1-09-22124/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2010 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number Kohtunik Istungisekretär Prokurör 1-09-22124 Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Alar Häidberg Süüdistus

S.P süüdistus KarS § 263 p. 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatava andmed

Kaitsja

S.P

Elu- või asukoht ja aadress: Tartu XXXXXXX-XX

Isikukood või sünniaeg: xxx

Karistatus:

kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld

Isikusamasus tuvastatud: isikusamasus tuvastatud

Advokaat Rein Napa (OÜ Advokaadibüroo Rein Napa)

2

Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada S.P KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.P-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.04.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks S.P-le mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendada S.P-le mõistetud 1 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 tundi (365 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku

töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud

kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab määratud alalises elukohas; tuleb

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja S.P-lt riigieelarvesse menetluskuluna postikulu 74(seitsekümmend neli)krooni ja 40 senti.

KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel välja mõista S.P-lt menetluskuluna sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse.

Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s

221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber 2800049874.

Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi,

kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

3 Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 28.12.2009 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris / S.P süüdistatakse selles, et tema, 03.05.2009.a kella 01.40 paiku viibides Tartus Narva mnt 27a asuva ööklubi Club Tallinn tualettruumis, lõi rusikaga näo piirkonda I.T. ´ele, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Sellega pani S.P toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud Menetluskulusid kohtueelsel menetlusel ei ole. Karistuse liik ja määr:

KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.P-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.P-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.04.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks S.P-le mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendada S.P-le mõistetud 1 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 tundi (365 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtus 23.02.2010 kohtuistungil riiklik süüdistaja prokurör Alar Häidberg avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistav S.P tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 263 p. 1 järgi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele; ta selgitas et on aru saanud ühiskondliku töö tegemise korrast.

Kaitsja adv. Rein Napa kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.P

süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava S.P vaba tahte

avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad S.P süüdistust KarS § 263 p. 1 järgi.

Seega tuleb S.P süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 263 p. 1 järgi ja mõista talle karistus ning asendada see ÜKT-ga vastavuses sõlmitud kokkuleppega. KrMS § 180 lg. 1 alusel hüvitada süüdimõistetul menetluskuluna postikulu 74. 40 krooni. KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel mõista välja S.P-lt riigieelarvesse kaitsjatasu 6525 krooni.

Kohtunik: