2-19-112849/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2019 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11489

Tsiviilasi

S P hagi L L ja V L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1135,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Simo

Soolo

(e-post:

menetlus@mmab.ee)

Kostja I: L L (isikukood xxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Kostja II: V L, isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista L Lilt ja V Lilt solidaarselt välja S Pi kasuks välja kahjuhüvitis summas

933,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 127,72 eurot, kokku 1061,19

eurot.

3. Mõista L Lilt ja V Lilt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt

summas 933,47 eurot alates 22.08.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta solidaarselt L Li ja V Li kanda.

2. Välja mõista L Lilt ja V Lilt solidaarselt S Pi kasuks menetluskulu 1160 eurot

(käibemaksuga).

3. Välja mõista L Lilt ja V Lilt solidaarselt S Pi kasuks viivised menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul,

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagivalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 03.04.2017 x asuva kinnistu (registriosa nr x)

notariaalselt kinnitatud müügilepingu. Lepingu sõlmimisel esindas kostjaid lepingus kehtiva

volituse alusel nende poeg A L, isikukood x. Lepingu punkti 1.8.8 kohaselt pidid lepingu

esemeks olnud kinnistul olemas olema liitumised ühisveevärgi-, kanalisatsiooni ja

elektrivõrguga. Lepingu punkti 2.1 kohaselt sisaldas lepingu eseme müügihind (235 000

eurot) ka liitumistasusid liitumiseks vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivõrguga. Pärast lepingu

sõlmimist selgus, et lepingu esemeks olnud kinnistul ei olnud lepingu sõlmimise ega valduse

üleandmise hetkel kokkulepitud omadusi, st kinnistu suhtes ei olnud sõlmitud ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni liitumisi ega nende eest ka tasutud ning ühtlasi hoiatati, et juhul, kui kinnistu

eest ei tasuta ühiskanalisatsiooni liitumistasu, suletakse ühiskanalisatsiooni teenuse osutamine

kinnistule.

26.01.2018 sõlmis hageja ise vastavad liitumislepingud ja kohustus liitumiste eest ka tasuma

kokku 1083,47 eurot.

Hageja on lepingu rikkumisest korduvalt teavitanud ka kostjaid lepingus esindanud A Li, kes

lubas, et hagejatele tekitatud kahju hüvitatakse, kuid samas tegi hagejale vaid üksikuid

kaootilisi ülekandeid. 21.12.2019 tasus A L 200 eurot, 11.02.2019 tasus A L 100 eurot.

20.02.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjatele hagihoiatuse, milles nõudis kogu

võlgnevuse ja tekkinud õigusabi kulu hüvitamist. Õigusabiteenuse kasutamisega seoses tekkis

hagejale täiendav kahju summas 600 eurot (õigusteenuse maht 3 tundi ja 20 minutit hinnaga

150 eurot/h).

20.02.2019 võttis hageja lepingulise esindajaga ühendust A L, kes palus pikendust võlgnevuse

tasumiseks ning hageja andis 25.02.2019 e-kirja teel võlgnevuse kogusummas 1383,47 eurot

tasumiseks täiendavalt tähtaega üks kuu, st kuni 28.03.2019. 04.04.2019 tasus A L 200 eurot

ja 02.05.2019 tasus A L 250 eurot.

08.05.2019 esitas hageja kostjate vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

millele kostjad esitasid vastuväite. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus

kokku 1061,19 eurot, mis koosneb alljärgnevast: 933,47 eurot põhivõlgnevus ja seadusjärgsed

viivised kogusummas 127,72 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.

Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 alusel kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostjate vastuväited

Kostjad kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista ja paluvad jätta see rahuldamata.

Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja ja advokaadibüroo kanda.

Kostjad leiavad, et nad on vaidlusaluse kinnistu võõrandanud arendajale, kes on ostjana

kostjate lepingust tulenevad õigused üle võtnud.

Arendaja ja hageja saavutasid kompromissi 2018, mille alusel tehti hagejale regulaarselt

kokkulepitud

makseid, kuid

hageja taganes kompromissist alusetult

ja pöördus

advokaadibüroo poole ning esitas suurema ja alusetu nõude.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt,

asub seisukohale, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 03.04.2017 x asuva kinnistu (registriosa nr

x) notariaalselt kinnitatud müügilepingu. Antud lepinguts nähtuvalt esindas lepingu

sõlmimisel kostjaid lepingus kehtiva volituse alusel A L, isikukood x. Lepingu punkti 1.8.8

kohaselt pidid lepingu esemeks olnud kinnistul olemas olema liitumised ühisveevärgi-,

kanalisatsiooni ja elektrivõrguga. Lepingu punkti 2.1 kohaselt sisaldas lepingu eseme

müügihind (235 000 eurot) ka liitumistasusid liitumiseks vee-, kanalisatsiooni- ja

elektrivõrguga.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on antud lepingut rikkunud ja vastutavad lepingu

rikkumise ning hagejale tekitatud kahju eest.

VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel

nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib

hageja seoses kostjate poolt lepingu rikkumisega nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1

kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 3 kohaselt kohustub lepingulist kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette

või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on

eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma

kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

Kohus leiab, et AS Viimsi Vesi 23.11.2017 kirjaga on tõendatud, et kinnistu suhtes ei olnud

sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisi ega nende eest ka tasutud ning ühtlasi

hoiatati, et juhul, kui kinnistu eest ei tasuta ühiskanalisatsiooni liitumistasu, suletakse

ühiskanalisatsiooni teenuse osutamine kinnistule.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks olnud kinnistul ei olnud kokkulepitud

omadusi VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 mõttes, kuivõrd tõendatud ei ole, et kinnistu suhtes oleks

pooltevahelise lepingu sõlmimise hetkel olnud sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumisi. Seega on kostjad rikkunud lepingu viidatud punkte 1.8.8 ja 2.1. Kostjad pidid

müüjatena olema teadlikud sellest, et lepingu esemel ei ole kokkulepitud omadusi, st

liitumislepinguid.

Kuivõrd liitumislepingud puudusid, oli hageja ise sunnitud need sõlmima AS-ga Viimis Vesi

ja tasuma liitumistasu liitumislepingu punkti 3.1 alusel kokku summas 1083,47 eurot

vastavalt AS-i Viimsi Vesi poolt esitatud arvele nr 18020018. Seega on kostjate lepingu

rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.

Kostjad on oma esindaja kaudu osaliselt võlgnevust tasunud, millega tunnistanud võlgnevuse

olemasolu. Tõendatud on, et 21.12.2019 tasus A L 200 eurot, 11.02.2019 100 eurot,

04.04.2019 200 eurot ja 02.05.2019 250 eurot. Kohus leiab, et kostjate vastuväited on otsitud

ja asjassepuutumatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjate vastuväidetes

toodu ei vabasta kostjaid endale pooltevahelise müügilepinguga võetud kohustuste täitmisest

hageja ees ega välista kostjate vastutust müügilepingu rikkumise eest.

Kostjate lepingu rikkumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks

advokaadibüroo poole, mis tekitas hagejale täiendavat kahju summas 600 eurot VÕS § 127 lg

1 ja VÕS § 128 lg 3 mõttes. 20.02.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjatele

hagihoiatuse, milles nõudis kogu võlgnevuse ja tekkinud õigusabi kulu hüvitamist.

Õigusabiteenuse kasutamisega seoses tekkis hagejale täiendav kahju summas 600 eurot, mis

koosneb õigusabiteenusest 3 tunni ja 20 minuti ulatuses hinnaga 150 eurot/h.

Vastavalt VÕS § 128 lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

Seega tuleneb antud sättest, et ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

esitamisega seotud kahju kuulub hüvitamisele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad

rikkusid oma lepingulist kohustust hageja ees. Kostjate kohustuste rikkumisest tulenevalt

kandis hageja varalist kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kui kostjad oleksid oma

laenulepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud, poleks hageja pidanud kulutusi

õigusabile kandma. Seega esineb kantud õigusabikulu ja kostja lepingu rikkumise vahel

põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kostjad on põhjustanud hagejale otsese varalise

kahju õigusteenusele tehtud kulutuste näol.

Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses

pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud tuleb VÕS § 128 lõike 3 alusel hüvitada (vt

RKTKo 3-2-1-79-08, RKTKo 3-2-1-19-13, p 11; RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Kohus leiab, et

Kohus leiab, et antud teenus oli vajalik ja põhjendatud ning kohtumenetluses tõendamist

leidnud, mistõttu hagejale tekitatud kahju summas 600 eurot tuleb kostjatelt kui

solidaarvõlgnikelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

Kuivõrd kostjad on enne hagi esitamist tasunud hagejale kokku 750 eurot, siis on hageja kahju

hüvitamise nõue summas 933,47 eurot (1083,47+ 600- 750) täies ulatuses põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

Hageja on esitanud nõude ka viivise tasumiseks.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise

arvestust ei ole kostjad vaidlustanud. Kohus nõustub hageja viivise arvestusega, mille

kohaselt moodustab kostjate võlgnevus viivise osas hagi esitamise seisuga 21.08.2019 127,72

eurot.

Hageja nõuab lisaks seadusjärgses määras jooksva viivise väljamõistmist alates hagi

esitamisest 22.08.2019. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse VÕS § 113 lg 1 alusel ning

mõistab kooskõlas TsMS § 367 kostjalt hageja kasuks tasumata põhinõudelt välja viivised

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni vastava põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui

otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest

samuti solidaarselt.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise 09.09.2019 avalduse kohaselt on hageja

menetluskulude suuruseks 1160 eurot (käibemaksuga), millest 200 eurot on tasutud riigilõiv

ning 960 eurot (käibemaksuga) õigusabikulu. Hageja palub need välja mõista kostjalt. Hageja

on palunud menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Avalduse kohaselt on hageja

lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 150 eurot (käibemaksuta).

Õigusteenust on osutatud kokku 5 tundi ja 20 minutit. Lisaks palub hageja välja mõista

viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust

hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16).

Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada.

Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta)

on põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nr 3-2-1-93-13 ja nr 3-2-1-115-13).

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja toimingud on tsiviilasja mahtu ja keerukust

arvestades põhjendatud ja vajalikud olnud. Kohus märgib, et menetluskulude suuruse ja

põhjendatuse määramisel pole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtade ja vastuväidetega.

Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht on kooskõlas

tsiviilasja keerukusega. Lisaks toimus tsiviilasjas kohtuistung.

Kohus määrab hageja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi ja

20 minutit.

TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse andnud.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks summas 960 eurot

(käibemaksuga) ning menetluskulud kokku koos riigilõivuga määrab kohus kindlaks summas

1160 eurot (käibemaksuga).

Kohus mõistab menetluskulud summas 1160 eurot (käibemaksuga) välja solidaarselt

kostjatelt. Hageja on lisaks palunud kostjatelt välja mõista menetluskulude summalt viivise

alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Kohus rahuldab vastava hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik