1-19-4615/48 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

5. detsember 2019

Kohtuasja number

1-19-4615

Kohtukoosseis

Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Kriminaalasi Maik Aigo Kiviste süüdistuses KarS § 424

lg 2 ja § 4231 järgi

Apelleeritud otsus

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 23. septembri 2019. a

otsus

Apellandid

Süüdistatav

Maik

Aigo

Kiviste

ja

tema

kaitsja

vandeadvokaat Rein Napa

Apellatsioonimenetluse pooled

-

süüdistatav

Maik

Aigo

Kiviste,

isikukood

38402146536; elukoht XXX; viibimiskoht Tartu

Vangla;

-

kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määratud korras;

-

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Ken Kiudorf

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2019. a otsus osas, millega Maik Aigo

Kivistele mõisteti KarS § 63 lg-t 1 kohaldades 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning

KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 4 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

1) mõista Maik Aigo Kivistele KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude eest KarS § 63 lg-t 1 kohaldades KarS § 424 lg 2 järgi karistus 1 (üks)

aasta 4 (neli) kuud vangistust;

2) arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistusaeg 1 kuu 11 päeva ning

lugeda Maik Aigo Kiviste karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 19 (üheksateist)

päeva vangistust;

3) mõista Maik Aigo Kivistele kogumis Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019. a otsusega

mõistetud vangistuse kandmata osaga (1 aasta 11 kuu 25 päeva) KarS § 65 lg 2

alusel liitkaristus 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust

algusega 10. juulist 2019.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioonid rahuldada.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Maik Aigo Kivistele apellatsiooni-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend

2(6)

neli) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti. Jätta see menetluskulu

riigi kanda.

6. Jätta käesolevast kohtuotsusest arvutivõrgus avalikustamata selle punktid 9 ja 16–18.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks

pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik

kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist

esindaja vahenduseta.

Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib

esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas

osas.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel

juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse

kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib

Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.

Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Maik Aigo Kiviste anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja

§ 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

2. M. A. Kivistet süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda oli karistatud Tartu Maakohtu

13. detsembri 2013. a otsusega mh mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis

1. aprillil 2019 kella 1.40 paiku Võru linnas Paju 20 asuva hoone lähistel mootorsõidukit

Nissan Terrano II, olles ise alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli

vähemalt 0,99 mg/l kohta. Samuti polnud M. A. Kivistel juhtimisõigust. Eelnevalt oli teda

süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud Tartu Maakohtu 7. oktoobri

2015. a, 30. mai 2016. a, 5. oktoobri 2017. a, 25. aprilli 2018. a ja 18. märtsi

2019. a otsusega.

Maakohtu otsus

3. Tartu Maakohus tunnistas 23. septembri 2019. a otsusega M. A. Kiviste KarS § 424 lg 2 ja

§ 4231 järgi süüdi ning mõistis talle KarS § 63 lg-t 1 kohaldades karistuse 2 aastat 4 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka M. A. Kiviste eelvangistuses

viibitud aja ehk 1. aprilli 2019, samuti 18. aprilli kuni 28. mai 2019. a, s.o kokku 1 kuu

11 päeva. Kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõistis maakohus 2 aastat 2 kuud 19 päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus seda karistust Tartu Maakohtu 18. märtsi

2019. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistuse

võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 14 päeva

vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus 10. juuli 2019.

4. Põhjendades M. A. Kivistele mõistetud karistust, märkis maakohus järgmist.

3(6)

5. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus luges

M. A. Kiviste süü suureks. Süüd suurendab asjaolu, et süüdistatav on üheaegselt toime

pannud kaks kõige raskemat liiklusseaduse rikkumist. Ka ei ole alkoholisisaldus

M. A. Kiviste väljahingatavas õhus olnud mitte piiripealne, millest alates hakkab

kriminaalvastutus, vaid tunduvalt suurem. M. A. Kiviste süüd suurendab ka tema isik. Teda

on korduvalt liiklusalaste kuritegude eest karistatud. M. A. Kiviste pani uue kuriteo toime

lühikese aja jooksul pärast eelmise karistuse mõistmist. Uute kuritegude toimepanemine

osutab asjaolule, et M. A. Kiviste pole eelmistest karistustest järeldusi teinud. Süüdistatav

avaldas oma viimases sõnas kahetsust. Puudub alus süüdistatava kahetsuse siiruses kahelda.

Kuna M. A. Kiviste on oma süüd kahetsenud, tuleb seda karistust kergendava asjaoluna

arvestada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatis tõendab, et

M. A. Kivistel on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varem karistatud muu hulgas

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja korduvalt mootorsõiduki süstemaatilises

juhtimisõiguseta juhtimises (Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2015. a, 30. mai 2016. a,

5. oktoobri 2017. a, 25. aprilli 2018. a ja 18. märtsi 2019. a otsus). Kuigi alates 2013. aastast

ei ole M. A. Kiviste kriminaalkorras karistatavas joobes mootorsõidukit juhtinud, on ta

toime pannud muid liiklusalaseid kuritegusid. Seega ei ole M. A. Kiviste õiguskuulekas

liikleja. M. A. Kiviste süü suurust ja isikut arvestades tuleb teda karistada reaalse

vangistusega. Kuna süüdistatav ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, ei saa

vangistus olla lühiajaline. Kuivõrd ta on üheaegselt pannud toime kaks süütegu, tuleb talle

mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi sanktsiooni keskmisest

mõnevõrra suuremas määras. Kuna M. A. Kiviste on uue kuriteo pannud toime Tartu

Maakohtu 18. märtsi 2019. a otsusega määratud katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus

KarS § 65 lg 2 alusel.

6. Süüdistatav on kohtumenetluse käigus avaldanud soovi osaleda alkoholi- ja

narkosõltuvusest taastumise programmis MTÜ-s Lootuse Küla. Et MTÜ Lootuse Küla on

valmis süüdistatava programmi vastu võtma, tõendab MTÜ Lootuse Küla vastav kinnitus.

Kohtuistungil kinnitas M. A. Kiviste, et ta osaleb Tartu Vanglas sotsiaalprogrammis

„Kaksteist sammu“, mis on suunatud narko- ja alkosõltlastele. Kohtumenetluse käigus on

süüdistatav palunud ennast suunata psühhiaatrilisele sundravile. Kohus leidis, et

M. A. Kivistet iseloomustab kahtlemata positiivselt tahe tegeleda alkoholsõltuvuse

probleemiga ja alluda ravile, kuid see ei anna alust jätta vangistust kohaldamata või seda

asendada. Käesoleval juhul pole täidetud KarS §-s 692 sätestatud eeldused vangistuse

asendamiseks raviga. Vangistuse asendamise raviga välistab esmalt M. A. Kivistele

mõistetav rohkem kui 2-aastane vangistus (KarS § 692 lg 1) ja teiseks asjaolu, et vangistust

ei saa asendada alkoholi sõltuvusraviga (KarS § 692 lg 6). Samuti pole täidetud eeldused

süüdistatavale psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks, eelkõige põhjusel, et ta on süüdiv ja

ta pole ohtlik endale ega ühiskonnale (KarS § 86).

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid M. A. Kiviste ja tema kaitsja vandeadvokaat

Rein Napa.

M. A. Kiviste apellatsioon

8. M. A. Kiviste palub liitkaristuse vähendamist mõistlikus ulatuses. Ta märgib, et kahetseb

liikluskuritegusid. Ta saab aru, et mõistetud liitkaristus on tagajärg sellele, et varasemad

kergemaliigilised karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. Ta palub kohtul

arvestada, et tal on pere, kus kasvab kolm alaealist ülalpeetavat ning perekond on sattunud

4(6)

majanduslikesse raskustesse. Vahetult pärast viimase kriminaalmenetluse algatamist suri

tema ema, mille tagajärjel ta elu muutus, ta hakkas tarvitama alkoholi ja sattus selle tõttu

seadusega pahuksisse. Ta tunnistab probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid ta on asunud

sellega süvendatult tegelema – teraapia ja programmide abil, samuti soovib ta osaleda

MTÜ Lootuse Küla läbiviidavas kümme kuud kestvas alko- ja narkosõltuvusest

vabanemisele mõeldud programmis. Ta jätkab abi otsimist, kuna üksinda on selle kõigega

raske hakkama saada. Ta soovib tõsiselt oma elu muuta ja kahetseb toimepandud tegusid.

Kaitsja apellatsioon

9. XXX

Prokuratuuri vastus apellatsioonidele

10. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Maakohus on karistuse mõistmist igakülgselt põhjendanud ja kõiki olulisi asjaolusid

arvesse võtnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonid väärivad tähelepanu ning tingivad

maakohtu otsuse tühistamise M. A. Kivistele mõistetud karistuse osas.

12. Apellatsioonides vaidlustatakse M. A. Kivistele KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi

mõistetud karistuse, samuti liitkaristuse raskust.

13. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist

määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja

üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai

2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19 ja 6. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 29).

14. KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni

keskmiseks määraks 2 aastat vangistust. Maakohus mõistis M. A. Kivistele

KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest KarS § 63 lg-t 1

kohaldades KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, ehk karistas

süüdistatavat sanktsiooni keskmisest määrast nelja kuu võrra raskema karistusega.

15. Ringkonnakohus möönab, et mitmed M. A. Kiviste tegu ja isikut iseloomustavad asjaolud

kallutavad mõistma talle karistust üle sanktsiooni keskmise määra. Selgub ju, et

M. A. Kiviste juhtis 1. aprillil 2019 mootorsõidukit alkoholijoobes ning ka ilma

juhtimisõiguseta, st ta pani toime kahele süüteokoosseisule vastava teo. Samuti on teda

varem ühel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning mitu korda

mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest.

16. XXX

17. XXX

18. XXX

5(6)

19. MTÜ Lootuse Küla on kinnitanud valmisolekut võtta M. A. Kiviste 10 kuud kestvasse

alkoholi- ja narkosõltuvusest taastamise programmi kohe pärast tema vanglast vabanemist.

Ehk siis lisaks sellele, et süüdistatav on väljendanud valmisolekut programmiga liituda ja

ta teeb alkoholist vabanemiseks pingutusi ka vanglas, on ta otsinud võimalusi saamaks

lisaks kõrvalist abi. Kolleegiumi hinnangul näitab M. A. Kiviste selline tegevus tema

püüdlusi ja soovi kuritegusid mitte enam toime panna, samuti selle tunnistamist, et ta vajab

abi ning ravi.

20. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et M. A. Kivistele KarS § 63 lg 1 alusel

KarS § 424 lg 2 järgi mõistetav karistus peab jääma alla santsiooni keskmise määra ning

mõistab süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb

karistusaja hulka lugeda eelvangistus 1 kuu 11 päeva, nagu maakohus ka õigesti tegi.

Kandmisele kuuluvaks vangistuseks jääb 1 aasta 2 kuud 19 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel

tuleb sellele karistusele liita M. A. Kivistele Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019. a otsusega

mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust ning süüdistatava

lõplikuks karistuseks kujuneb seega 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse

kandmise algust tuleb lugeda alates 10. juulist 2019, nagu esimese astme kohus õigesti

märkis.

21. Kuigi mõlemas apellatsioonis taotletakse selgesõnaliselt M. A. Kivistele mõistetud

karistuse vähendamist, märgib ringkonnakohus lühidalt ära, et tema karistuse tingimisi

kohaldamata jätmine või vangistuse asendamine raviga ei ole võimalik. Maakohus on

asjakohaselt ja piisavalt põhistanud, miks M. A. Kiviste vangistust ei saa asendada

KarS § 692 alusel ravile allumise kohustusega. KarS § 424 lg 4 p 1 välistab M. A. Kiviste

karistuse täieliku tingimisi kohaldamata jätmise. Samuti ei näe kolleegium võimalust jätta

vangistust osaliselt KarS § 74 lg 5 alusel elektroonilise valvele allutamisega täitmisele

pööramata ega asendada vangistust üldkasuliku tööga. See on välistatud juba süüdistatava

karistusandmeid vaadates. Süüdistatavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid

karistusi on koguni kuus ning viimase kuriteo pani ta toime katseaja tingimustes ja vaid paar

nädalat pärast tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. See tähendab, et senised

katsed M. A. Kivistet seaduskuulekusele suunata on luhtunud. Tema karistuse täitmisele

pööramata jätmine või talle nn šokivangistuse mõistmine seega karistuse eesmärki kindlasti

ei täidaks. Süüdistatava kuriteo vältimatu tagajärg on reaalne vangistus.

22. M. A. Kiviste ja tema kaitsja on apellatsioonides veel toonitanud, et süüdistataval on pere

ning tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Ringkonnakohus leiab, et kõnealune

argument ei mõjuta ei M. A. Kiviste karistusmäära ega põhjenda ka tema karistuse (osalist)

tingimisi kohaldamata jätmist. Süüdistatav ei ole vajadusest olla perele toeks eelnevalt

leidnud taolist motivatsiooni, et see oleks mõjutanud teda alkoholiprobleemiga tegelema

ning kuritegudest hoiduma.

23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 2, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23. septembri 2019. a otsuse M. A. Kivistele

KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud karistuse ning KarS § 65 lg 2 järgi

mõistetud liitkaristuse osas ning mõistab süüdistatavale KarS § 424 lg 2 järgi uue karistuse

ja kohtuotsuste kogumis uue liitkaristuse. Apellatsioonid tuleb rahuldada.

24. Kaitsja R. Napa esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks M. A. Kivistele

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 90 minutit. Selle eest

palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa 81 eurot, millele lisandub

käibemaks 16 eurot 20 senti. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse

6(6)

nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes

osaliselt. Arvestades kohtuotsuse ning apellatsiooni mahtu, ei saanud otsusega tutvumisele

ja kaebuse koostamisele mõistlikult kuluda kaitsja märgitud aeg. Eriti tuleb silmas pidada,

et apellatsioon on vaid natuke enam kui ühel leheküljel ning valdava osa sellest moodustab

vaidlustatud kohtuotsuse (tarbetu) refereerimine M. A. Kivistele mõistetud karistuse ja

süüdistusteksti osas. Kaitsja enda argumendid on vähem kui kümnel real. Eeltoodut

arvestades loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks 60 minutit, millele vastab riigi õigusabi

tasu 54 eurot. Sellele lisandub käibemaks 10 eurot 80 senti. Kuna ringkonnakohus teeb

KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb menetluskulu 64 eurot 80 senti

(sh käibemaks) jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda.

25. KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest ei

avalikustata arvutivõrgus punkte 9 ning 16–18.

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)