4-19-4734/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-19-4734

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2019.a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4734 (2780,18,007076) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merili Riga Väärteoasi

J.P kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 28.08.2019. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,18,007076 Menetlusalune isik

J.P , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXXX; telefon: XXXX; epost: XXXX; töökoht: XXXX, kriminaalja väärteokorras karistamata. Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna prefektuuri esindaja Janis Miilits LÕPPOSA

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja § 135 lg-st 2 kohus otsustas:

1. Jätta J.P kaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.08.2019.a otsus

väärteoasjas nr 2780,18,007076 J.P karistamise kohta Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult

teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või

teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 03.12.2019.a kella 10.00-st. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad kassatsiooniõigusest või ükski kohtumenetluse pool ei teata ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, koostatakse üksnes kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.P karistati Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.08.2019. a kiirmenetluse otsusega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis J.P 13.07.2018 kella 08.30 paiku Tartu linnas Narva mnt 25 juures esimesel sõidurajal mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXX, ei veendunud enne sõiduraja vahetamise manöövri sooritamist oma tegevuse ohutuses

ja sõitis ette teisel sõidurajal liikunud sõidukile Volvo FM9 registreerimismärgiga XXX. Sõidukite vahel toimunud kokkupõrke tagajärjel sai kahjustada Fordi vasakpoolse taganurga

piirkond ja Volvo parempoolne suunatuli. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning tekitas varalise kahju OÜ-le F. ja OÜ-le E..

2. J.P esitas kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotleb karistusotsuse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses järgmist.

2.1. J.P sõitis 13.07.2018 kella 08.27 paiku Tartu linnas Narva mnt-l Puiestee tänava suunas ja hakkas vahetama sõidurada, olles eelnevalt sisse lülitanud suunatule ja veendunud

oma manöövri ohutuses. Vasakpoolses reas sõitnud Volvo juht ei lubanud J.P

manöövrit ohutult lõpetada ja kiirendas, mistõttu toimus sõidukite vahel kokkupõrge. Kokkupõrkes sai kahjustada J.P poolt juhitava sõiduki vasakpoolne tagumine nurk.

J.P jäi pärast kokkupõrget esimesel võimalusel seisma, kuid teine liiklusõnnetuses

osalenud juht lahkus avariipaigast. J.P helistas politseisse ja pärast nende poolset helistamist sõiduki omanikule tulid kaks meest tagasi õnnetuspaika. J.P ei tea, kas sama juht, kes naasis avariipaika, oli roolis ka liiklusõnnetuse hetkel.

2.2. Ära sõitnud juht tunnistab kokkupõrget. Sellisel juhul oleks olnud ka temal loogiline ohutus kohas seisma jääda ja kontrollida teise auto vigastusi, seda enam, et ta nägi, kuidas J.P tee ääres peatus. J.P on liikluses osalenud üle 20 aasta, omab A, B, C ja E

kategooria juhtimisõigust ning on 100% kindel oma manöövri ohutuses ja selle ohutult

lõpetamises. On väga küsitav, kui kindel saab olla liiklusõnnetuse kohalt lahkunud juhi ütlustes.

3. Politseija Piirivalveamet esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta J.P kaebuse rahuldamata ja kiirmenetluse otsuse muutmata. Kokkuvõtlikult märgib kohtuväline menetleja järgmist.

3.1. Liiklusõnnetus toimus olukorras, kus üks sõiduk liikus talle ettenähtud sõidurajal, millele teise sõiduki juht asus manöövrit sooritama. Sellisel juhul tuleb lähtuda LS § 33 lg 2 p-s 8

sätestatud põhimõttest, et juhil, kes asub manöövrit sooritama, on kohustus tagada selle tegevuse käigus ohutus. Arvestades asulasisest sõidukiirust, pidid sõidukid enne kokkupõrget üksteisele lähedal olema, J.P-le kui ohutuse eest vastutavale juhile pidi teine sõiduk nähtav olema ja J.P oleks pidanud sellega arvestama. Kuna J.P märgib kaebuses, et teise sõiduki juht kiirendas tema manöövri ajal, siis järelikult toimus kokkupõrge hoolimata

kõrval sõidurajal liikunud sõiduki märkamisest ja sellega arvestamisest. Seega polnud J.P hinnang manöövri ohutusele õige.

3.2. LS § 33 lg 2 p 8 järgi on ohutus tagatud, kui teine liikleja ei ole sunnitud tekkiva olukorra käigus ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Seega hõlmab juhi kohustus tagada ohutus hulga enam liikluses ettetulevaid olukordi, kui pelgalt kokkupõrke vältimine.

3.3. J.P-le määratud karistus on seaduslik. LS § 223 lg 1 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kuna väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, mõjutab tahtluse liik süü suurust.

J.P pani rikkumise toime ettevaatamatusest ja tema süüd võib pidada keskmisest väiksemaks.

4. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ning taotleb kohtuvälise menetleja karistusotsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et karistusotsus on seaduslik ja et J.P pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on J.P karistamine LS § 223 lg 1 järgi seaduslik. Tulenevalt VTMS § 55 lg-st 1 võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Praegusel juhul on eeltoodud nõuded täidetud. Samuti järgiti

kohtuvälises menetluses muid väärteomenetlusõiguse norme ja kohaldati õigesti materiaalõigust.

6. Tunnistaja M.K.istungil antud ütluste kohaselt oli ta 13.07.2018 kella 08.30 ajal veoautoga Volvo registreerimisnumbriga XXX teel objektile ja hakkas Narva mnt-d pidi üles sõitma. Kuna M.K.teadis, et parem sõidurada on remondis, võttis ta juba enne valgusfoori vasakusse ritta ja hakkas sealt liikuma. M.K.ees olid kolm autot, mis näitasid suunatuld, M.K.lasi need mööda, ja pani gaasi juurde, et võtab ennast neile sappa. Järgmisel hetkel märkas ta esiklaasist kaubiku nina, mis hakkas kohe keerama. M.K.pidurdas nii palju kui jõudis, aga ikkagi toimus kokkupõrge. M.K.ei osanud oodata, et keegi tuleb veel paremalt. Valgusfoor laseb jalakäijad üle ja see asub tankla juures pärast Raatuse-Narva mnt ristmikku, kuid enne ühiselamuid. M.K.märkas kohe, et kaubik on liiga lähedal. Kaubiku tagumine osa ja M.K.kalluri kabiini parem osa põrkasid kokku ning kokkupõrge lõi M.K.sõidukil parempoolse peegli paigast ära.

Teine peegel, mis näitab alla, jäi terveks. M.K.viibis autos üksinda ega jäänud pärast kokkupõrget seisma, sest ta ei sõitnud kellelegi otsa ja vaatas, et asjad on terved. Lõi ainult peegli paigast ära, aga selliseid asju juhtub veoautodel kogu aeg, sest tänavad on kitsad. Teine

kokkupõrkes osalenud sõiduk tuli selgelt ülekiirusega, sellise kiirusega, et jõuda vahele. Kaubikul oli suunatuli sees, kuid M.K.märkas seda esiklaasist hetkel, mil kaubik juba keeras. Kaubik keeras vahele. M. K. tekkis mõte, et kui teise sõiduki juht sõitis otsa, siis lagendagu oma probleemid, kuidas tahab. M.K.ei sõitnud kellelegi otsa. Kui M.K.oleks samasuguses

olukorras kellelegi veoautoga otsa sõitnud, oleks ta loomulikult kinni pidanud. M.K.poolt juhitud sõiduk kuulus tema tööandjale.

7. Menetlusaluse isiku J.P istungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 13.07.2018 kella

08.30 ajal mootorsõidukiga Ford Transit registreerimisnumbriga XXX, tahtis reastuda vasakule sõidurajale, pani suunatule sisse ja veendus oma manöövri ohutuses. J.P oli

veendunud, et ta saab ette ja mahub ilusti. Suunatuli oli sees. J.P nägi veokit kogu aeg. Veok sõitis J.P kõrvalreas ja oli foori ees esimene sõiduk. J.P ees tema sõidureas oli paar sõidukit ja kui foori tuli läks roheliseks, hakkasid kõik liikuma. J.P ees sõitvad sõidukid reastusid vasakule veoauto ette ja ka J.P oli vaja veoki sõidurajale reastuda, sest J.P sõidurajal polnud võimalik enam edasi sõita. J.P oli veendunud, et jõuab veoki ette, kuid veoki juhti ei tahtnud J.P enda ette lasta. J.P oli veokist nii palju eespool, et ta jõuaks ilusti sinna ette reastuda. J.P ei keeranud veokile külje alla ette.

J.P hinnangul toimus kokkupõrge sellepärast, et veoki juht kiirendas ega lasknud J.P lihtsalt enda ette. J.P ei lubatud manöövrit lõpetada. Kui veok poleks gaasi lisanud, poleks ta pidanud ka pidurdama. Veoki juht sõitis J.P-le tagant otsa. J.P poolt juhitud sõiduk kuulus F. OÜ-le. J.P oli veokist eespool oma sõiduki pikkuse võrra kindlasti. Pärast kokkupõrget jäi J.P tee äärde seisma ja arvas, et veoki juht teeb sama, aga ta ei jäänud seisma. J.P helistas politseisse ja veok tuli umbes poole tunni või tunni aja pärast tagasi. Veokis olid kaks meest, kes hakkasid agressiivselt J.P süüdistama, ja kokkuleppele ei jõutud. Väärteoasja lahendus oleks olnud loogiline siis, kui oleks karistatud kokkupõrke mõlemat osapoolt. Veokijuhil polnud kohustust J.P enda ette lasta.

8. Kokkuvõtlikult nähtub nii tunnistaja M.K.kui ka menetlusaluse isiku J.P ütlustest, et J.P sõitis 13.07.2018 kella 08.30 ajal Narva mnt-l esimesel sõidurajal suunaga Puiestee

tn poole ja M.K.sõitis teisel sõidurajal samuti suunaga Puiestee tn poole. Kuna esimene

sõidurada oli eespool teeremondiks suletud, pidid sellel rajal liikuvad sõidukid teisele sõidurajale reastuma. M.K.juhitav veoauto oli pärast Raatuse-Narva mnt ristmikku, kuid enne

ühiselamuid tankla juures asuva valgusfoori juures teisel sõidurajal esimene sõiduk ja

J.P ees esimesel sõidurajal oli paar-kolm sõidukit. Kui fooris süttis roheline tuli, hakkasid kõik sõidukid üheskoos liikuma, M.K.nägi, et esimesel sõidurajal temast eespool on kolm sõidukit, mis näitasid suunatuld, lasi neil teisele sõidurajale reastuda ja lisas gaasi, et end

neile sappa võtta. Tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused lahknevad J.P ja M.K.juhitavate sõidukite kokkupõrke põhjuste ja mehhanismi osas. Erinevalt menetlusalusest isikust selgitas M.K., et ta ei osanud pärast kolme sõiduki tema ette reastumist oodata, et paremalt tuleb veel keegi, ja märkas veoki esiklaasist J.P sõiduki nina hetkel, kui see

sõiduk oli liiga lähedal ja hakkas kohe vahele keerama. M.K.ja J.P sõidukid olid

sisuliselt kohakuti ja J.P sõiduki nina oli vaid natukene M.K.sõidukist eespool.

M.K.pidurdas jõuliselt, kuid tal ei õnnestunud kokkupõrget vältida. Kohtu hinnangul on

tunnistaja M.K.ütlused usaldusväärne tõend, sest see on kooskõlas kokkupõrke tagajärjel sõidukitele tekkinud kahjustustega.

9. Nimelt esitati kohtule tõendina Politseija Piirivalveameti 13.07.2018. a vaatlusprotokoll, mille kohaselt purunes mootorsõidukil Volvo parempoolne suunatuli. Mootorsõidukil Ford Transit purunes vasakpoolne taganurk ja stange ning vasakpoolsel küljel on kriimud. Vaatluse käigus kasutati fotoaparaati ja mõõtelatti (vt tl 48). Samuti esitati kohtule tõendina Politseija

Piirivalveameti 13.07.2018. a fototabel, millest nähtuvalt on mootorsõidukil Volvo registreerimisnumbriga XXX purunenud parempoolne eesmine suunatuli ja parempoolse eesmise nurga alumisel detailil on pruunikad nühkejäljed (vt tl 40-41). Mootorsõidukil Ford

regstreerimisnumbriga XXX on purunenud vasakpoolse tagumise alumise nurga detailid,

kusjuures need on sõiduki küljest ära tõmmatud (vt tl 38-39). Kohus märgib, et fotodelt nähtuvad kahjustused langevad kokku M.K.ütlustega, sest kui J.P juhitud Ford püüdis paremalt poolt M.K.juhitud Volvo ette reastuda ja kokkupõrge toimus ajal, mil M.K.J.P

ootamatu manöövri tõttu pidurdas, rebiski jõuliselt pidurdava Volvo esiosa parempoolse alumise nurga detail temast paremalt mööduva Fordi vasakpoolse alumise nurga detaili ära. Kui M.K.oleks kokkupõrke hetkel J.P manöövri takistamise eesmärgil kiirendanud, oleksid Fordi kahjustused teistsugused – Fordilt poleks midagi küljest ära rebitud, vaid Fordil

oleksid mõlgid, Fordi tagumine suunatuli oleks purunenud või Fordil oleksid muud otsasõidule iseloomulikud kahjustused.

10. Menetlusaluse isiku versiooniga, et M.K.ei tahtnud teda enda ette lasta ja takistas tal

manöövri lõpetamist, ei lange kokku ka kokkupõrkele eelnenud M.K.käitumine. Kuna nii M.K.kui ka J.P ütluste kohaselt lasi M.K.kolmel esimesel sõidurajal temast eespool

liikunud sõidukil enda ette reastuda, polnud M.K. järelikult midagi tema ette reastuvate sõidukite vastu ja kohtul pole alust arvata, et ta ei soovinud J.P enda ette reastumist.

Kuna J.P ütlused ei lange kokku sõidukitele kokkupõrke tagajärjel tekkinud

kahjustustega ega M.K. käitumisega enne kokkupõrget, on J.P ütlused ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab selle otsuse tegemisel kõrvale.

11. Eeltoodud mõttekäiku ja asjaolusid (s.o sõidukitele tekkinud kahjustusi ja M.K.käitumist enne kokkupõrget) ei lükka ümber ka see, et M.K.lahkus pärast liiklusõnnetust peatumata sündmuskohalt. M.K.ütlused kokkupõrke põhjuste ja mehhanismi kohta on vaatamata sellele muude tõenditega kooskõlas ja usaldusväärsed.

12. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Tuginedes M.K.ütlustele, tuvastab kohus, et J.P lülitas sisse suunatule ja alustas M.K.ette reastumist hetkel, mil J.P sõiduki nina oli M.K.sõidukist vaid veidi eespool ja M.K.märkas esiaknast J.P sõidukit alles siis, kui see oli reastumist juba alustanud ja M.K.sõidukile liiga lähedal. Tänu M.K.jõulisele

pidurdamisele ei põrkunud sõidukid külgepidi kokku, kuid M.K.il polnud siiski võimalik kokkupõrget täielikult vältida ja pidurdav Volvo rebis temast mööduva Fordi alumise nurga detaili ära.

13. Arvestades, et J.P alustas M.K.ette reastumist juba siis, kui tema sõiduki nina oli

M.K.sõidukist vaid veidi eespool, ei veendunud M.K.kohtu hinnangul enne manöövri alustamist oma tegevuse ohutuses teistele liiklejatele, vaid eeldas, et M.K.väldib kokkupõrget ja nö laseb J.P enda ette. Sellise käitumisega rikkus J.P LS § 33 lg 1 p 8 nõuet. Kuna J.P tegevus oli ootamatu ja M.K.märkas J.P alles siis, kui tema sõiduk

oli M.K.sõidukile liiga lähedal, polnud M.K.il enam võimalik kokkupõrget vältida. Seega põhjustas J.P liiklusnõuete rikkumisega liiklusohtliku olukorra ja sõidukite vahelise

kokkupõrke. Kuna kokkupõrke tagajärjel said mõlemad sõidukid kahjustusi, tekitas

M.K.varalise kahju sõidukite omanikele OÜ-le F. ja OÜ-le E.. Eelnevast nähtuvalt pani J.P toime LS § 223 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

14. Kohtu hinnangul on täidetud ka LS § 223 lg 1 subjektiivsed tunnused. KarS § 15 lg 3

kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Praegusel juhul oli

J.P vaja tema sõiduraja remondi tõttu reastuda M.K.sõidurajale. J.P soovis

reastuda M.K.ette ning olles M.K.sõidukiga sisuliselt kohakuti nii, et üksnes J.P

sõiduki nina oli M.K.sõidukist veidi eespool, lülitas J.P sisse suunatule ja alustas manöövri sooritamist. Kuna J.P ei veendunud oma tegevuse ohutuses, vaid lootis, et

M.K.il õnnestub kokkupõrget vältida, pidas J.P võimalikuks ja möönis, et ta rikub

LS § 33 lg 1 p 8 nõudeid. Seega pani J.P LS § 223 lg 1 koosseisupärase teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Kuna J.P lootis kohusetundetuse tõttu vältida kokkupõrget ja varalise kahju tekkimist, põhjustas ta LS § 223 lg 1 koosseisupärase tagajärje

kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja J.P on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises süüdi. Praegusel juhul ei esine ka muid VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

15.

Kohtu arvates on J.P-le karistuseks määratud rahatrahv 120 eurot (s.o 30

trahviühikut) samuti seaduslik. LS § 223 lg 1 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1

kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt VTMS § 55 lg 2 p-st 1 võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi.

16. J.P rikkus kaudse tahtlusega ühte liiklusnõuet ja põhjustas ettevaatamatusest kahele isikule varalise kahju. Kuna sõidukite kahjustused ei ole ulatuslikud, on tekitatud kahju üsna väike. Seega on J.P süü suurus alla keskmise. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. J.P karistusregistri 28.08.2019. a väljavõtte kohaselt pole teda varem väärtegude ega kuritegude eest karistatud (vt tl 36). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et 120 euro suurune

rahatahv jääb oluliselt alla VTMS § 55 lg 2 p-s 1 sätestatud sanktsiooni keskmise määra (s.o 98 trahviühiku), pole kohtu hinnangul alust kohtuvälise menetleja määratud karistust kergendada.

17. Kohtu arvates ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Kuigi J.P süü suurus on alla keskmise, pole praeguses asjas ühtki karistust kergendavat asjaolu. Samuti rikkus J.P liiklusnõuet tahtlikult ja suurem kahju jäi saabumata üksnes M.K.tegevuse tõttu. Seega pole põhjust väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kuna J.P pole väärteoga tekitatud kahju vabatahlikult hüvitanud või heastanud ega

võtnud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, puuduvad ka VTMS § 30 lg 1 p-des 2 ja 3

sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. VTMS § 30 lg 1 p 4 ei kohaldu, sest J.P on täisealine.

18. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus J.P kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.08.2019. a otsuse muutmata.

Marju Persidskaja kohtunik