2-16-12328/146 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-16-12328

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Vallo Kariler, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2019, Tallinn

Kohtuasja number 2-16-12328 Kohtuasi

XX (X) hagi YY vastu 101 000 euro ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 133 020.30 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.04.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (X) apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Martin Kruus

Kostja/vastustaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Martin Traat Kohtuistungi toimumise aeg 28.11.2019 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1.YY tasub XX-le hiljemalt 1. aprilliks 2020 55 000 eurot, peale seda on makstav summa 60 000 eurot ja summa tasumise tähtaeg on hiljemalt 28. november 2020. 1.2.XX kohustub YY-le teatama oma arvelduskonto numbri, kuhu summa kanda hiljemalt 1. märtsiks 2020. 1.3.Juhul kui YY ei tasu 28. novembriks 2020 kokkulepitud summat, siis arvestatakse XX kasuks võlgnetavalt summalt viivisintressi 0,05% päevas. 1.4.Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12328. 3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-12328 menetlus. 4. Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-16-12328

2(3) 5. Vabastada XX kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest. 6. Harju Maakohtu 05.10.2016 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 7. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning kostja vastus

1. Hageja esitas maakohtule hagi kostja vastu 101 000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 23 940.30 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja alates 2005.a koos ühise perekonnana ning nende kooselust sündisid kaks last. 2006.a lõpus otsustasid nad rajada ühiselt oma perele kodu. Kostjale kuulub kinnistu aadressil XXX, millele otsustati ühiste jõududega ehitada elamu. Elamu ehitus toimus 2006–2008. Elamu valmis 2008.a ning hageja ja kostja asusid ühiselt sinna elama, kasutades seda ühiselt enda ja oma laste elukohana kuni 2013.a sügiseni, mil poolte kooselu lõppes. Kuivõrd seltsingu eesmärgiks oli kostjale kuuluvale kinnistule elamu rajamine, on kummagi poole seltsingusse tehtud panuste koguväärtus võrdne samaväärse elamu/eramu keskmise ehituskuluga, mis ehitamise perioodil 2006–2008.a oli 1000 eurot/m². Kuivõrd poolte rajatud eramu kogupind on 242m², on selle ehitamisel tehtud kulutuste ja seega poolte panuste koguväärtuseks 242 000 eurot. Hageja hinnangul on elamu rajamisel tehtud panustest ca 40 000 eurot kaetud kostja võetud pangalaenu arvelt. Ülejäänud osas, st summas 202 000 eurot, on poolte panuste vahekorda sisuliselt võimatu lõplikult hinnata, mistõttu tuleb tehtud panuseid hinnata võrdseks. Selle tulemusena tuleb hageja panuseks seltsingusse lugeda 101 000 eurot, mille tagastamist hageja kostjalt nõuab. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates seltsingu ühepoolsest lõpetamisest kostja poolt, st alates 18.09.2013. Hageja arvestas kostja võlgnevuselt summas 101 000 eurot ka viivist, mis on hagi koostamise seisuga muutnud sissenõutavaks summas 23 940.30 eurot. Samuti nõudis hageja viivist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohus tegi 27.04.2018 kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsus täielikult ja teha uus otsus hagi rahuldamise kohta.

Vastustaja seisukoht

4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Menetluse edasine käik

5. 28.11.2019 kohtuistungil jõudsid pooled kompromissini, palusid selle ringkonnakohtul kinnitada ülaltoodud tingimustel ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on nendele teada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Tsiviilasi nr 2-16-12328

3(3)

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 7. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). 8. Pooled on avaldanud, et nad on kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 9. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 423 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on menetluse lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetlus lõpetamise kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. TsMS § 457 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. 11. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, mistõttu tuleb menetluskulud eeltoodust ja kompromisslepingust tulenevalt kõigis kohtuastmetes jätta poolte endi kanda. 12. Harju Maakohtu 05.10.2016 määrusega seati YY-le kuuluva kinnisasja asukohaga XXX kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 133 020.30 eurot XX kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel jääb kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 13. XX sai 30.05.2018 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega menetlusabi ja ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel XX riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse vabastada. 14. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled loobusid määruse peale kaebuse esitamise õigusest, ei ole käesolevat määrust võimalik vaidlustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

Vallo Kariler Indrek Soots kohtunik

kohtunik

kohtunik