1-19-9310/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-9310

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsembril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-9310 (19230200506)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

V.U süüdistatuna KarS § järgi 424 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav

V.U – isikukood XXX, elukoht xxx, xxx

kodakondsus, xxx, emakeel xxx keel, xx, kehtivad töökoht kriminaalkaristused puuduvad

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks V.U 424 lg 1 vangistus 7 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui V.U

ei pane 1-aasta 4- pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. kuu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS karistusaja hulka § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 02.08 03.08.2019 a. – , s.o 2 päev

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p V.U-lt 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja ral 1 810 eurot ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 99 eurot riigituludesse osutatud õigusabi eest .

Kohustada V.U tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75,75 eurot.

Sundraha kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul ja käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e Maksekorraldusel märkida -toimikust. selgitusena „V.U, kriminaalasi 1-19-9310, menetluskulud

Kui ja sundraha.“

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära V.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud viie tööpäeva V.U jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

02.08.2019 kella 13.44 ajal Harjumaal xxx km-l juhtis V.U tahtlikult mootorsõidukit

xxx reg nr xxx alkoholi joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tema poolt väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1.18 milligrammi liitri kohta.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund muuhulgas alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 p 4 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega rikkus V.U liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatut, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud V.U 20.11.2019.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § V.U 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1

alusel arvestada V.U karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimine kahtlustatavana

kinnipidamise näol ajavahemikus 02.08 – 03.08.2019 s.o 2 (kaks) päeva ja karistada V.U

vangistusega 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1 alusel taotleb prokuratuur V.U-le mõistetava vangistuse täielikku tingimisi kohaldamata jätmist ja seda ei pöörata täitmisele kui V.U talle KarS § 73 lg 3 alusel määratava 1 (ühe) aastase ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksule ei pane toime uut tahtlikku kurite -test gu ja KarS § 73 lg 4, 5 ei tulene teisiti. KarS § 50 lg 1 alusel taotleb abiprokurör V.U osas lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 810 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 99 eurot eurot, KrMS § 180 lg 1 ja riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud

ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas

kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas pe -1-1-2- ab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik