4-19-5351/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-5351

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2019, Tallinn Kriminaalasja number 4-19-5351 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2019. a , millega määrus hüvitati väärteoasjas kantud menetluskulud XX-le

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Enel Kuiv

, määruskaebus RESOLUTSIOON

1.

23. oktoobri 2019. a osaliselt

Tühistada Harju Maakohtu määrus , s.o väärteoasjas nr

2302,19,000028 menetluskulu hüvitamises XX-le (ik XXXXXXXXXXX) 462 euro suuruses summas. - Teha selles osas uus määrus, millega hüvitada XX le väärteomenetluses kantud menetluskul (kaitsjatasu) summas 231 eurot

mmas 231 u ning ülejäänud menetluskulu su eurot jätta Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata menetlusaluse isiku enda kanda. .

2.

Määruskaebus rahuldada.

3. -l tekkinud menetluskulu summas 72 eurot seoses

Määruskaebemenetlusega XX

kaitsja Indrek Sirk poolt kohtuvälise menetleja määruskaebusele seisukoha esitamisega jätta riigi kanda, mistõttu kuulub 72 eurot le hüvitamisele XX- riigieelarvest.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku § ringkonnakohtu määruse -dest 192 ja 193 tulenevalt saab peale esitada määruskaebuse äeva jooksul alates päevast, millal Riigikohtule 15 p kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. prefektuuri 16.10.2019. a otsusega

2302,19,000028 menetlus PPA Põhja XX väärteoasjas nr osaliselt

1 alusel, s.o seoses koosseisu puudumisega. lõpetati VTMS § 29 lg 1 p väärteo

2. esindaja vandeadvokaat I. Sirk esitas 17.10.2019. a Harju Maakohtule taotluse XX PPA Põhja prefektuuri 2302,19,000028 - väärteoasjas nr kantud menetluskulu (kaitsjatasu) hüvitamiseks XX le 462 euro ulatuses. Taotluse kohaselt on

XX tasunud temale väärteoasjas osutatud õigusabi eest

462 eurot. Taotlusele on lisatud koopia Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli poolt 17.10.2019. a XX- le esitatud kuluarvestusest.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohtu 23.10.2019. a määrusega kohus määras hüvitada

XX- le tema poolt PPA Põhja prefektuuri 16.10.2019. a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,000028 kantud menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 462 eurot riigieelarvest seoses

XX väärteoasjas menetluse lõpetamisega väärteotunnuste puudumise tõttu.

4-19-5351

2(5)

Maakohus asus seisukohale, et esindaja vandeadvokaat I. Sirgi XX taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. -

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 23 leidis kohus, et poolt valitud kaitsjale XX väärteoasja menetlemise käigus osutatud õigusabi eest makstud tasu kuulub hüvitamisele XX- le riigieelarve vahenditest. PPA Põhja prefektuuri 16.10.2019. a otsusega lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel osaliselt väärteoasjas nr väärteo 2302,19,000028, s.o seoses koosseisu puudumisega. Arvestades väärteo materjale, leidis kohus, et poolt kantud kaitsjatasu summas 462 eurot saab lugeda XX mõistlikuks ning tuleb talle hüvitada.

Määruskaebus

4.

Vaidlustatud maakohtu määrusele esitas määruskaebuse PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja E. Kuiv, kes palub maakohtu määrus tühistada ning t a uus määrus, millega jätta eh XX valitud kaitsja tasud osaliselt, s.o 231 euro ulatuses, enda kanda. XX

Kaebuses märgitakse, et vandeadvokaat I. Sirki taotlus on kohut eksitav. Nimelt ei lõpetanud kohtuväline menetleja oma määrusega kogu menetlust seoses väärteokoosseisu puudumisega, vaid tegi hoopis otsuse, millega karistas XX LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ning lõpetas menetluse LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumise osas TMS § 29 lg 1 p V

1 alusel.

Apellant pidas oluliseks märkida, et VTMS § 23 näeb küll ette kaitsja tasu hüvitamise väärteomenetluses, kuid seda vaid juhul, kui väärteomenetluse lõpetatakse täies ulatuses VTMS §

29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel. Sellisel juhul hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või -

kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas asjas on aga oluline, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja otsusega lõpetatakse menetlus, vaatamata kaitsja taotlusele, ainul ühe süüdistuse t s punktis (käesoleval juhul LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise osas), siis väärteomenetluse seadustik kaitsja tasude täies üvitamise võimalust ette ei näe. ulatuses h

Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-77-16 punktis 18.2 leidnud: kehtiva kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Kolleegiumi hinnangul on toodud mõttekäik ülekantav ka väärteomenetlusele. Lähtudes ülaltoodust, asus apellant seisukohale, et riigil tuleb VTMS § 23 alusel hüvitada üksnes need menetlusalusel isikul väärteomenetluses tekkinud kulud, mis on seotud LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuses väärteomenetluse lõpetamisega.

Apellant on aga seisukohal et I. Sirki esitatud kuluarvestus kajastab ka selliseid kulusid, millised on seotud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusrikkumisega. Nimelt on kaitsja kuluarvestuses märkinud, et materjalide esmasele analüüsile, arutelule büroos, tõendite kogumisele, toimiku analüüsile, vastulause koostamisele ja õigusabi kulude hüvitamise taotluse koostamisele on kulunud 3,85 tundi, mille kogumaksumus on 462 eurot. Apellant leidis, et kuna nii materjalide esmane analüüs ja arutelu büroos (0,5 h); tõendite kogumine ja toimiku analüüs (0,6 h), vastulause koostamine (2,25 h) ning õigusabukulude hüvitamise taotluse koostamine (0,5 h) sisaldavad osaliselt ka LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumist puudutavaid tegevusi, siis tuleb nendele toimingutele kulutatud aja maksumus jagada kahega

ning hüvitada ainult osaliselt.

4-19-5351

3(5) See tähendab, et se suhtes LS § 236 lg 1 järgi algatatud menetluse lõpetamisega VTMS § oses

XX

29 lg 1 p 1 alusel, kuulub menetlusaluse isiku valitud kaitsjale väljamaksmisele tasu 1,925 tunni osas, tunnihinnaga 100 eurot, so. 192,5 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so kokku 231 eurot. Apellandi sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-

77-16. T

uginedes kõigele eeltoodule asus apellant seisukohale, et käesoleval juhul tuleb vaidlustatav maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta kaitsja I. Sirki taotletud menetluskulud riigi kanda ainult osaliselt.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

5. Tallinna Ringkonnakohus andis 20. novembril 2019. a . a tähtaja kuni 27. novembrini 2019 seisukohtade ja taotluste esitamiseks.

5.1. 22.11.2019. a esitas kaitsja I. Sirk seisukoha

XX kohtuvälise menetleja määruskaebusele. Kaitsja märgib oma seisukohas, et kohtuvälise menetleja esitatud argumendid on põhimõtteliselt õiged. Menetlusaluse isiku suhtes ei ole tõepoolest väärteomenetlust lõpetatud kogu ulatuses. Kaitsja esitas maak

ohtule õigusabikulude taotluse esitamisel nii esitatud vastulause, kohtuvälise menetleja otsuse kui ka õigusabikulude kujunemist kinnitava kuluarvestuse. Kaitsja hinnangul ei saa aga vaid matemaatilisest paragrahvide arvu õigusabikulude põhjendatuse hindamisel lähtuda jagamisest. Vajalik on hinnata ka õigusteenuse sisu pöördus ja selle osutamise vajadust.

XX advokaadi poole eelkõige seetõttu, et teda süüdistati liiklusõnnetuse varjamises, sellest teatamata jätmises. i saa kindel olla selles, et ta ise ei ole tähelepanematusest teist XX on kinnitanud, et ta e autot

riivanud. Kuna politsei asus teda süüdistama äärmiselt ebaõiglaselt olukorras, kus just tema ise oli politsei poole pöördunud, siis vajas ta abi just selle süüdistuse osas. Seega oli töö kaitsja

isiku nõustamisel ja materjalide analüüsimisel kogu ulatuses vajalik. Väärteoasja terjalidest ma nähtuvalt puudus kategooriline tõend, mis oleks kinnitanud, kumb sõiduk teisele kahju põhjustas.

Eksperdi arvamus oli tingimuslik ning ei kinnitanud kahtlusteta kokkupuute asjaolusid. Seetõttu peatus kaitsja vastulauses põgusalt ka asjaolul, et liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole tõendatud.

Kohtuvälise menetleja lahend oli XX jaoks siiski ebameeldiv, kuid ta loobus edasisest vaidlemisest pragmaatilistel põhjustel. Tal endal puuduvad selleks oskused ning kulude suurenemist ei saanud ta endale lubada. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja esitatud määruskaebuse väited asjakohased, kuid menetlusalune isik palub arvestada selle ja ga, et osutatud õigusabiteenusest nõustamine materjalide analüüs ei sõltunud süüdistuspunktide arvust, samuti õigusabikulude taotluse esitamine. Selles ulatuses on põhjendatud kogu õigusabikulu väljamõistmine. Vastulause koostamisel on esitatud argumente ka liiklusõnnetuse süülisuse osas, mis osutusid kahjuks edutuks ning menetlusalune isik otsustas tehtud otsust mitte vaidlustada. Seega on tõepoolest jõustunud karistusotsus ka selle süüdistussätte osas, milles mene lust ei lõpetatud. t

Kaitsja palub ringkonnakohtul hinnata ning mitte osutatud õigusabiteenuse mahtu ja sisu vähendada hüvitatavat menetluskulu enne ja pärast vastulause esitamist tekkinud õigusabikulude osas. Vastulause esitamisega tekkinud õigusabikulu palu mitte vähendada kohtuvälise b kaitsja

menetleja taotletud 50% ulatuses, vaid kohtu poolt õiglaseks peetavas ulatuses arvestades väärteoasja ning vaidlustamise asjaolusid.

Kaitsja märgib ka, et menetlusalune isik on kandnud määruskaebemenetluses kulusid 72 euro ulatuses, millise palub kaitsja

jätta riigi kanda tulenevalt VTMS § 2, 38 lg 1 ja KrMS 185 lg 1.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et kohtuvälise menetleja määruskaebuse väited on asjakohased ja tingivad maakohtu määruse osalise tühistamise, s.o

- hüvitamisele kuuluva menetluskulu XX le suuruse osas. Nimelt on maakohus antud juhul sisuliselt pidanud põhjendatuks õigusabi kulusid kaitsja poolt taotluses välja toodud ulatuses (arvestades seega toimingutele kulutatud aega, mahtu ja tunnitasu suurust) ning on leidnud seega sisuliselt, et tegemist on valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuga, mistõttu on pidanud põhjendatuks hüvitada

- seoses XX le väärteomenetluse lõpetamisega kaitsjatasu täies ulatuses summas 462 eurot. Kuivõrd maakohus

4-19-5351

4(5)

on pidanud valitud kaitsja tasu mõistlikus suuruses olevaks ja ka toimingutele kulutatud aega sellises ulatuses põhjendatuks ja seda ei vaidlustata ka kohtuvälise menetleja kaebuses, puudub ringkonnakohtul alus sellise asjaolu ümberhindamiseks. Samas on aga kohtuväline menetleja põhjendatult viidanud asjaolule, et maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et käesoleval juhul ei ole väärteomenetlust lõpetatud isiku suhtes täielikult, vaid on ühe süüteokoosseisu eest ka XX karistatud. Nimelt, antud juhul on menetlus seoses väärteokoosseisu puudumisega lõpetatud ainult ühe väärteokoosseisu (LS § 236 lg 1) järgi, kuid sama otsusega on isikut ühe väärteokoosseisu järgi ka karistatud (LS § 223 lg 1).

Nõustuda tuleb seega kaebuse esitajaga, et kuigi väärteomenetluse lõpetamisel hüvitatakse menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu uses ainult , siis hüvitatakse see tasu täies ulat menetluse täielikul lõpetam Olukorras, kus menetlus lõpetatakse ainult osaliselt, on isel.

põhjendatud isikule hüvitada seoses väärteomenetluse osalise lõpetamisega ainult osa kantud menetluskulu suurusest. Tegelikult on ka kaitsja ise määruskaebusele esitatud vastuses möönnud, et kaebuse esitaja seisukohad on põhimõtteliselt õiged, ometi palub siiski täies ulatuses kaitsja

menetluskulude hüvitamist. Kohtuväline menetleja on määruskaebuses põhjendatult viidanud Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-1-1-77-16, kus punktis 18.2 on leitud, et kehtiva kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Kolleegiumi hinnangul on toodud mõttekäik ülekantav ka väärteomenetlusele. Sellest tulenevalt tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et riigil tuleb VTMS § 23 alusel hüvitada üksnes need menetlusalusel isikul väärteomenetluses tekkinud kulud, mis on seotud LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuses väärteomenetluse lõpetamisega. Seoses aga LS § 223 lg 1 järgi XX karistamisega, on põhjendatud jätta selles osas tekkinud menetluskulud (kaitsjatasu) isiku enda kanda. Kusjuures tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kuna antud juhul olid isikule etteheidetavad koosseisud realiseerunud ühe ja sama sündmusega seoses, siis kaitsja tegevus nii materjalidega tutvumisel ja analüüsimisel ning isiku nõustamisel de hüvitamise taotluse , samuti vastulause esitamisel ja ka menetluskulu esitamisel on kantud proportsionaalselt mõlema võrd st koosseisust hinnanguliselt ses ulatuses.

Seejuures taotlusel esitatud arve menetluskulude hüvitamise st ei nähtu, milline osa arvetel

näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles konkreetselt

menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpetati. Paljasõnalised on seejuures kaitsja seisukohas toodud väited, et valdavalt tekkis vajadus kaitsja väärteomenetluses kaasamiseks just

tulenevalt sellest väärteokoosseisu t, milles isiku suhtes menetlus lõpetati s , sest tegelikult on

taotletud vastulauses rteokoosseisu puhul mõlema vää väärteotunnuste puudumisel menetluse lõpeta de hüvitamist isikule mõlema koosseisuga seoses mist ja samuti on taotletud menetluskulu

. Eelnevalt ei ole kaitsja seega oma panust mõlema väärteokoosseisu suhtes välja toonud. eraldi Kuivõrd aga koosseisud realiseerusid ühe ja sama sündmusega seoses ja materjalid puudutasid sama sündmust ja kaitsja vastulause ja taotlus on kantud samast sündmusest ja mõlema koosseisuga seos pida ja es, siis on põhjendatult kohtuväline menetleja nud põhjendatuks mõistlikuks hüvitada menetluskulu XX- pooles ulatuses, s.o summas 231 eurot, sest kuluarvestus le

sisaldas

osaliselt ka LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumist puudutavaid tegevusi, mistõttu tuleb kogu toimingutele kulutatud aja maksumus jagada kahega (kaks koosseisu samas sündmuses, ühes lõpetati, teises mitte) ning hüvitada isikule ainult osaliselt. Seega seoses

XX suhtes LS § 236 lg 1 järgi algatatud menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kuulub menetlusaluse isiku

makstud tasu pooles ulatuses, s.o le le hüvitamisele valitud kaitsjale välja summas 231 eurot. Kuid seoses karistamisega LS selles osas XX § 223 lg 1 järgi, puudub alus menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu tuleb proportsionaalselt selles osas (samuti 231 eurot) jätta väärteomenetlusega tekk kanda. Eeltoodust tulenevalt tühistab inud kulud isiku, s.o enda XX ringkonnakohus maakohtu määruse menetlusku de hüvitamises täies ulatuses lu XX- summas 462 le

4-19-5351

5(5) eurot ja teeb selles osas uue otsustuse, millega peab

- menetluskulud põhjendatuks hüvitada XX le (kaitsjatasu) pooles ulatuses, s.o seoses väärteomenetluse osalise lõpetamisega, s.t summas 231 eurot. osas (231 eurot), s.o osas, milles teda karistati, aga menetluskulu Ülejäänud summa jääb kaitsjatasu n enda kanda. äol XX

7. Seoses -l kaitsja I. Sirk poolt XX määruskaebemenetluse raames tekkinud menetluskuluga kohtuvälise menetleja määruskaebusele seisukoha esitamisega märgib ringkonnakohus järgmist.

Põhjendatud on seisukoha esitamisele kulutatud aeg 0,6 h, 100 euro suuruse tunnitasuga, s.o summas 60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 12 eurot, kokku summas 72 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse, siis kannab KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt määruskaebemene ud riik. Kuivõrd advokaadibüroo esitatud tlusega -l tekkinud menetluskul XX arvest nähtuvalt on l tekkinud käesolevaks ajaks kohustus menetl XX- uskulu kaitsjale tasuda, siis tuleb viidatud summa (72 eurot) - . XX le riigieelarvest hüvitada

8. -st 147 lg 1 p 4 Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23 osaliselt, s.o - . oktoobri 2019. a määruse XX le hüvitamisele kuuluva summa eurot osas

- menetluskulu (valitud kaitsja ja teeb selles osas uue määruse, millega hüvitab XX le tasu) summas 231 eurot, kand ning rahuldab ülejäänud kaitsjatasu summas 231 eurot jääb XX a, kohtuvälise menetleja määruskaebuse. Määruskaebemenetluse raames tekkinud menetluskulu

(kaitsjatasu) summas 72 eurot kuulub -

XX le hüvitamisele riigieelarvest.

/allkirjastatud digitaalselt/