2-18-132182/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-132182

Tsiviilasi

A.A. i ja B.B. i hagi J.J. i vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

A.A. i nõude osas 855 eurot

B.B. i nõude osas 855 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. juuli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. i ja B.B. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Apellandid

(hagejad):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.E. ,

lepinguline esindaja Merle Albrant

Vastustaja

(kostja):

J.J.

(XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ly Uiga

1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. juuli 2019 otsus osaliselt J.J. ilt A.A. i ja B.B. i kasuks

väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4), samuti

hagi rahuldamise ulatuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. Hagi rahuldada.

2.2. Välja mõista J.J. ilt A.A. i kasuks elatis perioodi 2. detsember 2018 kuni 31.

detsember 2018 eest summas 212 eurot 90 senti.

2.3. Välja mõista J.J. ilt A.A. i kasuks elatis 240 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2019

kuni A.A. i täisealiseks saamiseni (s.o XXX ), kusjuures väljamõistetud elatis

kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse

muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks

makstavast summast).

2.4. Välja mõista J.J. ilt B.B. i kasuks elatis perioodi 2. detsember 2018 kuni 31.

detsember 2018 eest summas 212 eurot 90 senti.

2.5. Välja mõista J.J. ilt B.B. i kasuks elatis 240 eurot kuus alates 1. jaanuarist

2019 kuni B.B. i täisealiseks saamiseni (s.o XXX ), kusjuures väljamõistetud

elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse

suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool

peretoetuseks makstavast summast).

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 19. juuli 2019 otsus muutmata.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 19. juuli 2019 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Välja mõista J.J. ilt A.A. i kasuks elatis perioodi 2. detsember 2018 kuni 31.

detsember 2018 eest summas 212 eurot 90 senti.

4.3. Välja mõista J.J. ilt A.A. i kasuks elatis 240 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2019

kuni A.A. i täisealiseks saamiseni (s.o XXX ), kusjuures väljamõistetud elatis

kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse

muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks

makstavast summast).

4.4. Välja mõista J.J. ilt B.B. i kasuks elatis perioodi 2. detsember 2018 kuni 31.

detsember 2018 eest summas 212 eurot 90 senti.

4.5. Välja mõista J.J. ilt B.B. i kasuks elatis 240 eurot kuus alates 1. jaanuarist

2019 kuni B.B. i täisealiseks saamiseni (s.o XXX ), kusjuures väljamõistetud

elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse

suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool

peretoetuseks makstavast summast).

4.6. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette 1. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda

A.E. i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX , SEB Pank,

selgitusega „elatis“.

4.7. Elatise tasumisel tuleb arvestada J.J. i poolt kohtumenetluse ajal elatisena

makstud summadega.

4.8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4.9. Toimetada otsuse kätte menetlusosalistele.“ 5. Apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

6. Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (sõiduki andmete) vastuvõtmisest ja

lugeda see tagastatuks A.A. ile ja B.B. ile.

7. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud A.E. i arstitõend.

8. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 2. detsembril 2018 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.J. ilt (kostjalt) elatise

väljamõistmiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus 7. jaanuaril

2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hagejad esitasid 23. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu elatise

väljamõistmiseks. 18. juuni 2019 menetlusdokumendis palusid hagejad mõista kostjalt

kummagi hageja kasuks välja elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse

kehtestatud töötasu alammäärale, millest on omakorda maha arvatud ½ riiklikust

lastetoetusest (2019. aastal seega 240 eurot kummagi hageja kasuks) alates 2.

detsembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja ei ela hagejatega koos alates

detsembrist 2018. Hagejate vanemate kooselu ajal oli kostja sissetulekuks 2000 eurot

ning hagejate ema sissetulek kulus hagejate peale. Hagejate elatustase ei tohiks langeda.

Praegu hoolitseb hagejate eest igapäevaselt nende ema. Hagejate kulud on 540 eurot

lapse kohta. Kostja tasub elatist vähem kui seadusega sätestatud määras.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Vanematel ei olnud kokkuleppeid, kui suured on

laste kulutused. Kostja tasus lastele elatist arvestusega, et ka nende ema panustab sama

palju. Hagejate ema ei ole kordagi avaldanud, et ta vajab suuremat summat laste

ülalpidamiseks. Kulud eluasemele ja toidule ei ole usutavad. Ka vanemate kooselu ajal

ei kulutatud laste ega kogu pere toidule selliseid summasid. Riideid ja jalanõusid ei

ostetud iga kuu. Kulutused on ülepaisutatud. Kooselu ajal selliseid kulutusi ei tehtud.

Põhjendatud kulud laste ülalpidamiseks on 490 eurot kuus. Kostja töötab tähtajalise

lepingu alusel. Tööleping lõpeb 28. veebruaril 2019, seejärel kostjal sissetulekut ei ole.

Kostja on ka 60% ulatuses töövõimetu. Kostja sissetulekuks on pension (216 eurot 16

senti) ja sotsiaaltoetus (51 eurot 14 senti). Kostja on suuteline tasuma elatist 200 eurot

kuus.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 19. juuli 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

kummagi hageja kasuks välja elatise summas, mis vastab 64,8 protsendile igakordsele

kehtivale elatise alammäärale kuus alates 2. detsembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni (hageja I puhul XXX ja hageja II puhul kuni XXX ). Elatisena

tasutav summa on 2018. a detsembri eest 162 eurot kuus ning 2019. aastal 175 eurot

kuus mõlemale lapsele. Elatise suurus muutub koos

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumisega. Elatis tuleb maksta iga

kalendrikuu eest ette 1. kuupäevaks hagejate ema kontole. Elatise tasumisel tuleb arvestada

kostja poolt kohtumenetluse ajal elatisena makstud summadega. Menetluskulud jäid poolte

endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt analüüsis maakohus, kas esineb alus kummalegi hagejale

miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks, sh hindas hagejate vajadusi ning kostja

varalist seisundit. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96 ja 97, § 100 lg-tele

1 ja 3, § 101 lg-le 1 ja § 102 lg-le 2.

Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et kooselu lõppedes detsembris 2018 asus

hagejate ema koos lastega elama eraldi korterisse. Korteri kolme kuu keskmine arve on 157

eurot (kommunaalkulud, vesi ja kanalisatsioon). Jagatuna kolme elaniku kohta langeb

kummalegi lapsele eluasemekuluna 52 eurot kuus. Arved on esitatud üksnes talvekuude

eest. Suvel võivad arved olla mõnevõrra väiksemad, selle kohta praegu tõendeid esitatud

ei ole. Laste eluasemekulude hulka ei arvestanud maakohus korteri renoveerimiseks võetud

laenu ning selle tagasimakseid. Eluaseme tagamine ning selle lastele elamiskõlblikuks

tegemine on lapsevanema kohustus. Ka ei ole esitatud asjakohaseid tõendeid väidetavate

renoveerimiskulude tegemise ning mööbli ostmise kohta.

Elektrikulude kohta tõendeid esitatud ei ole. Kulude suuruseks on hagejate kinnitusel

kokku 32 eurot 35 senti kuus, s.o 10 eurot 78 senti kummagi lapse kohta. Maakohus

luges usutavaks, et elektrikulu võib olla ca 11 eurot kuus mõlema hageja osas.

Hagis on näidatud mõlema lapse osas toidule tehtavateks kulutusteks 150 eurot kuus.

Maakohus pidas sellist summat põhjendatuks.

Lastega peres tekivad tõenäoliselt ka transpordikulud. Samas ei ole hagejate nõutud

transpordikulu 148 eurot 75 senti kuu lapse kohta põhjendatud ega tõendatud. Põhjendatud

ei ole lugeda laste kulude hulka sõiduki remondi- ja kindlustuskulusid. Tõendatud ei ole

hagejate vajadus käia regulaarselt (kaks korda kuus) X psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtul.

Lisaks ei ole tõendatud, et hagejate ema käiks laste vajadustega seonduvalt autoga iga nädal

X. Mõistlikuks transpordikuluks on 30 eurot kuus ühe lapse kohta.

Maakohtu hinnangul ei ole hagejate sidekulud (hageja I kulud 63 eurot 38 senti ja hageja

II kulud 112 eurot 38 senti) põhjendatud. Telefoni järelmaksu ning võimalike tulevaste

kulutuste kohta märkis maakohus, et sellised kulutused on mõistlik vanemate vahel

eelnevalt kokku leppida. Veebruari 2018 arve summas 52 eurot 14 senti jagamine kolmeks

ei ole põhjendatud. Mõistlikuks sidekuluks on 10 eurot kuus lapse kohta, arvestades nii

kodust TV ja interneti kasutamist kui ka mobiiltelefoni kulusid hagejal I.

Maakohus leidis, et mõistlikud kulud tervishoiule on 25 eurot, hügieenitarvikutele 10 eurot,

riietele ja jalanõudele 70 eurot kuus lapse kohta. Huvitegevuse kulud on ilmselt olemas ning

nende suuruseks määras kohus 25 eurot kuus lapse kohta. Laste kasvatamisel võib tekkida

ennenägematuid kulutusi ning selliste kulutuste mõistlikuks suuruseks on 25 eurot lapse

kohta.

Seega on mõistlikud vajadused keskmiselt 410 eurot kuus lapse kohta.

Järgnevalt analüüsis maakohus kostja varalist seisundit. Kostja on osaliselt töövõimetu

(töövõime kaotus 60%). Kohtule on esitatud kostja ja XXXXX OÜ vahel 29. oktoobril

2018 ja 18. märtsil 2019 sõlmitud tähtajalised töölepingud. Maksu- ja Tolliameti vastusest

nähtub, et XXXXX OÜ deklareeritud brutotöötasu kostjale on perioodil juunist 2018 kuni

maini 2018 keskmiselt 1383 eurot kuus. Seega on kostjal olemas töökoht, kus talle

makstakse regulaarselt töötasu. Ei ole esitatud veenvaid tõendeid, et kostja töökoht oleks

ajutine. Ka järjestikune tähtaegsete töölepingute sõlmimine seda ei kinnita. Sisuliselt kohe

pärast eelmise töölepingu lõppemist on kostjaga sõlmitud uus tööleping.

Lisaks makstakse kostjale igakuiselt töövõimetupensioni (perioodil juunist 2018 kuni märtsini

2019 summas 216 eurot 16 senti kuus, aprillis ja mais 2019 summas 234 eurot 28 senti kuus).

Samuti makstakse kostjale puudetoetust summas 51 eurot 14 senti kuus.

Kostja konto väljavõttest nähtub, et 2019. aastal on talle tehtud ülekandeid Enriko Tšernovi poolt.

Kostja kinnitas kohtuistungil, et saab üüritulu. Samuti on kostja 2019. aastal korduvalt pannud

oma kontole sularaha suhteliselt suurtes summades (korraga 100 – 500 eurot). Kostja selgitas, et

tegemist on tööandjalt saadud töötasuga sularahas, kui tal on olnud vaja rahalisi vahendeid

palgapäevade vahel. Maakohus võrdles konto väljavõtteid Maksu- ja Tolliameti andmetega ning

asus seisukohale, et kostja võib saada osaliselt töötasu nö mustalt. Maakohus asus seisukohale, et

kostja töövõimetus ja võimalik halb majanduslik seisund ei anna alust elatise vähendamiseks.

Hagejate emale makstakse lapsetoetust kokku 120 eurot kuus (60 eurot kuus lapse kohta). Lisaks

on hagejate emale makstud kuni 30. aprillini 2019 lapsehooldustasu 38 eurot 36 senti kuus.

Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul tuleb miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmisel arvestada mõjuva põhjusena esmalt asjaolu, et ei ole tõendatud laste vajadused ja

ülalpidamiskulud hagejate nõutud suurused. Samuti tuleb arvestada, et mõlema lapse

ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega, s.o 60 eurot kuus ühe lapse kohta.

Tõendatud ei ole, et enne vanemate lahkukolimist kulututi peres kummalegi lapsele 540 eurot

kuus, arvestades ka sellega, et noorem laps on praegu 3-aastane. Maakohus pidas usutavaks kostja

selgitust selle kohta, et ka juhul, kui tema sissetulek oleks võimaldanud selliseid kulutusi teha,

lastele selliseid summasid ei kulutatud. Nõustuda ei saa sellega, et miinimumelatisest väiksema

elatise tõttu satuvad hagejad praegusel juhul vaesusriski. Eelneva tõttu mõistis maakohus kostjalt

kummagi hageja kasuks välja elatise 175 eurot kuus. Maakohus mõistis elatise protsendina

elatismiinimumist, millega kaasneb elatise muutumine vastavalt iga-aastasele töötasu

alammäärale.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus määras

elatise alates 2. detsembrist 2018 (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-4), ja teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis, mis vastab poolele

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale kuus alates 2. detsembrist 2018 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Elatisena tasutav summa on 2018. aasta detsembri eest 241 eurot 94 senti

ja 2019. aastal 270 eurot kuus lase kohta. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse

kehtestatud töötasu alammäära muutmisega. Menetluskulud paluvad hagejad jätta poolte endi

kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt leidis maakohus, et kostja töövõimetus ei ole

mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks ning, et tal on piisav majanduslik võimekus oma lapsi

ülal pidada. Elatise vähendamise õiguslik alus tuleneb üksnes PKS § 102 lg-st 2. Praegusel juhul

puudub alus elatise vähendamiseks. Otsusest ei nähtu, millised on piisavalt kaalukad asjaolud

väitmaks, et hagejate vajadused on rahuldatud 410 euro ulatuses kuus, kuigi riiklik miinimum oli

hagi esitamise seisuga 540 eurot kuus.

Maakohtu otsusest ei nähtu, millisele mõjuvale põhjusele tuginedes vähendas maakohus elatist

riikliku lapsetoetuse arvelt.

Maakohtu põhjendused elatise vähendamiseks igalt hageja kulult ei ole arusaadavad. Maakohus

vähendas kõiki kulutusi, sh ka neid kulutusi, mida ei palunud hagejal tõendada. Maakohus

kohustas hagejat esitama tõendid kolme kuluartikli kohta (eluaseme-, transpordi- ja sidekulud).

Hagejad pidid alustama uut elu, kolima uude kohta ja sellega seoses kaasnesid ka kulutused. Kuna

kostja jäi pere ühisesse elukohta, jäi enamus asjadest (sh hagejate isiklikud asjad) tema valdusesse.

Hagejatele tuli soetada uusi asju.

Hagejate ja nende ema sissetulekuks 2019. aastal on keskmiselt 360 eurot inimese kohta.

Elatist saamata on hagejad sattunud suhtelisse vaesusesse. Seejuures naudib kostja väga head

keskklassi elu. Vanemate kooselu ajal oli sissetulekuks vähemalt 770 eurot inimese kohta.

Maakohtu määratud elatis (175 eurot) ei too veel perekonda suhtelisest vaesusest välja, kuna

siis on sissetulekuks 476 eurot inimese kohta. Otsuse põhjendustest ei nähtu, kuidas on kõik

laste vajadused täidetud suhtelises vaesuses elades.

Maakohus ei ole võrdselt analüüsinud mõlema vanema olukorda ning on asetanud ühele

vanemale suurema ülalpidamiskohustuse, arvestamata seejuures selle vanema puuet. Ka

hagejate ema on töövõimetu ning on selle kohta esitanud tõendid. Töövõimetus ei võimalda

hagejate emal leida teist tööd, kus ta teeniks rohkem. Tervisega seonduvalt on laste emal

igakuised lisakulutused. Kostja puue ei too kaasa lisakulutusi tervisele ning talle ei ole

keelatud suurema koormusega töö. Hagejate transpordikulud on isegi suuremad, kui

hagiavalduses toodud 40 eurot kuus. Eelmine sõiduk oli väga halvas tehnilises seisukorras ja

hagejate ema pidi ostma uue sõiduki, millega saaks lapsi sõidutada. Sõiduk Volkswagen

Sharan on ostetud liisinguga, mis omakorda tõstab igakuiseid kulutusi (liisingu tagasimakse

350 eurot kuus).

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse

osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4), samuti hagi rahuldamise ulatuse osas

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega: 1. Hagi

rahuldada; 2. Mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis perioodi 1. detsembri 2018 kuni 31.

detsembri 2018 eest summas 212 eurot 90 senti; 3. Mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis

240 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX ),

kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või

peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool

peretoetuseks makstavast summast); 4. Mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis perioodi

1. detsembri 2018 kuni 31. detsembri 2018 eest summas

212 eurot 90 senti; 5. Mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis 240 eurot kuus alates 1.

jaanuarist 2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX ), kusjuures

väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse

suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks

makstavast summast).

Muus

osas

jääb

maakohtu

otsus

muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras

esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Apellatsioonkaebuse taotluste p-s 1 paluvad hageja tühistada maakohtu otsuse

osas, millega määrati elatis alates 2. detsembrist 2018. Taotlusest võiks aru saada selliselt,

et hagejad vaidlustavad elatise väljamõistmise aega. Arvestades apellatsioonkaebuse muid

taotlusi (p-d 2, 3 ja 4) tuleb asuda siiski seisukohale, et hagejate eesmärgiks on vaidlustada

väljamõistetud elatise suurust, mitte selle väljamõistmise aega.

Elatise suuruse kohta peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 17. juuni 2019

lõplikes seisukohtades (dtl 188 – 191) palusid hagejad mõista kostjalt kummagi hageja

kasuks välja elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu

alammäärale, millest on maha arvestatud 50% riiklikust lastetoetusest (2019. aastal seega

240 eurot). Apellatsioonkaebuses paluvad hageja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks

välja miinimumelatise (2019. aastal seega 270 eurot). Ringkonnakohtu menetluses ei saa

hagejad oma nõudeid suurendada. Seetõttu lähtub ringkonnakohus 17. juuni 2019

menetlusdokumendis esitatud nõuetest.

Eelneva tõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (240 eurot – 175 eurot). Osas, milles

maakohus hagi rahuldas, ei ole otsust vaidlustatud.

9. Vaidlustatud otsuses on maakohus vähendanud kostjalt hagejate kasuks

väljamõistetud elatist kahel põhjusel. Maakohus on põhjalikult analüüsinud hagejate

vajadusi ning leidnud, et kummagi hageja vajaduste rahuldamiseks kulub 410 eurot kuus.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu eelnimetatud seisukohaga. Lapse vajaduste

rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole

vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt

Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Seega ei pidanud

hagejad oma vajadusi tõendama ning maakohus omakorda ei pidanud neid kulutusi ka

hindama. Eelneva tõttu tuleb lähtuda sellest, et praegusel ajal kulub hagejate vajaduste

rahuldamiseks kokku 1080 eurot kuus (s.o 540 eurot kuus lapse kohta). 2018. aastal kulus

hagejate vajaduste rahuldamiseks kokku 1000 eurot kuus (s.o 500 eurot kuus lapse kohta).

Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väiteid hagejate

kulutuste kohta. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebusele lisatud sõiduki andmete

vastuvõtmisest ja loeb selle tõendi hagejatele tagastatuks. Hagejate ema arstitõendi võtab

ringkonnakohus asja materjalide juurde.

10. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et elatise suuruse määramisel

tuleks arvestada järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal tuvastatud töövõime

kaotus 60% (dtl 79 – 83). Lisaks on kostjaga sõlmitud töölepingud tähtajalised (dtl

76 – 78). Asjaolu, et töölepingud on sõlmitud järjestikku, ei muuda töölepingut tähtajatuks.

Kostjal ei saa olla kindlust, et pärast töölepingu tähtaja möödumist sõlmitakse temaga uus

tööleping. Ka uue töökoha leidmine võib osutuda kostja tervislikust seisundist tingituna

raskendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et iga tööandja ei soovi sõlmida

töölepingut isikuga, kellele on määratud osaline töövõime kaotus, isegi kui see ei takista

tal tegemast konkreetset tööd.

11. Maakohus on vähendanud kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatist ka

seetõttu, et hagejate vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Kuigi asjaolu, et

lapse vajadused on kaetud muul viisil (sh peretoetusega), võib olla mõjuvaks põhjuseks

elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ei anna üksnes peretoetuse maksmine selleks

alust. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla

mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga (vt nt

Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 28.2).

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul saab peretoetuste maksmist

arvestada koostoimes asjaoluga, et kostjal on tuvastatud töövõime kaotus ning temaga

sõlmitud töölepingud on tähtajalised (vt otsuse p 10). Hagejad on 17. juuni 2019

menetlusdokumendis arvestanud miinimumelatisest maha ½ riiklikest toetustest. Ka

ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vähendada elatist suuremas ulatuses. Kostja

sissetulekuks on töötasu (ca 1383 eurot kuus; bruto), pension (juunist 2018 kuni märtsini

2019 summas 216 eurot 16 senti ja aprillis-mais 2019 summas 234 eurot 28 senti) ja

puudetoetus (51 eurot 14 senti). 3. juuni 2019 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta saab ka

üüritulu (60 eurot; dtl 118). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ilmselt on

kostjal mitteametlikke sissetulekuid.

13. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse kostjalt hagejate kasuks

väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4). Selles

osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks

välja elatise perioodi 2. detsembri 2018 kuni 31. detsembri 2018 eest summas 212 eurot 90

senti (2018. aasta elatise miinimummäär 250 eurot – ½ riiklikust peretoetusest 30 eurot :

31 päeva x 30 päeva). Alates 1. jaanuarist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni

tuleb kostjalt mõista kummagi hageja kasuks välja elatis 240 eurot kuus (2019. aasta elatise

miinimumäär 270 eurot – ½ riiklikust peretoetusest 30 eurot). Seejuures kuulub

väljamõistetud elatis ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse

suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks

makstavast summast). Arvestades hagejate lõplikke nõudeid

(vt 17. juuni 2019 menetlusdokument, dtl 188 – 191) rahuldatakse hagi täielikult. Seetõttu

tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka hagi rahuldamise ulatuses osas (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 1). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Arvestades

apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi (vt ka otsuse p 10) rahuldatakse kaebus osaliselt.

14. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163

lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson