2-18-16142/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-18-16142

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Vallo Kariler, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2019, Tallinn

Kohtuasja number 2-18-16142 Kohtuasi

XX hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.03.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Ülle Aliorg (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva (e-post:XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 28.11.2019 RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1.Lõpetada poolte kaasomand korteriomandile aadressil VVV Tallinn Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX selliselt, et korteromand jääb YY ainuomandisse ja YY tasub XX-le omandi kaotuse eest hüvitist 9000 eurot. 1.2.YY kohustub XX-le tasuma 9000 eurot hiljemalt 28.1.2020 arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX. 1.3.XX kohustub andma tahteavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX omanikukande muutmiseks selliselt, et XX kohta omanikukanne kustutatakse ning YY kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna peale seda, kui YY on XX-le tasunud 9000 eurot.

Tsiviilasi nr 2-18-16142

2(3) 1.4.Pooled lepivad kokku, et Danske Bank AS Eesti filiaaliliga sõlmitud laenulepingust nr EEL-130907AS tulenev laenujääk jääb YY kanda. 1.5.YY ja XX kinnitavad, et neil ei ole mingeid rahalisi pretensioone üksteise suhtes seonduvalt korteriomandiga VVV, Tallinn v.a käesolevast kompromissist tulenevad nõuded.

1.6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-16142.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-18-16142 menetlus.

4. Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.

5. Tagastada apellandile pool tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot riigilõivu tasunud isiku YY pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX.

6. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas Harju Maakohtule hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada poolte kaasomandis oleva korteriomandi üldpinnaga 46,0 m2, katastritunnusega 78408:805:2320, registriosa nr XXXXXXXX, asukohaga VVV, Tallinn, Harjumaa, kaasomandi selliselt, et müüa korteriomandi avalikul enampakkumisel ja lugeda korteriomandi müügist saadud rahast ½ hageja ja ½ kostja osaks.

2. Hagiavalduse kohaselt soetasid hageja ja kostja korteri asukohaga VVV, Tallinn. Korter kuulub poolte kaasomandisse. Pooled sõlmisid AS-ga Sampo Pank laenulepingu korteriomandi soetamiseks ja remondi teostamiseks. Poolte kooselu lõppes 2017. aasta mais ja kostja kasutab korterit ainuisikuliselt. Hageja on tasunud kooselu lõppemisest alates igakuiseid laenusumma makseid pangale. Kuna pooltel puudub piisav finantsvõimekus hüvitise maksmiseks omandiosa kaotanud poolele, on otstarbekas kaasomand lõpetada korteri avalikul enampakkumisel müümisega ning jagada saadud tulu poolte vahel võrdselt.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et ta on huvitatud korteriomandi enda ainuomandisse määramisest.

Maakohtu otsus

4. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse, millega rahuldas hagi, lõpetas poolte kaasomandisse kuulunud korteriomandi kaasomandi selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning lugeda korteriomandi müügist saadud rahast 1/2 hageja ja 1/2 kostja osaks, menetluskulud jättis maakohus poolte kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsus täielikult ja saata asi uueks arutamiseks maakohtusse.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilasi nr 2-18-16142

3(3)

Menetluse edasine käik

7. 28.11.2019 kohtuistungil jõudsid pooled kompromissini, palusid selle ringkonnakohtul kinnitada ülaltoodud tingimustel ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on nendele teada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

9. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

10. Pooled on avaldanud, et nad on kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.

11. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 423 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on menetluse lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetlus lõpetamise kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

12. TsMS § 457 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

13. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, mistõttu tuleb menetluskulud eeltoodust ja kompromisslepingust tulenevalt kõigis kohtuastmetes jätta poolte endi kanda.

14. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled loobusid määruse peale kaebuse esitamise õigusest, ei ole käesolevat määrust võimalik vaidlustada.

15. Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

Vallo Kariler Indrek Soots kohtunik

kohtunik

kohtunik