2-19-10636/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2019, Narva Tsiviilasja number 2-19-10636 Tsiviilasi X X hagi X X vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X X (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: X X (isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht XXX) Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

22.08.2019 ja 10.09.2019 kohtuistungil; kostja ärakuulamine 24.09.2019 kohtuistungit pidamata

1. Lahutada X X (isikukood XXX) ja X X (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud 20. juulil 2016 Ida-Viru Maavalitsuses.

2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud X X esitas Viru Maakohtule 16.07.2019 X X vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu.

Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 20.07.2016 Ida-Viru Maavalitsuses. Hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, pooled ei ela koos alates oktoobrist 2018. Hagiavaldusest nähtub ka, et kostja asukoht on hagejale teadmata. Kohtuistungitel jäi hageja oma nõude juurde. Kuivõrd kostjale dokumente kätte toimetada ei õnnestunud ning 22.08.2019 ja 10.09.2019 istungitele kostja ei ilmunud, kohustas kohus hagejat teatama kohtule andmed kostja võimaliku viimiskoha kohta. Hageja teatas 20.09.2019 kohtule, et kostja viibib ravil XXX.

Kohus helistas sihtasutuse telefoninumbrile ning vestles kostjaga telefoni teel. Kostja teatas kohtule, et viibib sihtasutuses alkoholi võõrutusravil juba üle kahe kuu, kokku tuleb sihtasutuses ravil olla aasta. Kostja ei ole hagejat pea aasta näinud ega temaga suhelnud. Kodust lahkumise põhjuseks peab kostja enda alkoholisõltuvust. Kostja ei soovi abielu lahutamist, soovib leppimisaega. Kostja leiab, et pärast ravi saamist, on tal võimlik hagejaga suhteid parandada ning kooselu taastada. Praegusel ajal puudub aga kostjal võimalus sihtasutusest lahkuda ning kohtuistungile ilmuda.

Kohus andis pooltele leppimiseks aega kuni 02.12.2019. Kohus selgitas ka, et kui hageja ei võta hagi tagasi kuni 02.12.2019, teeb kohus käesolevas tsiviilasjas lahendi 04.12.2019.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud ära hageja kohtuistungil ja kostja telefoni teel ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 20.07.2016 Ida-Viru Maavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungitel jäi hageja oma nõude juurde.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kostja avaldas ärakuulamisel, et poolte abielulisi suhteid on võimalik taastada, soovis leppimisaega.

Kohus määras pooltele leppimiseks aega kuni 02.12.2019. Kuivõrd hageja kohtu poolt määratud ajaks hagi tagasi ei võtnud, asub kohus seisukohale, et abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik