2-19-13466/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2019. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-13466

Tsiviilasi

Neste Eesti AS avaldus M K (K) pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankroti väljakuulutamine

22.11.2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Võlausaldaja: Neste Eesti AS (reg.kood: 10167511);

Võlausaldaja

lepinguline

esindaja:

Mari

Karja,

vandeadvokaadi

abi

(e-post:

mari.karja@sorainen.com);

Võlgnik: M K (IK xxxx; e-post: xxxx);

Võlgniku lepinguline esindaja: Viktor Särgava,

vandeadvokaat (e-post: viktor@lauspartners.ee).

Ajutine

haldur:

Ly

Müürsoo

(e-post:

(lyy.myyrsoo@mail.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Neste Eesti AS taotlus M K (K, IK xxxx) pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja M K (K, IK xxxx) pankrot 02.12.2019 kell 15:00.

3. Nimetada M K (K, IK xxxx) pankrotihalduriks Ly Müürsoo (e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19.12.2019 kell

10.00 (Lubja 4, saal 2021). Vande andmine toimub enne üldkoosolekut kell 09:55.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus

(PankrS § 153 lg 1 p 3).

6. M K (IK xxxx) ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse

lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku

likvideerija ega prokurist (ärikeeld).

7. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded (pankrotiteade).

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu suuruseks 800 eurot, millele

lisandub käibemaks 160 eurot ja kulutuste hüvitiseks 60 eurot (sh käibemaks), so

kokku 1 020 eurot, mis hüvitada Neste Eesti AS poolt 16.10.2019 deposiiti kantud

vahendite arvelt.

9. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda 16.10.2019.a. Neste Eesti AS poolt kohtu

deposiidikontole kantud 1 200 eurost 1 020 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste

katteks OÜ-le Sentire MK, registrikood 10539935, arvelduskonto xxxx.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

11. Toimetada

kohtumääruse

ärakiri

kätte

võlausaldajale,

võlgnikule

ja

pankrotihaldurile.

12. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta Neste Eesti AS menetluskulud M K kanda.

2. Määrata kindlaks Neste Eesti AS põhjendatud menetluskulud summas 734,20 eurot.

3. Ülejäänud osas jätta avaldaja taotlus rahuldamata.

4. Jätta rahuldamata Neste Eesti AS taotlus menetluskulude väljamõistmiseks M K.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada

ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja,

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada

määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

03.09.2019 esitas Neste Eesti AS avaldus M K (K) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid.

17.09.2019 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutise halduri

nimetamise otsustamiseks eelistungi toimumise ajaks 11.10.2019. 31.10.2019 kohtumäärusega

nimetas kohus ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur esitas 21.11.2019 kohtule

kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja

arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kohustusi on võlgnikul vähemalt

421 116,30 eurot ja vara 20 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal

maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3). Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.

Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad.

22.11.2019 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja, võlgniku lepingulise esindaja ja ajutise

pankrotihalduri. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja

kuulutada võlgniku pankroti. Võlgnikul ajutise halduri tasu osas vastuväiteid ei olnud.

Võlausaldaja Neste Eesti AS on antud menetluses 26.11.2019 tasunud deposiidi 1 500 eurot.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. 03.09.2019 esitas Neste Eesti AS avalduse M K (K) pankroti väljakuulutamiseks.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri poolt kogutud

andmete ja kohtule esitatud pankrotiavaldustest lähtuvalt on võlgnikul kohustusi võlgnikul

vähemalt 421 116,30 eurot ja vara 20 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu.

Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik

PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste

rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks

käesolevas tsiviilasjas. Ly Müürsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada

ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Ly Müürsoo

pankrotihalduriks. Kohus leiab, et avaldaja taotlus määrata pankrotihalduriks Magnus Braun ei

ole põhjendatud, kuna kohus on valinud ajutiseks halduriks Ly Müürsoo ja kohus on tema tööga

seni rahule jäänud. Kohus lisab, et PankrS § 61 lg 1 järgi otsustab pankrotimäärusega nimetatud

halduri kinnitamise võlausaldajate esimene üldkoosolek.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3

sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad

vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus-

või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise

päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe

andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe

andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud

viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab

võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande

andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne

võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal.

Kohus hoiatab võlgnikku, et vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus teda

trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti.

PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates

märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata

teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot, millele lisandub

käibemaks ja kulutuste hüvitiseks 60 eurot (sh käibemaks).

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise halduri tasuks 800 eurot (10 h x 80 eurot), millele lisandub käibemaks. Kohtu

arvates on ajutise halduri kulutused põhjendatud. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on

pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma

ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub

pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus määrab ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamise Neste Eesti AS poolt deposiiti kantud vahendite arvelt.

Avaldaja esitas 14.10.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, paludes välja mõista võlgnikult

menetluskulud summas 1 111,20 eurot.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse

kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kuluks mh ka

menetluskulud). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Võlgnik ei ole menetluskulude osas seisukohta esitanud. Võlausaldaja õigusabikulud:

-

28.08.2019 - suhtlus kohtutäituriga seoses täitemenetluse seisuga – 0,2 h on kohtu arvates

põhjendatud õigusabi, see teeb kokku 28 eurot (0,2*140),

-

30.08.2019 pankrotiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine – 1 h on kohtu arvates

põhjendatud õigusabi, see teeb kokku 90 eurot (1*90),

-

30.08.2019 riigilõivu tasumine – 0,1 h on kohtu arvates põhjendatud õigusabi, see teeb

kokku 6 eurot (0,1*60),

-

02.09.2019 pankrotiavalduse täiendamine – ei ole põhjendatud enam kui 1 h ulatuses,

arvestades mh menetlusdokumendi sisu, see teeb 140 eurot (1*140),

-

06.09.2019 riigilõivu tasumine – ei ole põhjendatud õigusabi (avaldajal tulnuks tasuda kohe

õige summa),

-

16.09.2019 – istungiaja kooskõlastamine kohtuga - on kohtu arvates põhjendatud õigusabi,

see teeb 14 eurot (0,1*140),

-

18.09.2019 – 11.10.2019 kohtumääruse analüüs ja kliendile edastamine, kohtuga suhtlus

seoses kohtumääruses valesti märgitud eelistungi ajaga, istungiks ettevalmistamine, istungil

osalemine – kohtu arvates ei ole need toimingud põhjendatud enam kui 1 h ulatuses, see teeb

140 eurot (1*140).

Lepinguline esindaja on enda tunnihinnaks lugenud 90 – 165 eurot vastavalt teostatud toimingule.

Kohus ei pea tunnihinda üle 140 euro põhjendatuks.

Kohus peab põhjendatuks seega õigusabikulusid 418 eurot ja muid kulusid 316,20 (riigilõiv 300

eurot, äriregistri päringud 16,20 eurot). Kokku on menetluskulud 734,20 eurot.

Kohus ei saa aga menetluskulusid ega viivist võlgnikult välja mõista, nagu see toimuks teistes

menetlustes. Seda küsimust on käsitlenud Riigikohus lahendis 3-2-1-23-13. Nimelt on

pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse

pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete

tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja

massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema

pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul

võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude

hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda

pankrotihalduri poole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik