4-19-5671/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-5671

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsembril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-5671 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kaebuse sisu

M O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.10.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2303,19,001795 LS § 224 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

M O

(isikukood: xxx) xxx kodanik aadress: xxx tel: xxx karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 3 Kaitsja jurist Indrek Repnau Repnau Õigusbüroo OÜ aadress: Sõle tn 25b/1, Tallinn, Harjumaa e-post: repnau@gmail.com tel: 55 577 533 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklus grupp järelevalvekeskuse kohtuesindus Aadress:

Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 04.12.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: M O kaitsja: Indrek Repnau kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas: 1. M O kaebus rahuldamata ja Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.10.2019. a otsus väärteoasjas nr 2303,19,001795 muutmata. Rahatrahv 600 eurot tuleb tasuda 6 võrdses osas igakuiselt 100 eurot korraga, s.t esimene osa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses näidatud

4-19-5671

2 Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, EE932200221023778606 AS-is Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor Bank’is. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195113944. Menetluskulud, s.o ekspertiisi tegemisega seotud kulud ja joobe tuvastamisega seotud kulud kogusummas 44 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. alvekeskuse kohtuesindusgrupi PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelev 16.10.2019 otsusega karistati M O liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärte trahviühikut, s.o o toimepanemise eest rahatrahviga 150 600 eurot ning kohaldati lisakaristusena LS § 224 lg 3 p otorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks selle 2 alusel mo eest, et ta 07.09.2019 kell 03:47 Tallinnas Xxx tn 2 suunaga Xxx tn poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg (tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuga, akt nr 1274T). Sellise tegevusega rikkus ta LS § 69 lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 2. 11.11.2019 esitas M O kaitsja jurist Indrek Repnau Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks põhikaristuse ja lisakaristuse osas ning palus kohtul teha uus otsus, millega vähendada le määratud rahatrahv ja jätta kohaldamata või vähendada M O alternatiivselt määratud lisakaristust. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on jätnud põhjendamata selle, millised asjaolud tingivad karistuse kohaldamise sanktsiooni keskmis asjaoludele es määras ning millistele tuginedes on seisukohale, et lisakaristust tuleb M O suhtes kohaldada 6 kuuks. jõutud Arvestamata on, et väärtegu pandi toime 07.09.2019 kella 03:47 ajal öösel, kui liiklustihedus on madalam ning tõendamata on jäetud, et M O oleks nimetatud ajal kuni kinnipidamiseni mootorsõiduki juhtimisega kedagi vahetult ohtu seadnud. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kaebaja tunnistab oma rikkumist ja kahetseb, et ei olnud piisavalt hoolikas veendumaks, kas tema seisund võimaldab mootorsõidukit juhtida. Selleks, et taolist olukorda enam ei juhtuks, paigaldas ta oma sõidukile seadme Dräger Interlock 5000 võimalda sõidukit käivitada mis ei enne, kui juht on puhunud indikaatorvahendisse. 04.12.2019 toimunud kohtuistungil jäid kaebaja ning tema esindaja esitatud kaebuse juurde ja juhtisid täiendavalt tähelepanu asjaolule, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et isiku kõne ja kohataju olid selged, advusel ja mäletas sündmusi ta oli te ning ka ekspertiiside kohaselt ei olnud joove väga suur. Isik on tänaseks asunud tasuma rahalisi kohustusi, s.o nii ekspertiisikulusid kui ka rahatrahvi osamakseid. käesolevas asjas tekkinud Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja mitte kohaldada lisakaristust või vähendada selle kestust. 3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et M O on temale inkrimineeritud teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult – õigusrikkumisele eelneval päeval tarbis ta kanget alkoholi, olles varasemalt keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest korduvalt karistatud, sealjuures ühel korral osalenud seetõttu ka liiklusõnnetuses. Isikut on varasemalt karistatud rahatrahvidega ning kahel korral on tema suhtes kohaldatud ka juhtimisõiguse äravõtmist. Järelikult ei ole

4-19-5671

3 kergemaliigilised karistused mõjutanud isikut uusi õigusrikkumisi toime panemast. M O suhtumisest nähtub, et ta tänaseks aru saanud, et keelatud seisundis mootorsõidukit ei ole ka juhtivad isikud on ohtlikud, samuti ei saa ta aru millised võivad olla tema teo tagajärjed. On arusaadav, et isik vajab juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmisega, kuid selle puudumine ei saa takistada nende täitmist ositiivne, et menetlusalune isik on oma sõidukile . Kuigi on p väidetavalt paigaldanud alkoluku, ei takista teda uuesti samasugust õigusrikkumist toime see panemast.

Ohtlikud juhid tuleb aga liiklusest kõrvaldada. Seega on põhjendatud isikult mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohtuväline menetleja palub jätta rahuldamata ja otsus kaebuse e muutmata. KOHTU

PÕHJENDUSED 4. Väärteoprotokolli nr AB1564279 kohaselt juhtis M O 07.09.2019 kella 03:47 ajal Harjumaal Tallinnas Xxx tn 2 Xxx tn suunas

grammis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. Alkoholisisaldus veres tuvastatud EKEI uuringuga (uuringuakt nr 1274T) (KVM tl 1). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (KVM tl 5) nähtub, et 07.09.2019 kell 03:47 tuvastati M Ol joobeks 0,28 mg/l ning ta kõrvaldati seetõttu juhtimiselt alates 07.09.2019 kell 03:47 kuni kainenemiseni

LS § 91 lg 2 p 2 alusel, s.o kuna on alust arvata et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kõrvaldamise põhjusena on täiendavalt märgitud, et juhi suust tuli alkoholilõhna (KVM tl 6). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (KVM tl 8, 12) kohaselt võeti 07.09.2019 kell 04:06 M Olt etanoolisisalduse tuvastamiseks verd, selgus, et tal mille analüüsi tulemusel on ühes grammis veres etanooli 0,73 +/- 0,05 mg. Seega oli M O 07.09.2019 kella 03:47 ajal lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, s.t tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus vähemalt 0,68 mg. 04.12.2019 toimunud kohtuistungil selgitas M O, et tarvitas päeval konjakit, aga mitte palju. Öösel ärgates otsustas sööma

minna ja ei tundnud, et oleks olnud alkoholijoobes. Joovet kontrollida ei saanud, sest alkomeeter oli töö juures. Söögikohast välja sõites peeti

ta kinni. Kaebaja leidis, et pole liikluses ohtlik ega oma probleeme alkoholiga. Autole paigaldas ta alkoluku, et edaspidi selliseid rikkumisi

vältida. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et M O juhtis 07.09.2019 kella 03:47 ajal Harjumaal Tallinnas Xxx tn 2 suunaga Xxx xxx reg.nr xxx juhile keelatud seisundis, s.t tn poole sõidukit tema ühes aldus mitte väiksem kui grammis veres oli alkoholisis 0,68 mg. 5. grammis veres olla alkoholi 0,20 LS § 69 lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi ühes milligrammi või rohkem. oli mootorsõidukijuhina ühe M Ol s grammis veres alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. Seega on M O käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Kohus leiab, et M O pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Nimelt selgitas isik kohtuistungil, et tarbis xxx päeval konjakit ning öösel ärgates otsustas sööma minna. Kohtule ei ole teada mis kell eelmisel päeval M O alkoholitarvitamise lõpetas, kuid kell 03:47 tuvastati tema 0,68 mg. Kuigi isik selgitas alkoholijoobeks ühes grammis veres kohtuistungil, et ta ei joonud palju, siis kohtu hinnangul on s

palju uhteline mõiste. Nimelt on konjaki alkoholi mahuprotsent 40% ning selle väljumine kehast võtabki kauem aega. On ilmne, et eelneval päeval kanget alkoholi tarvitanud isik ei saa olla samale päevale järgneval ööl kaine. M O sellele ei pidanud ta oli teadlik, et ta on päeval tarbinud kanget alkoholi, kuid vaatamata vajalikuks võtta ette täiendavaid samme, et enne sõiduki juhtima asumist välja selgitada, kas ta viibib juhile kee Kohus leiab, et arvestades M O varasemat latud joobeseisundis või mitte. kogemust keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisega pidi ta võimalikuks pidama , süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. M O süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

4-19-5671

4 6. LS § 224 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 2 lubab süüteo eest lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest kuuni, kui isikut on - karistatud. Käesolevalt on kohtuväline menetleja karistanud LS § 224 lg 2 järgi M O kvalifitseeritud väärteo rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 toimepanemise eest eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud tema süü

suurust ning arvesse võtnud karistuse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

LS § 224 lg 2 järgi vastutab juht lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest, kui tema ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. Käesoleval juhul on - M O ühes grammis veres alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 joovet tõepoolest mg. Seega tuleb M O hinnata LS § 224 lg 2 mõttes keskmisest väiksemaks. Samas tuleb arvestada aga asjaolu, et M Ol on 3 kehtivat väärteokaristust, millest kaks on seotud mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ületades. Viimati karistati teda Politsei-ja Piirivalveameti 05.03.2019 otsusega LS § 224 lg 1 rikkumise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Samuti nähtub kohtuvälise menetleja poolt istungil esitatud Menetluse Infosüsteemi väljavõttest, kohtu et ka 2016. a toime pandud LS § 223 lg 1 ja LS § 224 lg 1 rikkumise eest karistati M O lisaks rahatrahvile (mis on Seega, tänaseks tasumata) 3 kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. arvestades M O varasemat käitumist, eelkõige aga asjaolu, et alles käesoleva aasta kevadel tabati ta joobeseisundi tuleb asuda seisukohale, et isik ei ole varasematest s sõidukit juhtimast, karistustest endale mingisuguseid järeldusi teinud ning need ei ole teda õiguskuulekusele suunanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel asjaolu, et M O on väljendanud kahetsust nii kaebuses kui ka kohtuistungil. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. M O on liiklusalaste väärtegude eest varasemalt kolmel korral karistatud Korduvad nii rahatrahvidega kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega. karistused M O ei ole varasematest kergemaliigilistest karistustest endale näitavad ilmekalt, et mingisuguseid järeldusi teinud, vastupidi – isik paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid süütegusid,

ohustades sellega mitte ainult iseennast, vaid ka kõiki teisi liiklejaid. Võttes arvesse isiku varasemat karistatust, süü suurust ning tema suhtumist toimepandud õigusrikkumisse, ei jää kohtu hinnangul sanktsiooni üle muud kui karistada isikut põhikaristusena rahatrahviga keskmises määras ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega suuremas määras, kui seda on tehtud eelneval kahel korral. LS § 224 lg 3 p 2 lubab varasemalt samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud isikult lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni on isikuks, keda on varasemalt LS § s 224 sätestatud süüteo eest . M O - karistatud ning seda tuleb lisakaristuse kestuse määramise j Üldise uures ka arvestada. kohtupraktika ja seaduse mõtte kohaselt peab iga järgmine karistus, mis ei ole isikut positiivselt mõjutanud hoiduma uutest süütegudest, olema varasemast raskem. Kuivõrd M Ole varasemalt määratud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ei ole mõjutanud teda uutest süütegudest hoiduma, tuleb seekord M O kuuks le määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 pidada proportsionaalseks.

4-19-5671

5 Kohus leiab, et igati positiivne on, et M O anud alkoluku, mis ei on oma sõidukile paigald võimalda sõidukit käivitada enne, kui indikaatorvahendisse või tal ta on puhunud juhul kui ta on alkoholi tarvitanud. Samas aga

netlejaga, et taolise tuleb siinkohal nõustuda kohtuvälise me seadme paigaldamine ei välista tõsikindlalt võimalust, et võib uuesti M O joobeseisundis näiteks mõnda teist sõidukit juhtima asuda. Ka ei vähenda sellise seadme paigaldamine kuidagi isiku süüd käesolevas asjas ja pigem aitab see tal vältida õig

usrikkumisi tulevikus. M O selgitas kohtuistungil, et ta vajab juhtimisõigust, sest ta koostööpartner on xxx ning vahel kutsutakse teda õhtul hilja välja, et bussil näiteks klaasi vahetada. Hetkel on tulenevalt aastaajast avariisid palju ning ta peab tagama, et hommikul buss liinil oleks. Seega ei saa ta ilma juhilubadeta oma tööülesandeid täita. Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Lisakaristusena M O lt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks vastab kohtu hinnangul tema süü suurusele ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M O kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. M Ol tuleb tasuda rahatrahv 600 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 16.10.2019 otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida otsuses toodud viitenumber. Menetluskulud kokku summas 44 eurot on menetlusalusel isikul 16.10.2019

tasutud, vastava tõendi esitas ta ka 04.12.2019 kohtuistungil. Samuti selgitab kohus, et vastavalt liiklusseaduse § le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/