4-19-5393/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2019

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5393 (2440,19,004859) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Väärteoasi A Ni kaebus Ida prefektuuri 03.10.2019 otsusele väärteoasjas nr 2440,19,004859 Menetlusalune isik

A N, isikukood xxx, xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja PPA Ida prefektuuri esindaja Andres Visnapuu Istungi toimumise aeg 19.11.2019 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133 §

- 135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta A Ni kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 3.10.2019 otsus väärteoasjas nr , millega temale määrati liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1 2440,19,004859 alusel rahatrahv 25 trahvi

ühikut, s.o 100 eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda uu jooksul Rahandusministeeriumi arvele 1 (ühe) k EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas. Tasumisel märkida viitenumber 10220195108467 ja selg A N 4-18-5393

itus „ rahatrahv“.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada A Nile ja PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30- päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 10.12.2019. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral koostatakse kohtuotsus vaid lõpposana ning see jõustub kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest seitsme päeva möödumisel.

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

15.09.2019 koostati A N’i suhtes väärteoprotokoll selles, et 15.09.2019 kella 1.30 ajal, tema, viibides Ida-Virumaal, Kohtla- Xxx tn maja nr 27 juures ja liikudes Xxx tn maja nr 16 Järvel, suunas, olles alkoholijoobes, ületas teed mittenõuetekohases kohas, kus ülekäigurada oli lähemal kui 100 meetrit, rikkudes sellega liiklusseaduse (LS) § 22 lg 4, § 24 lg 2 ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 259 lg 2 p 1 järgi (tl 9).

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 3.10.2019 otsusega karistati A.N LS § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 25 ühikut ehk 100 eurot (tl 18).

Nimetatud otsusele esitas A.N 22.10.2019 kaebuse Viru Maakohtule, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt ajal, kui tema on sõiduteed ületanud ei saanud seda sõiduteeks pidada. Paremalt poolt oli tee rekonstrueerimiseks kinni pandud. Liiklus sai toimuda vaid vasakult poolt. Põhimõtteliselt oli tegemist kõnniteega. Samuti oli hilisõhtune aeg, kui liiklus ei toimunud. Ei saa aru, mille eest temale trahv määrati ja veel sellises ulatuses. Kaebusele on lisatud kaks fotot. Üks on tehtud samal ajal, kui teda kinni peeti (märgistatud kohtu

poolt nr-ga 1), teine tehti 5.10.2019 ( - märgistatud kohtu poolt nr ga 2, mõlemad asuvad toimiku juures ümbrikus tl 5). Fotod illustreerivad antud olukorda (tl 2).

Kohtuistungil 19.11.2019

Menetlusalune isik N ta tunnistab A. jäi kaebuse juurde. Selgitas, et teo toimepanemist kui sellist ja on nõus, et seaduse täht oli sellega rikutud. Samas seaduse vaim ei olnud rikutud, sest liiklust tol hetkel ei toimunud ja kui liiklust ei ole, siis seda normi võib eirata. Kohtu küsimusele vastates kinnitas, et tema arvates võib sõiduteed ületada ka nt päevaajal valgusfoori keelava märgi ajal, jällegi, kui liiklust ei toimu. Kui võtta nö tehniliselt, siis on normi rikkunud. Aga seaduse eesmärk ei olnud selles. Palus juhinduda mitte seaduse tähest, vaid seaduse vaimust. Ei ole kedagi liikluses takistanud. Palus tühistada tema suhtes tehtud otsus.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. Lisatõendina esitas salvestise patrullauto pardakaamerast. Rikkumine leidis rikkumist. N tunnistas, et ületas teed mitteettenähtud kohas, kus ülekäigurada on vähem kui 100 meetri kaugusel, ülekäigurada kusjuures asub sellest kohast vahetus läheduses. N ise ei pea seda rikkumiseks, sest liiklust ei toimunud. Samas videost on näha, et selle ajaga ületasid ristmiku kolm autot. See näitab, et ka sel ajal liiklus toimub. Seadusesäte on mõeldud jalakäia kaitseks. Patrullpolitseinikud tahtsid pöörata sellele tähelepanu, aga isik oli ebakaine, rikkumist ei tunnistanud, siis olukord päädiski väärteoprotokolli koostamisega.

UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD

Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 15.09.2019 kella 1.30 ajal, N Ida-Virumaal, Kohtla- Xxx tn maja nr 27 ületas A. Järvel, juures liikudes Xxx tn maja nr 16 suunas, kuigi asus asuvat sõiduteed, lähemal kui 100 meetrit selleks ette nähtud jalakäia ülekäigurada. Seda kinnitavad ka A. ’i enda ütlused N .

Tunnistaja K J

ütlustest nähtuvalt oli ta patrullteenistuses, Kohtla- A V, ja teostasid Järvel koos liiklusjärelevalvet. Keegi kolmas oli veel nendega koos, aga ei mäleta nüüd kes see oli. Patrullsõiduk oli pargitud Xxx tn Xxx tn olevasse parklasse. Auto oli suunatud Xxx poe poole. Kella

3(5)

2 ajal Xxx poe poolt tuli nende suunas meesterahvas, kes ületas sõiduteed mitteettenähtud kohas. Liikumissuund oli diagonaalis Xxx et Xxx 16 poole. Läksid selle meesterahva juurde, et vestelda, tn on

ülekäigurada olemas. Ülekäigurada asub sõidutee ületamise kohast vähem kui 100 meetri kaugusel.

Tunnistaja J ja menetlusaluse isiku ütlustega riimub ka videosalvestus patrullsõiduki pardakaamerast, millest on näha, et patrullauto on pargitud suunaga Xxx poe suunas. Kella 01.23.22 ajal ilmub kaamera vaatevälja meesterahvas (A. ), kes kõnnib N Xxx tn pidi Xxx tn suunas ning, kuigi temast vasakut kätt (patrullautost vaadatuna paremat kätt), jääb tema vahetus läheduses asuv ülekäigurada (visu ’ist aalselt asub see N A. mitte rohkem kui 3-5 meetri kaugusel, liiklusmärk – osutusmärk nr 544 „Ülekäigurada“ on videosalvestisest hästi näha ja see selgelt osutab jalakäijate reguleerimata ülekäiguraja ületama sõiduteed mitte asukohale), kella 01.23.39 ajal alustab A.N ülekäiguraja pidi, vaid liikudes diagonaalis ülekäigurajast eemale ’il on kapuuts peas ja . A.N paremas käes hoiab ta midagi pudeliga sarnast.

Vaidlust ei olnud ka selles, et A.N oli alkoholijoobes. N ise tunn A. istab oma ütlustes, et tuli sõbra juurest ja oli ebakaine. Samuti tunnistaja J m ütluste järgi eesterahvas on alkoholi tarvitamise tunnustega, käes oli tal 1,5 l džinni pudel. Sama tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati A. ’il alkoholijoove 0,80 mg/l (tl 11). N

LS § 2 p 78 kohaselt sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. (…).

Vaidlust ei olnud selles, et Xxx 27 ja Xxx 16 vahel asuv tee, mille A.N on ületanud, vastab iseenesest sõidutee tunnustele, kuid kaebuse põhjendustest tuleneb, et, kuna see oli remonditööde ajaks liiklemiseks suletud, siis sõidutees seda pidida ei saa. Kohus A. ’i väidetega ja järeldustega ei nõustu N .

Vaidlust ei ole ka selles, et sel ajal oli antud teelõik liikluseks suletud osaliselt, nimelt remonditööde tõttu said sõidukid liikuda vaid ühelt poolt, teiselt poolt oli liiklus suletud. Sama on kinnitanud ka tunnistaja J, kelle ütluste järgi s Xxx poolt, aga autod õidutee oli liikluseks avatud tn said pöörata Xxx 30 ja Xxx 16 majade vahele. Selles kohas said autod liikuda. Et sai sel teelõikel liiklus toimuda (ja on faktiliselt ka toimunud) on näha ka videosalvestisest (nt kella 1.22.50, 1.24.30 ja 1.25.43 ajal on näha, et sel ristmikul sõidukid kas sõidavad tn pidi või pööravad Xxx Xxx Xxx ) Xxx kui tänavalt tänavale . Sama nähtub ka kaebaja esitatud fotodelt, et tänava poolt ( vaadata nt google kaartidelt ja kõrvutades need kaebaja tehtud fotodega ja pardakaamera videosalvestisega - Xxx ning tn majade 16 ning 23 ja 25 vahel), sõiduteel toimuvad remonditööd patrullautost vasakut kätt mitmekümne meetri kaugusel on näha liiklusmärke (foto kehva kvaliteedi tõttu ei ole võimalik tuvastada, mis liiklusmärgid need täpselt on). Samas patrullauto pardakaamera salvestise N lt on hästi näha, et selles kohas, kus A. on sõiduteed ületanud mingisuguseid liiklust keelavaid või piiravaid märke ei ole. Kohus järeldab sellest, et isegi kui liikumine Xxx tn poolt pidi olema osaliselt piiratud (kaebaja esitatud foto kehva kvaliteedi tõttu ei ole seda võimalik tõsikindlalt tuvastada), siis see piiran on sõiduteed ületanud g algas mitte sellest kohast, kus A.N (s.o Xxx 27 ja Xxx 16 majade vahel), vaid sellest vähemalt m kümne meetri kaugusel. Foto nr itme 1 on tehtud menetlusaluse isiku poolt seistes patrullauto juures (foto alumises vasakpoolses nurgas on näha osa patrullautost) ning sellest kohast vähemalt idutee ääres 10 meetri kaugusel asuvad sõ ladustatud esemed (ehitusmaterjal tee remondiks) ja sellest veel vähemalt 10 meetri kaugusel asuvad keset sõiduteed paiknevad liiklusmärgid). Vahemaad on hästi näha ka kaebaja esitatud fotost nr 2. See tõendab, et selles kohas, kus A. oli sõiduteed ületanud ei olnud liiklus sõidukitele N

keelatud. (Kaebaja tunnistas seda kohtus ka ise, kuid rõhutas, et tol hetkel kui tema on sõiduteed ületanud sõidukeid ei liikunud ning liiklusohtu tema tekitanud ei ole). Seega kohas, kus A.N on sõiduteed ületanud võisid sõidukid liikuda. Seda asjaolu kinnitab ka fakt, et patrullauto oli pargitud

4(5)

Xxx tn 30 ja Xxx tn 16 vahel asuvasse parklasse, kuhu

Xxx tn pidi, mis samuti võibki jõuda tõendab, et tänaval, majade nr 27 ja 16 vahel oli liiklus sõidukitele avatud. Sellega ümber Xxx

lükatud on A. kaebusest nähtuv versioon, et tegemist ei olnud sõiduteega. N’i

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 15.09.2019 kella 1.30 ajal, A.N -Virumaal, Kohtla- Xxx tn maja nr 27 juures ületas Ida Järvel, asuvat sõiduteed, liikudes Xxx tn maja nr 16 suunas, kuigi lähemal kui 100 meetrit asus selleks ette nähtud jalakäia ülekäigurada.

Rikutud norm ja väärteo kvalifikatsioon

L

S § 24 lg 2 kohaselt kui käigusillale või ülekäigurada, ülekäigukoht või -tunnelisse mineku koht, ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.

Eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et A.N on rikkunud LS § 24 lg 2 nõudeid ehk kuigi ülekäigurada oli lähemal kui 100 meetrit ei ületanud ta sõiduteed selle kaudu.

LS § 259 lg 2 p 1 kohaselt alakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, j pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub LS § 226, 224, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, kui see on toime pandud -s

joobeseisundis, . karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut

KOHTU SEISUKOHT

Kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud tõendeid leiab kohus, et A.N’i kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu arvates vastab A.N’i tegu (mida kohus on eelpool tuvastanud ja käsitlenud) LS § 259 lg 2 p 1 väärteokoosseisu tunnustele, millisteks on LS § 24 lg 2 nõuete rikkumine joobeseisundis olnud isiku poolt. Selle väärteo pani A.N toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda (KarS § 16 lg 3).

KarS § 56 lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Nimetatud väärteokoosseisu sanktsiooni ülemmäär on 100 trahviühikut. Sanktsiooni keskmine määr on 50 ühikut. A. pole oma tegu kahetsenud, vaid rõhutas oma käitumise õiguspärasusele. N Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt A.N on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud. Samuti on tal seitse kehtivat karistust väärtegude eest. Neist kuus on liiklusalaste väärtegude eest (enamasti LS § 227 järgi). Kõik karistused väärtegude eest on rahatrahvid, neist ükski pole tasutud. Eeltoodu arvesse võttes leiab kohus, et k

N ohtuvälise menetleja valitud karistuse määr – 25 trahviühikut vastab nii A. ’i süü raskusele, kui ka üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele ning selle tühistamiseks või -

vähendamiseks ei ole alust.

5(5)

A.N ning oma ’i viide, et tol hetkel, kui tema on sõiduteed ületanud, sõidukeid näha ei olnud käitumisega ei loonud ta ohtu teistele liiklejatele mõjuta tema teos väärteokoosseisu tunnuste , ei

olemasolu ega tema süü raskust. Tegemist ei ole õigusvastasust välistava asjaoluga. Seadusest ei nähtu erandit, et kui jalakäia poolt tema kohustuste rikkumisena ei loo ta liiklusohtu, siis seda rikkumiseks ei käsitleta. See on vastuolus ka loogikareeglitega. Kui iga liikluses osaleja saaks ise hinnata, kas antud juhul loob (ja tulenevalt sellest, kas tema rikkumine on ta liiklusohtu või mitte vabandatav või mitte) viiks see täieliku kaoseni liikluses ja teeks kõik liiklusmärgid ja

-reeglid mõttetuks Õiguse üldnormi, sh liikluseeskirjade reegli, eripära ongi selles, et see on täitmiseks .

kohustuslik alati ja kõigile. Kui lisaks nimetatud rikkumisele oleks A.N põhjustanud liiklusõnnetuse või loonud liiklusohtu, siis tegemist oleks juba eraldi, täiendava õigusrikkumisega, mida antud juhul ei ole. Täiendavate või raskemate rikkumiste toimepanemata jätmist ei saa aga pidada karistust või süüd kergendavate asjaoluna.

Menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt kohus ei tuvasta. A.N kinnitas kohtus ülekuulamisel, et tema õigused talle tutvustati ning talle oli ka aru saadav, millise teo toimepanemist talle ette heidetakse.

Eeltoodu alusel jätab kohus A. ’i kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse N muutmata.

Trahv tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov