6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.veebruaril 2010.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-1895 (10230101884) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi

U.O süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.9- § 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi

Natalja Kutepova Süüdistatav

U.O eluvõi asukoht ja aadress: xxx / xxx (ema

korter); isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: EV

kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta/ invaliidsusest pensionär, kriminaalkorras karistatud 2 korral: 22.08.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg.2- 139 lg 2 p 1, 3 järgi rahatrahviga 3300 krooni;

08.02.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS §199 lg.2 p.9- 25 lg.2

alusel tingimisi vangistusega 30 päeva katseajaga 3.a., kandmata karistus on 28 päeva vangistust. Väärteokorras on karistatud 14-l korral ( Alkoholiseaduse § 70, NPAS § 15`1 , Liiklusseaduse erinevate paragrahvide ja KarS § 218 alusel), nendest 14.11.2009.a. ja 14.01.2010.a. KarS § 218 lg.1 alusel.

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 12.02.2010 Kaitsja

Toomas Pilt

2 RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.O KarS § 199 lg.2 p.9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista U.O ´ile 1 (üks ) kuu 10 (kümme) päeva vangistust.

KarS § 73 lg.4; § 65 lg.2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise

08.02.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud 8 (kaheksa)) päeva vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 12.02.2010.a.

Tõkendina kohaldada U.O suhtes vahistamine. Vahistada U.O kohtusaalis.

Välja mõista U.O ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 5

lg.2 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „U.O 1-10-1895 sundraha“.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse U.O `i selles et tema isikuna, kes on

varem viimase aasta jooksul pani toime vähemalt kaks vargust (14.01.2010.a. on teda karistatud väärteokorras KarS § 218 alusel ning 08.02.2010.a. kriminaalkorras KarS § 199

lg.2 p.9- 25 lg.2 alusel), uuesti 12.02.2010 a kella 10:05 ajal Tallinnas aadressil Kiili 19

asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses Säästumarket, alustas vastavalt oma

ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud süstemaatilisele võõra

vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada

Rakvere rulaadi maksumusega 54,07 krooni, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid

kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahetest, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega pani U.O toime süstemaatilise varguse katse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p.9 - § 25 lg 2 järgi.

3 U.O süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Rimi Eesti Food AS avaldus nr 31, millest nähtub, et 12.02.2010.a kella 10.05 paiku Tallinnas, Kiili 19 asuvas

Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Tammsaare Säästumarketis isik möödus Säästumarketi kassadest jättes kauba eest tasumata, rakvere rulaad kogumaksumusega 54.07 krooni. Kaup on rikkumata ja tagastati kaupluusele /tlk 2/; tunnistaja Vitali S´i ütlused, kes viibis

12.02.2010.a. tööl Kiili 19 asuvas Säästumarketis, kus umbes kella 10.05 paiku märkas punases jopes ja mustades pükstes meesterahvast, kes vorstiosakonnas võttis Rakvere rulaadi ja pani ostukorvi. Kui meesterahvas maksis kassas nr 3 siis rulaadi eest ta ei maksnud. Oli otsustatud kutsuda mees turvakontrolli. Turvakontrolli käigus tema kotist leiti Rakvere rulaad maksumusega 54.07 krooni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele /tlk 4/; väljavõtted karistusregistrist ja väärteoasjade ostustest, millest nähtub, et U.O on varem karistatud kriminaalkorras 2 korral ja väärteokorras 14 korral /tlk 14-18/; 08.02.2010.a. Harju Maakohtu otsus, millega U.O on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi /tlk 20-21/; 14.01.2010 kiirmenetluse otsus millega U.O on karistatud KarS § 218 lg 1 järgi /tlk 19/; kahtlustava U.O ütlused, milles tunnistas end süüdi ja

andis ütlusi, et 12.02.2010.a. kella 10.05 paiku läks üksi Tallinnas Kiili 19 asuvasse Säästumarketisse. Võttis korvi ja läks lihatoodete riiuli juurde ja võttis sealt rulaadi, seejärel liikus piimatoodete juurde ja võttis sealt paki toorjuustu. Poes, enne kassade juurde liikumist pani korvis olnud singi endaga kaasas olnud kotti. Kassas maksis ainult toorjuustu eest, singi eest ei maksnud. Võttis kassalindilt oma juustu, mille eest maksis. Seejärel pidas turvamees kinni. Raha tal singi ostmiseks ei olnud. Elab koos emaga ja oma ühe alaealise lapsega, teine laps on lapse ema juures. Tema saab invaliidsus pensionit, mis määrati talle seoses traumaga, see on füüsiline puue. Oli juba 08.02.2010.a kohtus varguse eest ja sai tingimisi karistuse /tlk 10-12/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav U.O on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult

arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99- 06). U.O on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta, on invaliid. U.O ´ile karistuse mõistmisel

tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada U.O ´it

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et U.O ´it ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna U.O

ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo

toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud U.O suhtes ka

põhjusel, kuna U.O ´il on tasumata varasemad trahvid ( t lk.16-17), ei oma

sissetulekut ( t lk.18) ning lisaks kuuluvad U.O ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. U.O kahetsus, ülalpeetava olemasolu ei anna kohtule alust ning

ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse

mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Karistuse mõistmisel U.O ´le peab

4

arvestama ka kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad

raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08).

Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. U.O ei ole isikuks, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna U.O pannes toime

katseajal samalaadse kuriteo, mille eest oli karistusest tingimisi vabastatud ja seda temale

määratud katseaja alguses, s.t. neli päeva pärast eelmist kohtuotsust, siis välistas U.O

võimaluse temale asenduskaristuse valikuks. Kohus asub seisukohale, et U.O

suhtes üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused puuduvad, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on määratud invaliidsus, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Kohus leiab, et U.O

suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täida oma eesmärki

eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h. samalaadsete süütegude toimepanemisest. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada

vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et U.O suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest. U.O käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et U.O ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse

tähendusest. Eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse

eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et U.O pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal. Kohtule näitab see üheselt, et U.O ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. U.O

näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud

toimepandud tegude õigusvastasust. Kohus leiab, et U.O suhtes on võimalik

saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsioonis

ettenähtud alammäära lähedalt. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. U.O ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262. 50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

kokku 1 410 krooni. Arvestades U.O

varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda.

Kohtunik