3-18-1189/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1189

Haldusasi

XX kaebus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit juhatuse

08.06.2018 otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Alik Karajev

Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud

esindaja adv Kadri Matteus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde täiendavate tõenditena kutsekomisjoni 03.05.2018

protokoll koos lisaga (III kd, tl 51‒54) ja XX 30.05.2018 taotlused (III kd, tl 59‒75). Jätta

asja materjalide juurde võtmata XX mai 2018 kirjavahetus (III kd, tl 58) ning

kutsekomisjoni 14.02.2018 istungi protokolli väljavõte (III kd, tl 76‒77).

2. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. mai 2019. a

otsus haldusasjas nr 3-18-1189 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-18-1189

2(12)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) juhatus tunnistas 08.06.2018 otsusega XX

kutsetunnistuse nr 011124 kutseseaduse (KutS) § 22 lg 1 p 3 alusel kehtetuks. Otsuse

põhjendustest nähtuvalt on XX-le kutsetunnistus antud kutsestandardi Diplomeeritud

Ehitusinsener V alusel. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS)

§ 16 lg 7 sätestab, et kui isikul oli 01.07.2014 diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse

üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme

kutse kehtivusega 30.06.2019 üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise,

ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal. Nimetatud kutse ei

võimalda isikul tegutseda valdkonnas hüdrotehnilised ehitised, konstruktsioonide ja

üldehituslik ekspertiis.

XX on rikkunud inseneri eetikakoodeksi p-i I.5, millest tulenevalt peab isik kasutama ainult

neid tiitleid ja nimetusi, millele tal on õigus. XX on nimetanud nii ennast kui ka

Ehitusekspertiisibüroo OÜ teisi töötajaid sadamate ehituse ala pädevateks isikuteks ilma

sellekohast pädevust tõendavale dokumendile viitamata, registreerides neid MTR-s pädevate

isikutena. Selles osas on Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le tehtud ka Tehnilise Järelevalve Ameti

(TJA) poolt ettekirjutus (29.12.2016). Eetikanormide rikkumisega viib isik töö tellija

eksitusse. Etteheidetav on ka eetikakoodeksi p II.1 rikkumine. Selle sätte kohaselt võib

ehitusinsener tööülesandeid vastu võtta ainult oma kompetentsi ulatuses. XX on ületanud oma

ehitusinseneri pädevuspiire ega kasutanud kompetentsete inseneride abi sadamaehituse alal.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellitud ekspertiiside puhul on

otseselt pöördutud XX poole, kellel on PRIA hinnangul MTR registreering hüdrotehniliste

ehitiste valdkonnas ja mitmekülgne kogemus sadamarajatistele eksperthinnangute andmisel.

XX on eelnimetatud ekspertiisides andnud hinnanguid küsimustes, mille osas tal pädevus

puudub. Omedu ja Lohusuu sadamate ehitusprojektide puhul on XX olnud projekteerijaks,

mille osas tal pädevus puudub. XX ei ole oma eksimusi tunnistanud. Eetikanormide järgimise

tagamine on oluline ja selline tegu näitab isiku eetilisust ka juhul, kui teo toimepanemisest on

aega mööda läinud.

2. XX esitas 25.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 26.10.2018) EEL

juhatuse 08.06.2018 otsuse tühistamiseks.

Kaebajale on 2005. a-l väljastatud kutsetunnistus ning ta on alates 2006. a-st riiklikult

tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside valdkonnas. Ta on viinud läbi seminare ja

loenguid.

Vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud kehtivat Diplomeeritud Ehitusinsener V

kutsestandardit. Vaidlustatud otsuses puudub viide, millise kutsestandardi lisaks oleva „Kutse-

eetika ja inseneri käitumiskoodeksi” nõudeid on kaebaja rikkunud. Otsuses viidatakse

kutsestandardile tähisega 15-14032005-02/2, mis kehtis kuni 14.01.2009 ehk kaebajale

kutsetunnistuse väljastamise ajal. Diplomeeritud Ehitusinsener V kutsestandardi viimane, 6.

3-18-1189

3(12)

versioon kehtis kuni 27.08.2013 ning sellest alates ei ole kehtivat kutsestandardit.

Vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud ka ühtegi kehtivat kutsestandardit 7. taseme

diplomeeritud ehitusinseneridele.

Kaebaja ei ole eetikakoodeksit rikkunud. MTR registri kanne ei anna alust arvata, et isik

tegutseb nimetatud valdkonnas. Kaebaja ei ole kunagi pakkunud ega koostanud

sadamaehitusinseneri pädevust nõudvaid sadamarajatiste ja -projektide ekspertiise ega sadama

rajatiste ehitusprojekte. Kaebaja ei ole koostanud Omedu ja Lohusuu sadamate kaide

rekonstrueerimise

konstruktiivseid

põhiprojekte.

Otsuse

tegemisel

on

tuginetud

ebausaldusväärsetele tõenditele. Vastustaja otsus tugineb võltsitud tiitellehtede koopiatele ja

allkirjastamata joonistele. Erinevate sadamate projektide kirjanurgas on koostamise aeg ja töö

number sama – 24.03.2010, töö nr 10-096P-B. Kaebaja on märgitud kontrollijaks, mitte

koostajaks. Mustvee Vallavalitsuse kinnitus ei tõenda, et Mustvee Vallavalitsuse valduses

oleksid originaaldokumendid.

Otsuses viidatud lepingud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ja PRIA vahel on käsunduslepingud ja

kaebaja on allkirjastanud tööd juhatuse liikmena, lisamata mistahes täiendavaid tiitleid ja

ametinimetusi. Tsiviilkäibes sõlmitud lepingute alusel tööde mahtude ja maksumuste kohta

arvamuse koostamise eelduseks ei ole kutsetunnistuse omamine. Käsundist tulenevalt ei oma

tähtsust, kas kaebajal on kutsetunnistus või mitte.

Otsuse on teinud ebaseaduslik juhatuse koosseis. Otsuse kohaselt on juhatuse liige OO

volitanud DD esindama teda erakorralisel EEL juhatuse koosolekul XX kutse ära võtmise

küsimuses. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ja äriseadustik (ÄS) ei näe juhatuse

liikmele ette võimalust volitada teist isikut enda asemel osalema juhatuse koosolekul.

Äriregistri andmete kohaselt on OO EEL juhatuse liige alates 01.06.2018, volikiri aga on

allkirjastatud 29.05.2018.

Menetlusaeg oli ebamõistlikult pikk. Esmased avaldused seoses kaebaja eetikakoodeksi

rikkumisega on vastustajale edastatud juba 2016. a jaanuaris ja veebruaris. Haldusmenetlus

kestusega üle 2 a 4 k rikub haldusmenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise põhimõtet.

Haldusmenetluses viibis oluliselt mitmete kaebaja taotluste lahendamine (nt taotlus

menetlusega seotud dokumentide saamiseks) ning kaebajat teavitati sammudest hilinenult (nt

kaebaja teavitamine 14.02.2018 toimunud kutsekomisjoni koosolekust). Mõistliku aja

ületamise tõttu ei ole ka rikkumise korral võimalik määrata karistust.

Rikuti selgitamiskohustust ja ärakuulamisõigust. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebaja

kutsetunnistuse küsimuse lahendamine toimus 04.06.2018 juhatuse istungil, mille toimumise

ajast ja kohast kaebajat ei teavitatud.

Otsus kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks oli ette ära tehtud. EEL tegevdirektor RR

teatas 24.04.2017 OÜ-le Addenda saadetud e-kirjas, mille koopia saadeti ka EEL juhatuse

esimehele OO-le ja kutsekomisjoni esimehele MM-le, et EEL kutsekomisjon ei hinda

koolituste kavasid, kus lektoriks on XX, kuna lektor ei ole järginud ega järgi ka praegusel

hetkel kutsestandardi kohast inseneri eetikakoodeksit. Kirjast nähtub, et kutsekomisjon ja EEL

olid selleks ajaks juba teinud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse ja edasine

menetlus oli formaalne. Asjaolu, et otsus oli eelnevalt tehtud, kinnitab EEL tegevdirektori

13.04.2018 e-kiri, milles on menetlust nimetatud kutse äravõtmise kaasuseks.

Karistus on ebaproportsionaalne, arvestades rikkumiste iseloomu ja nende toimepanemise

aega aastatel 2010‒2015. Vastustaja on ebaproportsionaalselt ja õigustamatult sekkunud

kaebaja eraellu ja majandustegevusse. Vaidluse aluseks olevate töödega ei ole kahju tekitatud

3-18-1189

4(12)

ega ka tööde sisulist õigsust kahtluse alla seatud. Vastustaja ei ole väitnud, et PRIA-ga

sõlmitud käsunduslepingute alusel koostatud tööd oleks sisult ebaõiged.

Väidetavad eetikakoodeksi rikkumised on aset leidnud üle 8 a enne vaidlustatud otsuse

tegemist. Kutse-eetika rikkumised on seega aegunud, sest ehkki ehitusinseneri kutse-eetika

rikkumise aegumistähtaega ega menetlustähtaega seaduses reguleeritud ei ole, saab selle

tuletada analoogsetest seadustest (avaliku teenistuse seadus (ATS), kohtute seadus (KS)).

Ehitusinseneride pädevuse piirid on olnud ajas muutuvad, millest tulenevalt ei saa ka kutse-

eetika rikkumiste jaatamise korral väita, et rikkumised oleksid toime pandud tahtlikult.

Vähemalt 2015. a mai seisuga olid ehitusinseneride pädevuste piirid hägused. 2015. a-l on

vastustaja kutsekomisjoni esimees MM pidanud võimalikuks ja vajalikuks konsulteerida

kaebajaga sadamaalastes küsimustes seoses Pringi sadamaga. Seega ta aktsepteeris kaebajat

kui sadamaala spetsialisti. Pringi sadamaga seonduv on vastustaja menetlusest välja jäetud.

Pringi sadama ekspertiisi tulemusena jäi MM poolt juhitud äriühing ilma kindlustushüvitisest

ning seetõttu võib väita, et MM kutsekomisjoni esimehena ei ole XX isikuga seonduvate

küsimuste lahendamisel erapooletu.

3. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub 28.09.2018 vastuses (täiendatud 22.04.2019)

jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja kutse ei võimalda isikul tegutseda valdkonnas hüdrotehnilised ehitised,

konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis (EhSRS § 16 lg 7). Pärast kutse andmist

kutsestandardites aset leidnud muudatused ei mõjuta kutse saanu õigusi ja kohustusi.

Vastustaja peab kutse andmise või mitteandmise otsust tehes tuginema menetluse alguses

kehtinud kutsestandardile (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5). Asjakohatu on lähtuda

muudest normidest kui kutsetunnistuse lisaks oleva kutsestandardi normid. Seega on küsimus

kehtiva kutsestandardi olemasolust 05.06.2018 seisuga ebaoluline.

PRIA-le tehtud järelpärimiste vastustest nähtub selgelt, et PRIA on pöördunud kaebaja kui

eksperdi poole. Samuti on PRIA-le tehtud Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnapakkumises, mis

on allkirjastatud kaebaja poolt, lubatud just kaebaja poolt töö teostamist ja on otseselt viidatud

kaebaja MTR kande liigitusele: hüdrotehnilised ehitised, konstruktsioonide ja üldehituslik

ekspertiis. MTR kandeks puudus kaebajal õigustus, kuna ta ei ole valdkonna ekspert.

Ekspertiisides ei olnud tegu ainult mahtude ja maksumuse arvutamisega, vaid neis sisaldub ka

projekti ehitustehniline ekspertiis. Kaebaja esines pädeva isikuna, kellel on spetsiifilised

oskused teatud tegevuste teostamiseks ja seda olukorras, kus tal vastav pädevus puudus. See

on otseselt eetikakoodeksi rikkumine. Seda analüüsi toetab ka nt TJA 18.04.2018 vastus

taotlusele ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta. Asjaolu, et formaalselt sõlmiti

käsundusleping PRIA ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ vahel, ei oma tähtsust.

Omedu ja Lohusuu sadamate ehitusprojektide puhul on kaebaja olnud projekteerijaks, mille

osas tal pädevus puudub. Kinnitused on esitatud nii OÜ Ehitusekspertiisibüroo kui ka

projekteerinud isikute kohta. Vastustaja ei ole tuginenud võltsitud andmetele, vaid kohaliku

omavalitsuse poolt esitatud tõenditele ja andmetele, mille õigsuses ei ole olnud alust kahelda.

Kohaliku omavalitsuse kinnitusel on projekti allkirjastanud mh kaebaja. Mõlema isiku

allkirjad on projekti esilehel, mis on allkirjastatud paberkoopiana, originaalid asuvad Mustvee

Vallavalitsuses. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja on märgitud projektis kontrollijaks, kuna

kaebaja ei oleks ka kontrollijana saanud nimetatud projektiga tegeleda.

Asjaolu, et 17.04.2018 EEL juhatuse liikmeks valitud OO kohta on äriregistrisse tehtud kanne

01.06.2018, ei oma tähtsust tema volituste alguse seisukohalt. Lisaks võib vastavalt EEL

3-18-1189

5(12)

põhikirja p-le 8.4. vastustajat ilma erivolituseta kõikides õigustoimingutes esindada esimees

või aseesimehed üheskoos.

Selgitamiskohustus ei ole täitmata. Kaebaja on menetluses osalenud õigusteadmistega

esindajaga. Keeruline oli kaebajat teavitada menetluse eeldatavast tähtajast, kuna see on

pikenenud ka kaebajast tulenevatel asjaoludel. Vastustaja edastas kaebajale kõik kogutud

tõendid ja dokumendid. Vastustaja teavitas kaebajat edasisest menetlusest ning saatis

kokkuvõtte uurimise all olevatest küsimustest ja kogutud tõenditest. Vastustaja on kogu

menetluse kestel andnud kaebajale võimaluse olla ära kuulatud, sh on kaebajal olnud võimalik

osaleda vastustaja kutsekomisjoni istungitel. Vastustaja juhatus saatis kaebajale 16.05.2018 e-

kirja, kus juhatus teavitas kaebajat sellest, et kutsekomisjon on teinud ettepaneku kaebaja

kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning juhatus hindab kogutud materjale ning teeb

otsuse kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise osas 29.05.2018. Kaebaja esitas seisukoha enne

otsuse tegemist.

Menetlusaeg ei ole olnud ebamõistlikult pikk. OÜ Tetrapood esitas 02.03.2017 vastustajale

taotluse XX kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, misjärel alustas vastustaja kaebaja osas

uurimismenetlust võimalike rikkumiste osas. Enne seda toimus kaebaja osas aukohtu

menetlus, kuid kuna kaebaja astus EEL liikmete seast välja, siis menetlus lõppes. Viited

varasematele sündmustele ei puuduta praeguse vaidluse asjaolusid. Pärast 02.03.2017 on

vastustaja pidanud kaebajaga pidevat kirjavahetust ja palunud esitada andmeid ja materjale.

Kaebaja ei ole kasutanud talle antud võimalusi ja on taotlustega vältinud küsimustele

vastamist, mis on oluliselt pikendanud menetluse kestvust.

Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise kohustus tuleneb KutS § 22 lg-st 2. Nimetatud norm

ei sea avaldamise eelduseks asjaolu, et kaebaja peaks olema dokumendi varasemalt kätte

saanud. Vastustaja saatis otsuse kaebajale e-kirja teel juba 08.06.2018.

Otsus ei olnud ette ära tehtud. Kaebaja viidatud RR e-kiri ei ole asjassepuutuv. Kaebaja

viidatud 13.04.2018 e-kiri on vastustaja sisemist töökorraldust puudutav dokument, mis ei ole

kuidagi kaebajat riivav. Asjaolu, kuidas viidatud kirjas menetlust nimetatakse, ei saa tõendada

otsuse eelnevat ära tegemist, mistõttu tuleb seegi kiri jätta tähelepanuta.

Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ei ole distsiplinaarmenetlus, vaid haldusakti kehtetuks

tunnistamine edasiulatuvalt isiku kahjuks (HMS § 67 lg 4 p-d 2 ja 3), mille näeb ette KutS §

22 lg 1 p 3. Kaebaja teod ei ole aegunud. Aegumistähtaja sätestamata jätmine ei ole vastuolus

seaduse mõtte ega eesmärgiga. Eetikanormide järgimise tagamine on oluline ja selline tegevus

näitab isiku eetilisust ka juhul, kui teo toimepanemisest on aega mööda läinud. Paralleeli

tõmbamine kriminaalmenetlusega ei ole asjakohane. Ka distsiplinaarmenetlus ei ole kohane

analoogia, kuna sel on teised eesmärgid. Üldsus eeldab, et end inseneriks nimetav isik

tegutseb oma pädevuse piirides.

Kaebaja esitatud Pringi sadama töödega seonduvad dokumendid tõendavad üksnes seda, et

kaebaja on teostanud ehitustehnilist ekspertiisi. Kaebaja eksperdina nimetamise alus –

riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri, kuhu kaebaja on kantud kohtuekspertiisiseaduse

(KES) alusel – ei väära seda, et kaebaja rikub oma tegevusega inseneride kutse-eetikat.

Seosed MM-ga tehtud töö osas on meelevaldsed. MM kui EstKONSULT OÜ juhataja ei

tellinud kaebajalt nimetatud ekspertiisi, ei aktsepteerinud sellega mingil moel kaebaja

käitumist kui inseneri kutse-eetikaga kooskõlas olevat ega aktsepteerinud kutsekomisjoni

esimehena kaebaja hüdrotehniliste ehitiste ekspertiiside teostamise pädevust. Episoodi ei

kajastatud vaidlustatud otsuses, kuna sellega oli seotud MM ning see ei muuda ega väära

kaebaja tegevust teistes episoodides.

3-18-1189

6(12)

4. Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2019 otsusega rahuldamata kaebaja taotluse jätta asja

juurde võtmata vastustaja esitatud tõendi (TJA 18.04.2018 kiri nr 16-4/18-0304-023), jättis

kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et vaidlusaluse otsuse on teinud ebaseaduslik EEL

juhatuse koosseis. Vastustaja on selgitanud, et OO on EEL juhatuse liikmeks valitud

17.04.2018 (I kd, tl 38). Äriregistrisse kande tegemise aeg ei oma isiku juhatuse liikme

volituste alguse seisukohalt tähtsust. Otsuse on allkirjastanud EEL juhatuse esimees DD,

aseesimees OO ja aseesimees OO, keda esindas volituse alusel DD. Vastustaja on õigesti

viidanud, et vastavalt vastustaja põhikirja p-le 8.4 oleks vaidlusalune otsus õiguspärane ka

juhul, kui selle oleks allkirjastanud ainult juhatuse esimees.

Kaebaja etteheited selgitamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse rikkumise ning ebamõistliku

menetlusaja osas on põhjendamatud. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja osas alustati

uurimismenetlust võimalike rikkumiste osas peale vastustajale 02.03.2017 kaebuse esitamist

(I kd, tl 40‒42). Viited varasematele sündmustele, sh varem toimunud aukohtu menetlusele,

on mõistliku menetlusaja hindamise seisukohast asjakohatud, kuna need ei puuduta praegust

vaidlust. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajat teavitatud kutsetunnistuse

kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest ning antud talle korduvalt võimalus esitada

oma arvamus ja vastuväited (II kd, tl 185; I kd, tl 47, 48). Kaebajat on teavitatud tema

tegevuse kohta laekunud OÜ Tetrapood taotlusest ning talle on selgitatud, et EEL eesmärk on

kaebaja tegevuse alusandmete selgitamine, et kutsekomisjon saaks teha otsuse, kas lõpetada

menetlus või oluliste põhjuste olemasolul algatada kutse ära võtmise toimingud (II kd, tl 185).

Kaebajale on 16.05.2018 saadetud ka e-kiri, millega kaebajat teavitati, et kutsekomisjon on

teinud ettepaneku kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning juhatus teeb

omapoolse otsuse kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise osas 29.05.2018 istungil (I kd, tl

49). Samas kirjas on kaebajale antud veelkord võimalus esitada oma seisukohad ja selgitused.

Kaebaja on 30.05.2018 oma seisukohad ka esitanud (II kd, tl 188). Asjaolu, et kutsekomisjoni

ettepanekut ei arutatud vastavalt esialgselt plaanitule 29.05.2018 istungil, ei oma tähtsust.

Vastustaja on põhjendanud, et kaebajale antud tähtaega seisukohtade esitamiseks pikendati

ning kaebaja esitas oma seisukohad 30.05.2018, mistõttu pikenes ka otsuse tegemise aeg.

Vastustaja on näidanud, et menetlus on osaliselt veninud ka seetõttu, et kaebaja ise ei ole

soovinud kõigile vastustaja poolt esitatud küsimustele vastata ja on teinud küsimustele

vastamise sõltuvaks muude asjaolude lahendamisest.

Kaebajale on kutsetunnistus antud kutsestandardi Diplomeeritud Ehitusinsener V alusel.

Vaidlustatud otsuses on osundatud EhSRS § 16 lg-le 7, millest lähtuvalt on kaebajal praegu

diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala

ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

Puudub vaidlus, et nimetatud kutse ei võimalda tegutseda valdkonnas hüdrotehnilised ehitised,

konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis. Vastustaja on kohtule esitanud SA Kutsekoda

29.05.2018 korralduse 1.1-2/19, millest nähtuvalt on pikendatud kutsestandardeid (sh

diplomeeritud ehitusinsener, tase 7). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et vaidlusaluse

otsuse vastuvõtmisel puudus kehtiv kutsestandard. Menetluse algatamise ajal kehtis

kutsestandardi

diplomeeritud

ehitusinsener,

tase

7,

versioon

nr

(kehtivus

23.01.2017‒04.06.2018), mille lisaks 4 on inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks.

Vaidlustatud otsusest ei selgu üheselt, millise kutsestandardi lisaks olevale kutse-eetika ja

käitumiskoodeksi rikkumisele on vastustaja tuginenud. Samas ei erine Diplomeeritud

Ehitusinsener V kutsestandardi lisaks 7 olev kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksi ning

kutsestandardi diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, versiooni nr 9 lisaks 4 oleva inseneri kutse-

eetika ja käitumiskoodeksi p-d I.5 ja II.1 oma sõnastuselt. Kutsestandardite lisaks olev

3-18-1189

7(12)

eetikakoodeks, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse, kehtis samas sõnastuses nii 2005.

kui 2018. a-l. Seega ei muuda kaebaja viidatud ebaselgus otsust materiaalselt õigusvastaseks.

Vaidlustatud otsuses on välja toodud, milles vastustaja hinnangul etteheidetav rikkumine

seisneb ning mille tõttu on vastustaja sellisele seisukohale asunud (otsuse p-d 41‒48). Otsuses

on piisavalt põhjendatud etteheidetavaid rikkumisi. Isiku tööeetika ei saa erineda olukorras,

kus isik on inseneri tegevusega tegeleva ettevõtte juhatuse liige või kus isik tegutseb

insenerina kui eksperdina. Tähtsust ei oma see, millistel tingimustel XX-ga leping sõlmiti.

PRIA-le tehtud järelepärimisest nähtuvalt on PRIA pöördunud XX kui eksperdi poole ning

PRIA-le tehtud hinnapakkumises on lubatud just XX poolt töö teostamist ja on otseselt

viidatud XX MTR kande liigitusele: hüdrotehnilised ehitised, konstruktsioonide ja

üldehituslik ekspertiis. Nimetatud MTR kandeks puudus kaebajal õigus, kuna ta ei ole vastava

ala ekspert. Seega esines XX pädeva isikuna, kellel on spetsiifilised oskused teatud tegevuse

teostamiseks olukorras, kus tal tegelikult nimetatud pädevus puudus. Vaidlusaluses otsuses on

põhjendatud ka seda, et PRIA poolt tellitud tööde näol ei olnud tegemist üksnes mahtude ja

maksumuste arvutustega, vaid ekspertiisides sisaldub ka projekti ehitustehniline ekspertiis. Ka

pakkumiskutses palus PRIA anda mh hinnang akteeritud tööde ja valmisehituse vastavusele

muudetud projektile (II kd, tl 98‒101). Seoses Omedu ja Lohusuu sadamate

ehitusprojektidega on vaidlustatud otsuses märgitud, et kaebaja on olnud projekteerijaks, mille

osas tal pädevus puudub. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et vastustaja on seejuures

tuginenud ebausaldusväärsetele või võltsitud dokumentidele. Vastustaja on tuginenud

kohaliku omavalitsuse poolt vastustajale järelepärimiste vastusena edastatud andmetele, mille

usaldusväärsuse osas vastustajal kahtlused puuduvad. Kaebuses väljatoodud etteheited seoses

Omedu ja Lohusuu sadamatega seonduvate tõenditega ei anna alust järeldamaks, et tegemist

on võltsingutega.

Asjakohatu ja otsuse õiguspärasust mittemõjutav on kaebaja etteheide Ametlikes

Teadaannetes kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise teate avaldamise kohta.

KutS § 22 lg 1 p 3 näeb haldusorganile kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustamisel

ette kaalutlusõiguse. Praeguses asjas ei ole alust järeldada, et vastustaja oleks vaidlustatud

otsuse tegemisel väljunud kaalutlusõiguse piiridest ja eesmärgist või ilmselgelt eiranud

kaalutlusreegleid. Põhjendamatud on kaebaja etteheited seoses sellega, justkui oleks

kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine juba ette ära otsustatud. Vastustaja on kaebajale

andnud menetluse kestel korduvalt võimaluse anda omapoolseid selgitusi ja arvestanud otsuse

tegemisel ka kutsekomisjoni ettepanekut. Asja ette ära otsustamist ei kinnita kuidagi kaebaja

viidatud e-kirjad (II kd, tl 24 ja 25). Otsust ei muuda ebaproportsionaalseks asjaolu, et

etteheidetavad teod on kaebaja poolt teostatud mitmeid aastaid tagasi. Asjakohatud on viited

advokatuuriseaduse, KS, ATS ja karistusseadustiku sätetele. Kutsetunnistuse kehtetuks

tunnistamise menetlus ei ole distsiplinaarmenetlus, selle eesmärgid ei ole võrdsustatavad

distsiplinaarmenetlusega ja sellele ei ole ette nähtud aegumistähtaega. Ametialase käitumise

standardid erinevad seaduse sätetest ja distsiplinaarnormidest. Kutse kehtetuks tunnistamise

eesmärk ei ole süüdlase tuvastamine ega karistuse määramine, vaid kutsesüsteemi

usaldusväärsuse tagamine. Vastustaja on otsuse tegemisel arvestanud, et eetikanormide

rikkumisega viib isik töö tellija eksitusse ning põhjendanud, et ka praegusel juhul on kaebajalt

tellitud töid eetikakoodeksi normide rikkumise tõttu. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas

töödega on reaalset kahju tekitatud või kas PRIA-ga sõlmitud käsunduslepingute alusel

koostatud tööd on sisult õiged. Otsust ei muuda ebaproportsionaalseks ka asjaolu, et kaebaja

on kutsetunnistust omanud juba alates 2005. a-st ja on tunnustatud ekspert ehitustehniliste

ekspertiiside valdkonnas.

3-18-1189

8(12)

Kohus ei nõustu kaebaja käsitusega sellest, et ehitusinseneride pädevuse piirid ei olnud selged,

mistõttu ei saanud rikkumine olla tahtlik. Pringi sadama töödega seonduvad dokumendid ja

kirjavahetus a-st 2015 ei tõenda, et ehitusinseneride pädevuse piirid olid sel ajal hägused.

Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja poole pöördudes aktsepteeris MM kaebajat sadamaala

spetsialistina, ei saanud see igal juhul omistada kaebajale pädevust valdkonnas, mille osas tal

tegelikult kutse või pädevustunnistus puudus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub 01.07.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 31.05.2019 otsus ja

uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus eiras Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2018 määruses antud juhiseid

kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise hindamisel. Halduskohus ei ole analüüsinud teisi

võimalikke karistusmeetmeid ega ole põhjendanud, miks just kutsetunnistuse kehtetuks

tunnistamine on ainuõige. Vaidlust ei ole selles, et kõik kaebajale etteheidetavad teod seoses

kutse-eetika rikkumisega ei ole oma sisult ebaõiged, rikutud ei ole kolmandate isikute õigusi

ning puudub vastuolu avaliku huviga. Kaebaja poolt OÜ Ehitusekspertiisibüroo nimel

allkirjastatud ekspertiisid (tööd nr 12-495/E, nr 12-488/E) on läbinud kaks kohtuastet

(haldusasjad nr 3-14-119 ja 3-14-52367) ning sisulisi etteheiteid menetlustes ei esitatud. Isegi

kui jaatada väidetavaid kutse-eetika rikkumisi, ei ole kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja õiguspärane meede.

Halduskohus on jätnud arvesse võtmata kaebaja etteheited vastustaja menetluslike rikkumiste

osas (ebaseaduslik juhatuse koosseis, otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi puudumine,

aegumine, menetlustähtajad, selgitamiskohustuse rikkumine). Kaebaja viitab Tallinna

Halduskohtu 24.04.2019 otsusele nr 3-18-1820. Vastustaja ei ole esitanud kohtule 03.05.2018

kutsekomisjoni istungi protokolli, mille tõttu ei ole halduskohtul olnud võimalik hinnata

kutsekomisjoni otsuse õiguspärasust. Kaebajale ei ole esitatud 03.05.2018 kutsekomisjoni

istungil osalenud isikute nimekirja. Seega ei ole võimalik hinnata kutsekomisjoni

otsustusvõimet ja komisjoni liikmete erapooletust. Kutsekomisjoni töökorra puudumine on

põhjuseks, miks vastustajal puudub ühtne ja selge arusaam kutse-eetikast ja eetikanormidest,

mis omakorda tingib võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise. Kui praeguses asjas on peetud

vajalikuks kutse-eetika rikkumise eest koheselt kutsetunnistus kehtetuks tunnistada, siis

kaebajale

teadaolevalt

ei

ole

kutsetunnistusega

seonduva

majandustegevuse

eest

kriminaalkorras karistatud isikutele (MM, LL) väljaantud kutsetunnistusi kehtetuks

tunnistatud.

Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud tõendi

usaldusväärsust ega asjaolu, et kohaliku omavalitsuse valduses on Omedu ja Lohusuu

sadamate ehitusprojektide koopiad. Kaebaja on kinnitanud, et tema ei ole neid koostanud ega

allkirjastanud ning vastupidise tõendamiseks on vajalikud originaaldokumendid, mida ei ole

kohtule esitatud. Vastustaja otsus tugineb tiitellehtede koopiatele ja allkirjastamata joonistele,

kusjuures kaebaja on märgitud kontrollijaks, mitte koostajaks. Seega on ekslik halduskohtu

hinnang, et tõendamist on leidnud vastustaja väide, et kaebaja on koostanud Omedu ja

Lohusuu sadamate kaide rekonstrueerimise konstruktiivseid põhiprojekte. Lisaks on

nimetatud projektid väidetavalt koostatud 2010. a-l ehk kaheksa aastat enne juhatuse otsuse

tegemist.

Kutse-eetika rikkumise fakt oli ette otsustatud ja sellele tuginedes tehti otsus kutsetunnistuse

kehtetuks tunnistamiseks (vastustaja 24.04.2017 e-kiri).

3-18-1189

9(12)

Otsuse on teinud ebaseaduslik juhatuse koosseis. Halduskohus on õigustamatult tuginenud

vastustaja põhikirja p-le 8.4. Nimetatud punktiga reguleeritakse juhatuse liikmete

esindusõigust, mitte ainuisikulist juhatuse esimehe õigust juhatuse koosolekul otsuseid vastu

võtta. Vastustaja põhikirjaga ei ole reguleeritud juhatuse koosoleku otsustusvõimelisus ega

juhatuse liikme õigus volitada teist juhatuse liiget enda nimel hääletama.

6. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub 05.08.2019 kirjalikus vastuses jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Halduskohus on järginud Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2018 määruses nr 3-18-1189 antud

juhiseid. Ringkonnakohus märkis määruses küll, et arvestada tuleb kolmandate isikute

õigustega ja avaliku huviga, kuid seda vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise kontekstis, mitte

vastustaja 08.06.2018 otsuse õiguspärasuse hindamisel. Kaebaja viidatud haldusasi nr 3-14-

119 ei ole asjakohane. Selles oli usaldusväärsuse küsimus seotud kaebaja kohalkäimisega

ehitusobjektil ning vaidluse all ei olnud tema kutsesobivus seoses enda n.-ö

valereklaamimisega kvalifikatsiooni osas või projektide võtmisega, mis ületavad tema

pädevust. Ka haldusasi nr 3-14-52367 ei ole asjakohane, sest kumbki vaidluse pooltest ei

tuginenud eksperthinnangu ebausaldusväärsusele või eksperdi pädevuse puudumisele ja kohus

sisuliselt eksperdi pädevust ei hinnanud.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja töödele ei ole etteheiteid tehtud, kuid sellele

vaatamata ei ole vastustaja pidanud vajalikuks tellida kaebaja tehtud ekspertiisidele

täiendavaid ekspertiise. Olukorras, kus kaebajal puudub nii formaalne (st tal ei ole

kutsetunnistust) kui sisuline (st tal ei ole vastavat haridust) pädevus hüdrotehniliste rajatiste

osas ekspertiiside tegemiseks, on ebatõenäoline, et ekspertiisides ei leidu vigu.

Vastustajal ei olnud muid meetmeid rikkumistele reageerimiseks, sest kaebaja lahkus MTÜ-st

Eesti Ehitusinseneride Liit 03.01.2017, mil tema suhtes oli juba pooleli kaebuse menetlemine

aukohtus.

Kaebaja väide, et ta ei tugine kohaliku omavalitsuse poolt esitatud tõendite

ebausaldusväärsusele, on tulenevalt kaebuse põhjendustest vasturääkiv. Kohtumenetluses võib

esitada kirjalikke dokumente ärakirjana (koopiana). Kohus võib nõuda algdokumendi

esitamist. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. Dokumendikoopia kasutamine on seadusest

tulenevalt lubatud.

Töökorra puudumine ei tähenda kutsekomisjoni pädevuse puudumist õiguspäraste otsuste

andmiseks. Haldusasja nr 3-18-1820 asjaolud erinevad praeguse vaidluse asjaoludest.

Kaebajalt kutse äravõtmise otsust ei teinud kutsekomisjon, vaid kutse andja, mille

esindamiseks on pädev vastustaja juhatus. Kuigi kutsekomisjoni ettepanek ei olnud käesolevas

asjas lõplik otsus, oli kvooruminõue täidetud. Selle tõendamiseks esitab vastustaja

kutsekomisjoni ettepaneku ja selle lisa 1 (kutsekomisjoni 03.05.2018 koosoleku protokoll ja

protokolli lisa 1, III kd, tl 51‒54). Tõendeid ei ole varem esitatud, kuna kaebaja ei seadnud

halduskohtus kahtluse alla kutsekomisjoni liikmete pädevust või kutsekomisjoni koosoleku

otsustusvõimet. Kutsekomisjoni töökorra puudumise vähest tähtsust toetab ka kohtupraktika,

mille kohaselt on juhendi näol tegu halduseeskirjaga, mille eesmärgiks on abistada ja suunata

haldusorganit kaalutulusõiguse teostamisel (Tallinna Halduskohtu 24.04.2019 otsus nr 3-18-

1820, p 22.4) Seejuures ei tohi juhend takistada kaalutlusõiguse teostamisel konkreetseid

asjaolusid arvesse võtmast (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-96-16, p 19; 3-3-1-77-14, p 18).

Arusaamatuks jääb, kuidas peaks kutsekomisjoni töökord aitama sisustada eetikanorme, kui

töökorra eesmärk on reguleerida üksnes kutsekomisjoni töökorralduslikke aspekte.

3-18-1189

10(12)

Kaebaja kirjeldatud juhtumid ebavõrdse kohtlemise ilmestamiseks on asjakohatud ja

põhjendamatud. Esitatud näidete puhul võisid isikud küll olla toime pannud kriminaalkorras

karistatud tegusid, kuid neid ei saa hinnata praeguse asja raames.

Vastustaja juhatus oli pädev otsuseid vastu võtma. Vastustaja jääb oma varasemate

seisukohtade juurde. Lisaks on MTÜS § 27 lg-test 1 ja 2 tulenevalt MTÜ juhatuse liikmel

õigus esindada MTÜ-d ainuisikuliselt, v.a juhul, kui ühist esindamist pole ette nähtud MTÜ

põhikirjas. Praegusel juhul ei ole vastustaja põhikirjas ette nähtud juhatuse liikmete ühist

esindamist otsuste vastuvõtmisel, mistõttu oleks vaidlustatud otsus õiguspärane ka juhul, kui

selle oleks allkirjastanud vaid juhatuse esimees.

Analoogia kasutamine, nagu seda tegi halduskohus asjas nr 3-18-1820, on praegusel juhul

võimatu. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemiseks ei ole ette nähtud

aegumistähtaega ja aegumist ei saa tuletada analoogia korras.

Kutsekomisjoni otsus ei olnud ette ära tehtud. Eristada tuleb teadmist kaebaja rikkumistest

ning sellele vastavat ennetavat käitumist teatud küsimustes (koolituste kavade mittehindamist)

olukorras, mil otsustatakse kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine. Kuigi vastustaja küll

varasemalt teadis mõningatest rikkumistest ning sellele tuginedes otsustas, et koolituste

kavasid ei hinnata, on tegemist hoopis teist laadi otsustusega kui kutsetunnistuse kehtetuks

tunnistamine. Eelkõige seetõttu, et kaebaja kutsetunnistus oli sel hetkel veel kehtiv.

7. XX palub 20.11.2019 täiendavas seisukohas võtta asja materjalide juurde tõenditena: 1)

kaebaja ja kutsekomisjoni vahelise kirjavahetuse (III kd, tl 58 ja pöördel). Kaebaja edastas

17.05.2018 vastustajale kirja, milles teavitas kavatsusest esitada tähtaegselt protokolli

parandamise taotlus. Vastustaja selgitas 19.05.2018 vastuskirjas, et taotluse protokolli

parandamiseks võib esitada, kuid parandamine ja muutmine ei ole põhjendatud. Seega

vastustaja hindas juba ette ära kaebaja taotluse põhjendamatuks; 2) kaebaja 30.05.2018 taotlus

vastustajale (III kd, tl 59‒75). Kaebaja esitas taotlused ja enda koostatud istungi protokolli

tähtaegselt, vastust sellele aga ei järgnenud; 3) kutsekomisjoni 14.02.2018 istungi protokolli

väljavõtte (III kd, tl 76‒77), millest nähtub, et kutsekomisjoni liige SS on taandanud ennast

küsimustest, mis on seotud kaebaja kutsetunnistusega, kuid vaatamata sellele osales ta

16.05.2018 kutsekomisjoni istungil ja hääletas. Täiendavate tõendite esitamine on tingitud

vastustaja 05.08.2019 vastusele lisatud tõendite esitamisest.

8. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub 27.11.2019 täiendavas seisukohas jätta kaebaja

20.11.2019 esitatud tõendid asja juurde võtmata. Tõendid on esitatud hilinenult. Seoses SS

pädevusega ei ole kaebaja kaebuses ega apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Samas oli

kaebaja kaebuse esitamisel teadlik SS osalemisest 03.05.2018 kutsekomisjoni istungil. Nii

kaebaja kui tema lepinguline esindaja osalesid 03.05.2018 istungil. Kuna SS oli varasemalt

toimunud istungil käitunud õiguspäraselt (taandades end vabatahtlikult), võib eeldada, et

taandamise aluseid 03.05.2018 istungil enam ei esinenud ning SS-l oli seega õigus 03.05.2018

istungil hääletada. Siiski selgitab vastustaja, et SS hääl oli üks erapooletutest häältest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid

HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

3-18-1189

11(12)

10. EEL on koos vastusega apellatsioonkaebusele esitanud täiendava tõendina kutsekomisjoni

03.05.2018 protokolli koos lisaga (III kd, tl 51‒54). Tõendi esitamine on tingitud

apellatsioonkaebuse p-s 30 esitatud etteheitest, et kuna kaebajale ei ole esitatud 03.05.2018

kutsekomisjonil osalenud isikute nimekirja, ei ole tal võimalik hinnata kutsekomisjoni

otsustusvõimet ega komisjoni liikmete erapooletust. Ringkonnakohus võtab EEL esitatud

tõendi asja materjalide juurde HKMS § 198 lg 3 alusel asja õigemaks lahendamiseks. Kaebaja

on 20.11.2019 menetlusdokumendi lisana esitanud mai 2018 kirjavahetuse kaebaja ja EEL

vahel (lisa 1), kaebaja 30.05.2018 taotlused (lisa 2) ning kutsekomisjoni 14.02.2018 istungi

protokolli väljavõtte [lisa 3 (III kd, tl 56‒78)]. Kaebaja ei ole lisa 1 puhul märkinud, miks on

see tõend esitatud alles apellatsiooniastmes ning mida ta soovib sellega tõendada. Et tõendite

hilinenult esitamine on põhjendamata ning vaidlust ei ole selles, et kaebajale anti

haldusmenetluses

aega

kuni

30.05.2018

oma

seisukohtade

esitamiseks,

keeldub

ringkonnakohus lisa 1 vastu võtmisest HKMS § 198 lg 3 alusel. Kuna kaebaja 30.05.2018

seisukohti ja taotlusi ei ole seni menetluses täies mahus esitatud, peab ringkonnakohus

vajalikuks võtta asja materjalide juurde kaebaja esitatud lisa 2 asja õigemaks lahendamiseks

HKMS § 198 lg 3 alusel. Lisa 3 on asja materjalides juba varasemalt olemas (II kd, tl 76‒77).

11. Ringkonnakohus ei ole 17.07.2018 määruses andnud sisulisi juhtnööre, kuidas kaebust

lahendada. Ringkonnakohus on kohtumääruse p-s 7 vaid osutanud, et KutS § 22 lg 1 p 3 näeb

kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustamisel ette kaalutlusõiguse ning küsimusele, kas

seda on teostatud õiguspäraselt, saab kohus anda hinnangu asja sisulisel läbivaatamisel.

Halduskohus ongi kohtuotsuses leidnud, et kaalutlusõiguse reegleid ei ole rikutud ning EEL

otsus on proportsionaalne (otsuse p-d 15 ja 17). Halduskohus ei pidanud EEL otsuse

õiguspärasust hinnates kaaluma kõiki võimalikke meetmeid, mida kaebaja suhtes oleks võinud

rakendada, vaid hindama EEL kaalutlusotsuse õiguspärasust HKMS § 158 lg-st 3 tulenevaid

piiranguid silmas pidades. Asjaolu, et kahes haldusasjas (3-14-119 ja 3-14-52367) on kohtud

pidanud kaebajat usaldusväärseks eksperdiks, ei mõjuta kuidagi EEL 08.06.2018 otsuse

õiguspärasust ega selles otsuses tehtud järeldusi.

12. Kaebaja viide Tallinna Halduskohtu 24.04.2019 otsusele haldusasjas nr 3-18-1820 omab

praeguse vaidluse kontekstis tähtsust vaid kutsekomisjoni kvoorumi täidetuse küsimuses.

Kutsekomisjoni 03.05.2018 koosoleku protokolli lisast (III kd, tl 54) nähtuvalt oli

kutsekomisjoni 14 liikmest kohal 10. Seega oli kutsekomisjoni kvoorumi nõue täidetud ka

haldusasjas nr 3-18-1820 tuvastatud asjaolusid silmas pidades ja kutsekomisjoni töökorra

puudumine ei saanud mõjutada EEL otsuse õiguspärasust praeguses asjas. Kutsekomisjoni

liikme SS väidetava erapoolikuse küsimuses märgib ringkonnakohus, et EEL väidetel jäi SS

hääletusel erapooletuks, kuid ka tema teistsugune hääletamine või üldse hääletuselt

puudumine ei oleks muutnud hääletuse lõpptulemust.

13. Kutsekomisjoni töökorra olemasolu või puudumine ei saa aidata sisustada kutse-eetika

norme (apellatsioonkaebuse p 32). Apellatsioonkaebuse p-des 32.1‒32.3 toodud näited

seonduvalt kriminaalkorras karistatud isikute kutsetunnistustega ei ole asjakohased, sest isegi

juhul, kui näidetes toodud isikud on rikkunud kutse-eetika nõudeid, ei saa halduse võimaliku

väärpraktika alusel nõuda õiguspärase otsuse tühistamist. Praeguse vaidluse kontekstis tuleb

hinnata üksnes seda, kas EEL otsus kaebaja suhtes oli õiguspärane.

14. Apellatsioonkaebuse p-des 35‒41 esitatud pretensioonid seoses Mustvee Vallavalitsuse

01.03.2018 kirjaga (II kd, tl 79) jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks. Kaebaja ei sea

kahtluse alla kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud tõendi usaldusväärsust ega ka asjaolu, et

kohaliku omavalitsuse valduses on Lohusuu ja Omedu sadamate ehitusprojektide koopiad

(apellatsioonkaebuse p 37). Seetõttu jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas saab

viidatud ehitusprojektide originaalide vallalt väljanõudmata jätmine tuua kaasa EEL või

3-18-1189

12(12)

halduskohtu otsuse õigusvastasuse. Kaebaja ei ole esitanud ka mingit usutavat versiooni,

kuidas võis tema allkiri saada viidatud ehitusprojektide tiitellehele, kui tema neid projekte ei

koostanud või ei kontrollinud.

15. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks ka see, millist tähendust omab EEL tegevdirektori

24.04.2017 e-kirjas (II kd, tl 24) avaldatud seisukoht EEL 08.06.2018 otsuse kontekstis. Kui

kaebaja püüab väita, et juba 24.04.2017 e-kirja saatmise ajaks oli ära tehtud otsus kaebajalt

kutse ära võtta ja ülejäänud menetlus oli näilik, siis EEL 08.06.2018 otsusest ja asja

materjalidest nähtuvalt ei vasta see tõele. EEL on kogunud täiendavat teavet (08.06.2018

otsuse p-d 1‒6), analüüsinud talle menetluse käigus laekunud teavet ning teinud selle põhjal

otsuse, arvestades mh ka kaebaja 30.05.2018 seisukohti (III kd, tl 59‒62). XX seisukohad on

kajastatud 08.06.2018 otsuse p-des 32‒39.

16. Halduskohtu otsuse p-s 7 esitatud hinnang EEL juhatuse otsusevõimele on õige.

Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid üle kordamata. Et 08.06.2018 otsus oli

EEL juhatuse otsus ja EEL põhikirja p 8.4 kohaselt on ilma erivolituseta õigus EEL-i kõikides

õigustoimingutes esindada EEL esimehel või aseesimeestel üheskoos, oleks 08.06.2018 otsus

õiguspärane ka juhul, kui selle oleks allkirjastanud üksnes EEL juhatuse esimees DD.

17. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohtadega seonduvalt menetlusajaga

(halduskohtu otsuse p 8). Kaebaja osas alustati uurimismenetlust võimalike rikkumiste osas

pärast vastustajale 02.03.2017 kaebuse esitamist (I kd, tl 40‒42) ning varasem aukohtu

menetlus ei oma selles kontekstis tähtsust. Ka asjaolu, et kaebajale süüks pandud rikkumised

toimusid aastaid tagasi, ei muuda EEL 08.06.2018 otsust õigusvastaseks ega kaebaja tegusid

aegunuks, sest nagu kaebaja on ise väitnud, sai EEL rikkumistest teadlikuks alles erinevate

kaebuste kaudu 2016. a alguses ja siis üritati probleemile lahendust leida aukohtumenetluses,

mis aga kaebaja EEL-st väljaastumise tõttu nurjus.

18. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust asuda seisukohale, et EEL 08.06.2018 otsus oleks

ebaproportsionaalne. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on EEL kaalutlusotsus, mille

puhul saab kohus üksnes kontrollida, kas haldusorgan on järginud kaalutlusõiguse piire,

eesmärki ning muid kaalutlusreegleid. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Praeguses asjas ei nähtu, et EEL oleks otsuse langetamisel

lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta.

19. Eelnevat kokku võttes jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata (HKMS § 200 p 1).

HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda

kanda.

EEL taotleb apellatsiooniastmes esindajakulude hüvitamist kaebajalt. Ringkonnakohus jääb

kindlaks oma varasemale praktikale, mille kohaselt jäävad EEL kui haldusorgani

esindajakulud tema enda kanda (vt ka Riigikohtu 21.06.2012 otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p

30). Võtnud endale vabatahtlikult avaliku ülesande täitmise, allutas vastustaja ennast

haldusorgani kohta käivatele sätetele nii õiguste kui ka kohustuste ja vastutuse osas (Tallinna

Ringkonnakohtu 17.04.2019 otsus nr 3-17-1994, p 27).

(allkirjastatud digitaalselt)