4-19-5329/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(4)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-5329 Kohtukoosseis Meelika Aava, ja Urmas Reinola Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019. a otsus, millega

B.L (ik. XXX) tunnistati süüdi Liiklusseaduse (LS)

§ 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi Apellatsiooni esitaja Asja läbivaatamise viis Menetlusalune isik B.L Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta väärteoasjas nr 4 Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019. a otsus -19-5329 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA

prefektuuri poolt koostati 15.10.2019 Põhja Liiklusjärelvalvekeskuse väärteoprotokoll nr AB1581080 B.L-ile selle kohta, et tema juhtis 14.10.2019.a kell 06.44 Tallinnas, Roheline 2 juures, suunaga Valdeku tn-le, mootorsõidukit Mercedes-Benz, reg.nr XXXXXX, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks teeja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu maja seina. Oma tegevusega p B.L varalise kahju XX-le ja YY-le ning õhjustas

tervisekahjustused CC-le. Samuti põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, ei andnud

2(4)

abivajajale esmaabi, ei teavitanud Häirekeskust ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid. Kirjeldatud tegevusega rikkus B.L LS § 50 lg 3 p 2, § 169 lg 2 p 2, 3, 4, § 169 lg 4 p 4 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi.

2. 16.10.2019 edast B.L-i nr 2302,19,016460 as kohtuväline menetleja väärteoasja

Harju B.L-i karistamist Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja taotles arestiga B.L-ile . 16.10.2019. a toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja aresti määramist LS § 223 lg 1 alusel 10 ööpäeva ja LS § 237 lg 1 alusel samuti 10 ööpäeva. LS § 237 lg 2 alusel taotles kohtuväline menetleja ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

8 kuuks.

3. Harju Maakohus tunnistas 16.10.2019. a otsusega B.L-i süüdi Liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 ja LS § 237 lg 1 järgi ning karistas teda arestiga 20 päevaks. Arest pöörati täitmisele koheselt ning aresti

kandmist hakati arvestama KarS § 68 lg 2 alusel B.L-i kinnipidamisest, s.o alates 15.10.2019 kell 10:49-st. Aresti kandmise kohaks määras kohus

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa).

LS § 237 lg 2 alusel kohaldas kohus B.L-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 LS § 127 alusel loovutama 5 tööpäeva -ks kuuks ning kohustas B.L-i jooksul kohtuotsuse jõustumisest juhiloa Maanteeametile.

Harju Maakohus selgitas, et apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 08.11.2019.

4. Harju Maakohtu otsuse vaidlustamiseks esitas B.L 21.10.2019 apellatsiooniteate

Harju Maakohtule. 22.10.2019 esitas B.L apellatsioonkaebuse, milles taotles Harju

Maakohtu 16.10.2019. a kohtuotsuse tühistamist nii temale mõistetud aresti järjestikuse ärakandmisele kohustamise osas kui ka mõistetud lisakaristuse osas.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2019 B.L-i . a määrusega jäeti apellatsioon käiguta, kuna see oli esitatud puudusega. Ringkonnakohus andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks kuni 25.11.2019.

B.L kõrvaldas puudused ringkonnakohtu poolt määratud märkides, et soovib

ajal

apellatsiooni lahendamist kirjalikus menetluses. Lisaks märkis apellant, et seoses määratud aresti ärakandmisega 04.11.2019, loobub ta apellatsioonis esitatud nõudest karistuse kandmise osas ositi. Apellant jääb kaebuses esitatud nõude juurde tühistada LS § 237 lg 2 alusel määratud lisakaristus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta 6-kuuks. Kaebuse esitajal puudus võimalus täita LS § 127 tekkinud kohtustust 5 päeva jooksul loovutada juhiluba Maanteeametile seoses sellega, et kandis kohtuotsusega mõistetud aresti. Täiendavalt märgib apellant, et käesolevaks ajaks on selgunud, et õnnetuse põhjustas tehniline rike, milleks oli auto

õõtshoova tala defekt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks.

7. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vaatab apellatsiooni läbi üksnes selle piires. B.L on ringkonnakohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses ühes apellatsiooni täiendustega

3(4) loobunud apellatsioonist osas, milles ta soovis aresti kandmist ositi, kuna 04.11.2019 sai tal arest kantud. Seega vaidlustab B.L Harju Maakohtu 16.10.2019 kohtuotsust vaid osas, milles kohus määras talle lisakaristusena LS 237 lg 2 alusel õiduki juhtimisõiguse äravõtmise s

6-ks kuuks ning kohustas B.L-i LS § 127 alusel loovutama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest juhiloa Maanteeametile. B.L selgitas, et ta ei saanud juhilube kohtu poolt määratud 5 tööpäeva jooksul loovutada kuna kandis sellel ajal mõistetud aresti.

8. Apellatsioonis B.L otseselt enda süüküsimust ei vaidlusta ning süüdimõistmist ette ei heida, kuid märgib, et tegemist oli õnnetusega, milles oma osa mängis asjaolu, et Tallinna linn ei ole pikemat aega suutnud õnnetuse toimumise kohas Pärnu mnt teelõiku korda teha. Apellatsiooni täiendavas avalduses märgib B.L, et selgunud on ka asjaolu, et õnnetuse põhjustas auto tehniline rike, milleks oli õõtshoova defekt. Seega vaidlustab siiski B.L maakohtu järeldust, et ta on rikkunud LS § 223 lg 1 ning on juhtinud mootorsõidukit kiirusel, mis ei olnud vastavuses tema reageerimiskiirusega auto peatamiseks. Nimetatust saab järeldada, et B.L taotleb maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Ringkonnakohus selgitab, et esma e tõendite hindamise kohustus lasub n maakohtul ning ringkonnakohus hindab tõendeid ümber vaid siis, kui selleks esinevad veenvad põhjused. Käesoleval juhul ei ole B.L maakohtule ette heitnud tõendite hindamisel esinevaid puudusi ega põhjendanud vähimalgi määral, miks maakohtu järeldused olemasolevate tõendite hindamisel on väärad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult analüüsinud kohtule esitatud tõendeid väärteosündmuse ja tekitatud tagajärgede osas ning teinud nendest põhjendatult järelduse, et B.L oleks pidanud ette nägema tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral võimalust, et liiga kiiresti sõitmisel märja ilmaga ja B.L-ile teadaolevate teeoludega antud teelõigul võib auto teelt välja sõita ja põhjustada kahjusid Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendeid kogumis hinnates on .

maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et põhjustas ettevaatamatusest B.L hooletuse vormis liiklusõnnetuse, millega tekitas varalise kahju. B.L-i apellatsiooni täiendavas avalduses esitatud väite kinnituseks auto tehnilise rikke osas puuduvad tõendid ning seega jäävad nimetatud väited paljasõnalisteks ja tagajärjetuteks. Eeltoodust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et nii esitatud apellatsiooni väite kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente B.L-i

LS § 223 lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks.

9. tingiks Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebuses välja toodud ühtegi sellist asjaolu, mis maakohtu otsuse tühistamise lisakaristuse osas. LS 237 § lg 2 kohaselt

võib LS § 237 lg 1 alusel isikut süüdi mõistes lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Maakohus on B.L-ile mõistnud lisakaristuse miinimummääras s.o 6 kuuks. Apellatsioonis esitatud põhjendus lisakaristuse mõistmata jätmise osas seetõttu, et B.L ei saanud loovutada juhilube LS § 127 sätestatu kohaselt 5 tööpäeva jooksul, ei lükka ümber lisakaristuse põhjendatust. Ringkonnakohus juhib B.L-i tähelepanu sellele, et LS § 127 sätestatu süüdimõistetul kohaselt tuleb loovutada juhiluba kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus. Sellisel juhul on isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Maanteeametile. VTMS § 199 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 ettenähtud juhul. Lõike 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise osas selle tegemisest. Seega võimaldab seadus loovutada juhiloa 5 tööpäeva jooksul pärast seda kui isiku suhtes tehtud kohtuotsust

4(4) edasi ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud. Käesoleval juhul on B.L enda suhtes tehtud otsuse vaidlustanud, see ei ole muus osas kui aresti mõistmine jõustunud ning juhiluba tuleb B.L loovutada alles käesolevas asjas lahendi jõustumise järgselt 5 tööpäeva jooksul. Eelmärgitust tulenevalt ei takistanud B.L-i ärakantav arest tal lisakaristuse täitmiseks juhiloa loovutamist seaduses ettenähtud ajal. B.L on võimalik käesolevas asjas jõustunud lahendi järgselt LS § 127 sätestatud tähtaja jooksul temale mõistetud lisakaristu , st nõuetekohaselt täitma asuda loovutades juhiloa Maanteeametile 5 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

10. - Harju Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus Maakohtu 16.10.2019. a kohtuotsuse kui seadusliku muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

/ /