3-19-2230/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-2230 Haldusasi Menetlusosalised Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks maksikirjaga saabunud mütsi ja lõikelaua väljastamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta Xi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 28. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebusest nähtub, et X ei ole rahul sellega, et vangla ei anna kätte mütsi ja lõikelauda, mis talle maksikirjaga vanglasse saadeti. Kaebaja viitab vanglaga peetud kirjavahetusele mütside saatmise ja väljastamise teemal ning märgib, et ta esitas vanglale taotluse mütsi ja lõikelaua kättesaamiseks ning seejärel vaide, mis jäeti 1. novembri 2019. a vaideotsusega rahuldamata. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 2. detsembril 2019 kohtule muu hulgas alljärgnevad dokumendid:

- Xi taotlus (registreeritud Tartu Vanglas 17.07.2019 nr-ga 6-24/3984-1);

- Xi vaidena pealkirjastatud pöördumine (registreeritud Tartu Vanglas 25.07.2019 nr-ga 6- 24/3984-2);

- Tartu Vangla 21. augusti 2019. a otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 6-24/3984-3;

- Xi vaie (registreeritud Tartu Vanglas 18.09.2019 nr-ga 1-11/294-1);

- Tartu Vangla 1. novembri 2019. a vaideotsus nr 1-11/294-2.

3-19-2230

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi konkreetset kohtule esitatavat nõuet vastavalt HKMS § 37 lõikele 2. HKMS § 2 lõike 4 viimane lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul nähtub Xi kaebusest, et selle eesmärgiks on saada kätte kaebajale posti teel vanglasse saadetud müts ja lõikelaud. Sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik läbi kohustamiskaebuse esitamise (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kohus mõistab esitatud kaebust kohustamiskaebusena ning kohustamisnõudena on kaebaja taotlust sisustanud ka vastustaja kaebaja vaiet lahendades (1.novembri 2019. a otsus nr 1-11/194-2; tl 18).

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.1. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist kaebaja õiguste intensiivse riivega ning kaebuse rahuldamine ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemine mütsi ja lõikelaua väljastamiseks ei ole käesolevas asjas tõenäoline. Vaidlusalune küsimus seisneb selles, kas kaebajal on õigus saada enda käsutusse talle maksikirjaga saadetud esemeid (müts ja lõikelaud). Vaideotsusest (tl 18) nähtub, et kaebajale on vangla meditsiiniosakonna poolt näidustatud tervisest tulenevatel põhjustel heleda mütsi kandmine suvekuudel ning selline müts on talle ka 2. juulil 2019 väljastatud (26. juunil 2019 postiga vanglasse saabunud müts). 17. juulil 2019 väljastati kaebajale vangla poolt hele müts ja isiklik müts võeti ära ning paigutati isiklike asjade lattu. Üldkasutatava lõikelaua kasutamise võimalusele on vangla viidanud oma 21. augusti 2019. a otsuses nr 6- 24/3984-3 (tl 16) ja 1. novembri 2019. a vaideotsuses nr 1-11/294-2 (tl 18). Olukorras, kus kaebajal on võimalik kasutada vangla poolt väljastatud mütsi, mis vastab arsti poolt ette kirjutatule, ja eluosakonna üldkasutatavat lõikelauda, ei ole isikliku mütsi ja lõikelaua kasutamise mittevõimaldamise puhul tegemist isiku õiguste intensiivse riivega.

4.2. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.49 kohaselt on vanglas keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Arvestades seda, et vangla on kaebajale taganud vangla mütsi ja üldkasutatava lõikelaua kasutamise võimaluse, kuuluvad nii isiklik müts kui ka lõikelaud keelatud esemete hulka ning võimaliku kohustamiskaebuse eduväljavaated ei ole kuigi suured. Kohtul ei ole ilmselt sellises olukorras võimalik kohustada vanglat kaebajale maksikirjaga saabunud mütsi ja lõikelauda väljastama. Kaebaja ei ole vaides Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.49 vaidlustanud (osas, milles see keelab isikliku lõikelaua ja mütsi) ning tegemist on kehtiva haldusaktiga. Lisaks sätestab vangistusseaduse § 46 lg 1, et kinnipeetav kannab vangla riietust, millest võib järeldada, et kui vangla on kaebajale vajaliku mütsi vangla riietuse elemendina väljastanud, siis ei saa kaebaja kanda isiklikku mütsi. Kehtivat regulatsiooni arvestades ei oleks kohustamiskaebuse rahuldamine seega tõenäoline.

5. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

7. Kuna kohtulahend sisaldab viiteid kaebaja terviseseisundile, tuleb kaebaja nimi kohtulahendi avalikustamisel asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

3-19-2230

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik