1-19-9235/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2019 Jõhvi linnas Kriminaalasja number 1-19-9235 (18244000522) Kohtunik Larissa Prokopenko, kirjalikus menetluses Kriminaalasi Kriminaalmenetluse lõpetamine L Vi süüdistuses KarS §

121 lg 1 järgi

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnim Süüdistatav L V, isikukood xxx, elukoht xxx Menetlustoiming kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu

Juhindudes KrMS § 2031 lg 1 kohtunik

Määras:

Lõpetada KrMS § 2031 lg 1 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-19-9235 L Vi süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi seoses süüdistatava ja kannatanu leppimisega.

Kriminaalmenetluskulud: Kaitsjatasu 84 eurot – jätta riigi kanda KrMS § 203¹ lg 3 alusel.

Vastavalt lepituskokkuleppele kohustub L V edaspidi elama rahulolevalt, ilma konfliktide ja vägivallata Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

Kui L V ei täida talle pandud kohustust või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

Määrus saata teadmiseks kahtlustatavale, kannatanule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnale.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav. Kannatanul on õigus esitada kaebus määruse peale 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Kriminaalasjas alustati menetlus 13.06.2018 KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et J V i.k. xxx avaldas, et 13.06.2018.a kella 16:58 paiku xxx aadressil: xxx, L V i.k xxx haaras käega avaldajat rinnust ja lõi rusikaga vastu huule piirkonda, millega tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastuse. Kohtueelsel menetlusel esitati L Vile kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi. Kahtlustatavana ülekuulamisel osales määratud kaitsjana vandeadvokaat Lembit Nirgi.

Prokurör, olles analüüsinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et L Vile esitatud kahtlustus on põhjendatud ja tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: - Kannatanu J V ülekuulamise protokoll koos fototabelitega / lk.1-4, 5-6/; - Tunnistaja D Ki ülekuulamise protokoll / lk.9-11/; - L.Vi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll / lk. 12-15/ - Tunnistaja V A ülekuulamise protokoll / lk.33-37/

Kriminaalmenetluse lõpetamise alused ja kohustuste määramine

Vastavalt KrMS § 2031 lõikele 1, kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, isiku süü ei ole suur, kuriteoga tekitatud kahju puudub ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, otsustas prokurör saata kahtlustatava ja kannatanu lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kahtlustatava ja kannatanu leppimiseks.

Karistusregistrist nähtub, et L V on kriminaalkorras karistamata. Samast nähtub, et tal on 2 kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude eest, mis on toime pandud aastatel 2010 ja 2011. Ilmselgelt ei ole tegemist kehtivate väärteokaristustega. Andmebaaside kohaselt rohkem mingeid menetlusi ega ka muid rikkumisi L Vil ei ole. Puudub ka avalik menetlushuvi. Seega leidis prokurör, et kriminaalasjas on põhjendatud lepitusmenetluse kohaldamine.

09.09.2019 selgitas prokurör kannatanu J Vle lepitusmenetluse kohaldamise põhimõtteid ja tagajärgi. Kannatanu selgitas, et ta ei soovi L.Vi karistamist ja tal ei ole kahtlustatava suhtes mingeid varalisi nõudeid ega pretensioone. Kannatanu oli nõus lepitusmenetluse kohaldamisega. Kannatanule selgitati, et tema poolt esitatavad tingimused võivad olla lepituskokkuleppe esemeks.

10.09.2019 edastas prokurör sotsiaalhoolekande spetsialisti P E vahendusel L Vile kirjalikult lepitusmenetluse põhimõtteid ja tagajärgi selgitava kirja ning lepitusmenetluse kohaldamiseks kahtlustatava nõusoleku blanketi (kakskeelse, nii eesti kui vene keeles). L.V on kurttumm ja elab xxx. 11.09.2019 andis kahtlustatav nõusoleku lepitusmenetluse läbiviimiseks ja allkirjastatud nõusolek edastati prokurörile.

Kannatanu J.V kohtus ohvriabitöötajaga 04.10.2019 ning talle selgitati lepitusmenetluse olemust ja selle läbiviimise korda. Kannatanu kinnitas lepitajale, et ta on L.Vile andestanud ja mingeid pretensioone ei oma.

L.V kohtus ohvriabitöötajaga 05.11.2019 xxx ja kuna L.V on kurttumm, siis suheldi kirja teel. Lepitaja tutvustas lepitusmenetluse olemust ja selle läbiviimise korda. L.V oli nõus lepitusmenetluse tingimustega. Ühist kohtumist ei toimunud, kuna kannatanu ja kahtlustatav elavad erinevates maakondades ning kohtumise korraldamine oleks L.Vi puude ( kutrttumm) tõttu olnud keeruline. Kumbki osapool ei väljendanud soovi ka ühiseks kohtumiseks.

L.V ei ela enam xxx, aadressil xxx.

30.10.2019 koostas Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialist xxx lepituskokkulepe, millest nähtub, et kannatanu ja kahtlustatav olid nõus kriminaalmeentluse lõpetamisega ja leppisid kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks alljärgnevas:

1. L V kohustub edaspidi elama rahulolevalt, ilma konfliktide ja vägivallata.

L.V nõustus esitatud kohustustega ning allkirjastas lepituskokkuleppe 05.11.2019. Kannatanu J.V allkirjastas lepituskokkuleppe 30.10.2019.

L.Vile ja J.Vle on tutvustatud Kriminaalmenetluse seadustiku § 2031 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui L.V ei täida talle kohtu või prokuratuuri poolt pandud lepituskokkuleppe kohustuslikke tingimusi. Samuti on L.Vile ja J.Vle tutvustatud Kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, s.h lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. J V on andnud nõusoleku teavitada lepitajat L.Vi poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialist xxx koostas 07.11.2019 lepituse käiku kirjeldava aruande, millest nähtub kokkuvõtlikult, et kannatanu ja kahtlustatav nõustuvad menetluse lõpetamisega leppimise teel.

Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamisest vabastamine

14.06.2018 osales L.Vi kahtlustatavana ülekuulamisel vandeadvokaat Lembit Nirgi määratud korras. 15.06.2018 esitas L.Nirgi menetlejale taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl. 23-24). 18.06.2018 koostas menetleja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määruse, millega määras hüvitada õigusabi kulud summas 84.00 (kaheksakümmend neli) eurot.

KrMS § 2031 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita käesoleva seadustiku § 2032 lõikes 3 sätestatud lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi.

19.11.2019 xxx laekunud vastuskirjast päringule nähtub, et L.Vi sissetulekuks on töövõimetuspension summas 312,37 eurot kuus ning sotsiaaltoetus puudega inimesele on summas 29,92 eurot. Samuti kinnitab vallavalitsus, et L.Vi kulutused eluasemele on kütteperioodil keskmiselt 96,00 eurot. Seega on L.Vi näol tegemist isikuga, kes on töövõimetuspensionär ja kelle sissetulek on väga minimaalne. Arvestades elementaarsete eluks vajalike materiaalsete kulutuste (toiduained, kommunaalkulud jms) katteks tehtavaid väljaminekuid, on ilmselge, et riigi õigusabi tasu hüvitamine käiks tal üle jõu.

Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et riigi õigusabi tasu temale kohustuseks panemine ei ole põhjendatud ja selle võib jätta tervikuna riigi kanda.

Kohtu seisukoht

Kohtunik leiab, et abiprokuröri Ave Arnimi taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada.

KrMS § 203¹ näeb ette võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks kannatanu ja kahtlustatava nõusolekul, poolte leppimisel. Leppimise protseduur on läbi viidud edukalt, mille kohta on esitatud lepitaja vastav aruanne. Kahtlustatav on võtnud endale kohustuseks edaspidi elama rahulolevalt, ilma konfliktide ja vägivallata.

L Vit kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades kuriteo asjaolusid ja tagajärgi ei ole käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi suur. Kahtlustatav on esitanud prokurörile kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses poolte leppimisega. Kannatanu nõusolek lepitusmenetluse kohaldamise kohta on saadud prokuröri poolt teleoni teel ning on kohtule esitatud koos asja materjalidega. Kannatanul pretensioone ei ole.

Kohus, tutvudes Karistusregistri andmetega, tuvastas, et L V pole kriminaalkorras karistatud.

KrMS § 203¹ lg 5 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 203¹ lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

Eeltoodut arvestades, lõpetab kohus menetluse käesolevas kriminaalasjas.

Menetluskulud, kaitsjatasu 84 eurot tuleb jätta riigi kanda.

allkirjastatud digitaalselt Larissa Prokopenko kohtunik