2-19-111774/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-111774

Tsiviilasi

Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu avaldus Marit

Vilbalt võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu

(rk 80528324; asukoht Vabaduse tn 22, 65609 Võru),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-

Ein, e-post karina@advokaadid.ee;

puudutatud isik Marit Vilba (ik XXX; elukoht XXX;

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista Marit Vilbalt Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu kasuks võlgnevus

1553,72 eurot, millest 1465,55 eurot on põhinõue ja 88,17 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 30.06.2019 seisuga.

3. Välja mõista Marit Vilbalt Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu kasuks viivis 0,02%

päevas põhinõudelt 1465,55 eurot alates 01.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid

mitte enam kui 1377,38 eurot.

4. Jätta menetluskulud Marit Vilba kanda.

5. Välja mõista Marit Vilbalt Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu kasuks menetluskulud

772,14 eurot, millest 52,14 eurot on riigilõiv ja 720 eurot lepingulise esindaja kulud.

6. Välja mõista Marit Vilbalt Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu kasuks viivis

menetluskuludelt 772,14 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule

15 päeva

jooksul

alates

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu (avaldaja) esitas 24.04.2019 Pärnu Maakohtule

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

Marit

Vilbalt

(puudutatud

isik)

majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks, millele puudutatud isik esitas

27.05.2019 vastuväite.

2. 04.06.2019 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse nõude

hagimenetlusse üleandmisega.

2/6

3. 01.07.2019 esitas avaldaja Tartu Maakohtusse avalduse, milles palub puudutatud

isikult välja mõista korteriühistule tasumata majandamiskulud koos viivistega.

Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand Võrus

aadressil Liiva tn 17a-XXX. Puudutatud isik ei ole täitnud korteriomaniku kohustust tasuda

majandamiskulude eest. Perioodil juuli 2017 kuni märts 2019 on puudutatud isikul temale

väljastatud arvetel kajastatud majandamiskulude eest tasumata 1465,55 eurot. Kuivõrd

puudutatud isik on viivitanud majandamiskulude tasumisega, nõuab avaldaja puudutatud

isikult alates 01.04.2018 viivist. 30.06.2019 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

88,17 eurot. Avaldaja on viivise arvestamisel lähtunud üksnes tasumisele kuulunud

põhivõlgnevuse summadest ja viivise määrast 0,02% päevas. Kuigi avaldaja saatis

puudutatud isikule meeldetuletusi võlgnevuse kohta, ei ole puudutatud isik tänaseni

võlgnevust tasunud.

Avaldaja palub avalduse rahuldada ning puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista

1465,55 eurot põhinõude ja 88,17 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Lisaks

palub avaldaja alates 01.07.2019 välja mõista viivise 0,02% päevas põhinõudelt kuni

kohase täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte vaidlusaluse korteriomandi kohta,

korteriomanike

06.03.2017

üldkoosoleku

protokoll,

2017. aasta

majanduskava,

korteriühistute registri kehtivate andmete väljatrükk avaldaja kohta, korteriomanike

20.04.2018 üldkoosoleku protokoll, korteriühistu 2018. aasta majanduskava, avaldaja

põhikiri, puudutatud isikule ajavahemikul 31.07.2017 kuni 31.03.2019 esitatud arved,

avaldajale üle antud võla koosseisu arvestus koos arvega nr 1/A ning võlgnevuse ja

30.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestus.

4. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

Vastuse kohaselt oli vaidlusalune korteriomand alates 01.10.2016 kuni 31.03.2019 üürniku

valduses ning puudutatud isikul ei olnud kuni korteri valduse tagasisaamiseni 31.03.2019

infot avaldaja nõude olemasolu kohta. Pärast info saamist nõustus puudutatud isik

võlgnevuse tasumisega, välja arvatud ebamõistlikult suured viivised. Puudutatud isiku

hinnangul on temale perioodil 31.12.2016 kuni 31.08.2017 esitatud arvetel märgitud

viivisemäär 0,25% päevas ebamõistlikult suur. Samuti on viidatud perioodil esitatud

arvetelt nähtuvalt arvestatud igakuiselt kogunenud viiviselt omakorda viiviseid.

Puudutatud isik palub kohtult viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Kuna avaldaja

keeldus puudutatud isiku mõistlikust ettepanekust ning algatas hagimenetluse, tuleb

menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Puudutatud isik lisas vastusele 05.06.2019 ja 13.06.2019 elektronkirjad ning puudutatud

isikule ajavahemikul 31.12.2016 kuni 31.08.2017 esitatud arved.

Kohtu seisukoht

5. Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud avalduse koos

täpsustusega ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud neile lisatud dokumentidega,

leiab, et Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu avaldus on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

6. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu majandamiskulude võlgnevuse

väljamõistmise nõude koos 30.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja

lisanduva viivise väljamõistmise nõudega.

7. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikule kuulub Võrus aadressil Liiva tn 17a

korteriomand. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub puudutatud isikule 581/7520 mõttelist

osa kinnistust ja reaalosa (eriomandi ese) eluruum nr XXX, mille üldpind on 50,50 m2.

Võru

Kinnisvara OÜ

valitsejana

esitas

kuni

31.03.2018

Võru,

Liiva

tn 17a

korteriomanikele majandamiskulude eest arveid, mille koostamise aluseks olid

majanduskavad ning tegelikult tarbitud teenused. Alates aprillist 2018 on arveid

väljastanud avaldaja kui korteriühistu, mis kanti registrisse 13.01.2018.

3/6

8. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik jätnud ajavahemikul juuli 2017 kuni

märts 2019 tasumata majandamiskulud summas 1465,55 eurot.

9. Kohus märgib, et kuivõrd osa võlgnevusest on tekkinud enne 01.01.2018 ning osa

pärast märgitud kuupäeva, on enne 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas vaidluse

lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus

(KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas

korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

Majandamiskulude tasumist reguleerivad kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 1 ja KÜS

§ 151 lg 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40.

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud

võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on

korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala

osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette alternatiivse

korra, mille järgi võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu

põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja

tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik

ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib

põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub

korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Korteriomanike 06.03.2017 üldkoosolekul kinnitatud 2017. aasta majanduskava kohaselt

arvestatakse maja remondifondi igakuuliselt 0,40 eurot ja alates märtsist 1 euro iga

korteriomandi üldpinna ruutmeetri kohta. Maja haldamiseks vajalikud vahendid

2017. aastal kujunevad korteriomandi omanike igakuulistest maksetest 0,29 eurot

ruutmeetri kohta, mis moodustab valitsejale jooksva haldustegevuse korraldamiseks

teenustasuna makstava summa. Nimetatud summadele lisandub käibemaks vastavalt Eesti

Vabariigis kehtestatud seadustele. Kommunaalmaksed (soojusenergia, prügivedu,

üldelekter, vee- ja kanalisatsiooniteenus) tasutakse vastavalt tarnijate poolt esitatud

arvetele ja jaotatakse korteriomanike vahel vastavuses üldkoosoleku otsusega kinnitatud

jaotuspõhimõtetele. Jooksvad ja avariilised tööd teostatakse remondifondi vahendite arvelt,

remondifondist kaetakse ka välisterritooriumi korrashoiuga seotud materiaalsed kulutused,

välja arvatud kulutused majahoidja töötasule.

Korteriühistu

korteriomanike

20.04.2018

üldkoosolekul

kinnitatud

2018. aasta

majanduskava järgi arvestatakse maja remondifondi igakuuliselt 1 euro iga korteriomandi

üldpinna ruutmeetri kohta. 2018. majandusaasta majanduskulud kujunevad korteriomandi

omanike igakuulistest maksetest 0,30 eurot ruutmeetri kohta, mis moodustab valitsejale

jooksva haldustegevuse korraldamiseks teenustasuna makstava summa. 01.07.2018 alates

on haldustasu suurus 0,34 eurot ruutmeetri kohta. Nimetatud summadele lisandub

käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele. Kommunaalmaksed

(soojusenergia, prügivedu, üldelekter, vee- ja kanalisatsiooniteenus) tasutakse vastavuses

põhikirjas sätestatule. Jooksvate ja avariiliste remondi- ja hooldustööde kulu kaetakse

remondifondi vahendite arvelt, remondifondist kaetakse ka välisterritooriumi korrashoiuga

seotud materiaalsed kulutused, mida vastavalt põhikirjale ei kata väliskoristuse tasu.

4/6

Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude

kandmise ja jaotamise osas. Kohtule on esitatud kulude arvestamisel ja tasumisel aluseks

võetavad üldkoosolekute otsused kogu vaidlusaluse arvestusperioodi kohta ning

korteriühistu kehtiv põhikiri. Puudutatud isik ei ole kohtumenetluses majandamiskulude

kandmise ja jaotamise korrale ega suurusele vastuväiteid esitanud.

10. Avaldusele lisatud arvetest ja avaldajale üle antud võla koosseisu arvestusest nähtuvalt

on puudutatud isik jätnud perioodil 31.07.2017 kuni 31.03.2018 temale valitseja poolt

väljastatud arvetel kajastatud majandamiskulude (arvetel märgitud viivist arvestamata) eest

tasumata 734,62 eurot (73,82 +85,12 +83,36 + 83,37 + 84,45 + 84 + 90,35 + 84,66 +

84,11, millest tuleb lahutada puudutatud isiku poolt vaidlusalusel perioodil tasutud

18,62 eurot). Puudutatud isikule perioodil 30.04.2018 kuni 31.03.2019 avaldaja poolt

väljastatud arvetel kajastatud majandamiskulude (arvetel pole viivist märgitud) eest on

tasumata 730,93 eurot (85,92 + 84,92 + 83,83 + 85,57 + 88,48 + 82,27 + 82,81 + 84,30 +

93,69 + 86,40 + 84,20 + 83,54, millest tuleb lahutada puudutatud isiku poolt hagi esitamise

ajaks tasutud 295 eurot). Majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees alates juulist 2017

kuni märtsini 2019 on kokku seega 1465,55 eurot (734,62 + 730,93), mis on avaldaja

põhinõude suuruseks. Eeltoodust järeldub avaldaja poolt kohtumenetluses väidetu, et

avaldaja ei nõua põhinõudes arvetel nr 15084, 17419, 19741, 22065, 24383 ja 26716

märgitud viivist, vaid on võtnud võlgnevuse arvestamisel aluseks üksnes alates juuli 2017

kuni märts 2019 eest tasumisele kuuluvad majandamiskulud.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et avaldajal on õigus puudutatud isikult võlgnevust

nõuda ning puudutatud isikult tuleb majandamiskulude katteks välja mõista 1465,55 eurot.

12. Nii majandamiskavadest kui avaldaja põhikirjast tulenevalt on korteriomanikul

kohustus

tasuda

majandamiskulude

eest

hiljemalt

arvestuskuule

järgneva

kuu

20. kuupäevaks.

KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuigi

Riigikohus on selgitanud, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega

viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte ja selle sätte kehtima hakkamisega

ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad

(vt Riigikohtu lahend nr 2-17-131006, p 16), nõuab avaldaja puudutatud isikult alates

01.04.2018 viivist seadusjärgses määras, so 8% aastas ehk 0,02% päevas.

Avaldaja viivise arvestus alates 01.04.2018 kuni 30.06.2019 sisaldub avalduse lisas nr 19

(võla koond ja viivisearvestus). Lähtudes kohtu poolt tuvastatust (p 10), et avaldaja

põhinõue ei sisalda viivist ja seega on avaldaja nõue kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 6, mille

kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda viivise maksmisega viivitamise korral (vt ka

viivisearvestuse eelviimane tulp), viivist nõutakse seadusjärgses määras, mida üldjuhul ei

ole alust vähendada ja seadusjärgne viivis objektiivselt võetuna ei ole antud juhul väga

suur summa (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-17, p 12), nõustub kohus avaldaja viivise

arvestusega ning leiab, et avaldaja 30.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisenõue summas 88,17 eurot on põhjendatud.

13. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka lisanduva viivise alates 01.07.2019.

Avaldaja nõude õiguslik alus on TsMS § 367, mis näeb ette, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

5/6

Kohus on seisukohal, et avaldaja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et

viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise

lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku

sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada

võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud puudutatud isikust enesest,

so oma kohustuse mittekohane täitmine. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult

välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Kuivõrd viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise

nõuet ning puudutatud isik on esitanud kohtule viivise vähendamise taotluse VÕS § 113

lg 8 ja § 162 lg 1 alusel, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista edasiulatuvalt välja

viivist põhinõuet ületavas määras (avaldaja ei ole põhistanud avalduses põhinõudest

suurema kahju tekkimist).

Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras 0,02% päevas põhinõudelt 1465,55 eurot alates 01.07.2019 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1377,38 eurot.

14. Kokkuvõttes rahuldab kohus avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu, mõistes

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 1465,55 eurot, 30.06.2019 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 88,17 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras

0,02% päevas põhinõudelt 1465,55 eurot alates 01.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte enam kui 1377,38 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses

kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb

mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldas avalduse täies ulatuses, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kohus arvestab siinjuures

ka asjaolu, et puudutatud isiku väitel sai ta võlgnevusest teada 31.03.2019, kuid eeltoodule

vaatamata pöördus avaldaja poole alles pärast maksekäsu kiirmenetluse nõude

hagimenetlusse üleandmist 04.06.2019 (lisatud 05.06.2019 ja 13.06.2019 elektronkirjad)

ega tasunud kohtumenetluse kestel võlgnevust ka mittevaieldavas osas.

16. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv

225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 900 eurot koos käibemaksuga (144 eurot ×

6,25 tundi materjalidega ja puudutatud isiku vastusega tutvumise, avalduse ja puudutatud

isiku vastusele avaldaja seisukoha koostamise, samuti kohtu nõudele vastuse koostamise

eest), kokku seega 1125 eurot.

Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades tasunud riigilõivu 52,14 eurot ning

Tartu Maakohtule avalduse esitamisel täiendavalt 172,86 eurot, kokku seega 225 eurot.

Kuna maksekäsus esitatud nõudelt on riigilõivu tasutud kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg-ga 6 kolm protsenti nõudelt, aga hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas

avalduse esitamisel tasutakse RLS § 59 lg 5 kohaselt riigilõivu 50 eurot, ei tulnud avaldajal

maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmisel täiendavat riigilõivu tasuda.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lugeda puudutatud isikult väljamõistetavaks

riigilõivu suuruseks 52,14 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on

avaldajal õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist, esitades vastava avalduse

6/6

ning märkides isiku ja konto numbri, millele ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu

tagastamist taotletakse.

Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need

kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus, arvestades

käesoleva vaidluse sisu, avaldaja nõude olemust (majandamiskulude väljamõistmise nõue

hagita menetluses), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas), asja

lahendamist kirjalikus menetluses ning avalduses ja avaldaja seisukohtades esitatud

(osaliselt korduvaid) põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS

§ 175 lg 1 mõttes on 720 eurot (144 eurot × 5 tundi). Kohtu hinnangul tuleb avaldajat

esindanud lepingulise esindaja tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada

mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohtumääruses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 772,14 eurot (52,14 + 720).

Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult välja viivise

menetluskulult

772,14 eurot

käesoleva

kohtumääruse

jõustumisest

alates

kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik