2-19-8101/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8101

Tsiviilasi

XX

avaldus

YY

ja

lapse

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar

Puudutud isik I YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Reimo Mets

Puudutatud isik II QQ (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Tallinna linn (Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse ja

Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada YY 30. oktoobri 2019. a taotlus tõendite vastuvõtmiseks osaliselt ja võtta

dokumentaalsete tõenditena vastu määruskaebuse lisad 1 ja 2 (lapse hinneteleht ja

märkused; õpetajaga e-kirjavahetus). Jätta vastu võtmata lisa 3 (uuring).

2. Tühistada Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019. a määrus osas, milles maakohus

otsustas isa ja lapse kohtumise iga paaris nädala nädalavahetusel (resolutsiooni p 2.a),

paaritu nädala kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni (resolutsiooni p 2.b)

ja andis õiguse lapsega suhelda elektroonilise sidevahendiga igal paaris kuupäeval

alates kella 20.00 kuni 21.00 (resolutsiooni p 2.j).

3. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega määrab isa ja lapse

kohtumise igal teisel nädalal reedest reedeni ning jätab elektroonilise sidevahendiga

suhtlemisel piirangu kehtestamata.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

4. Rahuldada YY määruskaebus osaliselt.

5. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1 Rahuldada XX avaldus osaliselt.

5.2 Määrata kindlaks YY ja QQ suhtluskord järgmiselt:

5.2.1 Laps viibib vaheldumisi ühe nädala reedest reedeni ema juures ja seejärel

nädala reedest reedeni isa juures. Vanem, kelle juurde laps tuleb, korraldab

reedel lapse toomise koolist või õhtul teise vanema kodust hiljemalt kell 18.00.

2 (7)

5.2.2 Suhtlemise kord hakkab kehtima käesoleva määruse jõustumisele järgnevast

reedest ning esimese nädala viibib laps ema juures. Regulaarne suhtlemise

kord ei kehti p-des 5.2.4 ja 5.2.5 sätestatud koolivaheaegade, pühade ja

tähtpäevade ajal.

5.2.3 Vanem, kellega laps viibib, kindlustab lapsele vajaliku hoolitsuse ja

järelevalve ning jälgib, et lapse koolitööd on tehtud. Juhul kui lapsel on

üritusi või huviringe, kus laps peab või soovib osaleda, korraldab lapse

viimise ja toomise sinna ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel lapsevanem,

kelle juures laps suhtluskorra kohaselt on.

5.2.4 Vaatamata p-s 5.2.1 märgitud nn regulaarsele suhtluskorrale veedab laps

kummagi vanemaga koolivaheaegu järgmiselt:

 paaris aastatel (2020 jne) veedab laps isaga kevadise ja sügisese

koolivaheaja ja emaga (veebruari) talvevaheaja, paaritutel aastatel

(2021 jne) on vastupidi;

 jõuluvaheajast veedab laps emaga paaris aastatel (2020 jne)

koolivaheaja esimese poole, s.o. koolivaheaja algusest kuni 31.12

hommikuni ja isaga alates 31.12 kuni koolivaheaja lõpuni, paaritutel

aastatel (2019 jne) on vastupidi;

 suvisest koolivaheajast veedab laps kummagi vanemaga järjest 1 (ühe)

kuu. Millise konkreetse perioodi suvepuhkusest laps kummagi

vanemaga veedab, lepivad vanemad kokku iga jooksva aasta

15. märtsiks;

 koolivaheaegadel, v.a suvevaheaja kolmas kuu, mil laps järjestikku

kummagi vanema juures ei ole, ei kehti kohtumääruse p-s 5.2.1

märgitud nn regulaarne suhtluskord.

5.2.5 Vaatamata p-s 5.2.1 märgitud nn regulaarsele suhtluskorrale ja p-s 5.2.4

märgitud koolivaheaegadele ja nendele langevatele pühadele veedab laps

kummagi vanema juures pühasid ja tähtpäevi järgmiselt:

 paaris aastatel (2020 jne) veedab laps I poolaasta pühad

(iseseisvuspäev (24.02), suur reede, ülestõusmispühad, kevadpüha

(01.05), võidupüha ja jaanipäev) emaga ja II poolaasta pühad

(taasiseseisvumispäev (20.08)) isaga, paaritutel aastatel on vastupidi;

 isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati

emaga. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele,

võtab isa lapse tema kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00

ja toimetab ta tagasi koju isadepäeva õhtul kell 18.00. Kui emadepäev

langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, toob isa lapse koju

emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00.

5.2.6 Lapse haigestumise korral jääb laps kuni tervenemiseni selle vanema juurde,

kelle juures olles laps haigeks jäi. Lapsega koos olev vanem informeerib teist

vanemat lapse haigestumisest esimesel võimalusel. Lapse haigestumise tõttu

ära jäänud suhtluskorrad asendatakse vanemate kokkuleppel.

5.2.7 Lapsel on õigus kohtuda isaga ka väljaspool käesolevas määruses määratud

suhtlemisaegu, kui laps seda soovib ja vanemad selles eelnevalt kokku

lepivad.

5.2.8 Laps veedab oma sünnipäeva selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt

viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei

viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal ajal.

5.2.9 Laps võib elektroonilise sidevahendiga vabalt suhelda mõlema vanemaga

ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi.

3 (7)

5.2.10 Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti teel või

mõne muu elektroonilise sidevahendi kaudu taasesitamist võimaldavas

vormis.

5.2.11 Kõik omavahelised vanemate kokkulepped, mis erinevad käesolevas

määruses reguleeritud suhtlemise korrast, peavad olema kokku lepitud

vanemate vahel taasesitamist võimaldavas vormis.

6. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning

riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. XX (avaldaja, ema) esitas 21. mail 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta

Harju Maakohtu 25. septembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7822 kinnitatud

suhtlemise korda ja määrata kindlaks uue korra.

Ema palus määrata YY (puudutatud isik I, isa) ja QQ (puudutatud isik II, laps) suhtlemise kord

järgmiselt. Alates kooli minekust veedab laps isaga iga paaritu nädalavahetuse reede õhtust

kuni pühapäeva õhtuni. Kui laps hakkab peale kooli trennis käima, võib isa lapse trenni viia ja

tuua. Lisaks eeltoodule veedab laps mõlema vanemaga suvel järjestikku ühe kuu. Laps veedab

isaga aega ka koolivaheaegadel. Paaritul aastal veedab laps isaga sügisese ja teise talvise

koolivaheaja ning kevadise koolivaheaja emaga, paaris aastal vastupidi. Laps veedab isa juures

paaris aastal kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema juures kõik teisele poolaastale

langevad pühad, paaritul aastal vastupidi. Aastavahetuse pühadest veedab laps paaris aastal

isaga 24.–26. detsember ja emaga 31. detsembrist–1. jaanuarini, paaritul aastal vastupidi. Lapse

sünnipäeva veedab laps paaritul aastal isaga, paaris aastal emaga, kui vanemad ei lepi omavahel

kokku teisiti. Emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva alati isaga. Vanemal on õigus

veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (vanavanemate, tädide/onude

sünnipäevad) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele.

Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva

nädalavahetusega või vanemate kokkuleppel muu ajaga. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus

ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut.

Avalduse kohaselt tuleb varem määrusega kinnitatud suhtluskorda muuta, sest see ei ole lapse

huvidega kooskõlas ja alates 1. septembrist 2019 ei kehti. Laps läheb sügisest kooli ja

tõenäoliselt trenni, mistõttu tuleb lapsele tagada võimalikult stabiilne elukorraldus. Suhtlus

isaga peaks jääma peamiselt vabale ajale. Lapse isaga ei ole võimalik suhtluskorda kohtuväliselt

kokku leppida.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik

I oli nõus suhtluskorda muutma, kuid soovis muuta suhtluskorda eelkõige selliselt, et laps saaks

veeta aega võrdselt mõlema vanemaga (1 nädala isa juures ja 1 nädala ema juures – lapsel oleks

4 (7)

vahelduv elukoht). Avalduses välja pakutud lapsega suhtlemise kord jätab isa lapse elust

põhjendamatult kõrvale. Puudutatud isik I pakkus ka ise välja suhtluskorra, millega avaldaja

osaliselt nõustus.

3. Lapsele määratud esindaja toetas avaldust osaliselt. Avaldaja taotletud suhtluskorrast võiks

kohtulahendi tegemisel lähtuda, kuid isal võiks olla õigus suhelda lapsega ka selle nädala

kolmapäevast neljapäeva hommikuni, kui laps nädalavahetusel tema juures ei ole.

4. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse

kaudu) ei toetanud avaldust. Lapsel on mõlema vanemaga head ja lähedased suhted, mistõttu

tema senise elukorralduse oluline muutmine ei ole lapse huvides.

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

ema taotletud viisil osaliselt ja määras isa ja lapse suhtlemise korra. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

Maakohus määras, et lapse isal on õigus lapsega suhelda ning osaleda lapse kasvatamisel ja

lapse eest hoolitsemisel mh järgmiselt. Laps veedab isaga iga kalendriaasta paaris nädala

nädalavahetuse alates reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni. Isa võtab lapse ema kodust

reede õhtul hiljemalt kell 18.00 ja saadab lapse esmaspäeva hommikul kooli. Laps veedab isaga

ka iga kalendriaasta paaritu nädala kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni. Isa võtab

lapse ema kodust kolmapäeva õhtul hiljemalt kell 18.00 ja saadab lapse neljapäeva hommikul

kooli. Lisaks nn regulaarsele suhtlemise korrale veedab laps kummagi vanemaga

koolivaheajad, pühad ja tähtpäevad. Lapsel on õigus kohtuda isaga ka väljaspool määratud

suhtlemisaegu, kui laps seda soovib ja vanemad selles eelnevalt kokku lepivad. Laps on oma

sünnipäeval selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on

vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal

ajal. Laps võib elektroonilise sidevahendi kaudu vabalt suhelda mõlema vanemaga ning lapsega

koos olev vanem ei tee selleks takistusi. Lapsest lahus oleval vanemal on õigus lapsega suhelda

elektroonilise sidevahendiga igal paaris kuupäeval alates kella 20.00 kuni 21.00.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad vanemad selle üle, kui palju ja millal peaks

isa lapsega suhtlema. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 25. septembri 2018. a määrusega

kinnitati vanemate vahel kompromiss hooldusõiguse ja suhtlemise korra osas. Maakohus

juhindus isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramisel perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st

1 ja väljakujunenud kohtupraktikast.

Maakohus leidis, et praegusel juhul tuleb isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramisel

arvestada sellega, et lapsel on olnud vahelduv elukoht, lapsel on head ja lähedased suhted

mõlema vanemaga ning mõlemad vanemad hoolitsevad lapse eest hästi. Laps hakkas 2019. a

septembris käima XXX Gümnaasiumis. Asjaolu, et lapse isa vahetas oma elukoha lapse koolile

lähemale, kinnitab lapse isa tõsist soovi osaleda lapse elus. Seetõttu on põhjendatud määrata

suhtluskord kindlaks selliselt, et lapse isal oleks võimalik osaleda lapse koolielus, sh osa võtta

lapse kooliga seotud üritustest, aidata lapsel vajadusel koolitunde ette valmistada või teda

huviringidesse viia ja sealt ära tuua jne. Siiski leidis maakohus, et lapsel peab olema üks kodu,

millega tal on emotsionaalne side, mistõttu ei ole lapse huvides määrata vahelduvat elukohta

ühe nädala kaupa.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas,

milles see ei arvestanud isa avaldust, jätta ema avaldus rahuldamata ning teha uue määruse,

millega isa avaldus rahuldada. Menetluskulud palus isa jätta menetlusosaliste endi kanda. Ühes

määruskaebusega esitas isa uued tõendid (lapse hinneteleht ja märkused, lapse isa ja õpetaja

26. septembri 2019. a e-kirjavahetus ja uuring „The Role of Parenting Styles in Children’s

Problem Behavior“).

5 (7)

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määratud suhtluskord lapse huvides, sest see eelistab

ema ja piirab lapse suhtlemist isaga. Maakohus pole hinnanud ega põhjendanud lapse sidet ühe

koduga. Isa väitel ei ole lapsel tekkinud sidusust ainult ühe koduga.

Maakohus ei hinnanud ega põhjendanud, miks ei saa laps elada nii ema kui ka isa juures

võrdselt. Laps on sellise elukorraldusega harjunud ja avaldanud soovi selle jätkamiseks. Lapse

senise elukorralduse muutmata jätmist toetasid ka lastekaitsetöötajad. Samuti toetavad lapse

elukorralduse muutmata jätmist teaduslikud uuringud. Praegusel juhul peaks laps nagunii üle

nädala ühel õhtul koolinädala keskel isa juures elama ja ööbima, mis tekitab pendeldamise

efekti. Vaidlustatud määrusega kohaldatud suhtluskord ei võimalda isal lapse koolielust osa

võtta. Lapsele peale surutud suhtlemiskord tekitab lapsele koolis käitumisprobleeme.

Maakohus määras põhjendamatult suhtluskorra selliselt, et isa peab lapsele pärast kooli ema

juurde järele minema. Sellega tekitatakse lapsele kunstlikult arusaam, et üks kodu on tähtsam

kui teine, mis ei ole PKS § 116 lg 1 mõttega kooskõlas. Marsruudi kooli ja isa kodu vahel on

laps koos isaga hästi selgeks õppinud, mistõttu saab laps peale kooli minna ka otse isa juurde.

Sellist soovi on avaldanud ka laps ise. Põhjendamata on ka lapse sünnipäeva veetmine

vanematega selliselt, et laps veedab oma sünnipäeva selle vanemaga, kellega ta graafikujärgselt

koos viibib. Lapse sünnipäev langeb üldjuhul kooliajale, mil vaidlustatud määruse kohaselt on

laps suurema osa ajast emaga. Selliselt veedaks laps oma sünnipäevad koos emaga. Lapse

sünnipäeva veetmine vanemate vahel tuleb jaotada selliselt, et paaris aastatel veedab laps

sünnipäeva ühe vanemaga ja paaritutel aastatel teise vanemaga.

Maakohus jättis lapse ema juurde viimise ja sealt toomise kohustuse igakordselt isale, esitades

seda näilikult olukorrana, kus isa saab lapsega aega veeta. See ei ole isa suhtes õiglane. Samuti

ei ole õiglane piirata õigust lapsega suhelda elektroonilise sidevahendi kaudu selliselt, et

lapsega tohib suhelda üksnes paaris kuupäevadel alates kella 20.00 kuni 21.00. Lapsevanemal

on seaduse järgi kohustus oma alaealist last kasvatada ning teostada pidevat järelevalvet tema

üle. Järelevalve teostamist ei ole võimalik kehtestada kellaajaliste piirangutega, vaid järelevalve

peab olema pidev ning katkematu, kuni seda vajadust lapse vanuse tõttu enam ei ole.

Maakohus on asja lahendamisel lähtunud väljakujunenud praktikast (nn ühe kodu sündroomi

juurutamine) ning pole lähtunud konkreetse pere senisest elukorraldusest ja lapse huvidest.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis menetlusosalistelt seisukohad.

8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Lapsele määratud esindaja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valituse kaudu) leidis, et ükskõik milline kord on parem kui

olukord, kus lapse elu muutub iga päev ja hommikul ühe vanema poolt antud info peale kooli

enam ei kehti. Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas määruskaebust ning

leidis, et lapse elukorraldus tuleb jätta muutmata ja lapsel on võimalik elada kahes kodus.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus otsustas isa

ja lapse kohtumise iga paaris nädala nädalavahetusel (resolutsiooni p 2.a), paaritu nädala

kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni (resolutsiooni p 2.b) ja õiguse lapsega suhelda

elektroonilise sidevahendiga igal paaris kuupäeval alates kella 20.00 kuni 21.00 (resolutsiooni

p 2.j). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus TsMS § 667 lg-st 2 tulenevalt uue määruse, millega

määrab lapse viibimise isa juures igal teisel nädalal reedest reedeni ning elektroonilise

sidevahendiga suhtlemisel piirangut ei kehtesta. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

6 (7)

11. Esmalt selgitab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamise ulatust (TsMS § 651 lg 1

koosmõjus TsMS §-ga 659). Puudutatud isik I esitas määruskaebuse ning vaidlustab maakohtu

määruse ulatuses, milles ei ole arvestatud isa avalduses toodut. Praeguses asjas ei ole isa

vastuavaldust esitanud, kuid kuna tegemist on hagita menetlusega, siis ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ning saab suhtlemise korra määramisel

arvestada mõlema vanema ettepanekuga (TsMS § 477 lg 5).

12. Puudutatud isik I taotleb määruskaebuses uute tõendite vastu võtmist. TsMS § 662 lg 3

järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Vaatamata

sellele, et menetlusosalised võivad esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb sellise taotluse

lahendamisel lähtuda tõendi asjakohasusest ja lubatavusest. Asjaolude ja tõendite esitamise

kohta sätestatud üldised reeglid kehtivad ka määruskaebuse menetlemisel. TsMS § 238 lg 1

esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, millel on asjas tähtsust.

Kolleegium jätab vastu võtmata inglise keelse uuringu („The Role of Parenting Styles in

Children’s Problem Behavior“), sest puudutatud isik I on selles uuringus välja toodud

põhimõtteid kajastanud määruskaebuses piisavas ulatuses (määruskaebuse p 21). Teised

tõendid, s.o lapse hinneteleht ja märkused ning e-kirjavahetus, on asjakohased ning need võtab

kohus vastu.

13. Vanemad vaidlevad lapsega suhtlemise korra üle (PKS § 143).

Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb

kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtluskorra

määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis

võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS §

9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid

vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema

astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud

diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et vaidlustatud määruses

kehtestatud suhtlemise kord ei lähtu lapse huvidest, nagu näeb ette PKS § 123. Maakohus on

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui on jätnud arvestamata lapse soovi, mis on välja

selgitatud linnaosavalitsuste lastekaitsetöötajate poolt (tl-d 142 ja pöördel, 148–149).

Lastekaitsetöötajad ei ole seadnud kahtluse alla, et laps, kes on seitsmeaastane, ei ole suuteline

oma arvamust avaldama või et lapse arvamusega ei tohiks lapse enda huvidest lähtudes

arvestada. Laps soovib elada mõlema vanema juures, ühe nädala isaga ja teise nädala emaga.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik I veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et

maakohtu poolt määratud suhtlemise kord ei taga isa ja lapse lähedaste suhete säilimist.

Maakohtu poolt määratud suhtluskord vähendab põhjendamatult isa ja lapse suhtlemise aega.

Praeguses asjas omab tähtsust, et lapsel oli välja kujunenud elukorraldus, kus ta omas

vahelduvat elukohta. Harju Maakohtu 25. septembri 2018. a määrusega leppisid vanemad

kokku suhtlemiskorras, kus laps elas ühe nädala isaga ja teise emaga (tl-d 5–7). Nimetatud kord

kehtis kuni 1. septembrini 2019. a. Ema arvates on uus suhtlemise kord vajalik seetõttu, et laps

hakkas koolis käima. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist sellise erakordse asjaoluga, mis

annaks põhjuse lapse väljakujunenud elukorraldust muuta.

15. Maakohus on leidnud, et lapsel peab olema üks kodu, millega tal on emotsionaalne side,

mistõttu on nädala kaupa elukoha määramine välistatud. Maakohtu selline seisukoht on

põhjendamata ning ei tulene ühestki tuvastatud asjaolust. Sellise järelduseni jõudmiseks tulnuks

maakohtul välja tuua asjaolud, mis tingivad varem kehtinud lapse elukorralduse muutmise.

Asjas esitatud asjaoludel ei ole kolleegium tuvastanud, et nädala kaupa jagatav suhtlemise kord

tekitaks koolis käivale lapsele ebastabiilsema elukorralduse, kui koolinädala sees üks õhtu ja

paaris nädala nädalavahetused. Linnaosavalitsuste arvamustest nähtuvalt on lapsel tugev

7 (7)

kiindumussuhe isaga ning isaga suhtlemise oluline piiramine ei ole lapse huvides. Isa on

selgitanud, et tema elukoht asub lapse kooli läheduses ja laps saab peale kooli minna otse isa

juurde. Isa poolt esitatud uuringud kinnitavad, et vahelduv elukoht ei riku lapse vaimset heaolu.

Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et põhjendamatu on piirata

elektroonilise sidevahendiga lapsega suhtlemine paaris kuupäevadel alates kella 20.00 kuni

21.00. Asjas ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjendust, miks peaks sellisel viisil suhtlemist

piirama. Maakohtu määruses sellekohased põhjendused puuduvad. Nõustuda saab puudutatud

isiku I seisukohaga, et ülemäärased ja ebavajalikud piirangud on peale surutud ning võivad

tekitada lapses pingeid.

Praeguses asjas ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et lapse pinged on väljendunud igapäevases

koolielus ning ta on jaganud oma muret õpetajaga (tl-d 171–172). Sellist lapse muret ei tohiks

vanemad ignoreerida ning süüdistada selles üksnes teise vanema käitumist (ema väide, et selle

põhjustab isa taktika). Kui vanematel on võimalus tagada lapsele vahelduv elukoht, siis

ennekõike tuleks seda eelistada ning alles siis, kui see hakkab oluliselt takistama ja kurnama

lapse igapäeva elu (nt vajalike kooliasjade ja riiete kaasa võtmine jne), tuleks seda muuta.

Selleks, et laps ei peaks koolinädala keskel vanemate kodusid vahetama, on mõistlik määrata

vahetuse päevaks reede.

16. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

17. Maakohus on jätnud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Kolleegium ei näe põhjust maakohtu

kulude jaotust TsMS § 172 lg-tele 1 ja 3 tuginedes muuta. Ka määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt menetlusosaliste

endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172

lg 3 järgi riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

18. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler