4-19-2914/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2019.a Tallinn

as Väärteoasja number 4-19-2914 Kohtukoosseis kohtunik

Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Leili Merila Tõlk inglise keele Klea Vaher ja Vaike Seppel tõlgid Kohtuasi

N.U (isikukood: XXX kaebus ) väärteo nr 4-19-2914 Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 06.05.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,005369

Asja läbivaatamise kuupäev 17.10. 01.11.2019.a ;

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja N.U

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Raul Annuka

RESOLUTSIOON

Rahuldada N.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 06.05.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,005369 osaliselt.

Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 06.05.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,005369 osaliselt, kohaldatud karistuse osas.

Teha uus otsus, millega:

Väärteoasi nr 4-19-2914

2 Liiklusseaduse § 227 lg 2 ja liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemise eest karistada N.U -st 1 LS lg 2 alusel KarS § 63 lg lähtuvalt § 227 põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks (üheks) .

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Asitõendid ja salvestised : - 1 -plaat salvestisega

DVD – jätta väärteoasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast,

mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o alates 03.12.2019.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

patrulltalituse välijuht Villu Küttner väärteoasjas nr koostas 16.04.2019.a 2302,19,005369 väärteoprotokolli selle kohta, et N.U 16.04.2019.a kell 10:39 llinnas, xxx, xxx ja Ta xxx vahel, suunaga xxx poole xxx registreerimis xxx, kiirusega 99 juhtis mootorsõidukit märgiga km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 70 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit, rikkudes LS § 50 lg 5 p 3, LKindlS § 3 lg 2 ,

nõudeid pannes toime LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava rikkumise.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka väärteoasjas nr koostas 06.05.2019.a 2302,19,005369

ja karistas N.U väärteootsuse eelmärgitud rikkumise osas LS § 227

lg 2 ja LKindlS § 81 jä rikkumise toimepanemises LS § 227 lg 2 alusel rgi kvalifitseeritava mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Harju Maakohtule esitatud

kaebuses palub kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsus tühistada mõistetud karistuse, s.o. juhtimisõiguse äravõtmise osas ja asendada see rahalise karistusega 200

eurot. tema pere elab xxx Kaebaja põhiargumentidena on välja toodud, et väljas, autot ja

juhtimisõigust on vaja perele sissetuleku teenimiseks ja naise ja vastsündinud lapse eest hoolitsemiseks.

Kohtuistung kaebuse esitaja

il jäi oma kaebuse juurde. Ta andis ütlusi selle kohta, et tema võis kiirust ületada Tema sõnul ei saanud ta mõõteseadmest pilti kuni 80 km/h, kuid mitte 99 km/h.

teha, talle näidati suvalist seadet ja suvalist dokumenti, mis võinuks olla ka pesumasina operatiivdokument. Politseiauto oli ka nähtamatu, politseinikul polnud helkurvesti. Mõõtmine ei

olnud reeglitekohane, kuna ta elanud, siis ta teab, kuidas asjad on paljudes riikides sõitnud ja korrektselt peaksid olema. Antud autot tal hetke seisuga enam ei ole, tööl ta ei käi, teda toetab materiaalselt isa. Lapsest ja lapse emast elab ta lahus, hetkel elab xxx, kuid plaanib tagasi xxx minna . lähiajal

3

Kohtuvälise menetleja esindaja Menetleja leidis, et leidis, et kaebus on põhjendamatu. mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt ja kõiki nõudeid järgides. Isiku süü on tõendatud ja juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et N.U süü LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi on täies mahus tõendamist leidnud.

Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et N.U 16.04.2019.a kell 10:39 Tallinnas, xxx xxx , ja xxx vahel, suunaga xxx poole

xxx riikliku registreerimis xxx mootorsõidukit märgiga , teelõigul, kus suurim lubatud kiirus on 70 km/h ja ta peeti kinni politsei poolt.

N.U on vaidlustanud enda juhitud mootorsõiduki sõidukiiruse. Tema ütluste kohaselt võis tema sõidukiirus olla 78 km/h, vähem kui 80 km/h, kuid mitte 99 km/h. Selle seisukoha juurde

jäi kaebaja ka peale kiirusemõõtmise videosalvestisega tutvumist. Kohus leiab, et kaebaja sellekohane väide on väärteoasjas kogutud teiste objektiivsete tõenditega ümber lükatud. Keskse tõendusliku tähendusega on praeguses asjas kiirusemõõtmise tulemus 99 km/h. Kohtule esitatud

materjalidest nähtub, et kiirust mõõtis välijuht Küttner seadmega LaserCam 4, töörežiimil V. käsitsi kiiruse salvestamine. Fikseeritud maksimaalne kiirus on 99 km/h (tl 3). Kohtule esitatud dokumentaalsetes

t tõenditest nähtuvalt oli V. Küttner pädev kiirust mõõtma, st läbinud vastava koolituse (ktl 46) ning seade oli taadeldud (k 45) ja testitud samal hommikul. Viimast kinnitavad tl tunnistaja V. (ktl 40-42). Samuti uuris kohus vahetult kohtuistungil Küttneri kohtus antud ütlused

lisatud fototabelit (tl 3) ja videosalvestist, millelt on selgelt näha sõiduauto xxx registreerimis iga xxx liikumine ja kiirus, maksi kiirusega 99 km/h. märg maalselt mõõdetud sõidu

Sealjuures auto kinnipidamiseni. on näha kiiruse mõõtmise protsess kuni Salvestuselt nähtub selgelt, et kiir on suunatud kaebaja autole, mis tähendab, et see mõõtis kaebaja auto kiirust. Teisi autosid kaebaja autost eespool või otse kõrval ega muid segavaid faktoreid näha ei ole, kaebaja

auto liigub selgelt teistest autodest kiiremini. Kaebaja auto kiirus on kooskõlas ka videol

nähtavaga, st Objektiivsete tõenditega kiirendus ja aeglustumine politsei poolt kinnipidamisel. kooskõlas olevaid ütlusi on andnud ka tunnistajana kohtus üle kuulatud Küttner, kes kinnitab V.

N.U poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmist, fikseerimist ja vastavust esitatud

andmetele. ning seadme taatlusandmeid ja korrasolekut. Samuti enda pädevust kiirust mõõta

Eeltoodu - ja videosalvestus (

põhjal asub kohus seisukohale, et antud heli kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli asendamisel), vastab VTMS § 314 ja § 31 lg 11 sätetele, mistõttu on tegemist

väärteomenetluses lubatava tõendiga. Kohus leiab, et puudub igasugune alus kahelda seadme

näidus ja politseiametniku ütlustes, samuti veendus kohus vahetult kohtusaalis videosalvestust uurides N.U juhitud sõiduki kiiruses ning leiab, et see kajastab objektiivselt N.U kiiruse mõõtetulemust.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi registriväljatrükist nähtuvalt ei omanud (tl 4) xxx registreerimismärgiga xxx 16.04.2019.a kehtivat liikluskindlustust. Registri väljavõtte kohaselt oli

kindlustuspoliisi lõpp 16.03.2019.a. Kaebuses märkis kaebaja ise, et tema e-posti tuli meeldetuletus liikluskindlustuse lõppemise kohta, mis sattus rämpsposti hulka ja ta unustas selle (ktl 3, 20). Kaebaja uuendas liikluskindlustuse peale rikkumise avastamist politsei poolt. Seega on objektiivselt tuvastatud, et 16.04.2019.a liikluses osaledes ei olnud N.U poolt juhitud sõidukil märgiga xxx registreerimis xxx kehtivat liikluskindlustust.

4

Puutvalt kaebaja etteheidetesse menetlusnormide rikkumisega seoses, märgib kohus, et midagi sellist kohus ei tuvastanud. Kaebaja selgitab, et talle näidati seadet, kuid tema ei saanud aru, mis seade see on. Samuti näidati talle dokumente, kuid ta ei saanud aru, mis need on. Politseiametnikul, kes mõõtis kiirust, et olnud seljas helkurvesti. Kaebaja vaidles vastu sellele, et talle ei lubatud teha

fotot seadmel olevast taatluskuupäevast. Välijuht V. Küttner selgitas kohtus, et kaebajale

väljastatakse soovi korral taatlustunnistusest koopia, mida selgitati kohapeal ka kaebajale. Lisaks kinnitab kohtu hinnangul kaudselt mõõteseadme ja taatlustunnistuse isikule näitamist ka tema enda selgitus, et isiku selgituse kohaselt „mulle näidati mingit suvalist masinat ja suvalist dokumenti, mis võinuks olla ka pesumasina operatiivdokument“ (ktl 34). , et temal kui teeääres Samuti seisval

mõõtjal ei peagi helkurvesti seljas olema ning kaebajaga suhtles tema inglise keeles. Kohus,

kuulanud ära kaebaja ja tunnistaja, tutvunud väärteotoimikuga, ei ole tuvastanud väärteomenetluses menetlusnormide rikkumisi. Väärteoasja kirjalikest materjalidest nähtuvalt on kaebaja väärteokirjelduse rikkumise osa tõlgitud itaalia keelde uigi sellel ei ole tõlgi allkirja, ei . K nähtu ei kaebusest ega vastulausetest, et kaebaja ei oleks aru saanud, millist rikkumis talle ette

heideti. Samuti on kaebaja ise omakäeliselt saanud kirjutada seletuse, millise ta on kirjutanud

inglise keeles. Kaebuse tekstist nähtuvalt sai kaebaja selgelt aru, millises rikkumises teda

süüdistatakse. Asjaolu, et kohtueelses menetluses ei osalenud tõlki, ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas hinnatav olulise menetlusnormide rikkumisena. Esiteks, ilmselgelt on kaebaja aru

saanud toimunud vestlustest ja etteheidetud tegevusest, -otsusest samuti väärteoprotokollist ja . Viimane nähtub selgelt esitatud kaebuse sisust, milles kaebaja vaidlustab mõõdetud otsuse kiiruse mõõtmise ja mõistetud põhikaristuse osas. Teiseks on maakohus väärteoasja arutanud , tõlgi juuresolekul ja kaebaja ei ole väljendanud, et ta ei saaks keeleliselt aru, mis menetluses toimub. Samuti on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (lk 1) ning neist andmetest

lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (lk ). Antud juhul nähtub 9, 10

väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastav, kiiruse mõõtmisel saadud

tulemus. on menetlusalune isik keeldunud alla kirjutamast, mida on Väärteoprotokollile kinnitanud menetleja oma allkirjaga, samas on sellele lisatud tema omakäeliselt kirjutatud ütlused

(lk 2), millele isik samuti allkirja ei ole pannud ja mis a fikseeritud on menetleja märkusen

nõuetekohaselt (tl 2). Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (lk 1pö), seejuures vaatamata sellele, et isik keeldus alla kirjutamast, on ta neid ka kasutanud, esitades politseile oma

vastuväited ütlustes, ka koostanud vastulause, samuti esitanud kohtule kaebuse, milles samuti möönab rikkumist ( ja videosalvestis kiiruse mõõtmise fikseerimise osas on k 3, 4, 20). Helitl VTMS § 314 ja § 31 lg 11

sätete kohane.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et politsei teostas mõõtmise ja kaebaja auto kinnipidamise kooskõlas

LS § 199 ga, kiirusemõõtja LaserCam4 oli kehtiva taatlustunnistusega, mõõtmist teostas pädev -

politseiametnik ning objektiivsete tõenditega (videosalvestus, LaserCam4 salvestuse väljatrükiandmed koos fot üttneri ütlustega on täielikult tõendatud, et otabeliga) ja tunnistaja V. K 16.04.2019.a kell 10:39 Tallinnas, xxx, xxx ja xxx vahel suunaga xxx poole xxx riikliku registreerimi xxx, smärgiga

(kaugusel 176, 9- 185, 1 m kiirusemõõtjast). Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 70 km/h. Selliselt ületas kaebaja lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, rikkudes selliselt LS § 50 lg 5 p 3. Samuti juhtis kaebaja moo ega torsõidukit, rikkudes sell LKindlS § 3 lg 2 nõudeid.

Selliselt on N.U toime pannud d LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava rikkumised. VTMS § st 29 tulenevaid väärtoemenetlust välistavaid asjaolusid ko - hus ei tuvastanud.

Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi ning samuti on õigesti kvalifitseeritud § 3 rikkumine LKindlS § 81 järgi LKindlS . Kohus leiab, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise on N.U toime pannud kavatsetult. Isik

5 paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise

ja teab, et see saab

. Antud juhul on N.U ise ub, või vähemalt peab seda võimalikuks möönnud, et tal oli kiire sõbra lennujaama viimisega ja kinnitanud, et ta ületas lubatud sõidukiirust (ktl 34). tamisest ning Seega isik on kinnitanud oma teadlikkust lubatud suurima sõidukiiruse üle märkinud ka selle põhjuse, mis kinnitab tema tegevuse eesmärki, mis viitab tema teo kavatsetusele. Lisaks, kohtu hinnangul pidanuks N.U tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et mootorsõiduki ka varem teisele isikule kuulunud juhina lasub tal kohustus kontrollida, et sõidukil oleks sõites olemas kehtiv kohustuslik liikluskindlustus. Kaebuse esitaja

rikkus seega hoolsuskohustust, mida on ka ise möönnud, viidates selle nõude kontrollimata

jätmisele (ktl 34 pö ltoodud põhjus N.U on LKindlS 81 järgi

). Ee tel leiab kohus, et kvalifitseeritava väärteo vähemalt toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis.

K

aristuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1 isiku , millise põhiselt on karistamise aluseks

süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast

hoiduma edasiste süütegude toimepanemis t, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. es Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad,

leides, et esitatud selgitustest ja vastulausest ei nähtu kahetsust rikkumise osas. Samuti on kohtuvälise men tleja esindaja leidnud, et sellises määras ja olukorras rikkumist toime pannes on e

vajalik kohaldada põhikaristusena eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks juhtimisõiguse

äravõtmist kolmeks kuuks. Arvestatud on veel asjaolu, et kaebajal on kaks kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste osas . , sh LS § 227 lg 2 järgi

Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ület – amise eest 21 40 kilomeetrit tunnis näeb LS § 227 lg 2 karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega

mõistetud karistuse osas. mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatud, sh Karistuse toimepandud

väärteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on

väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest

materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv

konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus leiab, et kaebaja süü on keskmisest suurem. Nimelt liikudes asulas kiirusel 99 km/h +/- 3 km/h ehk vähemalt 26 km/h lubatust kiiremini seadis kaebaja ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kiiruse ületamise fikseerimise videosalvestusest nähtuvalt sõitis kaebaja liiklusega teel teistest liiklejatest selgelt kiiremini. Sellise rikkumisega on kaebaja üles näidanud vastutustundetut suhtumist kaasliiklejatesse ja liikluskorda. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo mõttes ületas kaebaja kiirust sanktsiooni keskmäärale vastavas suuruses

(26 km/h). (tl 15) Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on N.U karistatud 02.10.2018.a ja 08.11.2018.a, vastavalt LS § 227 lg 2 ja LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahvidega (12.11.2017.a rikkumist kohus ei arvesta, sest see on praeguseks ajaks kustunud), millised on

tasutud. Sellele vaatamata on kaebaja aga uuesti kiiruseületamise toimepannud. Nimetatu väljendab aga üheselt kaebaja suhtumist liikluskorda ja näitab, et mõistetud rahalised karistused ei

ole teda suunanud õiguskuulekale käitumisele. Ilmselgelt ei ole määratud rahatrahv mõjutanud isikut samalaadse teo toimepanemisest hoiduma, vaatamata sellele, et kaebaja on trahvi tasunud.

Kohus

leiab, et sellises määras kiiruse ületamisel, asulasisesel teel, käitus kaebaja äärmiselt

vastutustundetult ning temale karistuse mõistmisel tuleb seetõttu arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid ja eripreventiivseid mõjutusviise, andmaks inimesele kindla signaali, et selline

teguviis on luba tu. ma Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Nimelt on KarS § 57 p 3 kohaselt karistust kergendavad asjaolud:

süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kaebaja on tunnistanud oma süüd osaliselt, leides, et võis kiirust ületada, sõites

6 kuni 80 km/h. Puhtsüdamlikku kahetsust, mille siiruses kohus veenduda oleks saanud, kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja kinnitas, et kiirustas. Kohus leiab, et sellises määras kiiruse ületamine pidi kaebajale olema tajutav, sh see, et ta ületas kiirust rohkem, kui ta ise tunnistas. Sellises olukorras osaliselt süü tunnistamist ei saa lugeda KarS § 57 mõttes puhtsüdamlikuks kahetsuseks ja kohus

jätab selle Kaebajal ei ole varasemaid kehtivaid karistusi juhtimisõiguse arvestamata.

äravõtmisega seoses. Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks kohtuvälise esindaja

poolt valitud karistuse liiki, s.o juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et kaeba suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust kõigil eelmärgitud põhjustel (teo ohtlikkus, varasem

karistatus, kiiruse ületamise määr). Samuti rahatrahv ei avaldaks kaebajale mõju ega oleks

proportsionaalne toimepandud rikkumist arvestades õiguskorra kaitsmise huvidega. Samas olukorras, kus isik omab küll üht kehtivat karistust samalaadse rikkumiste eest (trahv tasutud), te id on kohtu hinnangul põhjendatud mõista karistus sanktsiooni alammääras. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja teha uus otsus, millega kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga üks kuu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3 10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu -1-1-26- ning seega KarS § 50 lg st 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. - Kohtu hinnangul pidi N.U ka ette nägema, et raskemate liiklusalaste rikkumiste puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta, seda eriti juhul, kui isikul oli eelnevalt kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest.

DVD-plaat salvestistega on dokumentaa

see tuleb lne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning jätta väärteoasja materjalide juurde.

Kohus juhindub - 2 - - 126. VTMS § 2, § 38 lg 1, § 109 111, § 132 p , § 133 135, § 155 156; KrMS §

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik