Legislator Case Law & Legislation
1-19-9503/2 AI generated

1-19-9503/2 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-19-9503/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

PPA Põhja Prefektuuri 20. septembri 2019. a otsusega väärteoasjas nr 2316,19,007332 karistati XX RelvS § 893 lg 1 alusel rahatrahviga 200 eurot. Otsuse kohaselt omas XX 21.08.2019 kell 05:51 – 21.08.2019. a kella 06:11 Tartu mnt 101 Tallinn, pneumorelva „Bersa BP9CC“ seerianumbriga 17430683 ja kaliibriga 6 mm, omamata vastavat relvaluba, rikkudes RelvS § 50 lg 1 nõudeid.

Legislator headnote

AI generated

1-19-9503/2 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Nimetatud otsusele esitas XX kaitsja kaudu kaebuse, milles taotleti kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 või § 30 alusel.

Keywords

AI generated
serious illnesses deportation despite health issues outpatient treatment substantial deterioration in health medical care requirements offences against public health
AI generated
4-23-359/10
Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.01.2023 otsusega väärteoasjas nr 240022000025 karistati T.K RelvS § 50 lg 3 p 1, § 20 lg 2 p 3, sätestatud rikkumise toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaldades RelvS § 8910 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ja RelvS § 892 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot. Kohtuvälise menetleja otsusega anti T.K-le õigus tasuda rahatrahv hiljemalt 02.02.2023. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 23.04.2022 kell 00:59 Mõisa tn 1b, Narva linna, Ida-Viru maakonnas hoidis isik omas taskus tsiviilkäibes keelatud külmrelva ehk nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm(antud nuga on 9 cm) ning isik viibides avalikus kohas, nimelt aadressil Mõisa 1b, Narva ning olles alkoholijoobes kandis pneumopüstolit ning gaasipihustit.
3-19-434/18
Rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXi Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
3-21-559/3
Politseija Piirivalveamet esitas 16.03.2021 Tartu Halduskohtule taotluse X’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 sätestatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
1-21-7044/6
novembe 2021, Narva kohtumaja r Kriminaalasja number 1-21-7044 (21233000345) Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi N.D (N.D süüdistuses KarS § ) Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla Süüdistatav N.D isikukood XXX; määratlemata kodakondsus; elukoht xxx; emakeel vene keel; xxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana kinni peetud 08.04.2021-09.04.2021) Kaitsja Irina Žurina (kohtumenetluses ei osalenud)
2-04-442/10
Viru Maakohtule 01. juunil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt elas hageja kostjaga alates 1997 aastast vabaabielus. Pooled elasid kuni hagiavalduse esitamiseni kostja majas ning neil oli ühine majapidamine. Aasta enne hagiavalduse esitamist ajas kostja hageja majast välja. Hageja isiklikud asjad jäid kostja majapidamisse ning kostja hagejat sinna enam ei luba. Kostja keeldub hageja vara ja isiklikke asju tagastamast. Hageja palub välja mõista kostjalt ebaseaduslikus valduses olevad

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9503 (4-19-5210) Kohtunik Ivi Kesküla Taotlus Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik: XXXXXXXXXXX) esindaja Mihhail Šerle, taotlus tähtaja ennistamiseks ja väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON Jätta XX taotlused tähtaja ennistamiseks ja väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ning tagastada nimetatud taotlused nende esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada sama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja Prefektuuri 20. septembri 2019. a otsusega väärteoasjas nr 2316,19,007332 karistati XX RelvS § 893 lg 1 alusel rahatrahviga 200 eurot. Otsuse kohaselt omas XX 21.08.2019 kell 05:51 – 21.08.2019. a kella 06:11 Tartu mnt 101 Tallinn, pneumorelva „Bersa BP9CC“ seerianumbriga 17430683 ja kaliibriga 6 mm, omamata vastavat relvaluba, rikkudes RelvS § 50 lg 1 nõudeid.

2. Nimetatud otsusele esitas XX kaitsja kaudu kaebuse, milles taotleti kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 või § 30 alusel.

3. Harju Maakohtu 06. novembri 2019. a otsusega tühistati PPA Põhja Prefektuuri

20. septembri 2019. a otsus väärteoasjas nr 2316,19,007332 ning väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. XX kaitsja esitas 29. novembril 2019. a ringkonnakohtule taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ning taotluse väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

2(3)

5. Taotluse esitamise tähtaja ennistamisel palub kaitsja kohaldada analoogia korras SKHS § 21 lg-t 2. Kaitsja lisab, et SKHS ei sätesta normi, mis annaks võimaluse esitada taotlus kahju hüvitamiseks, mis ei ole mõjuval põhjusel esitatud, kui maakohus on teinud lahendi väärteomenetluse seadustiku 12. peatüki alusel. Kaitsja on seisukohal, et analoogia korras tuleb tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks kohaldada SKHS § 21 lg 2. Kaitsja selgitab, et alles maakohtu otsuse kättesaamisel sai taotleja olla kindel selles, et tema suhtes läbi viidud väärteomenetlus oli ebaseaduslik, mistõttu on tal tekkinud õigus taotleda menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist. Kaitsja lisab, et kuivõrd taotluse esitajaks on välismaalane, siis temale tekitatud kahju suuruse tuvastamine on kulukas ja aeganõudev protsess (kahju tõendavate dokumentide kogumine, tõlkimine). Kaitsja rõhutab, et ei taotlenud kahju hüvitamist kohtumenetluse käigus, kuid viitas kahju olemasolule, kuna ei olnud selge, kas tegemist on menetlusaluse isiku õiguste rikkumisega. Taotleja palub kohut lugeda ülalnimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks SKHS § 21 lg 2 tähenduses ning lahendada kahju hüvitamise taotlus sisuliselt.

6. Taotleja viitab SKHS § 5 lg-le 2 ja leiab, et XX oli kinni peetud väärteomenetluses ning menetlusaeg tema suhtes läbi viidud väärteomenetluses oli ebamõistlik. Taotleja käsitleb esmalt XX kinnipidamist väärteomenetluses, seejärel ebamõistlikku menetlustähtaega ning seejärel kahjusid, mis XX-le väärteomenetluse käigus tekkisid.

6.2. XX-le kuuluva relvataolise eseme leidmise ajal viibis isik lennukis ja oli valmis sõitma koju, Belgiasse. Lennujaama turvateenistus oli leidnud XX abikaasa pagasis püstoli „Bersa BP9CC“, mistõttu paluti abikaasal lennukist väljuda. Kohale tuli politsei, kes selgitas XX-le, et tegemist on tema poolt toime pandud õigusrikkumisega, mistõttu nõuti XX-lt seletuskirja. Pärast seletuskirja kirjutamist pidi XX minema Politseija Piirivalveametisse. XX-le ei võimaldatud teist valikut ning ta oli sunnitud politseiga kaasa minema. XX väljus lennujaamast koos politseiga ametikäigu kaudu, istus politseiautosse ja ta toimetati politseijaoskonda. Eeltoodust tulenevalt on XX ja tema kaitsjaseisukohal, et XX peeti kinni VTMS § 44 mõttes.

6.3. Samuti leiab XX, et tema suhtes läbi viidud väärteomenetluse menetlusaeg oli ebamõistlikult pikk. XX kinnipidamine, politseijaoskonda toimetamine ja ülekuulamine võttis aega ca 2 tundi ning oli ebamõistlik, kuivõrd politsei oleks võinud nimetatud toimingu teha ilma XX juuresolekuta. Kaitsja märgib, et politseil olid olemas XX andmed, mistõttu ei olnud vajalik isik menetlustoimingute tegemiseks lennureisilt kõrvaldada. Kaitsja lisab, et menetlustoimingute tegemise aeg oleks võinud olla lühem, et XX oleks saanud oma reisi jätkata. Kuna XX plaanis sõita Belgiasse lennukiga, jäi isiku pagas lennukisse ning tal ei olnud võimalik seda lennujaamast lahkudes kätte saada. Lisaks isiklikele asjadele jäid ka XX ravimid lennukisse.

6.4. Seoses tekkinud varalise kahjuga märgib kaitsja järgmist. XX pidi ostma uue lennupileti summas 280 eurot. Kuna XX jõudis koju plaanitust hiljem (21.08.2019 a. õhtul, kuid pidi jõudma päeval), ei jõudnud ta tööle ning palka talle selle päeva eest ei makstud. Taotleja palk on 780 eurot päevas. Eeltoodust tulenevalt, seoses kinnipidamise ning ebamõistliku menetlusajaga tekitati XX-le varaline kahju summas 1060 eurot.

6.5. XX-le tekitati lisaks varalisele kahjule ka mittevaralist kahju. Kuivõrd XX jäi ilma vajalikest ravimitest ning tema terviseseisund halvenes, oli ta sunnitud pöörduma haiglasse kus tal tuvastati kõrge vererõhk. XX hinnangul on temal tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 2500 eurot.

7. Ülaltoodud alusel, taotleb XX süüteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitist summas 1060 eurot ning mittevaralise kahju hüvitist summas 2500 eurot.

3(3) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et XX kaitsja esitatud taotlus väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta läbi vaatamata ka väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus. Ringkonnakohtu põhjendused on järgnevad. Kaitsja taotles analoogia korras SKHS § 21 lg-s 2 sätestatu kohaldamist: kui isik jättis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku 11. peatüki alusel arutanud maakohtule taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada väärteomenetluse seadustiku 13. või 16. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. Ringkonnakohus kaitsja arutluskäiguga ei nõustu ning leiab vastupidiselt kaitsjale, et SKHS § 21 lg-s 2 sätestatu käesoleval hetkel ei kohaldu, kuivõrd maakohus on teinud otsuse, juhindudes väärteomenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatust. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et seadusandja tahe on olnud üheselt juhtida tähelepanu asjaolule, mille kohaselt on väärteomenetluses võimalik taotleda kahju hüvitamist juhul, kui taotlus on jäetud mõjuval põhjusel maakohtule esitamata vaid juhtudel, kui maakohus teeb lahendi väärteomenetluse seadustiku 11. peatüki alusel ehk väärteoasja arutamisel maakohtus. Käesoleval juhul tegi maakohus lahendi väärteomenetluse seadustiku 12. peatüki alusel ehk tuginedes maakohtule esitatud kaebusele. Võrreldes väärteomenetluse seadustiku 11. peatükis ja

12. peatükis toodud menetluste olemust, tuleb võtta aluseks asjaolu, mille kohaselt on kaebuse esitamisel menetlusalusele isikule teada asjaolud, millest johtuvalt võivad tekkida alused kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, kuivõrd kohtuväline menetleja on asjas juba ühe lahendi teinud. Juhul kui maakohus teeb lahendi 11. peatükist lähtuvalt, ei pruugi menetlusalusel isikul olla kogu informatsiooni, millele tuginedes kahju hüvitamise taotluse esitamise võimalikkust ette näha. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et analoogia korras ei ole kohaldatav SKHS § 21 lg 2, mistõttu tuleb kaitsja taotlus aluse puudumise tõttu jätta tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata. Kuivõrd kaitsja taotlus tähtaja ennistamiseks jääb läbi vaatamata, puudub ka alus väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse sisuliseks lahendamiseks.

4. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes SKHS § 13 lg-st 3 kui isikul puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist, võib taotluse või kaebuse jätta läbi vaatamata jätab ringkonnakohus XX kaitsja taotluse väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata ja tagastab selle taotluse esitajale. Eeltoodust johtuvalt jätab ringkonnakohus ka sisulise taotluse väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/