2-19-106369/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-106369

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. i hagi R.E. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

A.A. nõude osas 745 eurot 20 senti

B.B. i nõude osas 967 eurot 86 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. augusti 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid

(hagejad):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX

)

ja

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX ), seaduslik esindaja Õ.S. ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa

Vastustaja

(kostja):

R.E.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tartu Maakohtu 28. augusti 2019 otsuse resolutsiooni p-i 2 ja p-i 3 selliselt, et

elatis mõistetakse välja alates 29. märtsist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (s.o

kuni XXXXXX ) ja B.B. i täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXX ).

2. Tühistada Tartu Maakohtu 28. augusti 2019 otsus osaliselt R.E. lt A.A. ja B.B. i kasuks

väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3).

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

3.1. Välja mõista R.E. lt A.A. kasuks elatis 200 eurot kuus alates 29. märtsist 2019

kuni A.A. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXX ).

3.2. Välja mõista R.E. lt B.B. i kasuks elatis 200 eurot kuus alates 29. märtsist 2019

kuni B.B. i täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXX ).

4. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 28. augusti 2019 otsus muutmata.

5. Lugeda Tartu Maakohtu 28. augusti 2019 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„5.1. Hagi rahuldada osaliselt.

5.2. Välja mõista R.E. lt A.A. kasuks elatis 200 eurot kuus alates 29. märtsist 2019

kuni A.A. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXX ).

5.3. Välja mõista R.E. lt B.B. i kasuks elatis 200 eurot kuus alates 29. märtsist 2019 kuni

B.B. i täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXX ).

5.4. Punktides 5.2 ja 5.3 nimetatud summa tuleb R.E. l kanda Õ.S. i arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX makseselgitusega „elatis“.

5.5. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. i tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõue.

5.6. Jätta rahuldamata Õ.S. i taotlused pangast R.E. kontoväljavõtte nõudmiseks, kostja

kohustamiseks esitada kulude aruanne ning väärteomenetluse läbivaatamiseks.“

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitas 25. veebruaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse R.E. lt (kostjalt) elatise saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega

lõpetas kohus 19. märtsil 2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hagejad esitas 29. märtsil 2019 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palusid välja mõista

kostjalt kummagi hageja kasuks elatise miinimummääras alates 1. jaanuarist 2019.

Hagiavalduse ja täiendavate seisukohtade kohaselt maksis kostja 2018. aastal elatist vastavalt

lastekaitses sõlmitud kokkuleppele, kuid soovis seda muuta. Kostja varjab oma tulusid.

Hagiavalduses olid toodud hagejate kulud. Hagejate ema on teadlik ja kalkuleeriv väljaminekute

osas, ta kasutab alati võimalust puhkuse ajal lisasissetuleku teenimiseks. RAKE uuring on tehtud

kuus aastat tagasi ning seda ei saa enam arvestada, sest iga pere ja lapsed on erinevad. Suuremad

ostud ei ole hagiavalduses märgitud kuludesse sisse arvestatud, need kulud on kandnud hageja

ema üksinda.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja leidis, et

miinimumtöötasu ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise

määramiseks. Laste vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka

seda, kui lapse ülalpidamiskulud on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu

väiksemad. Ühe lapse vajalikud kulud võiksid olla 320 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel tuleb

arvestada lastetoetusega (60 eurot kuus). Seega jääks vanemate kanda 260 eurot ja ühe vanema

kanda 130 eurot kuus. Hagiavalduses märgitud kulud ei ole usutavad. Kostja hinnangul on hagejate

ema finantskäitumine kergekäeline. Kostja sissetulekuks on 960 eurot kuus. Muud vara kostjal ei

ole.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 28. augusti 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja I

kasuks välja elatise 187 eurot 20 senti kuus alates 29. märtsist 2019 kuni hageja I täisealiseks

saamiseni ja hageja II kasuks elatise 162 eurot 40 senti kuus alates 29. märtsist 2019 kuni hageja

II täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda hagejate ema kontole. Maakohus jättis rahuldamata

hagejate tagasiulatuva elatise nõude, samuti hagejate taotlused kostja konto väljavõtete

nõudmiseks, kostja kohustamiseks esitada kulude aruanne ning väärteomenetluse läbivaatamiseks.

Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole nn ümbrikupalka võimalik tõsikindlalt tõendada konto

väljavõtete abil. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mille pinnalt võiks tekkida kahtlus, et kostja saab

lisasissetulekut (nn ümbrikupalka). Elatise suuruse kujunemine ei sõltu otseselt kostja kuludest,

vaid hagejate kuludest, samuti nende vanemate sissetulekutest ja vara olemasolust. Elatise nõuet

menetletakse tsiviilkohtumenetluses ning selles menetluses ei vaata kohus läbi ühtegi väärteoasja.

Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 p-le 1, § 100 lg-le 2, §-le 96, §-le 99, § 101

lg-le 1, samuti Riigikohtule lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16. Sellest tulenevalt leidis

maakohus, et ka miinimumelatise nõude puhul tuleb lähtuda laste põhjendatud ja vajalikest

kulutustest, mida ei pea küll tõendama, kuid neid peab hageja suutma veenvalt põhjendada. Kostja

on vaielnud vastu hagejate kuludele ja elatise suurusele, viidates nii Riigikohtu lahenditele kui ka

RAKE uuringule. Seega peab kohus hindama hagejate igakuised vajalikke kulutusi. Laste kulude

määramisel ei saa juhinduda ainuüksi RAKE uuringust. See uuring on tehtud juba kuus aastat

tagasi ja selles on esitatud keskmised kulud. Iga lapse puhul tuleb aga hinnata just temale vajalikke

kulusid, mitte keskmist.

Pooltel ei ole vaidlust hagejate transpordikulude 15 euro, hügieeni- ja tervisekulude 30 euro,

koolikulude 30 euro ning muude kulude 170 euro ja 107 euro 50 senti osas. Seetõttu ei hinnanud

maakohus neid kulusid.

Poolte vahel on vaidlus kommunaalteenuste 42 euro osas. Elektri- ja laenukuludele ei ole kostja

vastu vaielnud. Maakohus leidis, et eelnimetatud kulud on mõistlikud. Maakohus leidis, et

eluasemekulud 99 eurot 96 senti on täielikult põhjendatud.

Maakohtu hinnangul on mõlema hageja mobiilikulud 10 eurot 80 senti põhjendatud ning see on

kooskõlas tavaliste side- ja internetiteenuse pakettide tasuga. Kostja poolt tarbitavate teleteenuste

kohta esitatud tõendid ei tõenda lastele vajalikke kulusid. Maakohus luges mõlema lapse

põhjendatud sidekuludeks 23 eurot.

Maakohus nõustus kostjaga, et toidukulud ühe lapse kohta 150 eurot on liiga suured. Mõistlik

toidukulu emale ja kahele lapsele on kokku 330 eurot kuus (s.o 110 eurot kuus ühe inimese kohta).

Maakohtu hinnangul on põhjendatud kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot kuus. Aastakulu oleks

seega 600 eurot lapse kohta.

Maakohus luges hageja I igakuisteks kuludeks 527 eurot 96 senti (ümardatult 528 eurot) ja hageja

II kuludeks 465 eurot 46 senti (ümardatult 466 eurot). Need kulud on eluliselt usutavad ja reaalsed.

Võttes hageja I kogu ülalpidamise suuruseks arvestuslikult 527 eurot, tuleb seda vähendada

60 euro võtta (kaetud peretoetusega), mis teeb hageja I ülalpidamise vajaduse suuruseks 468 eurot.

Hageja II ülalpidamise vajaduse suuruseks on 406 eurot.

Kostja keskmine kuu sissetulek on 972 eurot 46 senti (neto). Hagejate ema keskmine kuu

sissetulek on 1300 eurot 32 senti (neto). Hagejate vanemate sissetuleku vahe on ca 25%. Sellest

tulenevalt on põhjendatud jagada vanemate ülalpidamiskohustus ebavõrdsetes osades. Küll aga ei

pidanud maakohus mõistlikuks seda, et kostja maksab elatist 25% vähem kui hagejate ema, sest

hagejate reaalsed kulud on alla miinimummäära. Õiglane oleks jaotada hagejate

ülalpidamiskohustus selliselt, et kostja kanda jääb kuludest 40% ja hagejate ema kanda 60%. Seega

jääks kostja kanda 187 eurot 20 senti hageja I kuludest ning 162 eurot 40 senti hageja II kuludest.

Hagejad taotlesid ka elatise väljamõistmist enne hagi esitamist, s.o perioodi 1. jaanuari 2019 kuni

28. märtsi 2019 eest. Maakohus nõustus hagejatega selles, et laste kontole tasutud maksed ei ole

elatise osa. Hageja ema konto väljavõttest nähtuvalt on kostja hagejatele elatist jaanuar-märts 2019

tasunud, kuid veebruaris ja märtsis vähem, kui kostjalt praeguse otsusega väljamõistetud elatis.

Küll aga on kostja hagejate ema kontole tasunud jaanuaris 2019 elatis kokku 800 eurot (s.o 400

eurot kummalegi lapsele). Seega hagiavalduse esitamise seisuga puudub kostjal elatise võlgnevus

ning kostja on hagejale I maksnud elatist 138 euro 40 senti ja hagejale II 212 eurot 80 senti

ettenähtust rohkem. Eelneva tõttu jättis maakohus rahuldamata hagejate nõude tagasiulatuva

elatise väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas paluvad hagejad teha uus

otsuse, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 270 eurot kuus

(kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära) alates 29. märtsist

2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, samuti kohustada hagejat tasuma väljamõistetud elatise

hagejate ema kontole hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks selgitusega „elatis“, märkides ära kuu ja

aasta, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus jätnud põhjendamata, miks ei ole

kohtuvälised ülalpidamise tasumise kokkulepped asjas tähtsust omavad ning miks ei võta kohus

neid kokkuleppeid arvesse hagejate eeldusliku ülalpidamise vajaduse hindamisel. Kohtuvälised

kokkulepped kinnitavad eelduslikult seda, millises ulatuses on kostja aktsepteerinud hagejate

igakuist ülalpidamise vajadust.

Hagejad esitasid enda igakuised kulutused, mis kummagi hageja osas on erinevad ning mida kohus

oleks pidanud põhjendatult arvesse võtta. Iga üksiku kulutuse usutavuse hinnates on maakohus

ekslikult lähtunud üksnes enda subjektiivsest siseveendumusest ning ei ole arvestanud elatise alla

miinimummäära väljamõistmise põhimõtteid (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p-d 27 ja 28.3). Hagejad ei olnud kohustatud tõendama oma igakuist ülalpidamise

vajadust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mida kohus saaks otsuses hinnata ning mis tõendaks

laste vajadusi alla seaduses kehtestatud miinimummäära.

Hagejatele jääb arusaamatuks, millest lähtudes on maakohus pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks

toidukuluks 330 eurot kuus. Selles osas on otsus põhjendamata ning vastuolus Riigikohtu

selgitatud tõendamiskoormisega. Samuti ei selgu otsusest, millest lähtudes loeb kohus

põhjendatud kuluks riietele ja jalanõuetele 50 eurot kuus. Tuleb arvestada, et hagejad on

puberteedieas kasvavad lapsed, kes vajavad iga aasta või vähemalt kahe aasta tagant uusi riideid.

Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata hagejate põhistused igakuiste trennide ja

nendega seotud kulutuste osas.

Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta, millised kostja esile toodud ja tõendatud asjaolud

võimaldavad vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra kogu peretoetuse ulatuse võrra.

Hagejad on seisukohad, et kehtivast materiaalõigusest lähtudes saab kohus vanemate sissetuleku

proportsiooni elatise väljamõistmisel võtta arvesse üksnes juhul, kui elatis mõistetakse välja

suuremas ulatuses kui miinimum või kui lastega koos elav vanem ei täida ülalpidamiskohustust

seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 105 lg 3 ei kehti ülalpidamiskohustuse täitmisel

miinimumulatuses. Hagejad viitavad PKS § 101 lg-le 1 ning Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsusele

tsiviilasjas nr 2-16-118651.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 ja p-i 3 tuleb täiendada selliselt,

et elatis mõistetakse välja alates 29. märtsist 2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni

XXXXXX ) ja hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXX ).

Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kostjalt hagejate kasuks

väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Tühistatud osas

tuleb teha uus otsus, millega: 1) mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates

29. märtsist 2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXX ); 2) mõista kostjalt

hageja II kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates 29. märtsist 2019 kuni hageja II täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXXXXX ).

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuse taotluste p-s 2 paluvad hagejad tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, ning p-s 3 paluvad nad teha

tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hagiavalduses oli esitatud ka tagasiulatuv elatise

nõue (elatis perioodi 1. jaanuar 2019 kuni 28. märtsi 2019 eest). Selle nõude on maakohus jätnud

rahuldamata. Samas paluvad hagejad apellatsioonkaebuse taotluste p-des 4.4 ja 4.5 mõista kostjalt

välja elatis alates 29. märtsist 2019. Ka apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu seda, miks on

maakohus jätnud hagejate tagasiulatuva elatise nõude ebaõigesti rahuldamata ning miks see tuleks

hagejate arvates siiski rahuldada. Eelneva tõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et hagejad on

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata nende elatise nõude alates

29. märtsist 2019 (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Osas, milles maakohus jättis hagejate

tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5), ei ole maakohtu

otsust vaidlustatud.

9. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama

paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS

§ 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muuhulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga,

mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

10. Vaidlustatud otsuses on maakohus asunud seisukohale, et ka miinimumelatise nõude puhul

tuleb lähtuda laste põhjendatud ja vajalikest kulutustest, mida ei pea küll tõendama, kuid neid

peavad hagejad suutma veenvalt põhjendada. Maakohus on põhjalikult analüüsinud hagejate

vajadusi ning leidnud, et hageja I vajaduste rahuldamiseks kulub 528 eurot kuus ja hageja II

vajaduste rahuldamiseks 466 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see aga põhjendatud.

Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses

ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt

Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Seega ei pidanud hagejad

oma vajadusi tõendama ega ka neid veenvalt põhjendama.

11. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla

miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse

tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Siiski on kohtul võimalik

vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära

üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad

(vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Eelneva tõttu tuli kostjal

praegusel juhul tuua esile ning tõendada, et hagejate vajaduste rahuldamiseks kulub vähem kui

kahekordne miinimumelatis. Kostja on vastuses hagile (dtl 41 – 43) toonud esile hagejate

eelduslikud vajadused. Seejuures on kostja tuginenud RAKE uuringule, mitte tegelikele

asjaoludele. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga selles, et nimetatud uuring on tehtud kuus aastat

tagasi ning kajastab keskmise perekonna kulutusi. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud,

millised on konkreetsete laste eelduslikud vajadused. Seega ei pidanud maakohus hagejate

vajadusi hindama. Eelneva tõttu tuleb lähtuda sellest, et praegusel juhul kulub hagejate vajaduste

rahuldamiseks kokku 1080 eurot kuus (s.o 540 eurot kuus lapse kohta). Ringkonnakohus ei

analüüsi apellatsioonkaebuses esitatud väiteid hagejate kulutuste kohta.

12. Maakohus on vähendanud kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatist ka seetõttu, et

hagejate vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Kuigi asjaolu, et lapse vajadused

on kaetud muul viisil (sh peretoetusega), võib olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla

miinimummäära, ei anna üksnes peretoetuse maksmine selleks alust. Elatise vähendamiseks alla

miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega,

nt vanemate halva varalise seisundiga (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul saab peretoetuse maksmist arvestada

koostoimes kostja halva varalise seisundiga. Kostja sissetulekuks on töötasu (keskmiselt 972 eurot

46 kuus). Muud vara (nt kinnisasju) kostjal ei ole. Kui kostja peaks tasuma hagejatele elatist

miinimummääras (kokku 540 eurot kuus), jääks talle endale 432 eurot 46 senti kuus (töötasu

alammäärast väiksem summa). Samas lisandub iga hageja osale veel 270 eurot (ema panus) ja 60

eurot (peretoetus). Seega saaks kummagi hageja kasvatamiseks kasutada 600 eurot kuus, samas

kui kostja (täiskasvanud isik) peaks hakkama saama ca 433 euroga kuus. Ringkonnakohus märgib,

et täiskasvanud isiku vajadused on alaealise lapse vajadustest eelduslikult siiski suuremad.

14. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks laste ülalpidamiskohustuse jagamist selliselt, et kuludest

jääb kostja kanda 40% ja hageja kanda 60%. Praegusel juhul nõudsid hagejad elatist

miinimummääras. Asjaolu, et ühe vanema majanduslik seisund on parem, ei anna iseenesest alust

teiselt vanemalt väljamõistetava elatise vähendamiseks. Selleks peab esinema muu mõjuv põhjus

(nt selle vanema enda halb varaline seisund).

15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud tähelepanuta hagejate väited

kostjaga sõlmitud kohtuväliste kokkulepete kohta. Kohtule esitatud kokkulepe (dtl 28) ei ole

allkirjastatud ning kostja väite kohaselt ei ole pooled sõlminud kirjalikku kokkulepet elatise

maksmise kohta. Asjas puudub ka notariaalselt kinnitatud kokkulepe, mis omaks täitedokumendi

tähendust.

16. Eelnevat arvestades tuleb kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suurust vähendada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldaks tal tasuda 200 euro suurust

elatist lapse kohta (kokku 400 eurot kuus). Sellist summat on kostja pakkunud ka kompromissina

(vt vastus hagile, dtl 41 – 43). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osaliselt kostjalt hagejate

kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Tühistatud

osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 200 eurot

kuus.

17. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 2

ja 3 on elatis välja mõistetud alates 29. märtsist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5

teine lause). Resolutsiooni selguse huvides peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, mis ajani

peab kostja elatist maksma ehk seda, millal hagejad saavad täisealiseks. Hageja I on sündinud

15. oktoobril 2008 (hagiavalduse lisa 2), seega saab ta täisealiseks 15. oktoobril 2026. Hageja II

on sündinud 13. mail 2010 (hagiavalduse lisa 1), seega saab ta täisealiseks 13. mail 2028. Selles

osas tuleb maakohtu otsust täiendada.

18. Apellatsioonkaebuse osaliselt rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson