2-19-112849/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista L Lilt ja V Lilt solidaarselt välja S Pi kasuks välja kahjuhüvitis summas Mõista L Lilt ja V Lilt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt
Legislator headnote
AI generated2-19-112849/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista L Lilt ja V Lilt solidaarselt välja S Pi kasuks välja kahjuhüvitis summas Mõista L Lilt ja V Lilt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2019 Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-11489
Tsiviilasi
S P hagi L L ja V L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1135,87 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: S P (isikukood xxx, elukoht xxx)
Hageja
lepinguline
esindaja:
Simo
Soolo
(e-post:
menetlus@mmab.ee)
Kostja I: L L (isikukood xxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)
Kostja II: V L, isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Mõista L Lilt ja V Lilt solidaarselt välja S Pi kasuks välja kahjuhüvitis summas
933,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 127,72 eurot, kokku 1061,19
eurot.
3. Mõista L Lilt ja V Lilt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt
summas 933,47 eurot alates 22.08.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta solidaarselt L Li ja V Li kanda.
2. Välja mõista L Lilt ja V Lilt solidaarselt S Pi kasuks menetluskulu 1160 eurot
(käibemaksuga).
3. Välja mõista L Lilt ja V Lilt solidaarselt S Pi kasuks viivised menetluskuludelt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele
võib
esitada
apellatsioonkaebuse
päeva
jooksul,
alates
otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue
Hagivalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 03.04.2017 x asuva kinnistu (registriosa nr x)
notariaalselt kinnitatud müügilepingu. Lepingu sõlmimisel esindas kostjaid lepingus kehtiva
volituse alusel nende poeg A L, isikukood x. Lepingu punkti 1.8.8 kohaselt pidid lepingu
esemeks olnud kinnistul olemas olema liitumised ühisveevärgi-, kanalisatsiooni ja
elektrivõrguga. Lepingu punkti 2.1 kohaselt sisaldas lepingu eseme müügihind (235 000
eurot) ka liitumistasusid liitumiseks vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivõrguga. Pärast lepingu
sõlmimist selgus, et lepingu esemeks olnud kinnistul ei olnud lepingu sõlmimise ega valduse
üleandmise hetkel kokkulepitud omadusi, st kinnistu suhtes ei olnud sõlmitud ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni liitumisi ega nende eest ka tasutud ning ühtlasi hoiatati, et juhul, kui kinnistu
eest ei tasuta ühiskanalisatsiooni liitumistasu, suletakse ühiskanalisatsiooni teenuse osutamine
kinnistule.
26.01.2018 sõlmis hageja ise vastavad liitumislepingud ja kohustus liitumiste eest ka tasuma
kokku 1083,47 eurot.
Hageja on lepingu rikkumisest korduvalt teavitanud ka kostjaid lepingus esindanud A Li, kes
lubas, et hagejatele tekitatud kahju hüvitatakse, kuid samas tegi hagejale vaid üksikuid
kaootilisi ülekandeid. 21.12.2019 tasus A L 200 eurot, 11.02.2019 tasus A L 100 eurot.
20.02.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjatele hagihoiatuse, milles nõudis kogu
võlgnevuse ja tekkinud õigusabi kulu hüvitamist. Õigusabiteenuse kasutamisega seoses tekkis
hagejale täiendav kahju summas 600 eurot (õigusteenuse maht 3 tundi ja 20 minutit hinnaga
150 eurot/h).
20.02.2019 võttis hageja lepingulise esindajaga ühendust A L, kes palus pikendust võlgnevuse
tasumiseks ning hageja andis 25.02.2019 e-kirja teel võlgnevuse kogusummas 1383,47 eurot
tasumiseks täiendavalt tähtaega üks kuu, st kuni 28.03.2019. 04.04.2019 tasus A L 200 eurot
ja 02.05.2019 tasus A L 250 eurot.
08.05.2019 esitas hageja kostjate vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse,
millele kostjad esitasid vastuväite. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus
kokku 1061,19 eurot, mis koosneb alljärgnevast: 933,47 eurot põhivõlgnevus ja seadusjärgsed
viivised kogusummas 127,72 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.
Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 alusel kuni kohustuse
kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kostjate vastuväited
Kostjad kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista ja paluvad jätta see rahuldamata.
Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja ja advokaadibüroo kanda.
Kostjad leiavad, et nad on vaidlusaluse kinnistu võõrandanud arendajale, kes on ostjana
kostjate lepingust tulenevad õigused üle võtnud.
Arendaja ja hageja saavutasid kompromissi 2018, mille alusel tehti hagejale regulaarselt
kokkulepitud
makseid, kuid
hageja taganes kompromissist alusetult
ja pöördus
advokaadibüroo poole ning esitas suurema ja alusetu nõude.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt,
asub seisukohale, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud
asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne
õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu
vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui
vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei
vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne
ka poole muudest avaldustest.
Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 03.04.2017 x asuva kinnistu (registriosa nr
x) notariaalselt kinnitatud müügilepingu. Antud lepinguts nähtuvalt esindas lepingu
sõlmimisel kostjaid lepingus kehtiva volituse alusel A L, isikukood x. Lepingu punkti 1.8.8
kohaselt pidid lepingu esemeks olnud kinnistul olemas olema liitumised ühisveevärgi-,
kanalisatsiooni ja elektrivõrguga. Lepingu punkti 2.1 kohaselt sisaldas lepingu eseme
müügihind (235 000 eurot) ka liitumistasusid liitumiseks vee-, kanalisatsiooni- ja
elektrivõrguga.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on antud lepingut rikkunud ja vastutavad lepingu
rikkumise ning hagejale tekitatud kahju eest.
VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel
nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib
hageja seoses kostjate poolt lepingu rikkumisega nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1
kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on
võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse
aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 3 kohaselt kohustub lepingulist kohustust
rikkunud lepingupool peab hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette
või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on
eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma
kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või
osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui
mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,
isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
Kohus leiab, et AS Viimsi Vesi 23.11.2017 kirjaga on tõendatud, et kinnistu suhtes ei olnud
sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisi ega nende eest ka tasutud ning ühtlasi
hoiatati, et juhul, kui kinnistu eest ei tasuta ühiskanalisatsiooni liitumistasu, suletakse
ühiskanalisatsiooni teenuse osutamine kinnistule.
Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks olnud kinnistul ei olnud kokkulepitud
omadusi VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 mõttes, kuivõrd tõendatud ei ole, et kinnistu suhtes oleks
pooltevahelise lepingu sõlmimise hetkel olnud sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
liitumisi. Seega on kostjad rikkunud lepingu viidatud punkte 1.8.8 ja 2.1. Kostjad pidid
müüjatena olema teadlikud sellest, et lepingu esemel ei ole kokkulepitud omadusi, st
liitumislepinguid.
Kuivõrd liitumislepingud puudusid, oli hageja ise sunnitud need sõlmima AS-ga Viimis Vesi
ja tasuma liitumistasu liitumislepingu punkti 3.1 alusel kokku summas 1083,47 eurot
vastavalt AS-i Viimsi Vesi poolt esitatud arvele nr 18020018. Seega on kostjate lepingu
rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
Kostjad on oma esindaja kaudu osaliselt võlgnevust tasunud, millega tunnistanud võlgnevuse
olemasolu. Tõendatud on, et 21.12.2019 tasus A L 200 eurot, 11.02.2019 100 eurot,
04.04.2019 200 eurot ja 02.05.2019 250 eurot. Kohus leiab, et kostjate vastuväited on otsitud
ja asjassepuutumatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või
seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjate vastuväidetes
toodu ei vabasta kostjaid endale pooltevahelise müügilepinguga võetud kohustuste täitmisest
hageja ees ega välista kostjate vastutust müügilepingu rikkumise eest.
Kostjate lepingu rikkumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks
advokaadibüroo poole, mis tekitas hagejale täiendavat kahju summas 600 eurot VÕS § 127 lg
1 ja VÕS § 128 lg 3 mõttes. 20.02.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjatele
hagihoiatuse, milles nõudis kogu võlgnevuse ja tekkinud õigusabi kulu hüvitamist.
Õigusabiteenuse kasutamisega seoses tekkis hagejale täiendav kahju summas 600 eurot, mis
koosneb õigusabiteenusest 3 tunni ja 20 minuti ulatuses hinnaga 150 eurot/h.
Vastavalt VÕS § 128 lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või
hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see
tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud
kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise
saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete
esitamiseks.
Seega tuleneb antud sättest, et ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude
esitamisega seotud kahju kuulub hüvitamisele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad
rikkusid oma lepingulist kohustust hageja ees. Kostjate kohustuste rikkumisest tulenevalt
kandis hageja varalist kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kui kostjad oleksid oma
laenulepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud, poleks hageja pidanud kulutusi
õigusabile kandma. Seega esineb kantud õigusabikulu ja kostja lepingu rikkumise vahel
põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kostjad on põhjustanud hagejale otsese varalise
kahju õigusteenusele tehtud kulutuste näol.
Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses
pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud tuleb VÕS § 128 lõike 3 alusel hüvitada (vt
RKTKo 3-2-1-79-08, RKTKo 3-2-1-19-13, p 11; RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Kohus leiab, et
Kohus leiab, et antud teenus oli vajalik ja põhjendatud ning kohtumenetluses tõendamist
leidnud, mistõttu hagejale tekitatud kahju summas 600 eurot tuleb kostjatelt kui
solidaarvõlgnikelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
Kuivõrd kostjad on enne hagi esitamist tasunud hagejale kokku 750 eurot, siis on hageja kahju
hüvitamise nõue summas 933,47 eurot (1083,47+ 600- 750) täies ulatuses põhjendatud ja
tuleb rahuldada.
Hageja on esitanud nõude ka viivise tasumiseks.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise
arvestust ei ole kostjad vaidlustanud. Kohus nõustub hageja viivise arvestusega, mille
kohaselt moodustab kostjate võlgnevus viivise osas hagi esitamise seisuga 21.08.2019 127,72
eurot.
Hageja nõuab lisaks seadusjärgses määras jooksva viivise väljamõistmist alates hagi
esitamisest 22.08.2019. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse VÕS § 113 lg 1 alusel ning
mõistab kooskõlas TsMS § 367 kostjalt hageja kasuks tasumata põhinõudelt välja viivised
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni vastava põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi
kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui
otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest
samuti solidaarselt.
Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka
siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab
maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust
lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja
nõustajate kulud.
Hageja menetluskulude kindlaksmääramise 09.09.2019 avalduse kohaselt on hageja
menetluskulude suuruseks 1160 eurot (käibemaksuga), millest 200 eurot on tasutud riigilõiv
ning 960 eurot (käibemaksuga) õigusabikulu. Hageja palub need välja mõista kostjalt. Hageja
on palunud menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Avalduse kohaselt on hageja
lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 150 eurot (käibemaksuta).
Õigusteenust on osutatud kokku 5 tundi ja 20 minutit. Lisaks palub hageja välja mõista
viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust
hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16).
Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja
menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada.
Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta)
on põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nr 3-2-1-93-13 ja nr 3-2-1-115-13).
Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja toimingud on tsiviilasja mahtu ja keerukust
arvestades põhjendatud ja vajalikud olnud. Kohus märgib, et menetluskulude suuruse ja
põhjendatuse määramisel pole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtade ja vastuväidetega.
Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht on kooskõlas
tsiviilasja keerukusega. Lisaks toimus tsiviilasjas kohtuistung.
Kohus määrab hageja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi ja
20 minutit.
TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab
avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud
kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse andnud.
Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks summas 960 eurot
(käibemaksuga) ning menetluskulud kokku koos riigilõivuga määrab kohus kindlaks summas
1160 eurot (käibemaksuga).
Kohus mõistab menetluskulud summas 1160 eurot (käibemaksuga) välja solidaarselt
kostjatelt. Hageja on lisaks palunud kostjatelt välja mõista menetluskulude summalt viivise
alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Kohus rahuldab vastava hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel.
Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Mõtsnik
Kohtunik