2-18-19030/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-19030

Tsiviilasi

Foorum Puit OÜ hagi Maaelu Edendamise Sihtasutuse

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Foorum Puit OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12. november 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Foorum

Puit

OÜ

(registrikood

11533171), esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

Vastustaja (kostja): Maaelu Edendamise Sihtasutus

(registrikood 90000245), esindaja juhatuse liige Raul

Rosenberg, lepinguline esindaja Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. juuni 2019 otsus muutmata.

2. Jätta Foorum Puit OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtus

Foorum

Puit

OÜ

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Foorum Puit OÜ (hageja) esitas 17. detsembril 2018 Maaelu Edendamise Sihtasutuse (kostja)

vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada lubamatuks

sundtäitmine täiteasjas nr 171/2018/941. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning

määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtutäitur Janek Pool on algatanud kostja avalduse alusel hageja suhtes täiteasja nr

171/2018/941. Täitedokumendiks on Tartu notar Anne Priks-Toomi 14. detsembri 2015

notariaalne dokument 2102 (notariaalne leping). Notariaalse lepinguga seati hageja kinnistule

kostja kasuks hüpoteek summas 500 000 eurot. Vastavalt notariaalse lepingu p-le 7.1 on

hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud

laenulepingust nr 106L15 ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Täiteasi nr

171/2018/941 on algatatud laenulepingu nr 106L15 lisast 3 ja selle suhtes esitatud

ülesütlemisavaldusest väidetavalt tuleneva nõude sundtäitmiseks.

Sundtäitmiseks esitatud nõue on alusetu. Kostja poolt kohtutäiturile esitatud 27. detsembri 2017

koostamiskuupäevaga laenuleping nr 106L15 lisa 3 (edaspidi laenuleping) ning vastavalt selle

p-le 1.8.8 oli lepingu jõustumine seotud tingimusega, et p-s 1.5 nimetatud tagatised on seatud

ja p-s 1.6.3 sätestatud intressid on tasutud. Tingimused ei saabunud, mistõttu 27. detsembri

2017 koostamiskuupäevaga laenuleping ei ole kunagi jõustunud ning läbirääkimised jätkusid.

Kevadel saatis kostja hagejale uue (allkirjastamata) dokumendi sama nimetusega „Laenuleping

nr 106L15 lisa 3“ koos maksegraafikuga, koostamiskuupäevaga 27. märts 2018. Teine versioon

laenulepingust saadeti hagejale johtuvalt 9. märtsi 2018 kohtumisest poolte vahel.

30. aprillil 2018 toimus kostja juures kohtumine hageja ja kostja esindajate vahel, kus hageja

allkirjastas omakäeliselt järjekordse uue graafiku, mille alusel graafiku esimesed neli kuud pidi

olema maksepuhkus. Kostja esitas 19. septembri 2018 ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ei

olnud hageja laenulepingut täitnud ning oli laenu ühe osa tagastamisega viivituses kauem kui

90 kalendripäeva.

Vaidluse all on, kas poolte vahel oli kehtiv laenuleping, mille ülesütlemisest tulenevat

väidetavat nõuet kostja üritab sundtäita. Puudub vaidlus, et hageja on kostjalt laenu saanud ning

et pooled on allkirjastanud neli laenulepingut: nr 106L15, 107L15, 4L17 ja 32L17.

27. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga laenulepingu p 1.1 alusel pidi laenuperiood algama

30. detsembril 2017, kuid vaid tingimusel, et p-s 1.5 loetletud tagatised on seatud ja p-s 1.6.3

loetletud intressid on tasutud, st tegemist oli edasilükkava tingimusega tehinguga

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 2 mõistes.

Koostamise kuupäevaga 27. detsembri 2017 laenulepingu nr 106L15 lisa 3 ei ole pooled kunagi

sõlminud. Hagejal puudus igasugune tahe 27. detsembri 2017 kuupäevaga laenulepingut

sõlmida. Hageja oli aktsepteerinud ainult kahte esimest lepingut ning kompromissi korras oli

valmis vormistama neli laenulepingut üheks uueks. 30. aprillil 2018 toimunud kohtumine ei

olnud tulemuslik ning hageja jäi jätkuvalt ootama võimalust korrektselt uus leping sõlmida.

Kostja esitas 26. aprillil 2019 vastuväited hageja varasemale seisukohale ning koos sellega kaks

käenduslepingut nr 1K17 lisa 1 ja 2K17 lisa 1 (edaspidi käenduslepingud). Kostja väitel

kinnitavat käenduslepingud laenulepingu jõustumist 30. aprillil 2018. Hageja ei nõustu

kostjaga. Pooled ei ole kunagi kehtivalt sõlminud 27. detsembri 2017 laenulepingut ega

kõnealuseid käenduslepinguid. Kostja 26. aprilli 2019 esitatud käenduslepingud on

12. oktoobri 2018 avaldusega tühistatud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostjal on kehtiv nõue hageja vastu summas 650 319,88 eurot. 2017. aasta lõpul taotles hageja

kostjalt nelja kehtiva laenulepingu (s.o 106L15, 107L15, 4L17 ja 32L17) kokku liitmist üheks

pikaajaliseks laenulepinguks. Arvestades, et neljast laenulepingust kahe (s.o laenulepingu 4L17

ja 32L17) tähtaeg oli saabumas 2018. aasta alguses, siis oli kostja valmis liitma kõik

olemasolevad laenulepingud kokku. Kokkuvõttes pikenes liidetud laenulepingu nr 106L15

lisa 3 alusel kõigi nelja laenu tagastamise tähtaeg.

Laenuleping oli kehtiv kuni 25. septembrini 2018 (k.a) kuni selle ülesütlemiseni. Pooled on

laenulepingu allkirjastanud ja lepingu p-s 1.8.8. viidatud tingimused on täidetud. Laenulepingu

p 1.8.8 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisest poolte poolt ja tingimusel, et lepingu

p-s 1.5 nimetatud tagatised on seatud ja lepingu p-s 1.6.3 sätestatud intressid on tasutud.

Kostja saatis enda poolt allkirjastatud laenulepingu hagejale allkirjastamiseks 2017. aasta

lõpus. Hageja tasus laenulepingu p-s 1.6.3 kokkulepitud intressid tähtaegselt, kuid enda poolt

allkirjastatud laenulepingut tagasi ei saatnud.

Hageja hoidis kostjat kuni 2018. aasta aprilli lõpuni teadmatuses sellest, et ta oli tegelikkuses

laenulepingu enda poolt allkirjastanud juba 2018. aasta jaanuari alguses. Alles 24. aprillil 2018

saatis hageja kostjale 2018. aasta jaanuaris allkirjastatud laenulepingu. See oli ka põhjus, miks

kostja koostas 2018. aasta märtsis (hageja taotlusel) nn uue versiooni laenulepingust.

Pooled olid olukorras, kus neil oli olemas juba neli kuud tagasi allkirjastatud laenuleping koos

maksegraafikuga (alates 1. jaanuarist 2018), mida hageja ei olnud täitnud. 30. aprilli 2018

kohtumisel leppisid pooled kokku, et alates 30. aprillist 2018 lähtuvad pooled laenulepingust

nr 106L15 lisast 3. Seda tõendab asjaolu, et lisaks maksegraafiku allkirjastamisele,

allkirjastasid Peeter Kroonberg ja Priit Kroonberg, kes tol ajal olid mõlemad Foorum Puit OÜ

juhatuse liikmed, samal kohtumisel ka käenduslepingud. Käenduselepingute allkirjastamisega

sai täidetud laenulepingu jõustumiseks vajalik viimane tingimus laenulepingu p 1.8.8 kohaselt,

sest seatud said kõik laenulepingu punktis 1.5 nimetatud tagatised.

30. aprillil 2018 toimunud kohtumisel leppisid pooled kokku, et hakkavad jaanuaris

allkirjastatud laenulepingu juures olevat maksegraafikut kohaldama alates 30. aprillist 2018.

Taolist kokkulepet kinnitab kostja seadusliku esindaja omakäeliselt kirjutatud kinnitus

laenulepingu maksegraafikul ning hageja poolt 22. ja 23. mail 2018 teostatud

maksegraafikujärgne makse (kokku summas 2382,07 eurot, millise hageja kohustus tasuma

graafiku järgselt 30. aprillil 2018). Lisaks on hageja maksekorralduste selgitusse märkinud

„Vastavalt 30. aprillil 2018 allkirjastatud lepingule“.

Hageja väited 30. aprillil 2018 allkirjastatud maksegraafiku kohta on ebaõiged ning alusetud.

Kuivõrd hageja avaldas kostjale alles 2018. aasta aprilli lõpus, et tema poolt on laenuleping

allkirjastatud, siis edasise koostöö ja selguse huvides leppisid pooled 30. aprillil 2018 toimunud

kohtumisel kokku, et hakkavad kohaldama laenulepingu maksegraafikut alates 30. aprillil 2018

ning hageja teeb esimese graafikujärgse makse 30. aprillil 2018. Kostja ei nõudnud hagejalt

nende graafikujärgsete maksete tasumist, mille maksepäev saabus enne 30. aprilli 2018. Taolist

kokkulepet tõendabki hageja esindaja omakäeliselt kirjutatud kinnitus maksegraafikul ning

hageja poolt maikuus teostatud maksed koos vastava selgitusega maksekorraldusel (kokku

summas 2382,07 eurot).

Hageja jäi võlgnevusse juba järgmise graafikujärgse maksega, st ta kohustus järgmise makse

tasuma kostjale 31. mail 2018 summas 7220,03 eurot, kuid seda ta enam ei tasunud. Eelnevast

tulenevalt on kostja jätkuvalt seisukohal, et laenuleping oli kehtiv kuni 25. septembrini 2019.

Samuti on laenuleping kostja poolt kehtivalt ülesse öeldud, mistõttu on kostja laenulepingust

tulenev nõue sissenõutav. Seetõttu puudub igasugune alus laenulepingust tuleneva nõude

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Hageja ja kostja vaidlevad, kas laenuleping nr 106L15 lisa 3 on kehtiv. Kostja on esitanud

kohtule laenulepingu, mis on allkirjastatud Madis Reinupi poolt 28. detsembril 2017 ning Priit

Kroonbergi poolt 3. jaanuaril 2018 (I kd, tl 45-48).

30. aprilli 2018 kohtumisel leppisid pooled kokku, et alates 30. aprillist 2018 lähtuvad pooled

laenulepingust nr 106L15 lisa 3. Samal kohtumisel allkirjastasid Peeter Kroonberg ja Priit

Kroonberg ka käenduslepingud (I kd, tl 99-100). Käenduslepingute allkirjastamisega sai

täidetud laenulepingu jõustumiseks vajalik viimane tingimus laenulepingu p 1.8.8 kohaselt, sest

seatud said kõik laenulepingu p-s 1.5 nimetatud tagatised.

Peeter Kroonberg ja Priit Kroonberg on esitanud kostjale avalduse käenduslepingute

ülesütlemiseks 22. juunil 2018. (II kd, tl 61). Kuna kõik lepingu jõustumise tingimused olid

täidetud 30. aprilliks 2018, ei mõjuta hilisem käenduslepingute ülesütlemise avaldus lepingu

jõustumise tähtaega.

Laenuleping sai mõlema poole allkirjad 3. jaanuariks 2018, tagatised seati 30. aprillil 2018 ning

intressid tasus hageja tähtaegselt (tähtaeg oli 30. detsembril 2017). Samuti sõlmiti uus

maksegraafik 30. aprillil 2018. Kohus on seisukohal, et laenuleping (kuhu koondati varem

sõlmitud laenulepingud) jõustus 30. aprillil 2018.

Hageja oli kohustatud täitma maksegraafikut alates 30. aprillist 2018. Hageja ka tasus esimeses

graafikujärgse makse, kuid rohkem ei teinud mitte ühtegi makset.

Kostja on öelnud kehtivalt üles lepingu alates 26. septembrist 2018. Hageja oli maksete

tasumisega viivituses juba enam kui 90 päeva. Kostja andis hagejale ka täiendava tähtaja

tulenevalt VÕS § 196 lg 2 võlgnevuse tasumiseks, kuid hageja ei likvideerinud võlgnevust

tähtaegselt. Seega oli laenulepingu viimane kehtivuse päev 25. september 2018.

Hageja on esitanud kirjalikus menetluses peale kohtuistungit kohtule tõenditena kirjavahetuse

(II kd, tl 1-82). Nimetatud kirjavahetus ei tõenda hageja väiteid lepingu kehtivuse kohta. Hageja

on esitanud tõenditena tema poolt kohtule esitatud eeltõendamismenetluse algatamise kohta ja

kirjavahetuste kohta (II kd, tl 83-143). Kohus leiab, et need ei ole asjakohased tõendid ja tuleb

jätta käesolevas asjad tähelepanuta. Eeltoodut arvestades tuleb jätta hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tunnistada

sundtäitmine lubamatuks täiteasjas nr 171/2018/941. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda ning mõista kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Eksitav on maakohtu põhjendus, et hageja hoidis kostjat kuni 2018. a aprilli lõpuni teadmatuses,

et hageja oli laenulepingu allkirjastanud juba 2018. a alguses. Hageja on selgitanud ja

tõendanud, et ta oli üheselt mõistetavalt keeldunud sõlmimast kostjaga 27. detsembri 2017

koostamiskuupäevaga lepingut. Seetõttu jätkasid pooled läbirääkimisi, mh koostati 27. märtsil

2018 uus lepingu projekt nr 106L15 lisa 3 projekt.

Maakohus on põhjendamatult jätnud käsitlemata VÕS § 9 ja TsÜS §-d 72 ja 75. On selge, et

pooltel puudus 27. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga lepinguprojekti osas kokkulepe

(VÕS § 9). Kostja teadis, et hageja tahe on jätkata läbirääkimisi ning mitte sõlmida lepingut

27. detsembri 2017 lepinguprojektis kajastatud tingimustel, kuna hageja oli seda talle otseselt

öelnud ja puudusid mistahes märgid vastupidisest tahtest (TsÜS § 75 lg 1). Kui isegi kaaluda

teoreetiliselt, et allkirjaga versiooni saatmine 23. aprilli 2018 e-kirjaga oli aktsept 27. detsembri

2017 lepingutekstile, sisaldus samas meilis taaskord hageja kinnitus, et ei nõustu 27. detsembri

2017 lepingutekstiga, st tahteavaldus mitte sõlmida vastavat lepingut (TsÜS § 72).

Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta 27. märtsi 2018 kuupäevaga laenulepingu nr 106L15

lisa 3. 27. märtsil 2018 koostatud lepingutekst oli lähemal hageja tahtele kui 27. detsembri 2017

koostatud tekst, kuid kokkuleppele veel ei jõutud ning läbirääkimised jätkusid (VÕS § 9 lg 3).

Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta ka hageja argumendi, et 27. detsembri 2017

leping oli koostatud edasilükkava tingimusega ning tingimused ei olnud 30. detsembriks 2017

(ega täiendavaks tähtajaks 3. jaanuariks 2018) täidetud. Seega ei olnud 27. detsembri 2017

lepingu jõustumine võimalik. Mõlemad pooled ka jätkasid 2018. aastal läbirääkimisi teadmises,

et 27. detsembri 2017 kuupäevaga lepingu sõlmimises kokkuleppele ei jõutud.

Seoses hageja poolt 30. aprillil 2018 antud omakäelise kinnitusega on oluline täheldada, et

graafikust ei selgu kuskilt, millise lepinguversiooniga see seostub ning mis peaksid olema

kohalduvad lepingutingimused. Kostja juures 30. aprillil 2018 toimunud kohtumine oli

äärmiselt pingeline. Kostja suutis ka mõne allkirja hagejalt saada, kuid õhku jäi täielik segadus

konkreetsete detailide osas, kas ja mida kokku lepiti.

Ei saa lugeda 27. detsembri 2018 koostamise kuupäevaga lepingut 106L15-3 jõustunuks,

mistõttu sellele tuginedes ei saa kostjal olla sissenõutavaks muutunud nõuet. Seega on

sundtäitmine täiteasjas nr 171/2018/941 lubamatu.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et laenuleping nr 106L15 jõustus 30. aprillil 2018,

sest laenuleping allkirjastati mõlema poole poolt 3. jaanuaril 2018, intressid tasuti tähtaegselt

(tähtaeg oli 30. detsember 2017), käenduslepingud allkirjastati 30. aprillil 2018. Lisaks kirjutas

hageja juhatuse liige Peeter Kroonberg 30. aprilli 2018 kohtumisel omakäelise kinnituse.

Nimetatud asjaolude pinnalt on piisavalt selge, et pooled sõlmisid laenulepingu 106L15 lisa 3

VÕS § 9 lg 1 mõttes.

Meelevaldne on seisukoht, et kostja teadis ja pidi järeldama, et allkirjastatud laenulepingu

tagasi saatmise, lepingu jõustumiseks vajalike tingimuste täitmise ning lepingu täitmisele

asumisega väljendab hageja enda tahet mitte sõlmida laenulepingut nr 106L15 lisa 3. Juhul, kui

laenuleping nr 106L15 lisa 3 ei oleks jõustunud, oleks kehtima jäänud neli eelnevat

laenulepingut, millest kahe tähtaeg oli saabunud ja teist kahte ei olnud hageja väga pikka aega

täitnud. Seetõttu uskus kostja ja sai aru, et hageja tegelik tahe, mida ta väljendas ülalnimetatud

tegudega, oli sõlmida laenuleping nr 106L15 lisa 3.

Maakohus ei pidanudki hindama TsÜS § 72 kohaldamist, sest esiteks on tegemist uue hageja

väitega, millele hageja ei ole varasemas menetluses tuginenud, mistõttu palub kostja jätta selle

väite tähelepanuta. Teiseks ei ole hageja menetluse käigus esitanud ühtegi tõendit, et ta on

saatnud kostjale laenulepingu nr 106L15 lisa 3 sõlmimisest keeldumise avalduse. Vastupidiselt

hageja väitele kinnitas hageja 30. aprillil 2018 toimunud kohtumisel, et on huvitatud

laenulepingu 106L15 lisa 3 jõustumisest. Veelgi enam – 2018. a mai alguses asus hageja

lepingut ka täitma.

Maakohus järeldas õigesti, et hageja hoidis kostjat 27. detsembril 2017 koostatud laenulepingu

allkirjastamisest teadmatuses kuni 24. aprillini 2018. Kostja pole kunagi eitanud, et koostas

heauskselt läbirääkimiste käigus 28. märtsil 2018 nn uue laenulepingu ning saatis selle

allkirjastamata projekti hagejale. Hageja seda ei allkirjastanud, mistõttu ei oma see tähtsust.

Maakohus jõudis õigele järeldusele, et kõik lepingus kokkulepitud edasilükkava sisuga

tingimused said täidetud 30. aprillil 2018, mil käendajad allkirjastasid käenduslepingud. Ka

tagatise küsimuses jõudsid pooled kokkuleppele, mida kinnitas hageja ise oma käitumisega.

Ebaselgeks jääb ka hageja väide, et 30. aprillil 2018 antud omakäelise kinnitusega ei selgu,

millise lepinguversiooniga see seostub ning millised peaksid olema kohalduvad

lepingutingimused. Omakäelise kinnitusega maksegraafik sisaldab pealdises laenulepingu

numbrit – s.o laenuleping nr 106L15-3. Laenulepingu (kuupäevaga 27. detsember 2017)

digikonteiner sisaldab täpselt samasugustel tingimustel koostatud maksegraafikut võrreldes

maksegraafikuga, millele apellant kirjutas 30. aprillil 2018 kinnituse. Laenulepingu

(kuupäevaga 27. märts 2018) digikonteiner sisaldab teistsugustel tingimustel koostatud

maksegraafikut.

Kostja hinnangul on apellatsioonkaebus võetud ebaõigesti menetlusse, kuna tsiviilasja hind on

ebaõigesti määratud. Õige tsiviilasja hind on 6000 eurot, millelt tulnuks tasuda riigilõivu

425 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on põhjendatud ja

seaduslik. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega

muutmiseks.

7. Pooled vaidlevad, kas laenulepingu lisa 3 on kehtivalt sõlmitud. Poolte vahel ei ole vaidlust,

et laenulepingu lisa 3 sisaldas edasilükkavaid tingimusi, mille kohaselt oli selle jõustumise

eeldusteks mõlema poole allkirjad, lepingu p-s 1.5 nimetatud tagatise seadmine ning lepingu p-

s 1.6.3 märgitud intresside tasumine (laenulepingu p 1.8.8). Maakohus tuvastas, et laenulepingu

lisa 3 jõustus 30. aprillil 2018, sest selleks ajaks olid kõik nimetatud tingimused täidetud –

laenulepingul olid mõlema poole allkirjad 3. jaanuariks 2018 (I kd, tl 48), lepingu p-s 1.6.3

intressid tasuti tähtaegselt (I kd, tl 52) ning käenduslepingud allkirjastati 30. aprillil 2018 (I kd,

tl 99-100).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on tõendatud, et pooled olid sõlminud

27. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga ja Madis Reinupi poolt 28. detsembril 2017 ning Priit

Kroonbergi poolt 3. jaanuaril 2018 allkirjastatud laenulepingu lisa 3 (I kd, tl 45 jj).

Ringkonnakohtu hinnangul väljendas hageja seaduslik esindaja allkirja andmisega ja selle

kostjale edastamisega kostjale äratuntavalt tahet laenulepingu sõlmimiseks (VÕS § 9 lg 1).

9. Laenulepingu jõustumist 30. aprillil 2018 (mil allkirjastati käenduslepingud) ei välistanud,

et kostjani jõudis hageja 3. jaanuaril 2018 allkirjastatud leping 24. aprillil 2018 ega see, et kõik

lepingu p-s 1.1 tingimused said täidetud alles 30. aprilliks 2018. Lepingu p 1.1 viitab, et laenu

periood algab 30. detsembril 2017 vaid juhul, kui p-is 1.5 seatud tagatised on seatud ja p-is 1.6.3

intressid on tasutud. Asjaolu, et kõik lepingus ettenähtud tingimused ei olnud täidetud

30. detsembriks 2017, ei tähenda, et laenulepingut ei saanud sõlmida hilisema jõustumisajaga.

Lepingu p 1.1 tagajärg saab olla vaid see, et laenu tagasimaksmise periood ei alanud tingimuste

hilisema täitmise tõttu 30. detsembril 2017.

10. Hageja väidab, et võttis 23. aprilli 2018 e-kirjas, millega esitas omalt poolt allkirjastatud

laenulepingu, samaaegselt tagasi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks (TsÜS § 72).

Ringkonnakohus märgib esmalt, et tegemist on uue väitega, millele hageja ei ole esimese astme

kohtu menetluses tuginenud (TsMS § 652 lg 4). Teiseks ei nõustu ringkonnakohus, et e-kirjas

sisaldub kostja tahteavaldus sama e-kirjaga edastatud tahteavalduse tagasivõtmiseks. 23. aprilli

2018 e-kirjas selgitas hageja, et lepingus esinevad selgelt olulised vead ning on kostja poolt

koostatud teise poole huve mitte arvestades (I kd, tl 53). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa e-

kirja sisu pidada teisele poolele piisavalt selgelt väljendatud tahteavalduseks võtta tagasi

laenulepingu sõlmimiseks tehtud tahteavaldus. E-kirjas sisalduvat saab tõlgendada hageja

rahulolematusena laenulepingu sisuga, kuid mitte tahtena võtta tagasi sama e-kirja kostjale

edastatud tahteavaldus leping sõlmida. Seega ei saanud ega pidanud kostja e-kirjas märgitu

põhjal aru saama, et hagejal puudub tahe laenulepingu sõlmimiseks, eriti pärast 30. aprillil 2018

kostja poolt tehtud toiminguid.

11. Põhjendamatu on hageja etteheide maakohtule, et maakohus jättis tähelepanuta 27. märtsi

2018 kuupäevaga laenulepingu nr 106L15 lisa 3 projekti.

Kostja on väitnud ja hageja ei ole vastu vaielnud, et kostja sai alles 23. aprillil 2018 teada, et

hageja oli juba 3. jaanuaril 2018 allkirjastanud 27. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga ja

eelnevalt kostja juhatuse liikme Madis Reinupi poolt allkirjastatud laenulepingu nr 106L15

lisa 3 (I kd, tl 53).

Kostja poolt 27. märtsil 2018 koostamiskuupäevaga laenulepingu projekti esitamine ei

võimalda ka väita, et 27. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga laenuleping ei jõustunud.

Kostja esitas hagejale 27. märtsi 2018 koostamiskuupäevaga lepingu projekti, kuivõrd temani

ei olnud jõudnud hageja tahteavaldus 27. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga lepingu

sõlmimiseks.

Hageja ei allkirjastanud 27. märtsi 2018 kuupäevaga laenulepingut, kuid esitas 23. aprillil 2018

kostjale allkirjastatud 27. detsembri 2017 kuupäevaga laenulepingu. Seega ei ole põhjendatud

hageja väide, et kummagi poole jaoks ei olnud 27. detsembri 2017 koostamiskuupäevaga

lepinguprojekti tingimused enam asjakohased.

12. 30. aprillil 2018 andsid hageja seaduslikud esindajad käsikirjalise kinnituse, et laenulepingu

juures olnud maksegraafikut hakatakse täitma alates 30. aprillil 2018 ning hageja teeb esimese

maksegraafiku järgse makse 30. aprillil 2018 (I kd, tl 55). Seega tegi hageja veel täiendava

tahteavalduse, mis tõendab ja kinnitab hageja tahet laenulepingut sõlmida just 27. detsembri

2017 koostamiskuupäevaga lepinguprojekti alusel. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et on

üheselt arusaadav, et 30. aprillil 2018 allkirjadega maksegraafik käib 27. detsembri 2017

koostamiskuupäevaga ja mõlema poole allkirjadega laenulepingu kohta, kuna maksegraafik

kattub 27. detsembri 2017 kuupäevaga lepingu maksegraafikuga.

13. Asjaolu, et Lea Kirsipuu andis 3. jaanuari 2018 e-kirjaga hagejale lepingu lisa

allkirjastamiseks ja käenduslepingute esitamiseks täiendava tähtaja 3. jaanuarini 2018 kella

17.00ni, ei välistanud, et pooled võisid 30. aprillil 2018 otsustada 27. detsembri 2017

koostamiskuupäevaga lepingu lisa jõustada. Selleks allkirjastasid hageja seaduslikud esindajad

käenduslepingud ning kinnitasid maksegraafikus, et laenuleping kehtib alates 30. aprillist 2018

(I kd, tl 55).

Maakohus leidis, et käenduslepingute hilisem ülesütlemine ei mõjutanud laenulepingu

jõustumist 30. aprillil 2018. Hageja maakohtu seisukohta käenduslepingute osas

apellatsioonkaebuses ei vaidlusta. Hageja kinnitas seda ka ringkonnakohtu istungil.

Seega oli hageja piisavalt selgelt ja mitmel korral väljendanud oma tahet 27. detsembri 2017

koostamiskuupäevaga laenulepingu nr 106L15 lisa 3 sõlmimiseks.

Hageja väidab, et 27. detsembri 2017 laenulepingu versiooni kehtima hakkamist välistas tema

30. aprillil 2018 kohtumisel avaldatud tahe muuta tagatist (II kd lk 180). Kuid sellisel juhul

tulnuks hagejal selgelt aktsepteerida 27. märtsi 2018 kuupäeva talle esitatud laenulepingut, kuid

hageja ei ole seda teinud. 30. aprilli 2018 kohtumise lindistus ei anna alust hinnata poolte

tahteavaldusi teistmoodi.

14. Eeltoodule tuginedes tuvastas maakohus õigesti, et laenulepingu lisa 3 jõustus 30. aprillil

2018 ning kostja on lepingu kehtivalt üles öelnud alates 26. septembrist 2018. Kostjal oli õigus

pöörata laenulepingust tulenev nõue sundtäitmisele. Puudub alus sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et asjas on määratud ebaõigesti tsiviilasja

hind. TsMS § 132 lg 5 kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue hagihinna

tähenduses mittevaraliseks. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000

eurot. Koosmõjus sama paragrahvi lõikega 2 võis maakohus seega määrata hagihinnaks ka 3500

eurot ning ringkonnakohtul puudub alus seda muuta.

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks