4-18-5765/24 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-18-5765 Otsuse kuupäev 29. november 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Peeter Roosma Kohtuasi Marimarta OÜ väärteoasi välismaalaste seaduse § 301 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marimarta OÜ kaitsja vandeadvokaat Kalev Aavik, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 6. november 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsus Marimarta OÜ väärteoasjas välismaalaste seaduse § 301 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Kaitsja kassatsioon rahuldada. 3. Mõista Eesti Vabariigilt Marimarta OÜ kasuks välja 700 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25. oktoobri 2018. a kiirmenetluse otsusega karistati Marimarta OÜ-d välismaalaste seaduse (VMS) § 301 lg 2 alusel rahatrahviga 1000 eurot. Otsuse kohaselt kontrollis kohtuväline menetleja 21. juunil 2018 Marimarta OÜ põldudel maasikaid korjavaid töölisi. Maasikakorjajatena töötasid välismaalased, kelle lühiajalist Eestis töötamist ei olnud Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. Marimarta OÜ rikkus VMS § 104 lg-id 1 ja 2 ning § 106 lg-t 1, pannes nii toime VMS § 301 lg-s 2 sätestatud väärteo. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusalune isik, taotledes selle tühistamist. 3. Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3.1. Kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas tegid Marimarta OÜ huvides tööd otsuses märgitud isikud. Sel päeval töötas ettevõtte põllul 22 töölist, kellest mõnede välismaalaste kohta olid lühiajalise töötamise registreerimise taotlused Politsei- ja Piirivalveametile esitatud, kuid amet ei olnud taotlustele veel vastanud. Marimarta OÜ võimaldas välismaalastel Eestis töötada, kuigi kontrollimise ajal neil töötamise õigust ei olnud. VMS § 104 lg 2 järgi ei või ajutiselt Eestis viibiv välismaalane Eestis töötada, kui tema töötamist ei ole registreeritud, välja arvatud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Marimarta OÜ esitas Politsei- ja Piirivalveametile taotlused välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimiseks enne 21. juunit 2018, aga selleks päevaks ei olnud amet

4-18-5765

2(3) edastanud Marimarta OÜ-le kinnitusi lühiajalise töötamise registreerimise kohta, v.a ühe välismaalase puhul. 3.2. Maakohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et lühiajalise töötamise saab registreerituks lugeda üksnes siis, kui Politsei- ja Piirivalveamet on edastanud vastavasisulise kinnituse. Registreerimine ei ole pelk formaalsus. Taotluse saamisel peab Politsei- ja Piirivalveamet sisuliselt hindama, kas töötamise registreerimine on lubatud ja põhjendatud. Taotluse esitajal ei olnud enne kinnituse saamist põhjust eeldada, et Politsei- ja Piirivalveamet välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerib. Seega ei olnud 21. juunil 2018 vaidlusaluste isikute töötamist Eestis registreeritud ja Marimarta OÜ võimaldas maasikakorjajatel rikkuda Eestis töötamise tingimusi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Marimarta OÜ kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Marimarta OÜ-d ei saa karistada, kuna tuvastamata on äriühingu huvides teo toime pannud füüsiline isik ja deliktistruktuuri elemendid tema käitumises. Kui kiirmenetluse otsuses ei ole sellise füüsilise isiku andmeid, tuleb menetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, kes Marimarta OÜ-le omistatud teo äriühingu huvides toime pani. Maakohus ei ole seda isikut tuvastanud ega olekski saanud seda teha. 5. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ei ole kahtlust selles, et ainuisikulisel Marimarta OÜ juhatuse liikmel M. L-il oli kohustus korraldada välismaalaste töötamise seaduslikkus ja järelevalve. Inimeste tööle vormistamine, lubade taotlemine jmt toimus M. L-i eestvedamisel või teadmisel. Kassaatori väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et väärteomenetlus tuleb väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 4-18-6507/42, p-d 26–28). 7. Käsilolevas väärteoasjas ei ole kiirmenetluse otsuses nimetatud füüsilist isikut, kes ja millise deliktistruktuurile vastava teo Marimarta OÜ huvides toime pani. Järelikult ei sisalda kiirmenetluse otsus faktiliste asjaolude kirjeldust, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Maakohus ei ole sellele puudusele tähelepanu pööranud. Kuna VTMS § 87 järgi on kohus seotud kiirmenetluse otsuse piiridega, ei saa kõnealust materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tingitud eksimust enam kohtumenetluses kõrvaldada. Seega tuleb väärteomenetlus Marimarta OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohus kassatsiooni, tühistab Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsuse ning lõpetab Marimarta OÜ suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 9. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 47.)

4-18-5765

3(3) 10. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kokku 1411,20 euro suuruses summas (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arvete kohaselt oli advokaadi ühe töötunni hind 140 eurot, millele lisandus käibemaks. Kassatsioonimenetluses kulus kaitsjal asja materjalidega tutvumiseks, kassatsiooni koostamiseks ja muudeks toiminguteks kokku 8,4 tundi. 11. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tunnitasu hind mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus nr 3-1-1-23-15, p 74). Samas on Riigikohus selgitanud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-35-16, p 17). Kaitsja pole viidanud, et käibemaksukohustuslasest menetlusalusel isikul pole võimalik arvata õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha. Seega on taotlus käibemaksu osas alusetu. Ka ei saa kaitsja tehtud toimingutele kulunud aega pidada põhjendatuks. Käimasolev väärteomenetlus ei ole keerukas. Kassatsiooni mahtu ja selles esitatud õiguslikke argumente silmas pidades saab taotluses märgitud ajakulu pidada põhjendatuks viie tunni osas. Seetõttu rahuldab kolleegium kaitsja taotluse osaliselt ja mõistab VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Marimarta OÜ kasuks välja 700 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Kiris

Velmar Brett

Peeter Roosma