2-18-15774/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15774

Hagi hind

5 763.30 eurot

Tsiviilasi

Torm Metall OÜ hagi If P&C Insurance AS vastu 5

327.74 euro ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Torm Metall OÜ; registrikood 11477415;

asukoht Sepa tn 15c, Tartu linn; lepinguline esindaja:

advokaat

Cardo

Soosaar;

e-post

cardo.soosaar@attela.ee

Kostja: If P&C Insurance AS; registrikood 10100168;

asukoht Lõõtsa 8A, Tallinn; kostja volitatud esindaja:

Allan Habicht; e-post Allan.Habicht@if.ee

Kolmas isik kostja poolel: Traneks OÜ; registrikood

12940872, asukoht Sõbra tn 43, Tartu linn

Kohtuistungi toimumise aeg

12. november 2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Torm Metall OÜ hagi If P&C Insurance AS vastu.

2. Mõista If P&C Insurance AS-lt Torm Metall OÜ kasuks välja 5 387.29

eurot, millest kindlustushüvitis 5 327.74 eurot ning kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutuud viivis summas 59.55 eurot.

3. Mõista If P&C Insurance AS-lt Torm Metall OÜ kasuks välja viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse tegemisest

kuni põhinõude (5327,74 eurot) täieliku täitmiseni.

4. Menetluskulud jäävad If P&C Insurance AS kanda.

5. Määrata Torm Metall OÜ-le hüvitamisele kuuluva menetluskulu summaks

2 525 eurot, mis mõista välja If P&C Insurance AS-lt Torm Metall OÜ

kasuks.

6. Välja mõista If P&C Insurance AS-lt Torm Metall OÜ kasuks viivis

menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse

läbivaatamist kohtuistungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. Torm Metall OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi If P&C Insurance AS (kostja) vastu

5 327.74 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel

sõlmitud veosekindlustusleping metalli puurpingi kindlustamiseks selle transpordil

lähtekohast ALZMETALL GmbH &Co. KG, Altenmarkt, Saksamaa, sihtkohta Torm

Metall OÜ, Sepa 15C, Tartu, perioodil XX.XX-XX.XX.XXXX Kindlustussummaks on 11

481 eurot kindlustusjuhtumi kohta ja omavastutus 1% kahjusummast, kuid vähemalt 200

eurot kindlustusjuhtumi kohta. Vedaja võttis veose 17.07.2018 lähtekohast peale ja andis

selle 31.07.2018 hagejale sihtkohas üle. Veose vastuvõtmisel ei avastatud sellel väliseid

kahjustusi. Pärast veose vastuvõtmist selgus, et puurpink on kahjustatud (korpus ja hoova

nupud on purunenud, hoov kõveraks paindunud, töölaual ja tõstehooval on

värvikahjustused). Kahjustused viitavad sellele, et veos võis olla transpordil või

ladustamisel külili kukkunud. Kuna puurpink ei olnud kasutatav, tekkis hagejale 11 480.60

euro suurune kahju. Hageja esitas 01.08.2018 kostjale kahjuteate ja teavitas veose

kahjustustest ka vedajat Traneks OÜ-d. Kostja teatas 26.09.2018 hagejale, et kostja

vähendab kahjusummat vedaja vastutuse summa 5 327.74 euro võrra ja maksab hagejale

kahjuhüvitisena 5 952.86 eurot, kuna hageja ei ole kaupa vastu võttes veendunud selle

korrasolekus ega esitanud vastutavale osapoolele nõuet. Hageja leiab, et kostjal ei olnud

alust kindlustushüvitise vähendamiseks ning maksmata kindlustushüvitise osa 5 327.74

eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja hinnangul ei rikkunud ta veosekindlustuse üldtingimuste punkti 36. Hageja

veendus, et veosel puudusid välisel vaatlusel arusaadavad kahjustused. Hageja ei rikkunud

veosekindlustuse üldtingimuste punkte 37.1-37.3. Hageja avastas kahjustused alles pärast

veose vastuvõtmist ning kahjustused ei olnud välisel vaatlusel tuvastatavad, mistõttu ei

olnud võimalik saatelehtedele ka kahjustuste kohta märkuseid kirjutada. Hageja teatas

puudustest vedajale järgmisel päeval. Samuti on hageja edastanud kindlustusele kogu talle

teadaoleva informatsiooni ja tõendid kahjujuhtumi asjaolude kohta. Isegi, kui hageja on

eelkirjeldatud lepingurikkumised toime pannud, ei ole kostjal õigust kindlustushüvitist

vähendada, kuna need rikkumised ei mõjutanud kahju tekkimist, suurust ega kahjujuhtumi

asjaolude kindlakstegemist. Kõik väidetavad rikkumised toimusid veose vastuvõtmisel või

selle järgselt, kui kahju oli juba tekkinud ega suurendanud tekkinud kahju. Seetõttu ei saa

need olla aluseks kindlustushüvitise vähendamisele.

Kostja vastuväited

2. Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hoolimata sellest, et metalli puurpingil

esinevad väliselt silmnähtavalt märgatavad kahjustused, ei ole hageja teinud sellekohast

märget CMR veose saatelehele. Tegelik vedaja Split Logistik OÜ teatas, et kuivõrd saadetis

oli silmnähtavalt kahjustatud ning saaja võttis selle vastu ilma CMR veoselehel märkusi

tegemata, siis tal puudub kahju hüvitamise kohustus. Seetõttu vähendas kostja

kahjusummat ulatuses, mille võrra vastutab veolepingu alusel vedaja. Hageja on esitanud

vale faktiväite, et metalli puurpingi vastuvõtmisel ei olnud kauba kahjustumist võimalik

märgata. Metalli puurpink oli pakendatud selliselt, et kauba kahjustumine oli põgusal

vaatlusel tuvastav. Hoolimata sellest, et metalli puurpingi kahjustused pidid olema väliselt

märgatavad, ei ole kindlustusvõtja teinud kauba saatelehele vigastuste kohta mitte ühtegi

märget. Tingimuste XXX p 37.3. kohaselt peab kindlustusvõtja aitama välja selgitada kahju

võimaliku tekitaja ja tunnistajate nimed. XXX punkt 37 kohaselt Ifil on õigus hüvitamisest

keelduda või hüvitist vähendada, kui kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut ja

rikkumine mõjutas kahju tekkimist või suurust või kahjujuhtumi asjaolude

kindlakstegemist. Kuivõrd hageja ei teinud kauba kahjustumise kohta märget CMR

veolehel, siis on see kindlasti raskendanud kahju põhjustanud isiku, kahju tekkimise aja,

koha ning kahju põhjuse kindlakstegemist.

VÕS § 492 lg 2 kohaselt, kui kindlustusvõtja loobub oma nõudest, vabaneb kindlustusandja

oma täitmise kohustusest kindlustusvõtja ees niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda

hüvitist selle nõude või õiguse alusel. CMR konventsioonist tulenevate kauba

kahjustamisest teadaandmist reguleerivate tähtaegadest kinnipidamata jätmine on

käsitletav kindlustusvõtja loobumisena oma õigusest kolmanda isiku vastu. Juhul kui

hageja ei saa enam nõuda vedajalt kahju hüvitamist, siis ei saa ka kostja esitada vedaja

vastu tagasinõuet.

Kolmanda isiku seisukoht

3. Kohus kaasas kostja taotlusel 07.01.2019 määrusega menetlusse kolmanda isikuna kostja

poolel Traneks OÜ kui puurpinki vedanud isiku. Kolmas isik märkis oma kirjalikus

seisukohas, et hageja ei ole talle pretensiooni veokahjustuste kohta esitanud. Tegemist oli

sellise pakendiga, milliselt kahjustus on kohe näha. Seetõttu on võimalik, et kaup sai

kahjustada ka hageja enda ruumides. Kuna CMR-saatelehelt ei nähtu mingit pretensiooni,

ei saa menetluses olla ka ühtegi Traneks OÜ-d kolmanda isikuna puudutavat nõuet.

Kohtuistung

4. Kohtuistungil jäid hageja ja kostja oma seisukohtade juurde, kolmas isik kohtuistungil

ei osalenud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Torm Metall OÜ on esitanud If P&C Insurance AS vastu nõude kindlustuslepingu alusel

maksmata hüvitise väljamõistmiseks. Hüvitise maksmise kohustus tuleneb hageja ja kostja

vahel sõlmitud veosekindlustuslepingust. Hageja nõude eelduseks on VÕS § 476 lõikest 1

tulenevalt kindlustusjuhtumi toimimine ja sellest tulenevalt kindlustatud isikule kahju

tekkimine.

Vaidlust ei ole selles, et kindlustushüvitise täissumma olnuks 11 280.60 eurot (kahju

11 480.60 eurot, millest lahutada omavastutus 200 eurot) ning kostja on sellest hagejale

välja maksnud 5 952.86 eurot. Kostja leiab, et kuna hageja on omapoolseid kohustusi

rikkunud, ei ole temal enam hagejale kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust. Kostja

on oma vastuväidetes tuginenud nii kindlustuslepingu rikkumisele kui ka VÕS §-le 492.

Kuna kostja tugineb kindlustushüvitise vähendamise õigusele, peab kostja TsMS § 230 lg

1 järgi kindlustushüvitise vähendamise eelduseks olevaid asjaolusid tõendama.

Kindlustusjuhtumiks oli 31.07.2018 hagejale üle antud metalli puurpingi kahjustumine.

Kindlustuse üldtingimuste XXX (tlk 10-14) ja veosekindlustuse üldtingimuste XXX (tlk

15-19) näol on tegemist kostja tüüptingimusega, st selle tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS

§-st 39, st seda tuleb tõlgendada selliselt nagu hagejaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada kasutaja, st kostja

kahjuks.

6. Esmalt analüüsib kohus, kas hageja kindlustusvõtjana on kindlustuslepingut rikkunud,

mis oleks kindlustuse üldtingimuste XXX p 37 alusel kindlustushüvitise vähendamise

esimeseks eelduseks. Kostja väitel on hageja rikkunud kindlustuslepingut sellega, et hageja

ei ole veose vastuvõtmise ajal teinud veose saatelehele märget veose kahjustumise kohta.

Veosekindlustuse üldtingimuste p-de 36 ja 37.1 kohaselt on hageja kohustatud enne veose

vastuvõtmist veenduma, et veosel ei ole väliseid kahjustusi, ja väliste kahjustuste

olemasolu korral kirjutama veose saatelehele veosekindlustuse üldtingimuste punktides

37.1.1 kuni 37.1.4 nimetatud andmed (kahjustatud kaubaühikute hulk, kahjustuse liik ja

põhjus, kuupäev ja allkiri).

Väliste kahjustuste kohta CMR-saatelehel (tlk 45) märkused veosekindlustuse

üldtingimuste p-des 37.1.1 – 37.1.4 nimetatud andmete kohta puuduvad.

Veosekindlustuse üldtingimuste XXX p 36 kohaselt on kauba saaja kohustatud enne veose

vastuvõtmist veenduma, et veosel ei ole väliseid kahjustusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas

veosel olnud kahjustused olid välised ning tavapärasel ülevaatusel tuvastatavad. Hageja

hinnangul ei olnud puuringil esinenud kahjustused välisel ülevaatlusel tuvastatavad. Kostja

hinnangul oleks pidanud majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pingi kahjustused

tavapärasel välisel ülevaatusel avastama. Tuvastamaks kahjustuste olemust ja iseloomu,

korraldas kohus vaatluse ning vaatles puurpinki 26.03.2019 Plusmerk OÜ laos.

Vaatlusprotokollist (tlk 86) ja sellele lisatud fotodelt (tlk 88 ja tlk 94) nähtub, et puurpingi

paremas ülanurgas on auk, mis on 180 cm pikkusele inimesele hästi näha. Kui vaatab lühem

inimene madalamalt positsioonilt või kui pink ise asetseb kõrgemal, ei ole auku näha. Muud

kahjustused ei pruugi olla eriteadmisi mitteolevale isikule esialgsel välisel ülevaatamisel

tuvastatavad. Seega tuvastas kohus, et vähemalt puurpingi paremas ülanurgas oleva augu

puhul oli tegemist välisel ülevaatusel avastatava kahjustusega.

Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid ega põhistusi, mille alusel sisustada, milline

pidanuks olema puurpingi vastu võtnud töötaja(te) tavapärane hoolsus saabunud veose

ülevaatamisel ning milliseid toiminguid pidanuks ülevaatamise käigus tegema. Seega

sisustab kohus nõutava hoolsusstandardi oma siseveendumusest lähtudes. Puurpingi maha

laadinud tunnistaja Sander Poljakovi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta vaatles

puurpinki üksnes tõstukilt enne maha laadimist. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka turvakaamera

salvestus („1. Puurpink_mahalaadimine T5 Uks“). Kohtu hinnangul ei ole puurpinki enne

saatelehele vastuvõtmist kinnitava allkirja andmist mõistliku ja vajaliku hoolsusega üle

vaadatud. Minimaalselt oleks pidanud töötaja tegema tiiru ümber vastuvõetava veose ja

vaatlema seda igast küljest. Üksnes mahalaadimisel tõstukis istudes pingi vaatlemist ei saa

lugeda piisavaks. Eelneva põhjal leiab kohus, et veose vastu võtnud hageja töötaja ei

vaadanud saabunud veost üle piisava hoolsusega. Kuna tavapärase hoolsusega vaadeldes

oleks vähemalt veose paremas ülanurgas augu esinemine olnud tuvastatav, on hageja

rikkunud sellega veosekindluse üldtingimuste XXX p-dest 36 ja 37.1 tulenevat kohustust

veos üle vaadata ning esinevate puuduste kohta teha märkus CMR-saatelehele.

7. Kostja on kindlustushüvitise vähendamise alusena viidanud ka veosekindlustuse

üldtingimuste XXX punktile 37.3 rikkumisele. Kostja hinnangul on hageja rikkunud

kohustust, mille kohaselt peab kindlustusvõtja aitama välja selgitada kahju võimaliku

tekitaja ja tunnistajate nimed. Kostja seisukohtadest ei selgu, kuidas hageja seda punkti

täpsemalt rikkunud võiks olla. Arvestades, et hageja on kostjale kättesaadavaks teinud tema

valduses oleva teabe (tlk 20), on hageja kohtu hinnangul oma kohustust täitnud ning kostja

ei saa hagejale ette heita kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamise kohustusele kaasa

aitamata jätmist.

8. Kindlustuse üldtingimuste XXX p 37 alusel on kindlustushüvitise vähendamise teine

eeldus see, et hageja rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist või suurust või

kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Kohus leiab, et selleks, et hageja rikkumine

saaks mõjutada kahju tekkimist või suurust või kindlustusjuhtumi asjaolude

kindlakstegemist, peab hageja rikkumise ja viimati nimetatud asjaolude vahel olema

põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non

põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks,

kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt nt

Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18).

Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et veosekindlustuse üldtingimuste XXX

p-de 36 ja 37.1 rikkumine – veolehele kauba ülevaatamise kohustuse rikkumine ja

kahjustuste kohta märke tegemata jätmine – oleks mõjutanud kahju tekkimist või suurust.

Samuti on sellise põhjusliku seose esinemine eluliselt ebausutav. Võimaliku kahju kohta

saatelehele märke tegemata jätmine iseenesest ei saanud puurpingile kuidagi täiendavaid

kahjustusi tekitada.

Kohus leiab, et antud asjaoludel CMR-saatelehele kahjustuste kohta märke tegemata

jätmine ei saa mõjutada kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Kahju tekkimise

asjaolud on võimalik välja selgitada ka muude tõendite abil. Asjas on tõendina mälupulgal

esitatud valvekaamerate videod. Videotelt „1. Puurpink_mahalaadimine T5 Uks“, 2.

puurpink_laser“, „3. puurpink laser“, „4. puurpink_vesilõikus“, „5. puurpink_ T3 uks“, „6.

puurpink_torulaser“ ja „7. Puurpink_timesaver“ nähtub, et mahalaadimine ja transport

hageja hoones sujus viperusteta. Seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Puurpingi autolt

maha laadinud ja hageja ruumides selleks ettenähtud kohale transportinud S. Poljakovi

ütlustest nähtub, et mahalaadimise ja transpordi käigus pink täiendavalt kahjustada ei

saanud. Ka tunnistaja Marko Zeisiku ütlustest nähtub, et pink toodi hagejale katkisena, sest

ei ole võimalik, et S. Poljakov oleks pingi vahepeal maha pillanud. Seega loeb kohus

tõendatuks, et kahjustused puurpingil tekkisid veo käigus, mitte selle hageja ruumides olles.

Nimetatud tõendite abil on võimalik kindlustusjuhtumi asjaolud piisavalt täpselt välja

selgitada. Seega ei ole hagejapoolne lepingurikkumine – veose hooletu ülevaatamine ja

CMR-saatelehele märke tegemata jätmine – mõjutanud praegusel juhul kindlustusjuhtumi

asjaolude väljaselgitamist. Seetõttu ei saa kostjale kindlustussumma vähendamise õigus

tuleneda kindlustuslepingu üldtingimuste XXX p-st 37.

9. Kostja on kindlustushüvitise vähendamise teise võimaliku alusena tuginenud sellele, et

hageja on oma käitumisega, st sellega, et ei märkinud puuduseid CMR-i saatelehele,

tekitanud olukorra, kus kindlustusseltsil on raskendatud tagasinõude realiseerimine. VÕS

§ 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kindlustusvõtja loobub oma nõudest kolmanda

isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise

kohustusest kindlustusvõtja ees niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda hüvitist selle nõude

või õiguse alusel. Seega võiks kostjal olla õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest, kui

hageja kindlustusvõtjana oleks loobunud oma kahjuhüvitamise nõudest vedaja vastu.

Pooled vaidlevad selle üle, kas CMR-i saatelehele transpordikahjustuste kohta märke

tegemata jätmine on käsitletav vedaja vastu nõudest loobumisena või mitte. Kohus rõhutas

18.04.2019 korraldavas määruses, et kostjal tuleb selgitada ja tõendada, mil viisil väljendus

hageja poolt veose kahjustamisest õigeaegselt teavitamata jätmises hageja tahe loobuda

oma nõudest vedaja Traneks OÜ vastu ning millistest asjaoludest tulenevalt on hageja nõue

Traneks OÜ vastu lõppenud. Kostja ei ole viidatud asjaolu veenvalt selgitanud ega

tõendanud.

Kohtu hinnangul saab hagejat lugeda VÕS § 492 lg 2 mõttes oma nõudest vedaja vastu

loobunuks, kui hageja on teinud vedajale vastavasisulise tahteavalduse ning hageja nõue

vedaja vastu on selle tahteavalduse tulemusena lõppenud. Nõudest loobumine VÕS § 207

mõttes eeldab võlgniku ja võlausaldaja kokkulepet nõudest loobumiseks. Sellise suulise või

kirjaliku kokkuleppe olemasolu praegusel juhul kohtule tõendatud ei ole.

Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 kohasel olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib

järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja hinnangul on hageja tegu, millest võib

järeldada hageja tahet loobuda oma nõudest vedaja vastu, vedaja veose kahjustamisest

õigeaegselt teavitamata jätmine. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. 18.05.1965 vastu

võetud Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) art 30 lg 1 kohaselt

kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või

pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui

kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui

kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba

vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba

vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu

on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb

avaldus teha kirjalikult. Seega järeldub CMR-i konventsiooni tekstist, et saatelehel vastava

märke puudumine ei võta saajalt iseenesest õigust veose puudustele tugineda. Märke

puudumine pöörab aga tõendamiskoormise ümber ja loob kuni vastupidiste asjaolude

tõendamiseni eelduse, et veos anti vedajalt saajale üle puudusteta. Kohtu järeldus tugineb

ka õiguskirjanduses avaldatule (Renee Mahl CMR konventsioon. Kommenteeritud

väljaanne, 2015, lk 228-231). Seisukoht, et kui CMR art 30 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul

vigastustele ei viidata, siis tuleb eeldada, et kaup on kohale toimetatud nõuetekohaselt, kuid

see eeldus ei võta kostjalt võimalust tõendada vastupidist ja nõuda kahju hüvitamist, on

leidnud kinnitust ka kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2019 otsus

tsiviilasjas nr XXX p 36).

Kohus leiab, et kuna CMR-i saatelehele puuduste märkimata jätmine iseenesest ei välista

võimalust nendele puudustele hiljem tugineda, ei ole see samastatav vedaja vastu

esitatavast kahju hüvitamise nõudest loobumisega. Eeltoodu alusel kuulub hagi

rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena saamata

kindlustushüvitis summas 5 327.74 eurot.

10. Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist. Kindlustusandja lepingu täitmise

kohustus muutub VÕS § 450 lg 1 järgi sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja

kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.

Kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks

vajalikud toimingud lõppesid 11. oktoobril 2018, kui kostja kandis vähendatud

kindlustushüvitise hageja pangakontole. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal puudus

õigus kindlustushüvitise vähendamiseks, mistõttu oleks ta nimetatud kuupäeval pidanud

hagejale välja maksma kindlustushüvitise kogusumma. Kindlustuse üldtingimuste XXX p

36 järgi peab kostja juhul, kui ta viivitab hüvitamisega, maksma viivist vastavalt

võlaõigusseadusele. Seega on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega kuulub rahuldamisele

hageja viivisenõue perioodil 12. oktoober 2019 kuni 1. detsember 2019 rahuldamisele.

Kostjalt tuleb hageja kasuks nimetatud perioodil välja mõista viivis summas 59,55 eurot.

TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 teie lause alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

ka lisanduv viivis põhivõlgnevuselt alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest 2. detsembril

2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

Menetluskulude jaotus

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

Hageja on esitanud TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel hageja taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuludeks on taotluse kohaselt riigilõiv summas 425

eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 3 000 eurot (tööaeg 20 tundi, tasu 150

eurot/tund).

Kostja hinnangul on hageja taotlus osaliselt ülepaisutatud. Kostja leiab, et hageja esindaja

põhjendatud ajakuluks võib lugeda 14 töötundi. Arvestades esindaja töötunni tasu 150

eurot, kujuneks põhjendatud õigusabikuluks 2 100 eurot. Kohus nõustub kostja toodud

põhjendustega. Lisaks on kohus seisukohal, et käesoleva kohtuasja on muu hulgas

põhjustanud hageja poolne hooletus kauba vastuvõtul, mistõttu ei olnud täidetud kõik

konventsiooni tingimused ning tõendamiskoormis pöördus hageja kahjuks. Käesolevas

menetluses on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabile 2 100 euro ulatuses.

Riigilõivu summas 425 eurot tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kokku määrab kohus

hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 2 525 eurot (2100 + 425), käibemaksu

ei lisandu.

TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik