2-19-770/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-770

Tsiviilasi

D. R. hagi M. V. vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1 867,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D. R. (ik xxx), lepinguline esindaja S. P.-B.

Kostja M. V. (ik xxx), vandeadvokaat Kalju Hanni

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses ja ärakuulamisel 5.09.2019

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista M. V.lt D. R.i kasuks tekitatud kahju 1 867,20 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja M. V. kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei anna resolutsiooni p-de 1-3 osas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt toimusid hageja korteris veeavariid 16. ja 18. jaanuaril 2016.

Veeavarii tagajärjel tilkus hageja korteri tualeti ja magamistoa laest vett, mille tulemusel sai

hageja korteri siseviimistlus kahjustada. Kindlustusettevõtte koostatud ekspertakti põhjal

tulenes veeavarii kostjale kuuluvast korterist – terrassi äravoolutoru oli jäätunud, mistõttu

lumesulavesi ei saanud ära voolata ning tungis hageja korterisse. Kostja rikkus oma kohustust

hoida eriomandi eset korras, tekitatud kahju on fikseeritud ülevaatuse aktis ning põhjuslik

seos on tõendatud ekspertarvamusega. Terrass on korteri nr 6 osa ja kuulub korteriomandi

eseme koosseisu. Korteriomanik peab terrassil teostama heakorratöid vastavalt ilmaoludele.

Jättes lund terassilt eemaldamata, rikkus kostja käibekohustust, mille tulemusel tekkis

hagejale kahju. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-129-13 põhineb korteriomanike

vaheline kahju hüvitamise nõue üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel ning nõude aegumisele

tuleb kohaldada TsÜS § 149.

2. Hageja palub kostjalt V. mõista tekitatud varaline kahju 1 867,20 eurot, menetluskulud jätta

kostja kanda ja V. mõista kostjalt menetluskulud 1 125 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja V. mõista

hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 3 137,40 eurot. Kostjale tekkinud kahjust

tulenevaid nõudeid tuleb käsitada ühtsena ning nende osas hakkas aegumistähtaeg kulgema

16. jaanuaril 2016. Kostja leiab, et nõue on aegunud alates 15. jaanuar 2019. Alternatiivselt

leidis kostja, et hagi on põhjendamata ja tõendamata. Ekspertiisist ei nähtu, et kahju oleks

tekkinud kostja tegevuse tulemusel. Äravoolutoru, mis jäätus ning väidetavalt põhjustas

kahju, on kõikide korteriomanike kaasomandis. Äravoolutoru külmumine võib olla tingitud

ehituspraagist.

4. Hagiavaldus on ka vastuolus hea usu põhimõttega ja nõue pikemaajalise sissenõudmata

jätmise tõttu lõppenud. Viidatud terrass on ehitusjärgus ning majale ei ole kasutusluba

väljastatud. Seega on kahju eelduslikult põhjustatud madalast ehituskvaliteedist. Kostja ei ole

eriomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Terrass ei kuulu kostja korteri eriosa

koosseisu, kostja ei ole mistahes kohustuse rikkumist toime pannud. Kui kahju tekkis vee

äravoolu ummistusest (mis ei ole tänaseni teada), asub see väljaspool kostja mõjuala, kostja ei

saa oma käitumisega äravoolu toimimist mõjutada. Hageja ei ole tõendanud kas kahju

põhjustas äravoolutoru külmumine; katte ja vuukide rebendid – halb ehituskvaliteet või

sootuks mingi kolmas tagajärg.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus käsitleb esmalt

hageja nõuet (I), seejärel võtab seisukoha kostja aegumise vastuväite osas (II) ja hea usu

põhimõttega vastuolu osas (III).

6. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks

teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib

lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda

kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide

vorminõuete kohta seaduses sätestatust, V. arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.

I

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes,

mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

8. Hageja nõuab kostjalt tekitatud kahju 1 867,20 euro hüvitamist. Kohtul tuleb asja

lahendamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik

kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju hüvitamist VÕS

§ 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel

nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab

kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse- eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 4). Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude

aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest

vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 16).

Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust

asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle

asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest

ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3) (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 21-22).

Kohus on vastavat tõendamiskoormist menetlusosalistele ka 02.10.2019 määrusega selgitanud

(vt tl 123-124).

10. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Hagejale kuuluvas korteris xxx toimusid

veeavariid 16. ja 18. jaanuaril 2016. Veeavarii tagajärjel tilkus hageja korteri tualeti ja

magamistoa laest vett, mille tulemusel sai hageja korteri siseviimistlus kahjustada. Kostja

omandis on korteriomand xxx Hagejale kuuluva korteri x läbijooksud esinesid magamistoa

osas, mille kohal paikneb korteri x kasutuses olev terrass. Terrass ei kuulu korteri x reaalosa

hulka, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandis. Kõnealust terrassi kasutab üksnes kostja.

Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks.

11. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas kostja on rikkunud kohustust korraldada kaasomandi

eseme korrashoiu tagamine ja kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kaasomanikel on

üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi

kahju (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-id 47 ja 48). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt

kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja

kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise

suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest. Kahju tekkimise ajal reguleeris korteritega seonduvat korteriomandiseadus.

Korteriomanikul on kohustus hoida korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset

kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomandi eseme reaalosa on

piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on

võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise

korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone V.st kuju muutmata (KOS § 2 lg 1).

Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse

tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need

asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires (KOS § 2 lg 2). Kaasomandi eset valitsevad

korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud

teisiti (KOS § 15 lg 1). Riigikohus on märkinud, et iseenesest ei ole tähtsust, kas

korteriomanikule

põhjustatud

kahju

lähtus

teise

korteriomandi

reaalosast

või

kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab

korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et rikkumine oleks vabandatav (vt

RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43).

12. Seega on kostjal kohustus hoida enda poolt kasutatav kaasomandis olev terrass korras,

millest ei tekiks kellelegi kahju. Kostja on kohustatud terrassil olevat lund koristama.

Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud kostja kasutuses olev rõdu lumest puhastatud (tl

54-58). Samuti on ekspertarvamusega tõendatud, et terrassil oli rohkelt lund ja jääd (tl 6

pöördel). Kostja ütlustega on tõendatud, et kui ta majavanemaga terrassi vaatama läks, oli

kõik jääd täis ja vesi oli terrassilaudade all (tl 106). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et

kostja on ka kohustatud kontrollima terrassi korrasolekut ning puuduste ilmnemisel teavitama

teisi kaasomanikke ning võtma tarvitusele vastavad abinõud. Kohtu hinnangul on kostjal

kohustus jälgida, kas äraveetoru või sadeveelehter on paigas. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist

nähtuvalt terrassi sademete äravoolulehter oli torust lahti ühendatud, see oli jäätunud ning

vesi ei voolanud terrassilt ära ja kogunes terrassile. Lume koristamata jätmise tõttu kogunes

terrassil sulamisvesi (tl 6-7). Kostja väitel asub äraveetoru kostja terrassi all, kuid kohtu

hinnangul pidi kostja terrassi korras hoides märkama, et vesi ei voola ära ja äraveetoru ei ole

paigas. Kohus jätab hageja poolt ärakuulamisel V. toodud uued asjaolud tähelepanuta selle

kohta, et kostja korterisse sisenemisel oli põrand 5 cm paksuse veekihiga kaetud. Hageja ei

tuginenud nimetatule hagis ning ärakuulamisel märkis hageja, et uue asjaoluna hageja seda

kajastada ei soovi. Nimetatu on ka ümber lükatud hageja 15.04.2019 menetlusdokumendile

lisatud fotoga (tl 66 pöördel). Samuti on kostja ütlustega tõendatud, et kostja korter oli täiesti

kuiv (tl 106). Eeltoodus tulenevalt on tuvastamist leidnud, et kostja on rikkunud kohustust

hoida kaasomandi ese korras ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.

13. Järgnevalt tuvastab kohus kas hagejale on tekkinud kahju kostja rikkumise tõttu (kas

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos) ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi hindamisel tuleb hinnata, kas hageja

kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk.

14. Kohus leiab, et hageja on tõendanud veekahjustuse tekkimise. Nimetatu on tõendatud

ekspertarvamusega (tl 6-7). Kahju tekkimine on tõendatud ka korteri ülevaatusel koostatud

aktiga, fotodega ja Salva Kindlustuse 05.02.2019 otsusega (tl 52-60). Kostja rikkumise ja

hageja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna kostja poolse terrassi korrashoiu kohustuse

rikkumise tagajärjel sai võimalikuks hageja korteriomandi kahjustamine. Kohtu hinnangul on

hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine kostja rikutud sätte (kaitsenormi)

eesmärk. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju suuruse 1 867,20 eurot X OÜ

hinnapakkumisega (tl 8). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses

(VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuulub otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 1 ja 2). Otsene

varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Asja

kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise

kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (RKTKo 3-2-1-139-05, p 12). Seega on hagejal

õigus nõuda korteri parandamise kulude hüvitamist ka enne korteri kordategemist.

15. Kostja ei ole tõendanud, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või

takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

II

16. Käesoleval juhul kohaldub aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149,

mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude

sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud

nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Kui tähtpäeva saabumine on

määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval

(TsÜS § 136 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et aastates arvestatava tähtaja kulgemist tuleb

TsÜS § 136 lg 2 alusel lugeda selliselt, et tähtaja viimaseks päevaks on kohustuse täitmise

rikkumisest tuleneva nõude korral kohustuse täitmise viimane päev (RKTKo 2-15-6538, p

15). Seega, kui nõue muutus sissenõutavaks 16.01.2016, saabuks nõude aegumistähtaeg

16.01.2026. Hagi esitati 16.01.2019, so õigeaegselt.

III

17. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega ja

nõue pikemaajalise sissenõudmata jätmise tõttu lõppenud. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele

ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest

lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ei saa pidada hageja nõude

esitamist kostja vastu kolme aasta möödudes kahju tekkimisest. Kohus tuvastas eelnevalt, et

hageja nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Hageja ütlustega on tõendatud, et ta proovis saada

kostjaga kohtuV.st lahendust ja pöördus alles siis kohtusse, kui kostja ütles, et tema seda

probleemi lahendama ei hakka (tl 105 pöördel). Hea usu põhimõttega oleks vastuolus selline

hageja käitumine, et ta oleks viivitanud hagi esitamisega kolm aastat viivisenõude

suurenemise eesmärgil. Käesoleval juhul hageja viivisenõuet kostja vastu ei esitanud.

18. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

20. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga