2-18-8748/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistung

Harju Maakohus

Iris Kangur-Gontšarov

02.12.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-8748

AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur

Martin

Krupp’i hagi K K’i ja V J’i

vastu solidaarselt 19 347,11 euro nõudes

19 347,11 eurot

Hageja: AS MiniCredit (pankrotis,

registrikood

11551909) pankrotihaldur Martin Krupp

Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kaasik

(e-post

kerli.kaasik@cavere.ee)

Kostja I: K K (isikukood xxx)

Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Denis

Polman (e-post menetlus@vilippus.ee)

Kostja II: V J (isikukood 38404030257)

Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaspar

Lind (e-post kaspar.lind@attela.ee)

16.10.2019

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista solidaarselt V Jilt ja K Kilt AS MiniCredit (pankrotis)

kasuks 19 347,11 eurot.

3. Menetluskulud jätta solidaarselt V Ji ja K Ki kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on võlgnik AS MiniCredit (pankrotis) kantud äriregistrisse 10.11.2008.a.

Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli tarbijakrediidi ehk nn sms-laenude andmine summas 50 kuni

1 000 eurot Eestis, Lätis, Poolas ja Gruusias. 05.10.2016.a Harju Maakohtu kohtumäärusega

kuulutati välja AS MiniCredit pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp.

Ajal, kui hageja juhatuse liikmeks oli V J on AS MiniCredit (pankrotis) tasunud K Ki ja tema

perekonnaliikmete lennupiletite eest kokku vähemalt kokku summas 19 347,11 eurot. Lennupiletid

on tellitud K Ki poolt ja need on ostetud valdavalt Nizzasse, Viini, Leetu – kus AS MiniCredit

(pankrotis) ei ole kunagi majandustegevust olnud. V J on rikkunud oma juhatuse liikme hoolsus-

ja lojaalsuskohustus kasutades äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid K Ki eest arvete

tasumiseks, milleks hageja ei olnud ei õigustatud ega kohustatud, mistõttu on ta tekitanud hagejale

kahju 19 347,11 eurot. V J on pankrotihaldurile selgitanud, et kuigi tema oli juhatuse liige, siis

tegelikult juhtis ASi MiniCredit (pankrotis) K K. Kuna V J oli K Ki variisikuks ning korraldusi

andis ja AS-ile kahjulikke toiminguid tegi K K, kui hageja tegelik juht enda huvides ja Minicredit

AS arvel, siis vastutab K K solidaarselt V Jiga hagejale tekitatud kahju eest, sest K K on mõjutanud

V Ji tasuma K Ki lennupiletite eest, ilma et hageja oleks selleks õigustatud või kohustatud. K K on

hagejat kahjustades lennupiletite arvete tasumiselt kokku hoidnud 19 347,11 eurot ja saanud

otseselt varalist kasu 19 347,11 eurot.

Alternatiivselt, olukorras kus AS Minicredit on tasunud K Ki lennupiletite arveid, olemata selleks

õigustatud või kohustatud, siis on K K AS Minicredit arvel lennupiletite tasumise kohustusest

vabanemise tõttu rikastunud 19 347,11 euro võrra.

Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II välja AS Minicredit (pankrotis)

kasuks 19 347,11 eurot või alternatiivselt mõista 19 347,11 eurot välja kostjalt I. Menetluskulud

palub hageja jätta kostjate kanda.

Kostja I seisukohad

Kostja 1 ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja 1 ei olnud hageja tegelik

juht. Hagi aluseks olevate tehingutega ei ole hagejale kahju tekitatud. Kõik kostja 1 reisid, mille

eest tasus hageja, olid seotud hageja ettevõtlusega. Need reisid toimusid hageja korraldusel ja

hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel.

Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja II seisukohad

Kostja II vastuse kohaselt ei vasta tõele hagiavalduse väide, et hageja tegelikuks juhiks oli kostja I.

Hagiavalduses nimetatud reisid olid korraldatud hageja ja kostja I vahel sõlmitud

konsultatsioonilepingu alusel ning need korraldati seoses äriliste eesmärkidega. Asjaolu, et kostja

I viis välismaal ellu erinevaid projekte ning ajas nendega seonduvaid asju, on kostja II kinnitanud

ka pankrotihaldurile. Kuna reisid korraldati konsultatsioonilepingu alusel seoses hageja

majandustegevusega mitte kostja I erahuvides, ei põhjustanud reisidega seotud ja hageja poolt AS-le

Estravel tasutud kulud hagejale kahju. Samal põhjusel ei ole kostja I ka reisikulude võrra

rikastunud. Kostja II ei ole rikkunud AS-lt Estravel reise tellides oma juhatuse liikme kohustusi

ega sõlminud hageja jaoks kahjulikke tehinguid.

Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle, et AS MiniCredit (pankrotis) on äriregistrisse kantud 10.11.2008

ning AS

MiniCredit (pankrotis) tegevusalaks oli tarbijakrediidi ehk sms-laenude andmine summas 50 kuni 1

000 eurot Eestis, Lätis, Poolas ja Gruusias(I kd t.l. 8-19). Vaidlust ei ole, et 28.07.2016 esitas

Mirale Grupp OÜ pankrotiavalduse AS MiniCredit pankroti välja kuulutamiseks, 31.08.2016

Harju Maakohtu kohtumäärusega nimetati AS MiniCredit ajutiseks pankrotihalduriks Martin

Krupp ning 05.10.2016 Harju Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja AS MiniCredit pankrot ja

nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp (I kd t.l. 20-28).

Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 54¹ lg-st 1 teeb pankrotihaldur pankrotzaga seonduvaid

tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotzaga seotud vaidlustes oma

ülesannetest tulenevalt. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti

võlgniku õigusi ja huve. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt valitseb haldur muuhulgas pankrotza,

korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotza arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise.

PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotzaks, mida

kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

PankrS § 108 lg 2 sätestab, et pankrotza on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal,

samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

Vaidlust ei ole, et hageja juhatuse liikmeks oli perioodil 21.11.2008-10.11.2009 K K, perioodil

14.06.2012 kuni 02.09.2016 V J ning alates 02.09.2016 on AS MiniCredit juhatuse liikmeks H H

(I kd t.l. 8-9). Vaidlust ei ole, et 03.12.2010 esitas Marfin Pank Eesti AS pankrotiavalduse K Ki

pankroti väljakuulutamiseks ning 15.06.2011 kuulutati tsiviilasjas 2-10-60840 välja K Ki pankrot

(I kd t.l. 26-27). Pooled ei vaidle, et K Ki pankrotimenetlus lõpetati raugemisega Harju maakohtu

27.02.2014 määrusega, sama määrusega algatati K Ki kohustustest vabastamise menetlus ja

kohustati V Jit täitma tema usaldusisiku kohustusi. Kohus lõpetas K Ki kohustustest vabastamise

menetluse 07.07.2017 määrusega (I kd t.l. 28-42).

Tuvastatud on, et Estravel AS 11.12.2014 on hagejale tasumiseks esitanud arve I270353401

summas 630 eurot; 22.02.2015 arve I273063001 summas 950; 02.03.2015 arve I273261001

summas 1 030 eurot; 14.05.2015 arve I276613003 summas 128 eurot; 18.06.2015 arve

I278333901 summas 710; 19.06.2015 arve I278375401 summas 1 134 eurot (vaidlust ei ole, et

sellest arvest 567 eurot on tasunud X OÜ); 30.06.2015 arve I278802401 summas 1 535 eurot;

07.07.2015 arve I279102101 summas 1 535 eurot; 14.07.2015 arve I279426801 summas 128;

30.07.2015 arve I280030101 summas 900; 30.07.2015 arve I280146601 summaas 799 eurot;

06.08.2015 arve I280458401 summas 318 eurot; 06.08.2015 arve I280146602

summas 250;

21.08.2015 arve I281175701 summas 644 eurot; 14.09.2015 arve I282096401 summas 3 120

eurot (vaidlust ei ole, et sellest arvest 1 560 eurot on tasunud X OÜ); 19.09.2015 arve I282564901

summas 1 245 eurot; 22.09.2015 arve I282683601 summas 698 eurot; 18.05.2016 arve

I292337101 summas 142 eurot; 23.05.2016 arve I292543801 summas 500 eurot; 23.05.2016 arve

I292548101 summas 329 eurot; 26.05.2016 arve I292715401 summas 198 eurot;

AS

06.06.2015 arve I293270601 summas 725,11 eurot; 07.06.2016 arve I293270602 summas 650

eurot ja x OÜ 29.06.2016 arve 15510947 summas 1 049 eurot. Vaidlust ei ole, et eeltoodud arved

on hagejale esitatud K Ki ja tema perekonnaliikmete (II kd t.l. 169-170) lennupiletite eest

tasumiseks.

Tuvastatud on, et AS MiniCredit (pankrotis) on tasunud K Ki lennupiletite eest kokku 19 347,11

eurot (I kd t.l. 43-70, II kd t.l. 142-145, 171-173). Kuigi kostja II on avaldanud kahtlust, kas

06.06.2016 arve I293270601 summas 725,11 eurot ja 07.06.2016 arve I293270602 summas 650

eurot tasumine ühe maksekorraldusega ja viitega vaid arvele I293270602, mille järgi kuulus

tasumisele vaid 650 eurot saab ikka lugeda põhjendatuks ka arve I293270601 summas 725,11

eurot, siis ei ole vaidlust, et eelnimetatud arve tuli hageja poolt tasuda ja see on hageja poolt

tasutud, mistõttu puudub kahtlus, et hageja on kandnud ka arve I29327060 tasumisega kulusid

725,11 eurot. Pooled vaidlevad, kas K Ki lennupiletite kulu oli seotud hageja

majandustegevusega. Pooled vaidlevad selle üle kas V J on rikkunud oma juhatuse liikme

kohustusi tasudes K Ki lennupiletite eest 19 347,11 eurot.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed

oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava

hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 1 sätestab, et juhatuse

liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg 2 järgi juhatuse

liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud

kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on leidnud, et juhatuse liikme suhe

äriühinguga sarnaneb enim käsunduslepingule ja juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb

hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena (RKTKo 3-2-1-18-08;

3-2-1-103-08). Käsunduslepingu puhul peab käsundisaaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 1

kohaselt käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku

hoolsusega ning lg 2 kohaselt täitma käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma

kahju tekkimise käsundiandja varale.

Kohtu arvates ei ole võimalik H Hi ütlustega tõendada hageja väiteid, et K Ki reisid ei olnud seotud

AS MiniCredit majandustegevusega, sest asjaolu, et K K on käinud paar korda tunnistaja juures

Dubais ei luba iseenesest tunnistaja ütlustega tõendada vaid tunnistaja arvamusele tuginedes, kas K

Ki reisid Dubaisse või muudesse riikidesse olid seotud hagejaga. Kuna lennupiletid, mille eest

hageja on tasunud, on seotud K Ki lendudega, siis on hageja veenvalt põhistanud, et kui K Kiga ei

olnud hagejal mingeid lepingulisi suhteid, milliste olemasolu kostjad tõendanud ei ole, siis ei

saanud olla ka K Ki lennud olla seotud hagejaga. Kohtu arvates on veenev, et kui lennupiletid on

ostetud valdavalt Nizzasse, Viini, Montenegrosse ja korra Leetu kus AS-l MiniCredit (pankrotis)

ei ole majandustegevust, siis ei saa need kulutused iseenesest mõistetavalt olla seotud hagejaga või

tehtud hageja huvides. Kostja II väide, et põhimõtteliselt võiks ükskõik mis maailma otsas tööd

teha, mis võiks olla seotud hageja majandustegevusega, ei luba mõistliku kõrvalseisjana iseenesest

arvata, et kõik kulud selliselt oleksid mõistlikud ja põhjendatud vaid seetõttu, et igal pool on mingil

määral võimalik tööd teha. Kostja II kinnitusest pankrotihaldurile, et kostja I viis välismaal ellu

erinevaid projekte ning ajas nendega seonduvaid asju, ei saa kohtu arvates samuti järeldada, et

kostja I oleks viinud ellu erinevaid AS-i MiniCredit projekte (I kd t.l. 34-35). Kostja II ei ole

tõendanud oma väidet, et K Ki lennupiletite eest tasumine oleks olnud seotud hageja

majandustegevusega. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid, et K Ki lennureiside kohta oleks

hagejale kostja I esitanud aruanded. Kui kostja II on vastanud pankrotihaldurile, et raha

ülekandeid tehti vaid K K korraldusel (I kd t.l. 34-35, II kd t.l. 65-66), siis ei ole ka veenev, et

kostja II oleks üleüldse pidanud vajalikuks kontrollida K Ki reisiarvete vajalikkust seoses hageja

majandustegevusega. Seega kui hageja juhatuse liige V J on lubanud hagejal tasuda K Ki lendude

eest, millised ei olnud seotud hagejaga ja mille eest ei ole hageja saanud mingit vastusooritust, siis on

mõistlik järeldada, et V J ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna hageja

on tasunud K Ki lennupiletite eest kokku 19 347,11 eurot, siis on põhistatud, et hagejal on seetõttu

tekkinud kahju, sest juhul kui V J ei oleks juhatuse liikmena lubanud hagejal nende lendude eest,

mis ei olnud seotud hagejaga, tasuda, siis ei oleks hagejal jäänut ilma alles 19 347,11 eurot, seega

ei oleks tekkinud kahju 19 347,11 eurot. Kostja V J ei ole tõendanud, et ta oleks käitunud korraliku

ettevõtja hoolsusega, kui hageja tasus lennureiside eest, mis ei olnud seotud hageja

majandustegevusega.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 alusel ei kuulu hüvitamisele kahju ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Lähtudes eeltoodust on hagejal tekkinud kahju 19 347,11 eurot, sest hagejale esitatud arved K Ki

lennureiside eest ei olnud seotud hagejaga ja tasudes neid arveid on hageja vara vähenenud 19

347,11 euro, mistõttu tuleb kostjalt II välja mõista hageja kasuks 19 347,11 eurot.

Pooled vaidlevad selle üle kas K Kil oli mõju hageja üle ja kas K K mõjutas AS MiniCredit juhatuse

liiget V Ji tasuma K Ki lennupiletite eest, et rikkuda juhatuse liikme kohustusi, millega tekitada

kahju AS-le MiniCredit. Seega käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust, kes oli lõplikuks

kasusaajaks AS-st MiniCredit või kas kellelgil teisel võis veel olla mõju hageja üle või kas keegi

veel andis mingeid korraldusi kostjal I hageja juhtimisel või miks ei olnud K K märgitud juhatuse

liikmeks hageja registrikaardil, vaid kohus peab eelkõige tuvastama kas K Kil oli mõju hageja üle

ja kas K K mõjutas AS MiniCredit juhatuse liiget V Ji tasuma just K Ki lennupiletite eest, tekitades

sellega hagejale kahju.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. VÕS §

1045 lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole

õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise

kahju tekkimise eest. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta

tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2

kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

ÄS § 2892 lg 1 kohaselt oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või

prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega

tekitatud kahju. ÄS § 2892 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi

rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga,

välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

V Ji selgitusega pankrotihaldurile, mida V J tunnistajapingis on 13.02.2017 kinnitanud, on hageja

veenvalt põhistanud, et vaatamata asjaolule, et V J oli juhatuse liige, siis tegelikult juhtis AS-i

MiniCredit (pankrotis) K K (I kd t.l. 34-35, II kd t.l. 65-66). Kuigi tunnistaja X X’i ütlustet ei nähtu

hageja väide, et K K oleks andnud korraldusi V Jile ja tunnistaja Z Z’i ütlused põhinevad vaid

tunnistaja arvamusel, et K K andis korraldusi V Jile, siis kohtu arvates on tõendite kogumis

tõendatud tunnistajate H H’i X X’i ja Z Z’e ütlustega, mis kinnitavad V Ji selgitusi

pankrotihaldurile, et hageja nimel andis äriühingus igapäevaselt korraldusi K K, mistõttu on

põhjendatud arvata, et K Kil oli mõju hageja üle. Hageja on tõendanud, et kui kogu hageja

juhtimine oli korraldatud selliselt nagu otsustas K K, siis V Jil ei olnudki juhatuse liikmena

võimalust teistmoodi otsustada, sest V J oli tema sõnul vaid käsutäitja (I kd t.l. 34-35). Seega kui

kostja II järgis vaid kostja I korraldusi hageja juhtimiseks, siis on mõistlik arvata, et kahtlemata oli

kostjal I mõju kogu hageja tegevuse korraldamisel. V Ji selgitustest pankrotihaldurile, mida V

Jaroševits on tunnistajapingis kinnitanud ja K Kile antud volitusest tellida reisibüroost reise on

tõendatud, et vaid K K ise otsustas enda reiside üle (I kd t.l. 34-35, II kd t.l. 65-70). Asjaolu, et K K

ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud, et tal oleks olnud lepinguline suhe hagejaga,

lubab samuti järeldada, et K

Kil oli mõju hageja üle, sest K K võis endale tellida hagejaga kooskõlastamata, kuid hageja arvel

reisiteenuseid.

Kuna V J juhatuse liikmena täitis vaid K Ki käske toimetada ühel või teisel viisil, siis on hageja

tõendanud V Ji selgitustega, et K Ki oli kahtlemata mõjutas V Ji käituma vastuolus korraliku

ettevõtja hoolsuskohustusega, et V J täites käske ei pidanud võimalikukski kontrollida K Kiga

seotud reisiarvete tasumisel kas need võiksid olla üleüldse seotud hageja majandustegevusega,

sest kui K K andis korralduse raha tasuda, siis tuli seda ka teha (I kd t.l. 34-35, II kd t.l. 65-66).

Seega V J hageja juhatuse liikmena jättes täitmata juhatuse liikme kohustuse käituda korraliku

ettevõtja hoolsusega on kahtlemata olnud mõjutatud seda tegema K Ki poolt tahtlikult, kel oli õigus

ise otsustada enda reiside tellimise ja korraldada V Ji kaudu nende tasumine, kuna V Ji selgitustest

pankrotihaldurile on tõendatud, et tema oli vaid K Ki käsutäitja, kellele polnud oluline kust raha

tuleb, mistõttu on põhjendatud arvata, et selliselt tegutsedes oli K Kil tahe anda V Jile korraldusi

ning talle polnud oluline siduda oma väljaminekuid hageja majandustegevusega, vaid oluline oli,

et tema arved saaksid tasutud, mistõttu pidi tal olema tahtlus hagejale tekitada ka kahju, seades oma

huvid esikohale. Seega on mõistlik arvata, et V J on jätnud oma kohustused juhatuse liikmena

täitmata vaid seetõttu, et teda mõjutas K K, sest V J ei oleks ise käsutäitjana saanudki teistmoodi

otsustada kui korralduste andja K K seda ette nägi. Juhul kui K K ei oleks andnud korraldusi

hagejal tasuda tema reisiarveid, siis ei oleks kostja II hageja juhatuse liikmena tasunud K Kiga

seotud reise summas 19 347,11 eurot. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et vaid K Ki korralduste

tagajärjel on hageja poolt tasutud K Ki ja tema pereliikmete reisiarveid 19 347,11 euro ulatuses

ilma, et need reisid oleksid olnud seotud hageja majandustegevusega, millega on hagejal tekkinud

kahju 19 347,11 eurot.

Kohus nõustub hagejaga, et § 2892 lg 1 eesmärgiks on vältida juhtorgani liikmete õigusvastase

mõjutamise kaudu äriühingule kahjulike tehingute tegemist, mistõttu on põhistatud, et sellise kahju

tekkimine on iseenesest VÕS § 1045 lg 3 mõttes hõlmatud ÄS § 2892 lg 1 kaitse-eesmärgiga.

Kostja I ei ole tõendanud kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Kostja I

ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi hagejale kahju tekitamises, et kostja I oleks teinud vähemalt

kõik endast oleneva, et mitte anda korraldusi hageja juhtimises ja mõjutada kostjat II tasuma kostja I

reisikulusid, mis ei ole seotud hageja majandustegevusega, tekitades sellega hagejale kahju.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks 19 347,11 eurot.

Kuna kostja I vastutab hageja ees juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu ja kostja II vastutab

hageja ees seetõttu, et ta on kostjat I mõjutanud kostjat I tegutsema hageja kahjuks, millega on

hagejale tekitatud kahju, siis vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt.

Kuna kohus on rahuldanud hageja põhinõude kostjate vastu, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata

hageja alternatiivset nõuet kostja I vastu.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel ( I kd t.l. 8-9, 29-33, 67, 69, II kd t.l.

54, 57, 174-188, III kd t.l. 5-20, 26-29), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole

tuginenud ja neid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi solidaarselt kostja I ja kostja II vastu, siis jätab

kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused

kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus

kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks

määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik