1-19-4505/23 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-19-4505 Määruse kuupäev

11. detsember 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi Edgar Kirja süüdistuses KarS § 4231 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teised määruskaebemenetluse pooled Edgar Kirja kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan, määruskaebus Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

13. november 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2019. a määrus ja saata Edgar Kirja kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjani apellatsioon Harju Maakohtu 4. juuni 2019. a otsuse peale uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Edgar Kirjale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 49 (nelikümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot 20 (kakskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 4. juuni 2019. a otsusega tunnistati Edgar Kirja lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 8 kuuni. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu 8. aprilli 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning

E. Kirjale mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel võeti Edgar Kirja kohtusaalis vahi alla ning karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o 3. juuni 2019.

2. Karistuse mõistmisel arvestas kohus süü suurust, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Samas märkis kohus, et hoolimata puhtsüdamlikust kahetsusest on karistuse mõistmisel määravaks süü suurus, mida kohus hindas

1-19-4505

2(3) suureks. Lisaks võttis kohus arvesse süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning erija üldpreventiivseid eesmärke.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan, kes taotles süüdistatava karistuse kergendamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2019. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kui ilmselgelt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Maakohus järgis karistuse mõistmisel kohtupraktikat ning arvestas karistust kergendava asjaoluna põhjendatult süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Maksimummääras mõistetud karistus on proportsionaalne mõjutusvahend isikule, kellele varasemad leebemad karistused ei ole mõjunud. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks vaatamata karistust kergendava asjaolu arvestamisele peab E. Kirjale mõistetav karistus olema maksimaalne. Maakohus on põhjalikult vastanud ka sellele, miks ei saa mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööga.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas vandeadvokaat Karine Nersesjan. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus jättis apellatsiooni alusetult läbi vaatamata. Seetõttu taotleb kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja hinnangul jättis ringkonnakohus määruse nõuetekohaselt põhjendamata, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohus piirdus üldsõnalise tõdemusega, et maksimummääras karistus on proportsionaalne mõjutusvahend isikule, kellele varasemad leebemad karistused ei ole mõju avaldanud. Kaebuse esitaja on veendumusel, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta süüdistatava isikule ja kehtivale kohtupraktikale. Kuivõrd maakohus ei põhjendanud oma lahendit piisavalt, lasus ringkonnakohtul suurem põhjendamiskohustus ja seda kohustust saanuks nõuetekohaselt täita vaid kohtuotsuses.

6. Vastuses määruskaebusele leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort, et kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu kujutab endast erandit. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus poleks tohtinud jätta süüdistatava kaitsja apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

8. Kohtupraktika kohaselt on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 2019. a määrus nr 1-18-7632, p-d 10-11).

1-19-4505

3(3)

9. Kaitsja vaidlustas süüdistatavale mõistetud karistuse olukorras, kus vaatamata kergendavale asjaolule mõisteti isikule maksimaalne karistus. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, mille järgi tuleb KarS §-s 57 lg-s 1 nimetatud karistust kergendav asjaolu arvesse võtta, kui kohus on selle olemasolu tuvastanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6, 24. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-77-11, p 10.2 ja 9. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-45-13, p 13). Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast kõrvalekaldumise vaidlustamist ei saa lugeda õiguslikult asjakohatuks või perspektiivituks.

10. Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

9. septembri 2019. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. E. Kirja kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

11. E. Kirja kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 49,20 eurot (sh käibemaks 8,20 eurot). Taotluse kohaselt on ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kulutatud 45 minutit. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 7 lg 1 alusel rahuldada ja määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 49,20 eurot, sh käibemaks 8,20 eurot. KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Saale Laos, Velmar Brett, Hannes Kiris