas, et uusi õigusrikkumisi ta enam toime ei pane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, menetlusaluse isiku apellatsiooni motiividega ning kuulanud menetlusaluse isiku kohtuistungil ära, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu.

12. Esmalt selgitab kohtukolleegium, et VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. G.I vaidlustab ringkonnakohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses ühes apellatsiooni täiendustega maakohtu otsust vaid mõistetud karistuse osas, märkides, et ta ei soovi aresti. täpsustas Ringkonnakohtu kohtuistungil G.I apellatsioonis märgitut ning taotles asendada talle karistuseks mõistetud arest üldkasuliku tööga. Ühtlasi andis G.I kohtule nõusoleku. ka sellekohase

13. Kohus, kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv.

Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist ( ). Üldkasulik töö lähtub

20. aprilli 2009. a RKKKo 3-1-1-87-08, p. 13 põhimõttelisest eeldusest – edaspidi hoiduda uute süütegude kohus usub, et isik suudab toimepanemisest.

4-19-4802

5(5)

14. Karistusregistri 9. detsembri 2019. a väljatrükist nähtub, et

G.I on 23. mail 2019

karistatud LS § 201 lg järgi rahatrahviga mille isik on 22. oktoobril 2019 ära

500 eurot, tasunud. Rohkem kehtivaid karistusi menetlusalusel isikul ei ole ehk et teda ei ole varem arestiga karistatud. Arvestades, et tegemist on isikuga, keda ei ole varasemalt arestiga karistatud, ta lubas ringkonnakohtu kohtuistungil enam uusi õigusrikkumisi mitte toime panna ning aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnas

t isoleerimise vältimiseks, peab kolleegium põhjendatuks kohaldada suhtes KarS § 69 G.I sätteid ning asendada talle karistusena mõistetud arest üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et G.I

arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) arutataval juhul tagada ka karistuse, s.o aresti asendamine üldkasuliku tööga ning G.I suudab vabaduses viibides hoiduda edaspidi uute samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Kohtukolleegium on seisukohal, et karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada ka üldkasuliku tööga. Kuivõrd arutatavas asjas esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, siis peab kohtukolleegium põhjenda mõistetud arest tuks rahuldada G.I taotlus asendada talle KarS -te 1 ja 3 alusel

§ 69 lg üldkasuliku tööga.

15. Vastavalt KarS - § 69 lg le 1 vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd. Seega vastab maakohtu mõistetud päevale a tundi üldkasulikku tööd. seitsmele restile seitse

Arvestades üldkasuliku töö tundide tegemise väikest mahtu, on G.I kohtukolleegiumi hinnangul võimeline sooritama üldkasuliku töö tundi ühe seitse kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. VTMS § 2071

lg 1 kohaselt saadetakse

jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Ringkonnakohus selgitab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele (VTMS § 210

1 lg 1).

16. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 15. oktoobri 2019. a otsuse osaliselt osas, millega maakohus – määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda ositi, s.o vähemalt kahe päeva kaupa hiljemalt kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning märkis, et tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldatakse G.I suhtes sundtoomist. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega asendab KarS § 69 sätteid kohaldades mõi päeva aresti G.I-le stetud seitse seitsme

tunni üldkasuliku tööga ning määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus rahuldab apellatsiooni.