1-19-5499/22 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5499 (18284000437) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi A.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav A.E

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: viimati Tartu Maakohtu 27. mai 2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p-d 7, 8, 9, § 213 lg 2 p 1, § 424 lg 1, § 4231 järgi karistatud tingimisi vangistusega

2 aastat ja 3 kuud katseajaga 2 aastat ja 6 kuud; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada A.E süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja

karistusseadustiku mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust .

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda nimetatud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 27.05.2019 otsusega A.E-le mõistetud karistusega, s.o vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata A.E-le katseaeg 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ei pöörata täitmisele, kui A.E ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu esitatud hagi täielikult. Välja mõista A.E-lt solidaarkohustusena 684 (kuussada kaheksakümmend neli) eurot X.X. (isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxx, AS Swedbank) kasuks. X.X. tsiviilhagi on väljamõistetud ka X.X.-lt solidaarkohustusena Tartu Maakohtu 06.12.2018 otsusega nr 1-18-9200.

3. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.E-lt kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot riigi kasuks.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta A.E advokaadi sõidukulu ja sõidu ajakulu summas 88,80 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on A.E toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud vargusi, tungis luku lõhkumise teel grupis X.X.-ga ajavahemikul 13.07.2018 kell 17:00 kuni 14.07.2018 kell 14:00 Viljandi maakonnas Viljandi vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kust varastas X.X.-le kuuluvad akutrelli väärtusega 20 eurot, puuride ja otsikute komplekti väärtusega 40 eurot, kandevalgusti väärtusega 20 eurot ja kaks taskulampi väärtusega 15 eurot ning maja kõrvalhoonest muruniiduki AL-KO väärtusega

389 eurot. 5 l bensiinikanistri bensiiniga, mootorsae STIHL väärtusega 50 eurot ja mootorsae väärtusega 150 eurot. Vargusega tekitati X.X.-le varalist kahju kokku 684 eurot.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS §

65 lg 1 alusel lugeda nimetatud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 27.05.2019 otsusega A.E-le mõistetud karistusega, so vangistus 2 aastat 3 kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata lg 3 alusel A.E-le katseaeg 2 aastat 6 kuud, allutades ta KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 kohaselt on A.E kohustatud järgima kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 684 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning solidaarvõlgnikuna välja mõista A.E-lt 684 eurot X.X. kasuks. X.X. tsiviilhagi on väljamõistetud ka X.X-lt solidaarkohustusena Tartu Maakohtu 06.12.2018 otsusega.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 810 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava A.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 148,80 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KarS § 65 lg 1 kohaldamisega A.E-lt sundraha välja mõistmisele ei kuulu. KrMS § 180 lg

3 alusel jätta advokaadi sõidukulu ja sõidule kulutatud ajatasu kokku 88.80 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks riigi õigusabi tasu 60 eurot.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik