2-18-13001/42 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2019, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13001 Tsiviilasi V L (end K) hagi L H vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste asendamise nõudes. L H vastuhagi V L (end K) vastu omandiõiguse ülekandmise ja kinnistusraamatusse kande muutmiseks tahteavalduse andmise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine hagis osas kompromissi kinnitamisega ja vastuhagi osas hagist loobumisega Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA/VASTUKOSTJA V L (end K), ik xxxx, lepingulised esindajad D L ja J K KOSTJA/VASTUHAGEJA L H, ik xxxx, lepinguline esindaja RÕS korras advokaat Deivi Vaht RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus L H vastuhagis V L (end K) vastu omandiõiguse ülekandmise ja kinnistusraamatusse kande muutmiseks tahteavalduse andmise nõudes seoses hagist loobumisega. Lõpetada menetlus V L (end K) hagis L H vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste asendamise nõudes seoses kompromissi kinnitamisega.

Kinnitada poolte poolt kohtule kinnitamiseks esitatud alljärgnev kompromiss:

1. Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

2. Vastuhageja L H loobub vastuhagis esitatud nõudest.

3. Pooled on nõus lõpetama kaasomandi selliselt, et korter xxxx jääb V L ainuomandisse ja V L kohustub tasuma L H omandi kaotuse eest 15 000 eurot.

4. V L kohustub hiljemalt 09.12.2019 tasuma kompromissi punktis 3 näidatud kohustuse täitmiseks 15 000 (viisteist tuhat) eurot L H kontole xxxx, selgitusega „kompromiss tsiviilasjas 2-18- 13001“.

5. Pooled paluvad kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks teha kandeavaldus selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx kantud korteri asukohaga xxxx ainuomanikuks saab V L. Käesolev kohtumäärus asendab L H kohustust anda nõusolek kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks KRS § 34¹ lg 1 p 1 tähenduses.

6. Pooled on kokku leppinud, et V L poolt punktis 4 näidatud kohustuse mittekohaselt täitmisel on V L kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele.

7. V L palub pool tasutud riigilõivust s.o 225 eurot tagastada tema arveldusarvele xxxx.

8. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 tähenduses.

Hagejale tagastada määruse jõustumisel enamtasutud riigilõiv summas 200 eurot P Õ OÜ arveldusarvele nr. xxxx. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP).

Vabastada vastuhageja L H menetlusabikulu –riigilõivu

700 eurot - riigi tuludesse tasumise kohustusest TsMS §

190 lg 7 alusel. Vastuhageja õigusabikulud hüvitatakse eraldi määruse alusel riigivahenditest TsMS § 177 lg 2 korras. Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud V L (end. K) soovis 03.09.2018 esitatud hagis lõpetada xxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxx, suhtes kaasomand kostjaga ja asendada kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

25.03.2019 esitatud vastuhagis soovis vastuhageja, kinkelepingust taganemise alusel, omandiõiguse ülekandmise ja kinnistusraamatus kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustamist.

04.12.2019 istungil esitasid pooled allkirjastatud kompromisslepingu koos taotlusega asjas menetluse lõpetamiseks hagi osas kompromissi kinnitamisega ja vastuhagi osas vastuhagist loobumisega.

Õiguslik põhistus ja järeldus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. Kohus leiab, et antud asjas sõlmitud kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi kinnitamiseks takistusi ei esine.

Vastukostjal puuduvad vastuväited vastuhagi osas menetluse lõpetamiseks, TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel seoses vastuhagist loobumisega. Kohus leiab, et vastuhagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab vastuhageja vastuhagist loobumise vastu ning lõpetab vastuhagi menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus kõik menetluskulud (v.a riigi õigusabija menetlusabikulud) poolte endi kanda.

Hageja protokolliline taotlus üleliigselt tasutud riiglõivu tagastamiseks summas 200 eurot kuulub rahuldamisele.

Kostjale oli menetluses antud 12.03.2019 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning 14.05.2019 määrusega menetlusabi vabastades kostja täielikult vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 700 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et põhjendatud on käesoleval juhul jätta kostja riigi õigusabikulud riigi kanda ja vabastada vastuhagi riigilõivu 700 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann kohtunik