1-19-6338/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6338 (19284000276) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi X.S s lg 2

üüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav X.S (isikukood: XXX; elukoht: xxx x-xx xxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; karistatus: Tartu Maakohtu 13.04.2016.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1908 karistatud KarS § 424 järgi 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega, katseaeg KarS § 74 lg

1 alusel 18 kuud

; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja §

249 kohus otsustas:

1. Tunnistada X.S (KarS lg 2

süüdi karistusseadustiku ) § 424 järgi ja mõista talle karistuse

vangistust. ks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 08.-

09.07.2019, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka lugeda X.S-il ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt

74 lg 1, 2

täitmisele. Karistus ärakandmisele 10 (kümme) päeva est kuulub X.S-il koheselt vangistust, mille kandmise algust arvestada X.S-i

saabumisest kinnipidamiskohta. Ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust jääb tingimisi äärata

kohaldamata. M X.S-ile katseaeg 2 (kaks) aastat

ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta (viis) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva ei pöörata täitmisele, kui

X.S ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käit kontrolli nõude

75 lg-s umis i

d: 1)

elab kohtu määratud alalises elukohas – x-xx xxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata X.S-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata X.S-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

Määrata X.S-ile katseajaks KarS § 75 lg 4 alusel lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või - - Tartu Ülikooli Kliinikumis (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00- - 16.00) või e postil alko@vmh.ee) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab jõustumisel kohus X.S-ile kohtuotsuse teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista X.S-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha

810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu 90 (üheksakümmend) eurot riigi kasuks. M

900 ( ) eurot äärata kriminaalmenetluse kulud üheksasada tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 75 (seitsekümmend viis) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu

25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei jä lnõudeid või ei täida talle rgi kontrol pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja -posti aadressile. Makseinfo tehakse kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise X.S toime pannud kuriteona korduva joobeseisundis lg 2 mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu KarS § 424 järgi, 13.04.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1908 karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, juhtis taas 08.07.2019. a kella

00.17 ajal Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 18,4 kilomeetril mootorsõidukit Ligier X TOO, registreerimismärgiga XXX XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,33 mg/l kohta.

Kirjeldatud tegevusega rikkus X.S kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse §

69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks

424 lg 2

1 aasta ja 6 kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg st 1 arvatakse mõistetava karistuseaja hulka - X.S-i poolt eelvangistus 09.07.2019.a) vangistust ja es viibitud aeg, s.o 2 päeva (08.07.2019.a – ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg

2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 10 päeva vangistust.

Ülejäänud 1 aasta 5 päeva vangistust jätta X.S-i suhtes tingimisi kohaldamata kuud ja 18 ja täitmisele pööramata, kui X.S ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 kohaselt on ja kohustusi. käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama k

ohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata X.S-ile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja - -Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00 16.00) või e - -postil alko@vmh.ee) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud Süüdistatava ja vajalikus ulatuses. X.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 - kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku . Kriminaalmenetluses on s

900 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 90 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus X.S on kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.07.2019, seega on X.S viibinud eelvangistuses lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures

2 päeva. KarS § 68 ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik