2-19-117222/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-117222

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-117222 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Vera Nurmeviir vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagihind 1374,82 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad  Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83-601)  Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83-603, e-post tarvo@plusplus.ee)  Kostja: Vera Nurmeviir (isikukood XXX, aadress XXX, telefon XXX) Menetlusstaadium Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Vera Nurmeviir vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Vera Nurmeviirult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja AS LHV Finance vahel XX.XX.XXXX sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 1156,23 eurot, millest 944 eurot on põhivõlgnevus, 64,64 eurot on intress perioodil 16.04.2018-18.09.2018 ja 147,59 eurot seisuga 06.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Vera Nurmeviirult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,040822% päevas põhinõudelt (944 eurot), alates 07.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitis summas 35 eurot.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele. Kostjale toimetada otsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta poolte menetluskulud Vera Nurmeviir kanda.

8. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-117222 Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot.

Tsiviilasi nr 2-19-117222

9. Välja mõista Vera Nurmeviirult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 275 eurot.

10. Välja mõista Vera Nurmeviirult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (275 eurot) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Otsuse täiendamine Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud 16.11.2019, TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt, Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas mis jääb rahuldamata.

2. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata 35 euro suuruse võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude osas. Hageja on

Tsiviilasi nr 2-19-117222

hagiavalduse üksnes märkinud, et võla sissenõudmiskulu 35 euro hüvitamise nõue tuleneb VÕS § 1132 lg 2.

3. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt on võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

4. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, kas, millal ja milliseid kirju on võlausaldaja kostjale saatnud ning millised olid nende saatmise reaalselt kantud kulud. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma hagiavalduses selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Seetõttu ei ole võimalik sissenõudekulude hüvitamise nõuet rahuldada üksnes VÕS § 1132 lg 2 p 3 või kahju hüvitamise sätete alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitamise 35 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

6. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot (riigilõiv summas

200 eurot ja õigusabikulu 75 eurot). Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 420 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 325 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik