2-18-15106/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04. detsembril 2019

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-18-15106

Kohtuasi

xxx hagi Eesti Vabariigi vastu Viru Vangla kaudu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 528,90 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Harju maakond)

lepinguline esindaja adv. Nele Tammemäe

Kostja: Eesti Vabariik Viru Vangla kaudu (registrikood

70008144, asukoht Ülesõidu 1 41536 Jõhvi), volitatud

esindaja xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

13. november 2019

Resolutsioon

Jätta xxx hagi Eesti Vabariigi vastu Viru Vangla kaudu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Hagimenetluse kulud jätta xxx kanda

Jätta Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) menetluskulud

kindlaks määramata ja xxx väljamõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. xxx (edaspidi ka hageja, psühhiaater, töötaja) palus kohtule Eesti Vabariigi (Viru Vangla

kaudu) (edaspidi ka kostja, vangla, tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada hagejaga TLS §

88 lg 1 p 5 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107

lg 2 alusel, mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 4 kuu keskmise neto töötasu

ulatuses 6 499,32 eurot, TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis töölepingu ülesütlemisest ette

teatamata jätmise eest 60 päeva keskmise neto töötasu ulatuses 3 249,66 eurot, alternatiivselt

(st sekundaarse nõudena) mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 6 kuu keskmise

neto töötasu ulatuses 9 748,98 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 9 748,98 eurot alates nõude

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Hagiavalduse asjaolud

2. Pooled sõlmisid 03.09.2013 töölepingu nr 3.-4/73-1 (edaspidi tööleping), mille kohaselt asus

hageja kostja juures tööle 03.09.2013 Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-

psühhiaatrina ja tema peamisteks tööülesanneteks oli kinnipeetavatele isikutele ambulatoorse

psühhiaatrilise eriarstiabi osutamine. 12.09.2018 hommikul kutsuti hageja direktori asetäitja

juurde, kus teatati, et tema suhtes on usaldus kaotatud ning ta peab kirjutama omal soovil

lahkumisavalduse, millest hageja keeldus. Seejärel teatas direktori asetäitja, et hagejaga

lõpetatakse tööleping erakorraliselt päevapealt, hageja kaotas õiguse vanglasse siseneda ning

oma asjadele sai ta järele minna vaid koos saatjaga. Hageja ootas vangla ooteruumis mitu

tundi ülesütlemisavalduse kättesaamist, kuid tema tervislik seisund oli pärast eelkirjeldatud

hingelisi üleelamisi oluliselt halvenenud, mistõttu ta lahkus vangla territooriumilt ning

suundus SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Samal päeval saadeti

hageja elektronposti aadressile töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, milles on

märgitud, et kostja ütleb töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o usalduse

kaotuse tõttu alates 12.09.2018. Ülesütlemisavalduse kohaselt sai kostjale 26.07.2018

teatavaks informatsioon selle kohta, et hageja on 26.01.2018 e-kirjas vastanud

Advokaadibüroo xxx e-kirjale seoses ühe kinnipeetava tervisliku seisundiga, tehes mh

„mitmeid olulisi etteheiteid oma tööandja suhtes“. Ülesütlemisavalduse kohaselt oli tegemist

„tugevalt vangla mainet kahjustavate hinnangutega, mis võisid tekitada kolmandatele

isikutele vale ning eksitava arusaama vangla töökorralduse kohta.“ Täiendavalt on leitud, et

hageja lähtus isiklikust hinnangust, ei tegutsenud tööandja huvides ega lojaalselt ning edastas

tööandja kohta halvustavat ja ebatõepäraseid väiteid.

3. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine, sest alust lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks ei olnud. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, kelle ees on vangla mainet

kahjustatud. E-kiri on adresseeritud vandeadvokaadile, seega ühele isikule, mis ei saa olla

piisav põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töösuhte lõpetamine isiklikult e-

postiaadressilt advokaadile saadetud e-kirja tõttu on põhjendamatu ning ebaseaduslik, olles

käsitletav mh erakordselt raske sõnavabaduse riivena. Hageja on seisukohal, et e-kiri pigem

tõstis vangla mainet kirja adressaadi silmis, kuna sellest nähtub, et vanglas töötas tõeliselt

professionaalne

ning

oma

patsientide

tervendamisele

orienteeritud

psühhiaater.

Ülesütlemisavalduses on ka ette heidetud, et hageja ei informeerinud kostjat temale saadetud

kirjast ega sellele vastuse koostamisest. Töölepingust ega ühestki õigusaktist ei tulene hageja

kohustust teavitada kostjat isiklikule e-posti aadressile saadetud kirjast ja sellele vastamisest,

kusjuures pöördumise sisuks oli patsiendi tervislik seisund ning patsiendi ja tema esindaja

informeerimine kuulub tervishoiuteenuse osutaja ülesannete hulka.

4. Ülesütlemisavalduses esitatud väited, et hagejal on olnud varasemalt tööalaseid eksimusi, on

ebaõiged, sest hagejale ei ole kogu 5 aaastase töötamise perioodil esitatud ühtki tööalast

pretensiooni tööandja ega patsientide poolt. Tööandja ei ole töötajat enne töölepingu

ülesütlemist hoiatanud. Tõendamist ei leidnud väidetava rikkumise eriline raskus ja olulisus,

mis tooks kaasa töölepingu ilma hoiatamiseta lõpetamise vajaduse. Töölepingut ei öeldud

üles mõistliku aja jooksul, kuna hagejale heidetakse ette kaheksa kuud varem (26.01.2018)

aset leidnud e-kirja saatmist. Ülesütlemisavalduse kohaselt sai kostja e-kirjast teadlikuks

väidetavalt 26.07.2018, seega kaks kuud varem. Eesti kohtupraktika on käsitlenud

mõistlikuna ühe kuu pikkust perioodi alates rikkumisest teadasaamisest kuni ülesütlemiseni.

5. Hageja on seisukohal, et tal on alust nõuda kostjalt suuremas määras hüvitist kui on ette

nähtud TLS § 109 lg-s 2 ja hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et hageja on vanglas

töötanud üle viie aasta, tema töö suhtes ei olnud pretensioone, kostja ei andnud hagejale

mõista, et tal on tahe öelda tööleping üles, tööleping lõpetati päevapealt ning temalt võeti ära

õigus vangla territooriumile siseneda ning seal liikuda vaid koos saatjaga. Kostja käitumine,

töölepingu ülesütlemise ootamatus ja hagejale osakssaanud ebaõiglus tekitasid hagejale ka

tervisehäired. Hageja esitas koos põhinõudega ka viivisenõude.

6. Hagiavalduse täienduses nõuab hageja hüvitist nii TLS § 109 lg 1 kui ka TLS § 100 lg 5

alusel, kuna TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetav hüvitis ei kata hüvitist etteteatamistähtaja

mittejärgimise eest. Kui kohus ei saa välja mõista hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel, palub

hageja alternatiivselt suurendada TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistatavat hüvitist ning mõista

hageja kasuks välja hüvitis 6 kuu keskmise neto töötasu ulatuses 9 748,98 eurot, arvestades

asjaolu, et kostja oleks pidanud hagejale lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 60

kalendripäeva tulenevalt TLS §-st 97 lg 2 p 3. Pärast töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist

oli hagejal väga raske majanduslikult toime tulla, septembrist kuni novembrini 2018.a töötas

hageja vaid 0,5 koormusega ning oluliselt väiksema töötasuga, kuivõrd uuel tööandjal Adeli

Eesti OÜ-l ei olnud talle rohkem tööd pakkuda ning tunnitasu suuruseks oli vaid 12 eurot

(kostja juures oli hageja tunnitasu 18 eurot (neto)). Alles detsembris 2018.a. leidis hageja

täiendava töökoha ning asus paralleelselt töötama ka AS-is Medicum Tervishoiuteenused.

7. Hageja ei nõustu kostja kohtumenetluses esitatud vastuväidetega ülesütlemise põhjuste s.o

kinnipeetava terviseandmete lekkimise kohta, kuna gmail.com meiliaadressi kasutamine on

sama turvaline kui just.ee serveris; kinnipeetava nimi, isikukood ja terviseandmed olid

avalikku käsitlemist leidnud kahes kohtuasjas ning hageja esitas kinnipeetava kinnituse selle

kohta, et kui kirjavahetus peaks lekkima, siis ei ole tal kostja vastu pretensioone. Hageja ei

ole kostjat meditsiiniosakonnas esinevatest probleemidest teadmatusse jätnud, vaid on 2017.a

detsembris palunud vangla sisekontrollilt abi vangla meditsiiniosakonnas esinevate

probleemide lahendamisel, rääkinud probleemidest meditsiiniosakonna juhatajaga ning

sellest, et hageja poolt meditsiinilise abi osutamine on raskendatud, kuid probleemid jäid

vangla juhtkonna ja/või vahetu juhi poolt lahendamata. Kostja viide ametijuhendi punkti 16

väidetavale rikkumisele ei ole samuti põhjendatud.

8. Kostja pidi vaidlusalusest e-kirjast teada saama 25.06.2018, mil kostja on e-toimiku

vahendusel vastu võtnud sama kinnipeetava kaebuse koos lisadega haldusasjas nr 3-18-487

(kinnine menetlus), mille lisa nr 10 oli hageja 26.01.2018 e-kiri. Seega on kostja rikkunud

TLS §-s 88 lg-t 4, öeldes töölepingu üles peaaegu kolm kuud pärast ülesütlemise aluseks

olnud asjaolust teada saamist.

Kostja vastuväited

9. Kostja nõustus hageja faktiväidetega poolte vahel sõlmitud töölepingu kohta. Kostja vaidles

hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja vastuse kohaselt sai talle 26.07.2018

teatavaks, et hageja isiklikule meiliaadressile laekus 24.01.2018 ühe Viru Vangla

kinnipeetava advokaadi päring, mis puudutas kinnipeetava seisundit ja millele hageja

26.01.2018 vastas. Päringule vastamisel kasutas hageja oma isiklikku meilikontot, ei

informeerinud vanglat esitatud päringust ega sellele antud vastusest. Samuti ei

kooskõlastanud ta vastuskirja meditsiiniosakonna juhatajaga, millega rikkus ametijuhendist

tulenevaid kohustusi. Kinnipeetav on vangla meditsiiniosakonna patsient, mitte hageja

erapatsient ja tervishoiuteenuse osutamisel peab hageja alluma vangla üldisele korrale.

Vanglat juhib direktor, kes vastutab vangla struktuurüksuste, k.a meditsiiniosakonna,

häireteta töö eest. Direktor on 06.06.2018 käskkirja nr 1-1/67 punktides 17.1 ja 17.2

volitanud meditsiiniosakonna juhatajat läbi vaatama ja allkirjastama tervishoiuteenuse

osutamist puudutavaid taotlusi, selgitustaotlusi, teabenõudeid, märgukirju jm. Lisaks sätestas

ka hageja ametijuhend kohustuse kooskõlastada vastuskirju meditsiiniosakonna juhatajaga.

Hagejal ei olnud õigust saata välja vastust ilma meditsiiniosakonna juhataja kooskõlastuseta

ja oma allkirjaga.

10. Hageja rikkus ka töölepingu punkti 5.1.7, mille kohaselt töötaja kohustub täitma kõiki

andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju. Tervishoiuteenuse osutajal on

kohustus kaitsta patsientide andmeid, eelkõige delikaatseid terviseandmeid ravi kohta.

Vangla meditsiiniosakonna tervishoiutöötajatele on tööasjade ajamiseks tagatud e-posti

aadress, mis on Justiitsministeeriumi infotehnoloogia infoturbe keskkonnas ning tööasjad

edastatakse üksnes nende kanalite kaudu. Töö asjus isikliku meilikonto kasutamine on

keelatud, kuna see ohustab vangla julgeolekut. Edastades kinnipeetava kohta käivaid

andmeid oma isikliku meilikonto kaudu ja krüpteerimata, seadis hageja ohtu kinnipeetava

konfidentsiaalsed andmed. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei täitnud oma

tööülesandeid korrektselt ning tööandja kaotas ebaõige tegevuse tõttu tema vastu usalduse,

mitte kriitika tõttu. Kui töötajal tekivad arusaamatused tööülesannete täitmisel või

asutusesisese töökorralduse kohta, sh kahtlused töö takistamisel, siis on tööandjal õigustatud

ootus, et võimalikest probleemidest teavitab töötaja esmalt tööandjat (TLS § 16 lg 2 p 7).

Hageja töölepingu punkti 5.1.5 kohaselt kohustub töötaja tegema kõik endast sõltuva, et

teistel ametnikel ja töötajatel oleks võimalik täita nende tööülesandeid ning ametijuhend nägi

ette pidevat koostööd üksuse spetsialistidega ja meditsiiniosakonna erialaspetsialistidega.

Seega pidi hageja tekkinud probleeme lahendama koostöös oma kolleegidega või pöörduma

abi saamiseks oma vahetu juhi või vangla juhtkonna poole, mitte jätma vanglat

teadmatusesse.

11. Kostja on seisukohal, et kinnipeetava ravijuhtumit oleks olnud võimalik lahendada vangla

siseselt, kui hageja oleks täitnud oma otseseid töökohustusi kui ka tervishoiutöötajalt

tavapäraselt oodatavaid ülesandeid. Novembris 2017 pöördus sama kinnipeetav vangla poole

selgitustaotlusega, kus juhtis tähelepanu, et psühhiaatri väidete kohaselt peaks ta paiknema

meditsiiniosakonnas kuni 31.10.2017 aga 20.10.2017 paigutati ta eluosakonda. Viru Vangla

selgitas välja, et kinnipeetava ümberpaigutamine meditsiiniosakonnast eluosakonda oli

meditsiiniosakonna juhataja poolt kooskõlastatud ja teadaolevalt konsulteeriti sellest ka

hagejaga. Eelnevale tuginedes andis vangla kinnipeetavale selgitusi, mis ei ühti hageja

26.01.2018 väljastatud e-kirja sisuga. Seega tuli vanglalt sama sündmuse kohta kaks erinevat

seisukohta, mis ei näita vanglat heast küljest ja kahjustas mainet, kuna kinnipeetavale ja tema

esindajale jäi arusaamatuks, mis tegelikult toimus. Arvestades, et kinnipeetava esindaja

kasutas kogutud materjale kohtule esitamiseks, kahjustab selline tegevus vangla mainet ka

kohtu ees. Eelnev on tingitud sellest, et hageja õigel ajal ei teavitanud tööandjat võimalikest

probleemidest ega püüdnud neid koostöös kolleegide ja juhtidega lahendada, mistõttu saab

väita, et töötaja ei tegutsenud tööülesannete täitmisel tööandja huvides ja tööandjale

lojaalselt.

12. Vanglateenistuse jaoks on oluline, et teenistuja on usaldusväärne, käitub vastavalt töötajale

seatud üldtunnustatud normidele, peab kinni töölepingu seadusest ja temaga sõlmitud

töölepingust. Tuvastatud rikkumise valguses ei saanud olla kindel, et hageja edaspidi oma

teenistusülesandeid täites suudaks õiguslikult korrektselt käituda. Hageja lõi oma

käitumisega ebakindluse, mille tõttu ei saa teda võrreldes varasemaga täiel määral usaldada,

eeldada töösuhte jätkamist ega oodata hea usu põhimõtte järgi tööandjalt eelnevat hoiatamist.

14.08.2018 toimus vestlus, kus osalesid hageja, direktori asetäitja ja järelevalveosakonna

juhataja direktori ülesannetes ja mille sisuks oli hageja isiklikult meilikontolt saadetud kiri.

Vestlusel hageja möönis, et ta ei tohtinud oma isiklikult meilikontolt saata tööalast infot ja

põhjendas oma käitumist sellega, et ta oli endast väljas ja tegi seda kõike emotsioonide

pinnalt. Vangla tõi lõppsõnana välja, et kuuldu põhjal ei tekkinud veendumust, et hageja on

valmis töötama asutuses kokkulepitud reeglite järgi ning lähiajal antakse teada, kuidas vangla

asjaga edasi liigub. Eeltooduga anti hagejale mõista, et tema töösuhe vanglaga võib lõppeda.

13. Kostja leiab, et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on esitatud mõistliku aja

jooksul. Hageja töötas osalise koormusega käies tööl 2-3 korda nädalas ja ajavahemikul

17.07.2018-30.07.2018 oli ta puhkusel, mistõttu ei saanud vangla koheselt tegeleda asjaolude

väljaselgitamisega. 14.08.2018 toimus hagejaga vestlus, kus käsitleti põhjalikult hageja

käitumist. Hageja vahetu juht on varem korduvalt temaga vestelnud erinevatest tööalastest

probleemidest ja selgitanud vanglas kehtivat töökorraldust ning vanglas sees ja väljaspool

töötava arsti töö eripärasid. Hageja eksitab kohut väites, et pidi ooteruumis ootama mitu

tundi direktori asetäitja juurde kutsumist ja töölepingu erakorralise ülesütlemise teatist ning

sellisest ebaõiglusest tekkisid tal tervisehäired. Hageja sisenes vangla territooriumile

12.09.2018 kell 8.57, hiljem toimus vestlus, mille järel võeti seoses kavandatava töölepingu

ülesütlemisega u kell 10 hagejalt ära õigus üksinda liikuda vangla territooriumil. Hageja viis

oma isiklikud asjad meditsiiniosakonna teenistujate abi kasutades territooriumilt välja kell

10.31-11.32, kell 11.32-12.32 viibis ta meditsiiniosakonnas asuvas puhkeruumis, kus käisid

ka kolleegid. Kell 12.32 läks hageja koos kolleegidega vangla personalisööklasse lõunat

sööma. Hageja lahkus ilma töölepingu ülesütlemise dokumente kätte saamata ja kostja

nõusolekuta vanglast umbes kell 13.05. Hagejaga vahetult suhelnud isikute sõnul oli ta

väliselt vaoshoitud, rahulik. Vangla ei hoidnud hagejat kuskil ooteruumis, vaid ta liikus ringi,

suhtles oma kolleegidega ja jõudis rahulikult vangla personalisööklas lõunat süüa. Seega ei

ole usutavad hageja väited väidetavast tervise halvenemisest ülesütlemise teatist oodates.

14. Kostja on seisukohal, et TLS § 100 lg 5 hüvitise nõue ei ole asjakohane, kuna ei käsitle

juhtumeid, mil tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus. Ülesütlemise tühisuse vaidluse

korral katab TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetav võimalik hüvitis kõik nõuded, millele

viitab ka TLS § 109 lg 3. TLS § 109 lg 1 alusel taotletud hüvitise suurus on ülemäärane.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu

teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on

seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

16. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 03.09.2013 sõlmisid nad töölepingu nr 3.-4/73-1, mille

kohaselt asus hageja kostja juures tööle 03.09.2013 Viru Vangla meditsiiniosakonna

spetsialist-psühhiaatrina; et töötaja tööülesanded olid kindlaksmääratud töölepingus ja selle

lisaks olevas töötaja ametijuhendis; et hageja on ametijuhendiga tutvunud; et kostja ütles

töölepingu ülesütlemisavaldusega erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o usalduse

kaotuse tõttu alates 12.09.2018; et hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud ega keskmise

palga suuruses.

17. Pooltel on vaidlus selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning

kas ja kui suures ulatuses tuleks hagejale välja mõista hüvitis töölepingu ülesütlemise

tühisuse korral.

18. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega (tl 9-10) on tõendatud, et 12.09.2018 hageja

elektronposti aadressile saadetud avalduse järgi ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu

erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o usalduse kaotuse tõttu alates 12.09.2018.

Avalduse põhjenduste kohaselt sai kostjale 26.07.2018 teatavaks, et hageja vastas 26.01.2018

oma isiklikult e-posti aadressilt Advokaadibüroo xxx advokaadi e-kirjas tema isiklikule e-

posti aadressile saadetud päringule seoses kinnipeetava tervisliku seisundiga; et advokaadi

päringust ning sellele vastuse koostamisest hageja vanglat ei informeerinud; et vangla ei

olnud teadlik asjaolust, et hageja esitas kinnipeetava kohta delikaatseid terviseandmeid; et

kolmandatele isikutele esitati vangla töökorralduse kohta väiteid, mis põhinesid üksnes

hageja hinnangutel; et pöördumise vastuses välja toodud pretensioonide esinemise korral

oleks hageja pidanud TLS § 16 lg 2 p 7 tulenevalt pöörduma tööandja poole, et selgitada

välja asjaolud ja lahendada tekkinud olukord. Ülesütlemisavalduse kohaselt on

vanglateenistuse jaoks oluline, et teenistuja on usaldusväärne, käitub vastavalt töötajale

seatud üldtunnustatud normidele, peab kinni TLS-ist ja temaga sõlmitud töölepingust ning

töötaja peab hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda töötajana või kahjustaks

ametiasutuse mainet, kuid antud juhul oli tegemist tugevalt vangla mainet kahjustavate

hinnangutega, mis võisid tekitada kolmandatele isikutele vale ning eksitava arusaama vangla

töökorralduse kohta; et hageja lähtus isiklikust hinnangust ega tegutsenud tööandja huvides

ja lojaalselt ning edastas tööandja kohta halvustavaid ja ebatõepäraseid väiteid. Veel on

ülesütlemisavalduses märgitud, et hagejal on olnud tööalaseid eksimusi ka varasemalt, mille

osas ei ole koostatud tööandja poolt kirjalikke hoiatusi, kuid hagejaga on eksimuste tõttu

korduvalt viidud läbi vestlusi ning, et hageja on Viru Vanglas tööl olnud alates 2013. aastast

ja teadlik töötajale seatud kohustustest. Kostja on selgitanud ülesütlemisavalduses, et antud

juhtum põhjustas olukorra, kus vanglal tekkis hageja suhtes usalduse kaotus, leitakse, et

töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamis tähtajata on TLS § 97 lg 3 alusel

põhjendatud ning mõistlik tähtaeg töölepingu lõpetamiseks tähendab esimest võimalust.

19. 03.09.2013 hagejaga sõlmitud töölepinguga (tl 6-7) on tõendatud, et töölepingu p 1.5.

kohaselt oli töötaja peamisteks tööülesanneteks kinnipeetavatele isikutele ambulatoorse

psühhiaatrilise eriarstiabi osutamine, st arstlik läbivaatus, haiguste diagnoosimine ja haigete

ravimine, tervishoiuteenuste osutamist tõendavate ja kinnipeetavaid ning vahistatuid

puudutavate dokumentide vormistamine, haiguslugude täitmine, kinnipeetava isiku

lahkumisel teise vanglasse ravisoovituste edastamine, individuaalne tervisekasvatus,

meditsiiniline nõustamine.

20. Töölepingu punkti 5.1. alapunktidest tulenevalt olid töötaja kohustusteks tegutseda

tööülesannete täitmisel tööandja huvides ning talle lojaalselt, tegema kõik endast sõltuva, et

teistel ametnikel ja töötajatel oleks võimalik täita nende tööülesandeid, täitma kõiki andmete

turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju, hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste

töötajate, ametnike või kolmandate isikute elu, tervist, vara, au või väärikust ning tööandja

mainet.

21. Töölepingu punkti 8.1 järgi tulenesid poolte kohustused veel seadustest (sealhulgas avaliku

teenistuse seadusest selle töötajatele kohaldatavas osas), määrustest, ametijuhendist, tööandja

kehtestatud töökorralduse reeglitest ning muudest reeglitest ja eeskirjadest. Kõik tööandja

poolt määratavad muud tingimused tehakse töötajale teatavaks allkirja vastu või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis e-posti teel, dokumendihaldussüsteemis või tööandja

siseveebis. Pooled on kokku leppinud, et töötajal on kohustus nendega tutvuda ning oma

tegevuses nendest lähtuda.

22. Lisaks töölepingus sätestatule olid töötaja tööülesanded kindlaks määratud ametijuhendis,

mis oli töölepingu lisaks (tl 20-21). Ametijuhendiga on tõendatud, et töötaja ülesandeks oli

muuhulgas pidev koostöö üksuse spetsialistidega ja meditsiiniosakonna erialaspetsialistidega

(ametijuhendi punkt 8) ja kinnipeetavate pöördumistele vastuskirjade koostamine koostöös

meditsiiniosakonna referendiga ning vastuskirjade kooskõlastamine meditsiiniosakonna

juhatajaga (ametijuhendi punkt 16).

23. Direktori 16.03.2017 käskkirjaga nr 1-/36 (tl 125-127) punktis 15 on sätestatud, et

meditsiiniosakonna juhataja on volitatud läbi vaatama ja allkirjastama tervishoiuteenuse

osutamist puudutavat kirjavahetust, taotlusi, teabenõudeid, märgukirju jne.

24. Justiitsministri 13.06.2006 määrusega nr 20 kinnitatud „Viru Vangla moodustamine ja

põhimäärus“ ja Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 „asjaajamiskorra ühtsed

alused“ alusel Viru Vangla direktori 28.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/172 (tl 60) kinnitatud

Viru Vangla asjaajamiskorraga (tl 61-93) on tõendatud, et käskkirja punktides 1.4.5 - 1.4.7

sätestati, et igale teenistujale on tööalastel eesmärkidel suhtlemiseks omistatud elektronposti

aadress domeeniga just.ee kujul eesnimi.perekonnanimi@just.ee, et tulenevalt sisust võivad

nimetatud aadressile/aadressilt vahetatavad dokumendid kuuluda registreerimisele ning, et

delikaatseid isikuandmeid sisaldavad sõnumid edastatakse elektroonselt ainult krüpteeritud

kujul. Asjaajamiskorra punkti 4.1.3 kohaselt oli igal vangla elektronposti aadressi kasutajal

elektronposti aadressilt edastatavate või aadressile laekuvate dokumentide registreerimise

kohustus. Tulenevalt töölepingu punktist 8.1 oli Viru Vangla asjaajamiskord hagejale

täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudub, et asjaajamiskord oli jooksvalt avaldatud vangla

siseveebis.

25. Hagejale ei tulenenud töölepingust, ametijuhendist ega muudest tema tööd reguleerivatest

õigusaktidest õigust kasutada tööalastel eesmärkidel oma isiklikku elektronposti aadressi,

millelt 26.01.2018 e-kiri Advokaadibüroo xxx advokaadile oli saadetud. E-kirjaga (tl 10

pöördel-11) on tõendatud, et e-kirja sisust tulenevalt oli tegemist tööalase, mitte hageja

erakirjaga. Järelikult rikkus hageja ametijuhendi punkte 1.4.5-1.4.7. Vaidlus puudub, et

hageja tema isiklikule e-posti aadressile saadetud advokaadi päringust kinnipeetava tervisliku

seisundi kohta ega oma 26.01.2018 e-kirjas saadetud vastusest sellele vanglat ei

informeerinud ega kirjavahetust vastavalt käskkirja punktile 4.1.3 ei registreerinud. Samuti ei

kooskõlastanud ta vastuskirja meditsiiniosakonna juhatajaga, millega rikkus ametijuhendi

punktist 16 tulenevat kohustust. Kinnipeetava advokaadile saadetud e-kirjas märgib hageja

muuhulgas, et ta oli stressis ja solvunud tööandja peale, kuna teda ei kaasatud kinnipeetava

haigusjuhtumi läbiviimise protsessi, mistõttu saab kohus järeldada, et hagejal oli tahtlus e-

kirja saates jätta tööandja advokaadi päringust, vastuskirja saatmisest ja vastuse sisust

teavitamata. Tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud samuti, et hageja möönis nende vestlusel,

et oli e-kirja saates emotsionaalne, tal oli kinnipeetavast kahju ning ta tahtis tööandjat

mõjutada otsuseid muutma.

26. VÕS § 768 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel

osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või

tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi

kohta, samuti hoolitsema selle eest, et käesoleva seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides

sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel

patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.

27. E-kirjaga on tõendatud, et hageja ei väljastanud vastavalt asjaajamiskorra punktile 1.4.7

vangla kinnipeetava kohta oma isiklikult e-posti aadressilt esitatud delikaatseid isikuandmeid

krüpteeritud kujul. Järelikult jättis hageja Viru Vangla direktori 28.08.2014 käskkirjaga nr 1-

1/172 kinnitatud Viru Vangla asjaajamiskorra punktides 4.1.3 ja 1.4.7 sätestatud kohustused

täitmata. Ühtlasi rikkus hageja töölepingu punkti 5.1.7, mille kohaselt töötaja kohustub

täitma kõiki andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju ning VÕS § 768 lg-s 1

sätestatut. Hagejale ei tulenenud töölepingust, ametijuhendist ega muudest tema tööd

reguleerivatest õigusaktidest õigust väljastada 26.01.2018 vastust oma allkirjaga ilma

meditsiiniosakonna

juhataja

kooskõlastuseta.

Kuivõrd

hageja

on

25.06.2019

menetlusdokumendi punktis 14 esile toonud, et tal puudus enne 26.01.2018 igasugune

kokkupuude e-kirja adressaadiks olnud advokaadiga, siis edastas ta kinnipeetava delikaatsed

isikuandmed eelnevalt kontrollimata, kas tegemist on ikka kinnipeetava esindajaga, rikkudes

sellega VÕS § 768 lg-s 1 sätestatut kohustust hoida saladuses tervishoiuteenuse osutamisel

või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi

kohta ning hoolitseda, et need ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele. Eelnevate tõenditega

on tõendatud ka kostja väide, et vangla pidas töö asjus isikliku meilikonto kasutamist vangla

julgeolekut ohustavaks, mistõttu see oli keelatud.

28. Kinnipeetava kohtule esitatud kinnitus (tl 55) selle kohta, et ta tagasiulatuvalt annab oma

advokaadile nõusoleku esitada järelepärimisi ning saada püsivalt informatsiooni tema

terviseandmete kohta on allkirjastatud alles 06.06.2019, seega kohtumenetluse käigus.

Hageja ei saanud advokaadi päringule vastamise ajal kinnipeetava eelnimetatud kinnituse

sisust teadlik olla ega sellega ka arvestada, sest sellesisulist kinnitust advokaadi e-kirja teel

saadetud päring hagejale ei sisalda. Kohus ei pea hageja väidet, et tema isiklikult e-posti

aadressilt saadetud kirja sisu oli sama hästi kaitstud, kui just.ee meiliserverilt xxx vastusega

advokaadi päringule (tl 57) tõendatuks, kuivõrd see käsitleb küll üldiselt Google kasutatavate

turvalahenduste kirjeldust, kuid selles puudub võrdlus just.ee meiliserveri turvalisusega ning

konkreetset hageja gmail.com kontot ja krüpteerimata e-kirja sisu turvalisust puudutav

käsitlus.

29. Hageja e-kirjas toodud põhjused, et psühhiaatrilise abi andmine antud kinnipeetavast

patsiendile oli raskendatud ja kohtuistungil antud seletused selle kohta, et ta pidi kiiresti

sekkuma, sest kinnipeetav oli suitsiidne, on ümber lükatud tunnistaja xxx ütlustega (tl 131-

132) selle kohta, et hageja raviotsuseid kahtluse alla ei seatud, kuid hagejal tuli arvestada

vangla töökorraldustega, mida hageja alati ei järginud ning kinnipeetava raviloo (tl 27) ja

avaldusega (tl 115), millest nähtuvalt ei olnud kinnipeetav suitsiidne.

30. Vaidlus puudub, et kinnipeetava ja kostja vahel toimusid vaidlused halduskohtus

kinnipeetava käitumisest tingitud rikkumiste osas. Tõendiga (tl 28), vastustega märgukirjale

(tl 29, 116) ja pöördumistele (tl 30, 110, 118) ning tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et

kostja suhtles oma teenistujate kaudu kinnipeetava ja tema esindajaga kinnipeetava tervise,

ravi ja erinevatesse kambritesse paigutamise üle 2017.aasta lõpus ja 2018.aasta alguses ning

vangla juhtkond arutas hagejaga kinnipeetava raviotsuseid, mistõttu oli hageja otsesuhtlus

kinnipeetava esindajaga vangla teiste teenistujate tööd segav ja ka vangla mainet kahjustav,

kuivõrd kinnipeetava esindajale saadetud teave ei olnud kooskõlas.

31. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles

öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel

töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu ei eelda töötaja eelnevat hoiatamist.

32. Kohus on seisukohal, et eelpool käsitletud tõenditega on põhjendatud ja tõendatud kostja

ülesütlemisavalduses ja vastuses hagile esile toodu, et töötaja käitumine kogumis põhjustas

kostjas usalduse kaotuse tema suhtes, et tuvastatud rikkumise valguses ei saanud kostja olla

kindel, et hageja edaspidi oma teenistusülesandeid täites suudaks õiguslikult korrektselt

käituda ning, et hageja lõi oma käitumisega ebakindluse, mille tõttu ei saa teda võrreldes

varasemaga täiel määral usaldada, eeldada töösuhte jätkamist ega oodata hea usu põhimõtte

järgi tööandjalt eelnevat hoiatamist. Kohus leiab, et hageja tegu kogumis oli käsitletav

töökohustuse olulise rikkumisena, mille puhul ei olnud TLS § 88 lg 3 teisest lausest

tulenevalt eelnev hoiatamine vajalik. Ülesütlemisavalduses on esile toodud ja tunnistaja xxx

ütlustega tõendatud, et kostja oli hagejaga varasemalt tööalastest eksimustest korduvalt

vestelnud. Viru Vangla 23.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/40 kinnitatud töökorralduse reeglite (tl

94-105) punktist 13.4 tuleneb, et teenistuskohustuse rikkumine on oluline, kui see toob

endaga kaasa usalduse kaotuse teenistuja vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib

arvata,

et

teenistuja

ei

suuda

ka

edaspidi

tagada

teenistuskohustuse

täitmist.

Teenistuskohustuse oluliseks rikkumiseks on punkti 13.4.4 järgi ka tegu, mis segab teisi

teenistujaid nende teenistuskohustuste täitmisel. Poolte vahel sõlmitud töölepingus on

muuhulgas punktis 5.1.11 kokkulepitud, et töödistsipliini rikkumine võib kaasa tuua

töölepingu lõpetamise ilma eelneva hoiatuseta, mistõttu pidi hageja eelnevate sätetega

arvestama.

33. Kohus võttes arvesse eelpool toodut on ka seisukohal, et hageja poolset teenistuskohustuste

rikkumist ei saa õigustada hageja ja vangla vahel tekkinud lahkarvamustega kinnipeetavate

ravi üle ega hageja tehtud meditsiiniliste otsuste tühistamisega kostja poolt ilma hageja

osavõtuta, sest selliste olukordade lahendamiseks oli hagejal võimalik pöörduda vangla

direktori või Justiitsministeeriumi kui kostja üle järelevalve teostaja poole. Seejuures ei ole

asjakohane ega tõendatud hageja väide, et Justiitsministeeriumi poole probleemidega

pöördumine oli keelatud.

34. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu

ning § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 3 järgi võib

tööandja töölepingu TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega

järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda

lepingu

jätkamist

kokkulepitud

tähtaja

või

etteteatamistähtaja

lõppemiseni.

Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt öeldi leping hagejaga üles ilma ette teatamiseta. Tunnistaja

Anu Möldri ütlustega on tõendatud, et etteteatamistähtaega ei saanud hagejaga töölepingu

ülesütlemisel järgida, kuivõrd oli oht, et kinnipeetavad manipuleerivad temaga ja nende

palved võivad tulla raviotsustena. Kohus võttes arvesse hagejaga töölepingu erakorraliselt

ülesütlemise asjaolusid ja kostja argumente, peab töölepingu ülesütlemist ilma ette

teatamistähtaega järgimata põhjendatuks ja tõendatuks.

35. TLS § 88 lg 4 näeb ette, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

36. Kohus on seisukohal, et hagejaga töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul.

Töölepingust ja ametijuhendist nähtuvalt ei ole vangla juristil ega meditsiiniosakonna

psühhiaatril alluvussuhet ega mingit tööalast puutumust, mistõttu ei saa lugeda tööandjat

hageja rikkumisest teadlikuks xxx poolt 25.06.2018 teises kohtuasjas e-toimikus dokumendi

vastuvõtmisega (tl 30 pöördel). Kostja on väitnud, et tööandja sai hageja rikkumisest teada

26.07.2018, mil vangla juristil xxx tõusetus kohtuasjas 3-18-487/1 vastust koostades hageja

kirja osas küsimus ning vastav info edastati vangla juhtkonnale. Antud väide on tõendatud

vaidlusaluse kirjavahetuse xxx edastamisega hageja poolt 26.07.2018 (tl 111).

37. Seega saab mõistlikku aega töölepingu ülesütlemiseks hakata arvestama alates 26.07.2018,

kui e-kirja saatmisest sai teada hageja juht. Kostja on põhjendanud, et hageja ei viibinud

töögraafiku järgi vanglas igal tööpäeval, vaid 2-3 päeva nädalas, mistõttu ei olnud võimalik

temaga igal tööpäeval vahetult suhelda, et hageja viibis 26.072018 puhkusel ja naasis

puhkuselt tööle augustis ning, et kahekümne kahest augusti tööpäevast viibis hageja vanglas

kohapeal kolmeteistkümnel päeval, septembris kuni töölepingu ülesütlemiseni (12.09.2018

kaasa arvatud) viibis hageja vanglas viiel tööpäeval. Selliselt arvestas kostja, et ta ütles

hageja töölepingu üles hageja kaheksateistkümnendal tööpäeval.

38. Kohus on seisukohal, et TLS § 88 lg-s 4 kirjeldatud mõistliku aja puhul saab võtta arvesse

töösuhte olemust ja asjaolu, kas töötaja viibib töö tegemise kohas igal tööpäeval või mitte

ning rikkumisest teada saamise ja töölepingu ülesütlemise vahelisel ajal töötaja puhkusel

viibimist. Samuti on asjas tõendatud, et hagejaga ei lõpetatud töölepingut üksnes e-kirja

alusel, vaid sellele eelnevalt viis vangla juhtkond temaga läbi vestluse, mille tulemusena

jõudis kostja veendumusele, et hagejaga tuleb tööleping erakorraliselt ülesöelda. Järelikult oli

rikkumisest teadasaamisest kuni töölepingu ülesütlemiseni kulunud aeg asjaolusid arvestades

TLS § 88 lg 4 tähenduses mõistlik.

39. Hageja ei ole esile toonud, miks oleks temaga töölepingu lõpetamine lühema aja vältel olnud

tema suhtes soodsam või mõistlikum arvestades, et tööleping lõpetati etteteatamiseta ning

hageja on väitnud, et tal ei õnnestunud koheselt leida uut töökohta. Kohus on seisukohal, et

hageja pöördumine 12.09.2018 SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna

poole, ei anna alust töölepingu etteteatamiseta ülesütlemise osas tehtud järeldusi ümber

lükata. Patsiendikaardiga nr R671274 (tl 7 pöördel – 8) on tõendatud, et hageja viibis haiglas

12.09.2018 ajavahemikul kell 13.03 – 14.21, kus tal diagnoositi rahutus ja ärevus, mistõttu

määrati ravimina rahusti, kuid põhihaigusena diagnoositi ka kaelavalu ja sellega seoses

määrati ravimid. Hageja on väitnud, et kostja käitus temaga töölepingu lõpetamise päeval

alandavalt ja mõnitavalt, kuid oma väiteid ta tõendanud ei ole.

40. Järelikult oli kostjal alus hagejaga lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5

alusel ilma TLS § 87 ja § 97 lg 1 ja 2 p 3 sätestatud etteteatamise tähtajata, töölepingu

ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul, töölepingu ülesütlemine ei ole tühine ning

tööleping on lõppenud ülesütlemisega. Seega puudub alus TLS § 109 lg 1 või § 100 lg 5

alusel hüvitise ning hüvitiselt kõrvalnõudena viivise väljamõistmiseks, mistõttu tuleb hagi

jätta tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

41. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

kannab menetluskulud hageja.

42. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kostja on kohtule teatanud, et tal menetluskulud puuduvad,

mistõttu jäävad need kindlaksmääramata ja vastaspoolelt väljamõistmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik