3-19-1041/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1041

Haldusasi

E&A Transport OÜ kaebus Lääneranna Vallavolikogu

16.05.2019

otsuste

nr

ja

õigusvastasuse

tuvastamiseks ja uuesti otsustamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: E&A Transport OÜ, seaduslik esindaja Andres

Meier

Vastustaja: Lääneranna vald, volitatud esindaja advokaat Lea

Suurkivi

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Lääneranna Vallavolikogu 16.05.2019 otsused nr 144 ja 145 õigusvastasteks

ja kohustada Lääneranna valda uuesti otsustama arvamuse andmine E&A Transport OÜ

geoloogilise uuringu loa taotluse kohta kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

2. Mõista Lääneranna vallalt E&A Transport OÜ kasuks välja menetluskulu 15 eurot.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.12.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E&A Transport OÜ (registrikood 12214433) esitas 28.11.2017 Keskkonnaametile Mihkli

II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse (tl 39-46). Taotletav Mihkli II uuringuruum

asub Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Mihkli külas, taotlejale kuuluval Vanasauna

kinnistul (katastritunnus 33403:001:0225). Uuringu eesmärk on maavara (dolokivi) tarbevaru

2(10)

uuring, mille käigus rajatakse kuni 18 puurauku sügavusega kuni 15 m. Taotletava

uuringuruumi teenindusala pindala on 46,14 ha. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat.

2. Lääneranna Vallavolikogu otsustas 19.04.2018 otsusega nr 53 geoloogilise uuringu loa

andmisega mitte nõustuda, millise otsuse peale E&A Transport OÜ esitas 23.07.2018 Tallinna

Halduskohtule kaebuse. Kohus rahuldas 12.10.2018 otsusega asjas nr 3-18-1469 E&A

Transport OÜ kaebuse ning tuvastas Lääneranna Vallavolikogu 19.04.2018 otsuse nr 53

õigusvastasuse ja kohustas Lääneranna Vallavolikogu uuesti otsustama Mihkli II

uuringuruumis geoloogilise uuringu loa kooskõlastamise üle. Kohtuotsus jõustus 13.11.2018.

3. Mihkli II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses koostatud 09.01.2019

otsuse eelnõus ei pidanud Keskkonnaamet (edaspidi ka KKA) vajalikuks algatada

keskkonnamõju hindamist (KMH); ei seadnud eelnõus kavandatavale tegevusele erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

leevendamiseks ega pidanud vajalikuks täiendavaid keskkonnauuringuid (tl 54-58).

Keskkonnaamet otsustas 09.01.2019 korralduse eelnõus anda geoloogilise uuringu loa nr

L.MU/330455 Mihkli II uuringuruumis kehtivusajaga 5 aastat, seadmata loale täiendavad

tingimusi (tl 59-62).

Keskkonnaamet saatis 09.01.2019 kirjaga nr 12-2/18/3093-14 Mihkli II uuringuruumi

geoloogilise loa taotluse ning 09.01.2019 koostatud eelnõud Lääneranna Vallavolikogule

arvamuse avaldamiseks.

Lääneranna Vallavolikogu otsustas 16.05.2019 otsusega nr 144 (tl 25-29) mitte nõustuda

Mihkli II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmisega ning jättis 16.05.2019 otsusega nr 145 (tl 19-23) Mihkli II uuringuruumis

geoloogilise uuringu loa andmise eelnõu kooskõlastamata.

4. E&A Transport OÜ esitas 03.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Lääneranna Vallavolikogu 16.05.2019 otsuste nr 144 ja 145 õigusvastasuse tuvastamist ning

valla kohustamist otsustada kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest uuesti uuringuloa

andmise ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõude kooskõlastamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1) Lääneranna Vallavolikogu 16.05.2019 otsused nr 144 ja nr 145 on kaalutlusvigadega ja

otsitud põhjendustega. Vaidlustatud otsustega koheldakse kaebajat halvemini, võrreldes teiste

Lääneranna vallas uuringulubade taotlejatega. Enamus vaidlustatud otsustes toodud

põhjendustest on sisult esitatud võimaliku kaevandamise vastu, mitte aga uuringute vastu.

Seega on vastustaja lähtunud otsuse tegemisel lubamatutest kaalutlustest.

2) Mitte igasugune võimalik negatiivne mõju ei saa välistada uuringuloaga nõustumist.

Taotluses kirjeldatud puuraukude rajamine ning mõõdistustööde teostamine looduses ei oma

märkimisväärset mõju isegi uuringualaks olevale kinnisasjale, veel vähem naaberkinnistutele.

Mihkli looduskaitseala näol ei ole tegemist loodusreservaadiga, kus inimeste viibimine ning

mis tahes tegevused oleksid keelatud. Kohalik omavalitsus (KOV) peaks oma arvamuse rajama

uuringuga tõendatud teabele ning keeldumine ei tohi olla hüpoteetiline ega ebamäärane.

Viidatud motiivil uuringuloa andmise kooskõlastamisest keeldumine kohtleb kaebajat

ebavõrdselt teiste taotlejatega – Lääneranna Vallavolikogu on nõustunud geoloogilise uuringu

loa andmisega Kaiste IV uuringuruumis, mis asub Pärnu maakonna planeeringuga määratud

rohelise võrgustiku alal.

3(10)

3) Uuringuloa taotlus ei pea sisaldama täpseid protseduure veetaseme mõõtmiste läbiviimiseks.

Teaduslike uuringute teostamine toimub standardiseeritud reeglite kohaselt, mis on äärmiselt

mahukad, hõlmates nii kasutatava tehnika, tehnoloogia kui protsesside kirjeldusi. Seesuguste

andmete liitmine uuringuloa taotlusse ei ole tavaks ning seda ei ole ka varasemalt nõutud

KOV-i poolt antava kooskõlastuse eeldusena. Oletuslik ning arusaamatu on vastustaja arvamus,

nagu olemasolevate 2-6 korda sügavamate puuraukude puhul keskkonnamõju puudumist ei

tohiks arvestada taotletava uuringuloa menetlemisel. Uuringuloa taotluses on ettenähtud

puuraukude sulgemine uuringu lõppemisel ning uuringu kestvuse vältel toimuvad puuraukudes

regulaarsed veetaseme mõõtmised.

4) Vaidlustatud otsustest ei nähtu, et kohalike elanike vastuseisu oleks seotud uuringutest

tulenevate mõjudega (mõjud põhjaveele, välisõhule, mürataseme tõus, tolmu tekkimine,

transpordi heitgaaside levik, uuringuala teenindamisest põhjustatud transpordivood ning sellest

tingitud teede seisukord). Vastustaja rõhutab mõjusid, mida tooks kaasa uuringuloast tulenev

tõenäosus edaspidise kaevandamisloa andmise ja kaevandamistegevuse suhtes. Uuringu

läbiviimise mõju ümbruskonna elanike elukvaliteedile, kindlustundele ja kinnisvara väärtusele

on vähesem võrreldes potentsiaalse kaevandamisloa mõjudega. Kuivõrd uuringu mõjud

kohalike elanike elukvaliteedile on marginaalsed, kuid kaebajal esineb kinnistul olevate

ressursside mahu väljaselgitamiseks oluline majandushuvi, tulnuks vallal kaaluda vastanduvaid

erahuvisid. Vastustaja ei ole märkinud, millised ülekaalukad olulised mõjud kohalikele

elanikele, võrreldes luba taotleva äriühingu eesmärkidega, tingiks uurimisloa realiseerimine.

5) Käesolevaks hetkeks ei ole tõendatud muististe olemasolu uuringualal. Muinsuskaitseseadus

(MuKS) sätestab reeglid, kuidas uuringu teostaja peab käituma, kui tööde käigus avastatakse

kinnisasjalt muinsusväärtusi. MuKS ei keela majandustegevust kinnistul, millisel puuduvad

teadaolevad muistised. Samuti kohtleb viidatud motiivil uuringuloa väljaandmise

kooskõlastamisest keeldumine kaebajat ebavõrdselt teiste taotlejatega – Lääneranna

Vallavolikogu on nõustunud geoloogilise uuringu loa andmisega Tarva IV uuringuruumis, mis

asub Koonga valla üldplaneeringus (ÜP) ja Pärnu maakonna teemaplaneeringuga määratletud

väärtuslikul maastikul. Tarva IV uuringuruumi teenindusalale jäävad teadaolevad

pärandkultuuriobjektid - Sõnniku küla Lubja talu (objekt nr 334:REE:004), Lubja talu lubjaahi

(objekt nr 334:LUA:004) ning Sõnniku küla paemurd (objekt nr 334:PAM:007).

6) Asjakohatuks kaalutluseks tuleb pidada kaevandamisloa andmise ebatõenäosust. Vastustaja

väited takistustele uuringuloa andmisel ei ole ÜP-s sätestatut arvestades relevantsed. Ka

nõustumine uuringuloa andmisega ei piiraks KOV-i võimalust edaspidi keelduda

kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui ta on uuringuloaga nõustunud. Äärmisel

juhul saaks kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus olla üheks kaalutluseks kogumist,

millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav

uuringuloaga mittenõustumiseks. Isegi juhul, kui kaevandamist ei järgne, on uuringutulemustel

tähendus näiteks keskkonnaregistri täiendamisel. Samuti on nii taotlejal kui ka KOV-il pärast

uuringu tegemist varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta.

KOV-il on uuringu läbiviimise järel võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel

rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kaebaja jaoks on uuringutulemused abiks

otsustamaks, kas kaevandamisloa taotlust üldse esitada.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Kuna KMH algatamata jätmist puudutavad asjaolud on välja selgitamata, ei ole võimalik

nõuetekohaselt hinnata ka potentsiaalset kahjulikku mõju ning seetõttu on ebaõigesti jõutud

järeldusele, et olulist keskkonnamõju ilmtingimata ei teki ja KMH algatamine ei ole tarvilik.

4(10)

Puudulikud asjaolud ja/või ebapiisav analüüs ei võimalda igakülgselt võimalikku kaasnevat

mõju hinnata.

Vastustaja pöördus selgitustaotlusega Keskkonnaameti poole, kuid vastuskirjas ei esitatud

vastustaja jaoks kogu vajalikku informatsiooni. Näiteks jäi selgusetuks, millistest kraavidest

plaanitakse veetaset mõõta ning milline on võimalik mõju naaberkinnistul asuvale

looduskaitsealale (sh kaitsealusele tammikule). Selge vastuseta jäid ka küsimused seoses

põhjavee ja ümbruskonna veerežiimi kaitsega, mis on eriti oluline, arvestades, et piirkonna

põhjavesi on kaitsmata ja seega kõrge reostusohtlikkusega. Keskkonnaamet on jätnud

arvestamata, et ümbruskonnas olemasolevad kolm puurkaevu (sügavustega 25 m, 90 m ja 30

m) ei ole võrreldavad 18 kuni 15 m sügavuse puuraugu rajamisega. Samuti on selgusetu, mil

moel toimub uuringutegevuse käigus veetaseme mõõtmine. Vastustaja on teinud ka kaebajale

mitu ettepanekut kohtuda, kuid kaebaja ei ole kirjadele vastanud ega avaldanud soovi

kohtumiseks.

2) Kaiste IV uuringuruumi uuringu loa asjaolud ei ühti Mihkli II uuringuruumi uuringu loa

asjaoludega (nt Kaiste IV uuringuruum jääb juba olemasoleva maardla alale). Kuna Kaiste IV

uuringuruumi uuringu loa asjaolud on teistsugused, siis ei saa Kaiste IV uuringu loa

väljastamise tõttu mis tahes moel eeldada, et Mihkli II uuringuruumi uuringu loa väljastamisel

võetakse aluseks täpselt samasugused asjaolud ja/või seetõttu väljastatakse uuringu luba igal

juhul ka Mihkli II uuringuruumi. Vastustajal on kohustus otsustada nõusoleku andmine või

mitteandmine alati olukorrapõhiselt, kaaludes kõiki konkreetsesse asjasse puutuvaid

kaalutlusasjaolusid ning selliselt on vastustaja toiminud ka käesoleval juhul.

3) Vaidlusalustes eelnõudes on ebaõigesti ja/või puudulikult käsitletud veekaitset puudutavaid

asjaolusid, sh võimalikku mõju ja võimalikke kaitsemeetmeid. Isegi juhul, kui seadus ei kohusta

eelnõudesse märkima üksikasjalikku protseduurikirjeldust, ei saa vastustaja anda nõuetekohast

nõusolekut eelnõule, kus on näiteks käsitletud kraave, mille tegelik olemasolu ja asukoht on

teadmata ka eelnõu autorile või millest ei nähtu mistahes analüüsi 18 puuraugu poolt tekkiva

võimaliku mõju kohta. Informatsioon veetaseme mõõtmiseks kasutatavate kraavide asukoha

kohta saabus pärast Keskkonnaameti eelnõude koostamist. Seega ei olnud võimalik arvestada

sellega, kus kraavid asuvad ja kas sellises kauguses asuvates kraavides veetaseme mõõtmise

teostamine täidab oma eesmärki. Vastustaja lähtus siinkohal printsiibist, mille kohaselt

asjakohased kaalutlused peavad kajastuma ka haldusaktis, so KMH algatamata jätmise eelnõus

ja/või uuringu loa andmise eelnõus.

4) Kohalike elanike poolt on välja toodud mitmed uuringuga seotud sisulised probleemid (sh

põhjavee ja ümbruskonna veerežiimi kaitse, mõju kõrval kinnistul asuvale kaitsealusele

tammikule, mõju kultuuripärandile jm). Kohalikel elanikel on uuringute teostamisele

ratsionaalsed vastuväited. Neil on põhjendatud ootus, et KOV arvestab muu hulgas

planeerimispõhimõtetega, kaitseb kaitsealuseid objekte ning korraldab tegevusi vastavalt

väljakujunenud praktikale ja maa kasutuspõhimõtetele. Antud juhul läheb uuringute teostamine

nende põhimõtetega suuresti vastuollu. Vastustaja on kaalunud kohalike elanike huve ning

kaebaja huve. Kohalike elanike vastuseis on ulatuslik ja sisuline, kusjuures mitmed küsimused

on jätkuvalt asjakohased ja lahendamata. Vastustaja on leidnud, et kohalike elanike huvid

kaaluvad üles kaebaja omad. KMH algatamata jätmise eelnõus ei ole sisuliselt üldse hinnatud

tegevuse mõju inimeste heaolule ja tervisele.

5) Piisavalt ei ole analüüsitud kultuuripärandiga seonduvaid mõjusid ja kultuuripärandi kaitset.

08.03.2019 toimunud avalikul arutelul tõi Muinsuskaitseameti nõunik Nele Rent välja, et mõju

kultuuripärandile ei ole KMH algatamata jätmise eelnõus piisavalt hinnatud. Kohalike elanike

seisukohtade seas esitati ka Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi lektori Ain Mäesalu

5(10)

kokkuvõte uuringualal leiduvate võimalike kultuurimälestiste kohta, mille kohaselt võib alal

paikneda mitmeid muinas- ja keskaegseid arheoloogilisi muistiseid. Seega on vastustaja

kogunud piisavalt usaldusväärset teavet piirkonna kultuuripärandi kohta. Avaliku arutelu

järgselt ei ole kummagi korralduse eelnõus kultuurimälestiste kaitsega seonduvaid täiendusi

tehtud. Keskkonnaamet küll küsis Muinsuskaitseametilt seisukohta kultuuripärandi

küsimusele, kuid 03.05.2019 seisuga ei olnud Muinsuskaitseamet oma seisukohta esitanud.

Puudulikud asjaolud ja ebapiisav analüüs ei võimalda igakülgselt võimalikku kaasnevat mõju

hinnata. Sellises olukorras ei ole piisavad need reeglid, mis on seaduses sätestatud juhuks, kui

tegevuse käigus mingi objekt leitakse. Kuna Tarva IV uuringuruumi uuringu loa asjaolud on

teistsugused (nt Tarva ala on läbi uuritud ning vastavad objektid ning nende asukohad on teada),

siis ei saa Tarva IV uuringu loa väljastamise tõttu eeldada, et Mihkli II uuringuruumi uuringu

loa väljastamisel võetakse aluseks samasugused asjaolud ja/või seetõttu väljastatakse uuringu

luba igal juhul ka Mihkli II uuringuruumi.

6) Vastustaja on kaalunud ühelt poolt uuringutulemuste iseseisvat väärtust, teisalt arvestanud,

et vastavat ala on juba uuritud. Tõenäosus, et maapinnas on toimunud kardinaalseid muudatusi,

mis oluliselt põhjendaksid uuemate andmete kogumise vajadust, on väga väike. Kaalumise

tulemusena jõudis vastustaja järeldusele, et koostoimes muude asjaoludega ei põhjenda

uuringutulemuste iseseisev väärtus antud juhul uuringu loa andmisega nõustumist.

Kaevandamine uuringuruumi jääval alal on tulevikus sisuliselt võimatu. Geoloogiline

uurimistöö on otstarbekas alal, kus keskkonnatingimused kaevandamist ilma oluliste

piiranguteta võimaldavad. Vastustaja ei pidanud seda asjaolu otsuse tegemisel ainumääravaks,

vaid see oli üheks kaalutluseks kogumist.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja on vaidlustanud KOV otsused, millega vastustaja ei nõustunud KKA poolt Mihkli

II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise eelnõuga ja Mihkli II uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmise eelnõuga.

KMH algatamise küsimuses tuleb KKA-l anda eelhinnang (KeHJS § 6¹ lg 3 alusel), mis on

menetlustoiming geoloogilise uuringu loa menetluses. Seega pole tegemist eraldi haldusaktiga

(antud juhul selle eelnõuga). Kuigi Lääneranna Vallavolikogu on vormistanud eraldi otsused

arvamuse andmiseks nimetatud eelnõudele (edaspidi ka kooskõlastusotsused, mis on samuti

käsitletavad menetlustoiminguna, vt RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-38-10, nr 3-3-1-37-15,

nr 3-17-796 jt), hindab kohus kaebuse lahendamisel vastustaja menetlustoiminguid (nende

õiguspärasust) koos. Lääneranna Vallavolikogu 16.05.2019 otsused on olemuslikud seotud

ning nendes esitatud kaalutlused valdavalt kattuvad – vald ei andnud nõusolekut uuringuloa

andmisele muu hulgas põhjusel, et ta ei pidanud õiguspäraseks uuringuloa menetluses KMH

algatamata jätmist. Seega käsitleb kohus neid ühtse tervikuna.

8. Maapõueseaduse (MaaPS) § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara

kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu

loa annab KKA (MaaPS § 26), kes küsib uuringuloa taotluse kohta antavale haldusakti eelnõule

kirjaliku arvamuse taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuselt (MaaPS §

27 lg 7). KOV-i keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on loa andjale siduv

menetlustoiming (vt MaaPS § 35 lg 1 p 10). Loa andjal on võimalik KOV-i keeldumisest mööda

minna üksnes juhul, kui selleks annab nõusoleku Vabariigi Valitsus, kellel tuleb kaaluda

üleriigilisi sotsiaalseid, keskkonnahoiu- või majandushuve, mis tingiksid vajaduse väljastada

luba just konkreetsesse asukohta (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-37-15, p 11 ja seal viidatud

praktika). Seetõttu on KOV-i arvamus kui menetlustoiming kohtus eraldiseisvalt vaidlustatav

(Riigikohtu 10.06.2010 lahend asjas nr 3-3-1-38-10).

6(10)

9. Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise

otsustamisel teostab KOV oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased

ja sotsiaalseid argumente (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). Kooskõlastuse andmisel

on KOV-il lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui haldusorgan

on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus

otsuse ratsionaalsuses (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka taolise

menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest

õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (nt RKHK otsus

asjas nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures tuleb küll arvestada, et menetlustoimingu põhjendused ei

pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski

olema piisavalt selged ja küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (vt RKHK otsus asjas nr

3-3-1-82-14, p 20).

10. Lääneranna Vallavolikogu on keeldunud uuringuloale nõusoleku andmisest seetõttu, et

KMH algatamata jätmise korralduses on jäetud olulised asjaolud arvestamata ning ebaõigesti

jõutud järeldusele, et olulist keskkonnamõju ilmtingimata ei teki ja KMH algatamine ei ole

vajalik. Vaidlustatud otsustest nähtuvalt tugines vastustaja kooskõlastuse andmisest

keeldumisel järgmistele asjaoludele: 1) arvestamata on jäetud uuringuala kõrval asuvale

kaitsealale ulatuvate mõjutustega ega ole selgitatud, milliste vahenditega on võimalik

negatiivset mõju leevendada; 2) välja on selgitamata uuringu võimalik mõju põhjaveele ja

ümbruskonna veerežiimile, sh kuidas toimub uuringutegevuse käigus veetaseme mõõtmine;

3) välja on selgitamata uuringu mõju kultuurimälestistele ja see, kuidas tuleb tagada

kultuurimälestiste kaitse; 4) ei ole nõuetekohaselt hinnatud uuringutegevuse mõju kohalike

elanike tervisele ja heaolule; 5) uuringuruumi teenindusala ümbruses on 1968. a teostatud

geoloogilisi uuringuid ning vastava piirkonna kohta on asjaomane informatsioon olemas;

6) uuringualal kaevandamine on Koonga valla üldplaneeringus sisalduvaid piiranguid

arvestades ebatõenäoline.

11. Esmalt selgitab kohus, et varasem kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise

menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide

esitamist KOV-i poolt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1018;

Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2075). Neid küsimusi täpsustas

Riigikohus 11.11.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-37-15. Riigikohtu hinnangul on argument, et

uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida

uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14) ning kohus pidas asjakohasteks KOV-i poolt

keeldumises väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase kaevandamisega nõustumise

vähetõenäoliseks (p 17). Samuti on KOV-il õigus uuringuloa kooskõlastamisel kaaluda

keskkonnaalaseid argumente (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15, p 11).

Uuringuloa andmisega nõustumine ei piira aga KOV-i võimalust edaspidi keelduda

kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga reservatsioonideta

nõustunud. Edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist,

millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav

uuringuloaga mittenõustumiseks (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14).

12. Kohus nõustub kokkuvõtvalt kaebajaga, et vastustaja on lähtunud lubamatutest

kaalutlustest, kuna vastustaja argumentatsioon tugineb sisuliselt pigem kaevandamisega

kaasnevatele eeldatavatele mõjudele, mis ei ole oma intensiivsuse, kestuse ja ulatuse poolest

võrreldavad geoloogiliste uuringute mõjudega. Samuti on kohalike elanike hirmud lähtuvad

võimalikust tulevasest kaevandamisest (vt eriti otsus nr 145, lk 7, esimene lõik), millest

tulenevalt on avaldatud vastuseisu geoloogilistele uuringutele ning vastustaja on sellele

7(10)

vastuseisule enda keeldumises tuginenud (otsuse nr 144, p 2.5; otsuse nr 145, p 2.4). Kohus ei

nõustu vastustajaga KMH algatamata jätmise õigusvastasuse osas, tuginedes KKA 09.01.2019

eelnõus ja selle üheks aluseks olevas Mäebüroo Nord OÜ töös nr 11017 (tl 39-43) tuvastatule.

Viidatud töö punktis 5 on välja toodud, et keskkonnahäiringuid ei kaasne. KKA on sedastanud,

et olulist keskkonnamõju ei kaasne, mistõttu KMH algatamine pole vajalik. Vähene ja

lühiajaline keskkonnamõju (nt tolm, müra) ei õigusta KMH läbiviimist. KOV vastupidised

järeldused ei ole veenvalt põhistatud. Vastustaja on seega lähtunud ebaõigetest asjaoludest ja

omistanud arvesse võetud asjaoludele ebaõige kaalu, mis muudab kaalutlusõiguse alusel tehtud

kooskõlastusest keeldumise tervikuna õigusvastaseks.

13. Vaidlust ei ole, et KKA on uuringuloa andmise üle otsustamisel arvestanud asjaoluga, et

uuringuruumi kagupiir külgneb Mihkli looduskaitsealaga (KLO1000198). Keskkonnaamet on

kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse kohta koostatud eelhinnangus leidnud, et

geoloogiliste välitöödega ei häirita kaitsealuste liikide elutegevust ega kahjustata kaitstavate

loodusobjektide kaitse-eesmärke; uuringu käigus ei hävitata looduslikku maastikku ega

ohustata kaitsealuseid liike. Eelhinnangu kohaselt on geoloogilise uuringu mõju kestvus

lühiajaline ega ulatu uuringuruumi piiridest väljapoole, välitööd kestavad üldjuhul 1-3 päeva

ning uuringupuuraugud likvideeritakse koheselt peale rajamist ja kirjeldamist. Topograafilised

tööd tehakse käsiinstrumentidega ning looduskeskkonna vastupanuvõime säilib muutumatuna.

Vastustaja ei ole ära näidanud, millest tulenevalt ta KKA hinnangule vaatamata leiab, et

taotletava uuringu läbiviimine kahjustaks kõrvalasuval kinnistul paiknevaid kaitsealuseid

loodusobjekte. Riigikohus on märkinud, et kuigi vastustajalt ei saa kooskõlastuse andmisel

eeldada põhjalike keskkonnauuringute tegemist, tuleks tal vähemasti selgitada, millel tema

väited põhinevad (vt 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 18). Vastustaja väide, et

puuraukude tegemine kinnistu serva tähendab mingisuguste mõjutuste tekkimist kõrvalasuvale

kinnistule vähemal või rohkemal määral vähemalt 24 kuu jooksul, on oletuslik ega kummuta

vastava valdkonna eriteadmistega hindajate seisukohta olulise negatiivse keskkonnamõju

puudumise kohta.

Tuleb arvestada, et mitte igasugune võimalik negatiivne mõjutus ei saa välistada uuringuloaga

nõustumist. MaaPS § 7 lg 1 kohaselt tuleb geoloogiline uuring teha selliselt, et keskkonnale ja

isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Kuna KKA jõudis järeldusele, et puuraukude

tegemine Mihkli looduskaitseala kaitseväärtuseid (sh vastustaja osundatud tammikut) ei

mõjuta, siis ei pidanud ennetavalt nägema ette ka meetmeid võimaliku negatiivse

keskkonnamõju leevendamiseks.

14. Kohtule ei nähtu, et KKA oleks asjakohatule või puudulikule informatsioonile tuginedes

jõudnud järeldusele, et puuraukude tegemine ei mõjuta pinna- ja põhjaveetaset ning uuringuga

ei kaasne olulist mõju põhjavee kvaliteedile. KKA on eelhinnangus selgitanud, et välitöödel ei

reostata ega võeta põhjavett. Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et geoloogilise uuringu käigus

kuni 15 m sügavusega 18 puuraugu rajamisega ja kohese nõuetekohase likvideerimisega ei

kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada piirkonna veerežiimi ja vee ning pinnase

kvaliteeti. Eelhinnangust nähtuvalt tagavad Mihkli II uuringuruumile lähimate majapidamiste

veevarustuse

tõenäoliselt

salvkaevud.

Samas

on

kinnistutele Uku (katastritunnus

33403:001:0167), Tolli (katastritunnus 33401:001:0370) ja Uuemõisa (katastritunnus

33403:001:0174) rajatud puurkaevud sügavusega vastavalt 25 m, 90 m ja 30 m ning

Keskkonnaametil puudub info, et nimetatud puurkaevude rajamise ja kasutamise tagajärjel

oleks piirkonna veerežiimis toimunud olulisi muutusi või naabertalude kaevud jäänud veeta (p

2.5.1). Vastustaja ei ole pidanud eelnimetatud kolme olemasolevat puurkaevu võrreldavaks

kuni 18 puuraugu rajamisega. Vastustaja ei ole ära näidanud, millele tuginedes ta väidab, et 15

m sügavusega ning koheselt peale rajamist ja vajaliku uuringumaterjali saamist likvideeritavate

8(10)

puuraukude tegemine mõjutab veerežiimi ja/või veekvaliteeti negatiivselt võrrelduna mitmeid

kordi sügavamate puurkaevude rajamisega. Kohtu hinnangul on KKA asjakohaselt järeldanud,

et kui ümbruskonnas kordades sügavamate puurkaevude rajamise ja kasutamisega ei ole

oluliselt mõjutatud veerežiimi, siis eeldatavat negatiivset mõju puuraukude rajamisega ei

kaasne.

15. Kohtu hinnangul ei muuda KMH algatamata jätmist ega seeläbi uuringuloa andmise

korralduse eelnõu puudulikuks ka see, et KKA-le ei olnud 09.01.2019 eelnõude tegemise hetkel

detailset teavet selle kohta, kus asuvad loa taotluses nimetatud kraavid, millest kavandatakse

veetaseme mõõtmisi. Eelhinnangus on KKA arvestanud sellega, et uuring viiakse läbi kahes

etapis: esimeses etapis puuritakse hõrendatud võrgu järgi viis puurauku, kus mõõdetakse

tegelikud veetasemed (mh määratakse kivimi purunemis- ja külmakindlus) ning nende andmete

analüüsimisel otsustakse, kas uuringut üldse jätkata või mitte (vt p 2.1). Veetaseme mõõtmised

on ette nähtud uuringuga rajatud puuraukudes kui ka lähedal asuvates kraavides. See, et KKA-

l ei olnud KMH algatamata jätmisel infot kraavide asukoha kohta, ei tähenda veel, et mõju

veerežiimile oleks hinnatud valesti. Seejuures ei ole vaidlust, et KOV-le olid uuringuloa

andmise kooskõlastamise hetkeks teada, millistes kraavides plaanitakse veetaseme

mõõdistamisi korraldada (vt uuringu teostaja selgitus ja KKA 09.05.2019 e-kiri, tl 103).

Vastustaja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt ta leiab, et kõnealustest kraavidest ja

rajatavatest puuraukudest veetaseme mõõtmine ei ole piisav, et tagada ümbruskonna veerežiimi

muutumatus.

16. Kohtu hinnangul on ennatlik keelduda uuringuloale nõusoleku andmisest ka põhjusel, et ala

ei ole arheoloogiliselt uuritud ning sellel võib paikneda muistiseid. Taotletav uuringuruum ei

kattu ühegi teadaoleva kaitsealuse objekti või selle piiranguvööndiga. KKA on eelhinnangus

samas arvestanud sellega, et uuringuruum asub muinas- ja keskaegse asustuskeskuse vahetus

läheduses ning on uuringuloa andmisel asjakohaselt viidanud MuKS § 443 lg-le 1 (tööde tegija

on arheoloogilise kultuurikihi leidmisel kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha

muutumatul kujul ja viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametit). Uuringuloa omanikul

tuleb sel juhul koostöös Muinsuskaitseametiga selgitada välja nii geoloogilise kui ka

arheoloogilise uuringu jätkamise võimalikkus ja põhjendatus (vt eelhinnangu p 1.5). Arvestades

eelviidatud MuKS-st tulenevat nõuet ning asjaolu, et geoloogilise uuringu käigus kuni 18

puuraugu rajamine eeldatavalt ei kahjusta oluliselt uuringuruumi teenindusalal asuvaid

võimalikke arheoloogiaobjekte, ei pidanud KKA ka põhjendatuks seada antavale loale

täiendavat, sisuliselt seadusest tulenevat kohustust dubleerivat, tingimust. Samadel põhjustel ei

pidanud KKA põhjendatuks nõuda kulukate arheoloogiliste uuringute läbiviimist.

Muinsuskaitseliste objektide leidmise korral rakendub MuKS-i regulatsioon ja vajadusel

teostatakse uuringud.

Uuringuloa andmise korralduse eelnõust nähtuvalt on Muinsuskaitseamet 14.02.2018 kirjas nr

1.1-7/410 avaldanud oma seisukoha, pidades vajalikuks kaevandamisloa väljastamisel hinnata

tegevuse vahetut ja kaudset mõju mälestistele ja neid ümbritseva keskkonna säilimise tagamise

võimalikkusele. Vahet tuleb teha geoloogilise uuringu loa taotluse ja kaevandamisloa taotluse

menetlustel. Uuringu käigus maavara kaevandamist ega vee ärajuhtimist ja veetaseme

alandamist ei toimu ning välitööd kestavad lühiajaliselt, mistõttu see võimalikele kaitsealustele

objektidele võrreldavat mõju ei avalda.

Seejuures ei ole vastustaja nõusoleku andmisest keeldumisel tuginenud sellele, et puuraukude

tegemine avaldaks märkimisväärset mõju kultuuriväärtustele, vaid üksnes üldiselt viidanud, et

alal võib tõenäoliselt leiduda kultuurimälestisi. Ka vastustaja poolt osundatud Ain Mäesalu

arvamus kirjeldab vaid seda, milliseid mälestisi tema hinnangul alal võib leiduda (tl 72).

Vastustaja ei ole aga kuidagi põhistanud uuringuloa realiseerimisega kaasneda võivat

9(10)

hüpoteetilist kahjulikku mõju võimalikele arheoloogiamälestistele ega ka ära näidanud, miks ta

erinevalt KKA-st leiab, et MuKS § 443 lg-st 1 tulenev nõue ei tagaks piisaval määral võimalike

kultuuriväärtuste kaitset.

17. Kohus ei nõustu, et KKA ei ole kohalikele elanikele tekkivate mõjutustega arvestanud.

Vastustaja ei ole seejuures ise põhistanud, millised konkreetsed kahjulikud mõjutused

geoloogilise uuringu teostamisega kohalikele elanikele kaasnevad, mis loa andmise välistaks.

KKA on arvestanud sellega, et uuringuruum ei asu tiheasustusalal, kuid 100 m raadiusesse jääb

neli majapidamist. Eelhinnangus on asutud seisukohale, et geoloogilise uuringu läbiviimine ei

kahjusta lähedalasuvaid elamuid, kuivõrd uuringutega kaasnev mõju on vähene ega ulatu

uuringuruumi teenindusala piiridest väljapoole. Lisaks järeldusele, et piirkonna veerežiimi ja

põhjaveekvaliteeti oluliselt mõjutavaid keskkonnahäiringuid uuringutegevusega ei kaasne, on

KKA märkinud sedagi, et uuringu käigus ei tekitata normatiive ületavat õhusaastet, müra ega

valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust (eelhinnangu p-d 2.5.2 ja 2.5.3). Seega leidis KKA,

et puudub otsene negatiivne mõju inimestele ja elukeskkonnale. Geoloogilise uuringu loa

andmise korralduse eelnõus on muu hulgas käsitletud Mihkli küla kogukonna poolt 2018.

veebruaris esitatud ja naaberkinnistu omaniku poolt 2018. jaanuaris esitatud vastuväiteid, mis

peamiselt väljendasid vastuseisu tulevase karjääri avamise ja kaevandamise suhtes.

Vastustaja on kooskõlastamata jätmisel tuginenud pelgalt sellele, et KKA ei ole

arvestanud/kajastanud elanike hilisemates pöördumistes väljendatud vastuväiteid. 24.01.2019

esitatud pöördumises on külaelanikud pidanud oma vastuseisu geoloogilisele uuringule

põhjendatuks seetõttu, et arendaja eesmärk on kaevandamine. Samas pöördumises selgitatakse,

et külaelanikud on vastuseisu põhjendused ära toonud oma 14.02.2018 kirjas (vt tl 78), millele

on KKA vastanud ja mida on ka geoloogilise uuringu andmise korralduse eelnõus käsitletud.

Samuti on KKA esindajad osalenud vastustaja poolt 08.03.2019 korraldatud avalikul arutelul,

kus nad said vastata Mihkli küla elanike küsimustele (tl 84-86). Vastustaja ei ole väitnud ning

ka kohtule ei nähtu, et kohalikud elanikud oleksid oma hilisemalt esitatud pöördumistes

tuginenud mingile varem esitamata ja neid vahetult puudutavale negatiivsele mõjutusele,

millega KKA-l jäi loa andmise otsustamisel (09.01.2019) arvestamata ja mis oleks võinud kaasa

tuua teistsuguse otsuse.

Kooskõlastuse andmata jätmist õigustavateks argumentideks saaks olla mingisugused

eeldatavad ja usutavad negatiivsed mõjutused, mis kohalike elanike elukeskkonda kahjustavad.

Piisavaks ei saa lugeda viitamist, et kohalikud elanikud muretsevad looduskaitseliste ja

arheoloogiliste väärtuste kahjustamise pärast ning tunnevad ebakindlust seoses tulevase

kaevandamisloa andmisega. KOV on küll muu hulgas üldsõnaliselt osundanud murele

võimaliku ümbruskonna veerežiimi mõjutamise osas, kuid ei ole seejuures tuginenud mingitele

andmetele, mille põhjal saaks eeldada, et puuraukude tegemine võiks omada mingisugust mõju

ümberkaudsete majapidamiste kaevudele (sh veetasemele ja –kvaliteedile). Kohalike elanike

vastuseisule tuginemine peab olema sisuliselt põhistatud. Praegusel juhul jääb vastustaja

keeldumine selles osas liialt üldsõnaliseks ja ebamääraseks.

18. Eeltoodut arvestades on vastustaja esitanud üldiseid ja ennatlikke väiteid võimalike

uuringutegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute tekkimise kohta ning ilma asjakohastele

andmetele tuginemata pidanud KKA hinnangut olulise keskkonnamõju puudumise kohta

puudulikuks või ebaõigeks. KOV-il on iseenesest küll õigus KKA järeldustega mitte nõustuda,

kuid sel juhul tuleks oma teistsugust hinnangut ka sisuliselt põhistada. Vald seda teinud ei ole.

19. Lisaks eelpool käsitletud puudustele KMH algatamata jätmise otsustamisel tugineb

vastustaja nõusoleku andmisest keeldumisel ka sellele, et vastava piirkonna uuringud on

10(10)

varasemalt tehtud. Kohus ei pea viidatud kaalutlusele tuginemist praegusel juhul põhjendatuks.

See, et 51 aastat tagasi (1968. a) on vastaval alal teostatud geoloogilisi uuringuid, ei tähenda, et

pärast seda geoloogilise uuringu läbiviimine õigustatud ei ole. KKA esindajad on 08.03.2019

toimud avalikul arutelul põhjendatult selgitanud, et nõukogudeaegse uuringu käigus

puuraukudest võetud puursüdamikud ei ole säilinud ning samuti on muutunud uurimise viisid,

kaevandatavale materjalile esitatavad nõuded jms. Uut uuringut on vaja kaevandamiseks sobiva

materjali mahu ja omaduste selgitamiseks. Vastustaja vastupidine arvamus on põhistamata.

20. Kõike eeltoodut arvestades ei piisa uuringuloa kooskõlastamisest keeldumiseks ka ainuüksi

argumendist, et tulevikus on uuringualal kaevandamine kehtivast ÜP-st tulenevaid piiranguid

arvestades ebatõenäoline. Kehtiv ÜP geoloogilise uuringu läbiviimist ei välista ning

vaidlustatud otsustest ei nähtu põhistust selles osas, et taotletava geoloogilise uuringu

läbiviimine oleks vastuolus ÜP-ga rohevõrgustiku ala suhtes sätestatud kasutustingimustega,

takistaks väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist põllumajanduslikul otstarbel või kahjustaks

pärandkultuuri objekte. Nõusoleku andmisest keeldumiseks ei piisa ka valla üldsõnalisest

seisukohast, et geoloogiline uurimistöö ei ole otstarbekas uuringuruumis, kus maavara

kasutusele võtmine on tulevikus ebatõenäoline. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-37-15, otsuse p-s

13 rõhutanud, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei

järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles

talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel.

Samuti võib taotleja jaoks selguda kaevandamise ebaotstarbekus. Nõustumine uuringuloa

andmisega ei piira mingilgi moel KOV-i võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest

põhjendatult keelduda (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15, p 12).

21. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida ebavõrdse kohtlemisega seonduvaid argumente – see,

et geoloogilise uuringu luba on antud Kaiste IV ja Tarva IV uuringuruumis, ei tähenda tingimata

seda, kas kaebajale peaks loa andma. Kohtule ei ole teada erinevate juhtumite täpsed asjaolud,

kuid nende selgitamine käesoleva vaidluse lahendamiseks pole ka vajalik.

22. Kohus leiab, et vastustaja argumendid, mis puudutavad uuringu läbiviimise mõjusid

keskkonnale ja kohalikele elanikele, on liialt hüpoteetilised ja põhistamata ning vaidlustatud

keeldumises esitatud kujul ei ole need piisavad selleks, et pidada 16.05.2019 keeldumist

igakülgselt kaalutuks ja ratsionaalseks. Seega tuleb kaebus rahuldada ning tunnistada

Lääneranna Vallavolikogu 16.05.2019 otsused nr 144 ja 145 õigusvastasteks ja kohustada

vastustajat uuesti otsustama arvamuse andmine kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta.

Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav MaaPS § 27 lg-s 7 sätestatud

kahekuuline tähtaeg, eriti arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus

tegi otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kirjalikus menetluses kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).

Kohus määras 21.10.2019 määruses täiendavate avalduste, sh menetluskulusid puudutavate

dokumentide esitamise tähtajaks 11.11.2019. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks menetluskuluna

välja mõista 01.06.2019 kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Ülejäänud osas jäävad

kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda, kuna kaebaja ei ole kohtule määratud

tähtaja jooksul esitanud kuludokumente (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/