2-18-15195/194 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15195

Tsiviilasi

XX avaldus lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. mai 2019 määrus

Kaebuste esitajad ja liigid

XX ja CC määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa, määruskaebuse esitaja I): XX (sündinud

XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Karina Maasikleht

Puudutatud isik I (laps): QQ (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik II (ema, määruskaebuse esitaja II): CC

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Merle Albrant

Puudutatud isik III (kohalik omavalitsus): Tallinna linn

(Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja IK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Rahuldada määruskaebemenetluses esitatud taotlused ja võtta tsiviilasja

toimikusse 13. ja 25. juunil, 3. ja 24. juulil, 11., 15 ja 19. augustil, 30. oktoobril ning

1., 6., 11., 12., 25. ja 27. novembril 2019 esitatud menetlusdokumentide lisad.

I.2.

Rahuldada osaliselt isa 25. novembri 2019 taotlus täiendada Tallinna Ringkonna-

kohtu 12. novembri 2019 määrust. Lisada eelmises lauses viidatud määruse

resolutsiooni punktis 2 määratud ajutisele suhtluskorrale tingimused, et isa võib

võtta lapse 22. detsembril 2019 lapse elukohast kell 8.30 ning ema peab saatma

isale andmed lapse elukoha kohta ja kehtiva reisidokumendi koopia hiljemalt

15. detsembril 2019. Eelmise lause osas on kohtumäärus viivitamata täidetav.

Ülejäänud osas jätta isa 25. novembri 2019 taotlus rahuldamata.

I.3.

Harju Maakohtu 28. mai 2019 määrus tühistada osaliselt suhtluskorra määramise

osas ja teha selles osas uus määrus, millega osaliselt muuta isa suhtluskorda

lapsega vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

Täiendada sama määrust otsustusega, et käesolevas asjas rakendatud esialgse

õiguskaitse abinõud tühistatakse. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.4.

Määruskaebused rahuldada osaliselt.

I.5.

Määruskaebuste menetlemise kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja

arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1.

Määrata kindlaks isa XX ja lapse QQ vaheline suhtluskord järgmiselt:

2 (20)

II.1.1. laps viibib isa juures Londonis ajavahemikul 15. juuni – 20. august 2020

järjest 14 päeva ema juuresolekuta. Alates 2021. aastast viibib laps isa

juures Londonis suviti ajavahemikul 15. juuni kuni 20. august järjest

28 päeva ema juuresolekuta. Kuupäevade osas lepivad vanemad

omavahel kokku hiljemalt sama aasta 1. jaanuariks. Kui vanemad selleks

ajaks kokkulepet ei saavuta, siis algab eelmises kahes lauses märgitud

ajavahemik paarisarvulistel aastatel (2020, 2022, 2024 jne) 24. juunist ja

paarituarvulistel aastatel (2021, 2023, 2025 jne) 1. juulist. Lapsele tuleb

ema CC juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Lapse

üleandmise kellaajad teatab isa emale vähemalt kolm päeva ette. Kõik

käesolevas punktis kirjeldatud lapse reisimisega seotud kulud kannab isa;

II.1.2. laps viibib oma sünnipäeva ajal 23. juulil paarisarvulistel aastatel emaga,

paarituarvulistel aastatel isa juures Londonis;

II.1.3. laps viibib isa juures Londonis ajavahemikul 22.–29. detsember 2019 ema

juuresolekuta. Alates 2020. aastast viibib laps isa juures Londonis ema

juuresolekuta paarisarvulistel aastatel ajavahemikul alates vastava aasta

29. detsembrist kuni järgmise aasta 4. jaanuarini ja paarituarvulistel

aastatel 23. – 29. detsembrini. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning

toob ka lapse tagasi ema juurde. Lapse üleandmise kellaajad teatab isa

emale vähemalt kolm päeva ette. Kõik käesolevas punktis kirjeldatud

lapse reisimisega seotud kulud kannab isa;

II.1.4. isal on igal aastal Eestis õigus lapsega koos olla ema juuresolekuta eraldi

majutusasutuses

isadepäeva

ajal

novembrikuus,

Haridus-

ja

Teadusministri

kehtestatud

III koolivaheajal

veebruarikuus

ning

ülestõusmispühade ajal igaühel neist ajavahemikest järjest seitse päeva.

Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku vähemalt kuus kuud

enne isa Eestisse tulekut ning lapse üleandmise kellaaja ja koha vähemalt

kolm päeva enne isa Eestisse tulekut. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua,

siis teatab isa hiljemalt viis kuud ette seitsmepäevase ajavahemiku

kuupäevad ja hiljemalt kaks päeva ette lapse üleandmise kellaaja, lapse

üleandmise koht on sel juhul lapse elukoht. Isa peab Eestis olles arvestama

lapse erinevate kohustuste täitmisega (nt trennid, huviringid, kool);

II.1.5. isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa

lapsega seotud aktustest, lasteaia- või koolipidustustest, esinemisest,

võistlustest,

lapsevanemate

koosolekutest,

arenguvestlustest

vms

avalikkusele või vanematele mõeldud üritustest või kokkusaamistest.

Lapsele olulistest sündmustest teavitab vanem teist vanemat nii varakult

kui võimalik;

II.1.6. isa ei tee lapsega eraldi suhtluskorda puudutavaid kokkuleppeid;

II.1.7. juhul, kui vanem soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljas-

pool Eestit (ema) või väljaspool Suurbritanniat (isa), mille kestus on

pikem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat koheselt peale

reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi

ja/või väljasõidu toimumist. Teavituses toob vanem välja lapse väljaspool

Eestit/Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja, koha ning tagasisaabumise

aja. Mõlemad vanemad on kohustatud heas usus abistama teist vanemat

lapsele

vajalike

kooskõlastuste

taotlemisel

lasteaiast/koolist

ja

nõusolekute (luba reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui

vanema ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on vähem kui üks nädal,

teavitab vanem sellest teist vanemat koheselt peale reisiplaanist

3 (20)

teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva enne reisi ja/või

väljasõidu toimumist. Vanem annab teisele vanemale lapse üle koos vaja-

like dokumentidega (pass, ID-kaart, Euroopa Ravikindlustuskaart vms);

II.1.8. lapse haigestumise korral on vanem, kelle juures laps viibib, kohustatud

koheselt teist vanemat lapse haigestumisest teavitama ning vanemad on

kohustatud tegema omavahel koostööd lapse tervise huvides;

II.1.9. vanem, kellega laps koos ei viibi, võib lapsega suhelda telefoni, Skype’i või

muu suhtluskanali kaudu neljapäeviti ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne

kestus kuni 20 minutit) ja pühapäeviti algusega kell 18.00 (kõne kestus

kuni 1 tund). Välistatud ei ole vanema ja lapse täiendav suhtlemine, kui

laps vastavat soovi avaldab. Kõne kestus on kuni 20 minutit. Kõnede

korraldamisel arvestatakse vööndiaega, kus laps viibib. Vanem, kelle

juures laps viibib, aitab last tehniliste vahendite ülesseadmisega, kuid ei

viibi kõne juures;

II.1.10. vanemad

suhtuvad

üksteisesse

lapse

juuresolekul

viisakalt

ja

lugupidavalt, sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt;

II.1.11. lapsega suhtlemisel välditakse igasuguste hinnangute andmisest teise

vanema või tema lähikondsete suhtes. Samuti on vanem kohustatud

jälgima, et ka tema lähikondne ei halvustaks lapse kuuldes teist vanemat

või tema lähikondset. Erimeelsuste tekkimisel pöördutakse otse teise

vanema poole ning tehakse kõik endast olenev probleemi lahendamiseks

kokkuleppel;

II.1.12. vanemad suhtlevad lapsega seotud teemadel omavahel viisakalt ja

rahulikult ning ei tohi erimeelsusi lahendada lapse juuresolekul;

II.1.13. kõik käesolevas suhtluskorras mainitud teavitamised ja kokkulepped või

käesolevast suhtluskorrast kõrvalekalduvad kokkulepped tuleb teha

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

II.2.

Tühistada käesolevas asjas rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud, välja arvatud

käesoleva määruse resolutsiooni punkti I.2 teises lauses ette nähtud kord, mis

kehtib resolutsiooni punkti II.1.3 käesoleval aastal täitmise korrana.

II.3.

Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja CC (ema, kohtumenetluses puudutatud isik II)

suhtest sündis Londonis 23. juulil 2014 QQ (laps, kohtumenetluses puudutatud isik I).

4 (20)

Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanemad elasid koos Londonis isale kuuluvas

majas jaanuarist 2014 kuni jaanuarini 2017. Ema ja laps elavad alates jaanuarist 2017 Eestis.

2. Isa esitas 10. oktoobril 2018 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks

määramiseks järgmistel tingimustel:

 laps viibib isa juures oma Londoni kodus suvel vähemalt kuus nädalat ema

juuresolekuta (näiteks terve juulikuu + kaks nädalat augustis ühel aastal ning teisel

aastal juuli lõpp kuni september), kusjuures konkreetsetes kuupäevades peavad

vanemad kokku leppima vähemalt kuus kuud enne lapse tulekut Londonisse. Lapse

üleandmine ja vastuvõtmine toimub järgmiselt: lapse toob Londonisse ja tagastab

Eestisse isa ning tasub sellega seotud kulud;

 laps viibib isa juures oma Londoni kodus vähemalt kaks nädalat jõulude/aastavahetuse

perioodil ja kaks nädalat ülestõusmispüha ajal, kusjuures konkreetsetes kuupäevades

peavad vanemad kokku leppima vähemalt kuus kuud enne lapse tulekut Londonisse.

Näiteks on laps ühel aastal isa juures Londonis vahemikus 14.–28. detsember (nii, et

jõulupühad jäävad sisse) ja teisel aastal vahemikus 28. detsember–10. jaanuar (nii, et

jõulude ajal on laps emaga Eestis ja aastavahetuse ajal isaga Londonis). Lapse

üleandmine ja vastuvõtmine toimub järgmiselt: lapse toob Londonisse ja tagastab

Eestisse isa ning tasub sellega seotud kulud;

 isal on õigus lapsega reisida ajal, mil laps viibib isa juures Suurbritannias;

 isal on õigus tulla Eestisse neli korda aastas ja veeta lapsega aega ema juuresolekuta

konkreetse tuleku ajal 4–5 päeva;

 isa suhtleb lapsega Skype’i vm suhtluskanali vahendusel üks kord nädala sees ja lisaks

laupäeval ning pühapäeval ema juuresolekuta;

 isal on õigus võtta osa lapse sünnipäevast. Ema teavitab heas usus lapse sünnipäeva

korraldamisest ette võimalikult varakult. Juhul, kui lapse sünnipäev satub ajale, mil laps

viibib suhtluskorra järgselt isaga, siis sellest järgneval aastal veedab laps oma

sünnipäeva emaga ehk laps on ühel aastal oma sünnipäeva ajal ema juures ja teisel aastal

isa juures;

 isadepäeval on laps isaga Eestis, emadepäeval on laps emaga. Lapse üleandmise ja

vastuvõtmise koha ning kellaajad lepivad vanemad heas usus ja üksmeeles omavahel

kokku;

 mõlemad vanemad võimaldavad lapsel viibida teise vanema perekondlikel tähtpäevadel

teise vanemaga. Perekondlikud tähtpäevad on vanema lähisugulaste (vanavanemad,

tädid, onud, viimaste lapsed jms) sünnipäevad vms. Laste üleandmise ja vastuvõtmise

koha ning kellaajad lepivad vanemad heas usus ning üksmeeles omavahel kokku. Kui

lapse isapoolsete sugulastega midagi juhtub (näiteks nad jäävad haigeks, vms), siis tuleb

laps suhtluskorra väliselt Londonisse ja ema annab selleks viivitamata nõusoleku. Kui

laps on ema sugulaste haigestumise vms juhtumi ajal suhtluskorra järgselt Londonis,

siis annab isa viivitamatult nõusoleku, et laps saaks tulla Eestisse;

 mõlemal vanemal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa

lapsega seotud aktustest, lasteaiapidustustest, esinemistest, võistlustest, lastevanemate

koosolekutest,

arenguvestlustest

vms

avalikkusele

mõeldud

üritustest

või

kokkusaamistest. Lapsele olulistel sündmustel nagu aktused, lapsevanemate

koosolekud, arenguvestlused jms osalevad vanemad võimalusel ühiselt ja vanem

teavitab teist vanemat nimetatud sündmustest nii varakult kui võimalik;

 juhul, kui vanem soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Eestit (ema)

või väljaspool Suurbritanniat (isa), mille kestus on pikem kui üks nädal, teavitab vanem

sellest teist vanemat kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale

reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi ja/või

väljasõidu toimumist. Kõnealuses teavituses toob vanem välja lapse väljaspool

5 (20)

Eestit/Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja (kestus), koha ning tagasisaabumise

Eestisse/Suurbriatnniasse. Vanem omakorda kohustub heas usus abistama teist vanemat

lapsele vajalike kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba

reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui vanema ja lapse reisi ja/või

väljasõidu kestus on vähem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat

kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist,

kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist.

Muuhulgas annab üks vanem teisele vanemale lapse üle koos lapse isiklike

dokumentidega (pass, ID-kaart ja Euroopa Ravikindlustuskaart vms);

 isal on õigus suhelda lapsega suhtluskorra välisel päevasel ajal (kuni 21.00) telefoni,

mobiiltelefoni vms suhtluskanali kaudu ning lapsega koos olev vanem toetab ja abistab

last eemal viibiva vanemaga suhtlemisel läbi tehniliste vahendite;

 vanemal on kohustus vastata lapse hooldamise ja kasvatamise, ühise hooldusõiguse

teostamisega seotud teise vanema pöördumistele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem,

kui kahe kalendripäeva möödumisel päringu/pöördumise väljastamisest vanema poolt.

Operatiivsetes küsimustes on vanem kohustatud vastama teisele vanemale esimesel

reaalsel võimalusel;

 lapsega suhtlemisel välditakse igasuguste hinnangute andmisest teise vanema või tema

lähikondsete suhtes. Erimeelsuste tekkimisel pöördutakse otse teise vanema poole ning

tehakse kõik endast olenev probleemi lahendamiseks kokkuleppel. Samuti on vanem

kohustatud jälgima, et ka tema lähikondne ei halvustaks lapse kuuldes teist vanemat või

tema lähikondset;

 kõik suhtluskorras mainitud teavitamised ja kokkulepped või suhtluskorrast kõrvale-

kalduvad kokkulepped tuleb teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3. Ema oli nõus, et laps isaga suhtleb, kuid palus määrata suhtluskord järgmistel tingimustel:

 laps viibib suveperioodil (ajavahemikul juuli-august) isa juures 10 kalendripäeva järjest

kuni lapse 1. klassi minekuni 7-aastaselt. Paarisarvulisel aastal (2020, 2022, 2024 jne)

viibib laps oma sünnipäeva ajal 23. juulil emaga, paarituarvulisel aastal (2019, 2021,

2023 jne) aga Inglismaal isa juures. Alates koolimineku ajast ehk peale lapse

7-aastaseks saamist on lapsel võimalus veeta sünnipäev oma sõpradega ema juures ka

paaritutel aastatel kui laps ise seda soovib. Sellistel juhtudel tähistab isa lapsega

sünnipäeva enne või pärast 23. juulit. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka

lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt.

Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg)

kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. maiks e-maili teel;

 kooli ajal viibib laps suvisel koolivaheajal isa juures kuni kaks nädalat (14 päeva).

Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg)

kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. maiks e-maili teel. Lapsele tuleb ema

juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud

kulud kannab isa ainuisikuliselt;

 laps viibib paarituarvulisel kalendriaastal isa juures Londonis 7 kalendripäeva järjest

ajavahemikul 22. detsember – 6. jaanuar. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad,

lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta

1. septembriks e-maili teel. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi

ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt;

 lapse haigestumise korral jäävad isa ja lapse suhtlemised ära;

 kui laps haigestub isa juures viibides, on isa koheselt kohustatud ema lapse

haigestumisest teavitama ning tegema emaga koostööd lapse tervise huvides. Kui laps

on haige siis emal on õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda ajal, kui laps on isa

juures;

6 (20)

 isa kohtub lapsega Eestis aprillis ülestõusmispühade paiku neli päeva paarisarvulisel

kalendriaastal. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja

kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. märtsiks e-maili teel;

 isa kohtub lapsega neli päeva Eestis suvel juuni esimesel poolel ehk siis ajavahemikul

1. – 15. juuni. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lapse üleandmise koht ja kellaeg)

kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. aprilliks e-maili teel;

 isa kohtub lapsega neli päeva Eestis oktoobris. Alates lapse 1. klassi mineku ajast viibib

laps pool oktoobri koolivaheaega isaga Eestis. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lapse

üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. augustiks

e-maili teel;

 isa kohtub lapsega kaks päeva Eestis novembris nädalavahetusel, millal on isadepäev.

Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad

vanemad kirjalikult iga aasta 1. oktoobriks e-maili teel;

 ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps oma kodus ema juures, kuid suhtleb terve

päeva isaga. Isa võtab lapse hommikul tema kodust ja toob õhtul koju tagasi hiljemalt

kell 19.30. Juhul, kui isa soovib lapsega minna reisile Eestis väljapoole Harjumaad selle

perioodi jooksul, teavitab isa lapse ema kirjalikult, kus ja millises majutusasutuses laps

viibib;

 isa suhtleb lapsega 1 kord nädalas mobiiltelefoni, Skype’i vms suhtluskanali kaudu kuni

1 tund. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad mobiiltelefoni, Skype’i vms

vestlused toimuda tihedamini, kuid lühemaajaliselt (15 – 20 minutit). Kõnede

korraldamisel arvestatakse lapse soovi kõne aja suhtes, ehk millal laps on valmis teise

vanemaga suhtlema. Ema abistab last kõnede organiseerimisel ja lapsele tõlkimiseks.

Isa ei tohi Skype’i kõnesid katkestada juhul, kui ema abistab last tehniliselt kõne

korraldamisel või keelelise abi osutamisel;

 kõikidel aegadel, kui laps viibib isaga kas Eestis või Inglismaal, on emal õigus lapsega

suhelda samuti mobiiltelefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu;

 isa on kohustatud suhtlema lapsega seotud teemadel emaga viisakalt ja rahulikult;

 isa ei tohi teha lapsega eraldi suhtluskorda puudutavaid kokkuleppeid;

 isa garanteerib, et järgib lapse tavapärast režiimi: laps sööb vähemalt neli korda päevas,

laps ei saa magusat (küpsiseid, komme) rohkem kui tavapäraselt emaga, laps läheb

magama õhtul tavapärasel ajal, lapse ekraani (näiteks televiisor, arvuti, nutitelefon) ees

veedetud aeg ei erine sellest, millega ta harjunud ema juures olles;

 laps magab oma voodis isast eraldi;

 isa käib jätkuvalt teraapias oma vaimse tervise parandamiseks;

 ajal, kui laps viibib isa juures on emal õigus lapsega suhelda mobiiltelefoni, Skype’i või

muu suhtluskanali vahendusel vähemalt kolm korda nädalas. Isa abistab last kõne

korraldamisega, kuid ei viibi kõne ajal ise kõrval;

 mõlemad vanemad tagavad, et ei räägi lapsele halba teisest vanemast ega kahjusta lapse

suhet teise vanemaga;

 kõigi lapse dokumentide hoidja on ema.

4. Lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu, menetluses puudutatud isik III, edaspidi: eestkosteasutus) leidis, et suhtluskord tuleks

kindlaks määrata järgmistel tingimustel:

 laps viibib iga aasta suvel neli nädalat isa juures Londonis, kuid mitte järjest. Näiteks,

veedab laps kaks nädalat juunikuus ja kaks nädalat augustikuus isa juures. Kuupäevade

osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta 1. märtsiks;

 isal on õigus lapsega reisida ajal, mil laps viibib tema juures Londonis, kuid reisid

peavad olema vanemate vahel kooskõlastatud ja ema peab olema teadlik, kus laps viibib;

7 (20)

 laps viibib paarituarvulisel kalendriaastal isa juures seitse kalendripäeva järjest

ajavahemikul 22. detsember kuni 6. jaanuar. Täpsema graafiku kooskõlastavad

vanemad kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. septembriks;

 isa kohtub

lapsega

Eestis

aprillikuus

ülestõusmispühade paiku

4–5 päeva

paarisarvulistel aastatel. Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt

iga aasta 1. märtsiks;

 isa kohtub lapsega Eestis neli korda aastas seitse päeva järjest. Isa on kohustatud

arvestama lapse päevakavaga. Kohtumised peavad olema kooskõlas lapse erinevate

kohustuste

täitmisega

(lasteaias

käimine,

prantsuse

keele

tunnid,

muud

trennid/huviringid). Isa on kohustatud teavitama ema sellest, kus ta lapsega Eestis viibib;

 isal on õigus vähemalt kord nädalas suhelda lapsega Skype’i vahendusel. Valides aja

vestluseks, peab isa arvestama lapse päevakavaga ning vestlused peavad toimuma Eestis

kehtiva ajakava kohaselt. Isa peab arvestama, et teatud vanuseni laps ei saa iseseisvalt

Skype’i kasutamisega hakkama, selleks ta vajab ema abi. Isa peab suhtuma emasse

lugupidavalt ning austama lapse soove ja tundeid. Laps ei pea tundma ega aru saama, et

vanemate vahel on pingelised suhted;

 laps tähistab oma sünnipäeva Eestis, mis on korraldatud lapse sõpradega, kui ei ole

kokkulepitud teisiti. Isal on õigus lapse sünnipäeval last isiklikult õnnitleda;

 isal on õigus kohtuda lapsega isadepäeval (novembrikuus) ja veeta lapsega 2–3 päeva,

emadepäeva veedab laps emaga;

 juhul, kui vanem soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Eestit (ema)

või väljaspool Suurbritanniat (isa), mille kestus on pikem kui üks nädal, teavitab vanem

sellest teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale

reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi ja/või

väljasõidu toimumist. Kõnealuses teavituses toob vanem välja lapse väljaspool

Eestit/Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja (kestus), koha ning tagasisaabumise

Eestisse/Suurbritanniasse. Vanem omakorda kohustub heas usus abistama teist vanemat

lapsele vajalike kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba

reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui vanema ja lapse reisi ja/või

väljasõidu kestus on vähem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist,

kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist.

Muuhulgas annab üks vanem teisele vanemale lapse üle koos lapse isiklike

dokumentidega (pass, ID-kaart ja Euroopa Ravikindlustuskaart vms);

 juhul kui isa terviseseisund (eriti vaimne tervis) peaks halvenema ajal, mil laps viibib

tema juures Londonis või isa veedab lapsega aega Eestis, tuleb isal sellest ema koheselt

teavitada. Kui terviseseisundi halvenedes viibib laps isaga Londonis tuleb vajaduse

korral kaasata isapoolne tugivõrgustik (nt lapse vanaema) lapse eest hoolitsema kuni

ema saabumiseni. Isal tuleb halva terviseseisundi perioodil tagada lapsele turvalisus.

Isal tuleb antud olukorras lähtuda lapse parimast huvist;

 kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt.

 kui laps haigestub isa juures viibides, on isa kohustatud koheselt ema lapse

haigestumisest teavitama ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse

tervise huvides. Kui laps haigestub Londonis või mõnes muus välisriigis, kus laps isaga

viibib, siis on emal õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda ajal, kui laps on isa

juures;

 isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud

aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest,

arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest;

 isa on kohustatud järgima lapse tavapärast režiimi, mil laps viibib temaga, ehk laps sööb

vähemalt 4 korda päevas, laps läheb magama õhtul tavapärasel ajal, lapse ekraani

8 (20)

(näiteks televiisor, arvuti, nutitelefon) ees veedetud aeg ei erine sellest, millega ta

harjunud ema juures olles. Laps magab oma voodis isast eraldi;

 ajal, mil laps viibib isa juures, on emal õigus lapsega suhelda mobiiltelefoni, Skype’i

või muu suhtluskanali vahendusel vähemalt kolm korda nädalas. Täpsema suhtluskorra

peavad vanemad omavahel kokku leppima ning vestluste toimimiseks on isa kohustatud

last abistama;

 lapsega suhtlemisel välditakse igasuguste hinnangute andmisest teise vanema või tema

lähikondsete suhtes. Erimeelsuste tekkimisel pöördutakse otse teise vanema poole ning

tehakse kõik endast olenev probleemi lahendamiseks kokkuleppel.

5. Lapsele määratud esindaja leidis, et suhtluskord tuleks määrata järgmistel tingimustel:

 laps viibib iga aasta juulis 14 päeva ja augustis 14 päeva isa juures Londonis;

 laps viibiks paarisarvulistel aastatel jõulupühadel emaga ning paaritutel aastatel isa

juures Londonis. Lapse viibimisel Londonis tuleb arvestada jõulupidudega lasteaias.

Laps viibib paarituarvulisel kalendriaastal isa juures Londonis 7 kalendripäeva järjest

ajavahemikul 22. detsember – 6. jaanuar. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennuajad,

lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta

1. septembriks e-maili teel;

 isa kohtub lapsega Eestis aprillis ülestõusmispühade paiku 4 päeva paarisarvulisel

kalendriaastal ning täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennuajad, lapse üleandmise koht

ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. märtsiks e-kirja vahendusel;

 isa võib lapsega reisida ajal, mil laps viibib tema juures Londonis, kuid lapsega

reisimised peavad olema vanemate vahel kooskõlastatud ning ema peab olema teadlik,

kus laps viibib;

 kui isa kohtub lapsega Eestis, on ta kohustatud ema teavitama ning vajadusel esitama

tõendeid selle kohta, millises majutusasutuses lapsega viibib. Kohtumised peaksid

olema kooskõlas lapse erinevate kohustuste täitmisega ning koolivaheaegadega. Ajal,

mil laps viibib isa juures Eestis, on isa kohustatud täitma lapse päevakava ning lasteaeda

tuleb laps viia vastavalt lasteaia nõuetele, mitte vastavalt isa vajadustele;

 isa suhtlused lapsega Skype’i vahendusel peavad toimuma lähtuvalt lapse päevakavast

ja Eestis kehtiva ajakava alusel. Isa ei tohi tekitada lapsele Skype’i vahendusel stressi

ning peab suhtuma emasse lugupidavalt ning austama lapse soove, sh seda, kui laps

soovib, et ema viibiks vestluse juures, et vajadusel emalt abi küsida;

 isal on õigus osaleda lapse sünnipäeval, mis on korraldatud lapse sõpradega;

 vanemad peaksid suhtlema omavahel heas usus ning ilma kindlate tähtaegadeta;

 lapsele tuleb ema juurde järele isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde ning kõik lapse

reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt;

 kui laps haigestub isa juures viibides, on isa kohustatud koheselt ema lapse

haigestumisest teavitama ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse

tervise huvides. Kui laps peaks haigestuma Londonis või mõnes muus välisriigis, kus

laps isaga viibib, siis on emal õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda ajal, kui laps

on isa juures;

 isa garanteerib, et järgib lapse tavapärast režiimi, mil laps viibib temaga, ehk laps sööb

vähemalt neli korda päevas, laps läheb magama õhtul tavapärasel ajal, lapse ekraani (nt

televiisor, arvuti, nutitelefon) ees veedetud aeg ei erine sellest, millega ta harjunud ema

juures olles. Laps magab oma voodis isast eraldi;

 ajal, mil laps viibib isa juures, on emal õigus lapsega suhelda mobiiltelefoni, Skype’i

või muu suhtluskanali vahendusel vähemalt kolm korda nädalas. Täpsemad

suhtluskorrad peavad vanemad omavahel kokku leppima ning vestluste toimimiseks on

isa kohustatud last abistama.

9 (20)

6. Isa esitas koos avaldusega maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse menetluse ajaks lapse

ja isa suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2018 määrusega isa

taotluse osaliselt, kuid muutis seda määrust 9. novembri ja 20. detsembri 2018 määrustega.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. aprillil 2019 osaliselt maakohtu 20. detsembri 2018

määruse ja muutis 23. oktoobri ja 9. novembri 2018 määrustega esialgse õiguskaitse korras

kohaldatud lapse ja isa suhtluskorda selliselt, et laps võib suhelda isaga Skype’i või muu

suhtluskanali vahendusel iga nädal:

 neljapäeviti algusega ajavahemikus 18.30–20.00 Eesti aja järgi. Kõne kestus on

20 minutit. Täpsema alguskellaaja lepivad vanemad kokku hiljemalt eelmisel päeval;

 pühapäeviti algusega kell 18.00 Eesti aja järgi. Kõne kestus on 1 t;

 lisaks eeltoodule ei ole välistatud isa ja lapse täiendav suhtlemine, kui isa või laps

vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik. Kõne kestus on kuni 20 minutit. Täpse

aja ja päeva lepivad kokku lapse isa ja ema SMS-i või muu suhtluskanali vahendusel;

 lapse ema aitab last tehniliste vahendite ülesseadmisega või lapse palvel tõlkimisega,

kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures;

 lapse ema ei või salvestada isa ja lapse omavahelist Skype’i või muu suhtluskanali

vahendusel toimuvat vestlust, v.a kui tal on selleks vastav isa kirjalik nõusolek;

 ema ja isa suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt, sh ei räägi

teisest vanemast halvustavalt.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus määras 28. mail 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks lapse ja isa

suhtluskorra järgmiselt:

 laps viibib isa juures oma Londoni kodus suve perioodil (ajavahemikul 15. juuni kuni

20. august) kahel korral 14. päevaste perioodidena (perioodid ei tohi olla järjest) ema

juuresolekuta. Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta

1. märtsiks. Paarisarvulistel kalendriaastatel (2020, 2022, 2024 jne) viibib laps oma

sünnipäeva ajal 23. juulil emaga, paarituarvulistel aastatel (2019, 2021, 2023 jne) aga

Inglismaal isa juures. Alates koolimineku ajast ehk peale lapse 7-aastaseks saamist on

lapsel võimalus veeta sünnipäev oma sõpradega ema juures ka paaritutel aastatel kui

laps ise seda soovib. Sellistel juhtudel tähistab isa lapsega sünnipäeva enne või pärast

23. juulit. Kummalgi vanemal on õigus last lapse sünnipäeval isiklikult õnnitleda.

Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse

reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt. Täpsema graafiku (sh kuupäevad,

lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga

aasta 1. maiks e-maili teel (resolutsiooni p 1.1);

 laps viibib paarituarvulistel kalendriaastatel (2019, 2021, 2023 jne) isa juures Londonis

7 kalendripäeva järjest ajavahemikul 22. detsember kuni 6. jaanuar. Täpsema graafiku

(sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad

kirjalikult iga aasta 1. septembriks e-maili teel. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning

toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa

ainuisikuliselt (p 1.2);

 isal on õigus tulla Eestisse Haridus- ja Teadusministri kehtestatud I ja III vaheajal (nt

2019/2020. õppeaastal

on

I vaheaeg

21. – 27. oktoober 2019

ja

III vaheaeg

24. veebruar – 1. märts 2020) ning veeta lapsega neli päeva. Isa peab arvestama lapse

erinevate kohustuste täitmisega (nt trennid, huviringid, p 1.3);

 isadepäeval on laps isaga Eestis, emadepäeval on laps emaga. Lapse üleandmise ja

vastuvõtmise koha ning kellaajad lepivad vanemad heas usus ja üksmeeles omavahel

kokku. Isal on õigus kohtuda lapsega isadepäeva ajal neli päeva (1.4);

10 (20)

 isa kohtub lapsega Eestis aprillikuus ülestõusmispühade paiku 4 päeva paarisarvulistel

kalendriaastatel (2020, 2022, 2024 jne). Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel

kokku hiljemalt iga aasta 1. märtsiks e-maili teel (p 1.5);

 ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps oma kodus ema juures, kuid suhtleb terve

päeva isaga. Isa võtab lapse hommikul tema kodust ja toob õhtul koju tagasi hiljemalt

kell 19.30. Juhul, kui isa soovib lapsega minna reisile Eestis väljapoole Harjumaad selle

perioodi jooksul, teavitab isa lapse ema kirjalikult, kus ja millises majutusasutuses laps

viibib (p 1.6);

 isa on kohustatud järgima lapse tavapärast režiimi, mil laps viibib temaga, ehk laps sööb

vähemalt 4 korda päevas, laps läheb magama õhtul tavapärasel ajal, lapse ekraani

(näiteks televiisor, arvuti, nutitelefon) ees veedetud aeg ei erine sellest, millega ta

harjunud ema juures olles. Laps magab oma voodis isast eraldi (p 1.7);

 isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud

aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest,

arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Lapsele

olulistest sündmustest teavitab vanem teist vanemat nii varakult kui võimalik (p 1.8);

 isa ei tee lapsega eraldi suhtluskorda puudutavaid kokkuleppeid (p 1.9);

 juhul, kui vanem soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Eestit (ema)

või väljaspool Suurbritanniat (isa), mille kestus on pikem kui üks nädal, teavitab vanem

sellest teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale

reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi ja/või

väljasõidu toimumist. Kõnealuses teavituses toob vanem välja lapse väljaspool

Eestit/Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja (kestus), koha ning tagasisaabumise

Eestisse/Suurbritanniasse. Vanem omakorda kohustub heas usus abistama teist vanemat

lapsele vajalike kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba

reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui vanema ja lapse reisi ja/või

väljasõidu kestus on vähem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist,

kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist.

Muuhulgas annab üks vanem teisele vanemale lapse üle koos lapse isiklike

dokumentidega (pass, ID-kaart ja Euroopa Ravikindlustuskaart vms, p 1.10);

 kui laps haigestub isa juures viibides, on isa kohustatud koheselt ema lapse

haigestumisest teavitama ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse

tervise huvides. Kui laps haigestub isaga koos olles, siis on emal õigus reisida lapse

juurde ja temaga kohtuda ajal, kui laps on isa juures (p 1.11);

 kui laps haigestub ema juures, on ema kohustatud koheselt isa lapse haigestumisest

teavitama ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse tervise

huvides. Kui laps haigestub emaga koos olles, siis on isal õigus reisida lapse juurde ja

temaga kohtuda ajal, kui laps on ema juures (p 1.12);

 kui laps viibib emaga, võib isa lapsega suhelda telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali

kaudu neljapäeviti ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne kestus 20 minutit) ja pühapäeviti

algusega kell 18.00 (kõne kestus 1 t). Lisaks eeltoodule ei ole välistatud isa ja lapse

täiendav suhtlemine, kui isa või laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik. Kõne

kestus on kuni 20 minutit. Täpse aja ja päeva lepivad isa ja ema kokku SMS-i või muu

suhtluskanali vahendusel. Kõnede korraldamisel arvestatakse Eesti aega ning lapse

valmisolekut isaga suhtlemiseks. Ema aitab last tehniliste vahendite ülesseadmisega või

lapse palvel tõlkimisega, kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures. Isa ei tohi kõnesid

katkestada juhul, kui ema abistab last tehniliselt kõne korraldamisel või keelelise abi

osutamisel. Ema ja isa suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt,

sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt (p 1.13);

11 (20)

 kui laps viibib isaga on emal õigus suhelda lapsega telefoni, Skype’i või muu

suhtluskanali kaudu vähemalt 4 korda nädalas või lapse soovil tihemini. Isa abistab last

kõne korraldamisega, kuid ei viibi kõne ajal ise kõrval (p 1.14);

 lapsega suhtlemisel välditakse igasuguste hinnangute andmisest teise vanema või tema

lähikondsete suhtes. Samuti on vanem kohustatud jälgima, et ka tema lähikondne ei

halvustaks lapse kuuldes teist vanemat või tema lähikondset. Erimeelsuste tekkimisel

pöördutakse otse teise vanema poole ning tehakse kõik endast olenev probleemi

lahendamiseks kokkuleppel (p 1.15);

 vanemad suhtlevad lapsega seotud teemadel omavahel viisakalt ja rahulikult ning ei tohi

erimeelsusi lahendada lapse juuresolekul (p 1.16);

 kõik suhtluskorras mainitud teavitamised ja kokkulepped või suhtluskorrast kõrvale-

kalduvad kokkulepped tuleb teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

(p 1.17).

Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 172 lg 1 ja 3 alusel nende endi kanda ning lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi

kanda.

7.1. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1, § 143 lg-tele 1 ja 2¹ ning

märkis, et lähtub suhtluskorra kindlaks määramisel lapse huvidest. Määratav kord arvestab

vanemate soove ning aitab ära hoida isa ja lapse võõrdumist, samas ei muuda see lapse

väljakujunenud elurütmi ülemäära ega kahjusta lapse huve.

7.2. Põhjendatud on lapse viibimine isa juures Londoni kodus kahel korral suve jooksul

14-päevaste ajavahemikena, mis ei tohi olla järjest. Maakohus arvestas kuupäevade määramisel

Haridus- ja Teadusministri määratud koolivaheaegadega ning sellega, et enne kooli/lasteaeda

oleks emal ja lapsel aega teha vajalikud ettevalmistused. Kindlasti peab lapse isa arvestama

lapse senise elukorraldusega ja harjumustega, kui laps viibib temaga Inglismaal. Kui laps läheb

kooli, tuleb lapsele anda vabadus soovi korral veeta enda sünnipäev Eestis koos sõpradega, sest

lapse jaoks on oluline tähistada sünnipäeva mitte ainult perega vaid ka lähedaste sõpradega.

7.3. Isa vägivaldsus lapse vastu pole tõendatud. Maakohus veendus vahetu mulje põhjal, et

isal on võimekus lapse eest hoolitseda. Ema vastupidine kahtlus on põhjendamatu. Asjaolu, et

isal on depressioon, ei tähenda, et ta ei ole võimeline lapse eest hoolitsema.

7.4. Isa peab arvestama Eestis viibides lapse kohustustega nagu näiteks trennid ja huviringid.

Samuti on nii lapsel võimalus vaheajal veeta aega nii ema kui isaga.

7.5. Isadepäeva ajal on isal õigus kohtuda lapsega neli päeva. Maakohus arvestas, et isa saaks

veeta lapsega isadepäeva ning osaleda ka tavapäraselt lasteaias/koolis toimuval isadepäeva

üritusel.

7.6. Kuivõrd Eestis ei tähistata ülestõusmispühi nii nagu Suurbritannias ja kuna lapse püsiv

elukoht on Eestis, tuleb lähtuda Eestis kehtivatest pühadest. Juhul, kui laps viibiks

ülestõusmispühade ajal Londonis, ei oleks tal võimalik täita oma lasteaiakohustust ning

kooliajal tekiks lapsel pikad puudumised koolist. Isa võib veeta ülestõusmispühad lapsega

Eestis neli päeva paarisarvulistel kalendriaastatel.

7.7. Ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps oma kodus ema juures, kuid suhtleb terve

päeva isaga. Nii on lapsele tagatud harjumuspärane keskkond ning see tekitab lapsele vähem

stressi. Juhul, kui isa soovib lapsega minna väljapoole Harjumaad, teavitab ta ema kirjalikult,

kus ja millises majutusasutuses laps viibib.

7.8. Kui laps viibib isaga, siis on oluline, et isa peab kinni lapse rutiinist, planeeriks tema

tegevusi, jälgiks lapse ajakava ja harjumusi, et tekitada lapsele vähem stressi. Samuti on laps

õpetatud magama oma voodis eraldi vanematest.

12 (20)

7.9. Isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud

aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest,

arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Emal tuleb

olulistest sündmustest teavitada isa nii vara kui võimalik.

7.10. Mõlemad vanemal on õigus lapsega reisida kui laps viibib nendega. Samas peavad reisid

olema vanemate vahel kooskõlastatud. Lähtudes võrdsuse printsiibist on mõlemal vanemal

lapse haigestudes kohustus teist vanemat haigestumisest teavitada ning õigus reisida lapse

juurde ja temaga kohtuda.

7.11. Mõlemal vanemal peab olema võimalik lapsega suhelda, kui laps viibib teise vanemaga.

Isa võib lapsega suhelda telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu neljapäeviti

ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne kestus 20 minutit) ja pühapäeviti algusega kell 18.00 (kõne

kestus 1 t). Nii on arvestatud lapse ja lapse ema tavapärast päevaplaani. Välistatud ei ole isa ja

lapse täiendav suhtlemine, kui isa või laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik. Kõne

kestus on kuni 20 minutit. Täpse aja ja päeva lepivad vanemad kokku SMS-i või muu

suhtluskanali vahendusel. Kõnede korraldamisel arvestatakse Eesti aega ning lapse

valmisolekut isaga suhtlemiseks. Kuivõrd laps vajab abi tehnika ülesseadumisega ning

tõlkimisega, siis aitab ema last tehniliste vahendite ülesseadmisega või lapse palvel tõlkimisega,

kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures. Lapse isa ei tohi kõnesid katkestada juhul, kui ema

abistab last tehniliselt kõne korraldamisel või keelelise abi osutamisel. Ema ja isa suhtuvad

üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt, sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt.

Lapse huvides ei ole isa ja ema vahelise konflikti nägemine ja selle läbielamine. Seetõttu tuleb

vanematel sellest lapse nähes ja kuuldes hoiduda.

Kui laps viibib isaga on emal õigus suhelda lapsega telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali

kaudu vähemalt 4 korda nädalas või lapse soovil tihemini, kuivõrd lapse harjumuspärane

keskkond on ema juures ning laps on harjunud igapäevaselt emaga rääkima. Isa abistab last

kõne korraldamisega, kuid ei viibi kõne ajal ise kõrval.

7.12. Põhjendamatu on lapse reisimine Inglismaale pereliikmete haiguse või tähtpäevade

pärast. Kui tegemist on mõne olulisema sündmusega, tuleks vanematel selles osas omavahel

saavutada kokkulepe, et laps saaks vajadusel siiski suhtluskorra väliselt Inglismaale reisida.

7.13. Ebamõistlik on isa nõue, et ühise hooldusõiguse teostamisega seotud teise vanema

pöördumistele tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kalendripäeva

möödumisel päringu/pöördumise väljastamisest vanema poolt. Selline kokkulepe võib

vanemate vahel tekitada lisapingeid. Vanemad peaksid suhtlema omavahel heas usus ilma

kindlate tähtaegadeta.

7.14. Lapse dokumendid (pass, ID-kaart, Euroopa Ravikindlustuskaart vms) antakse ühe

vanema poolt üle teisele koos lapsega. Lapse dokumentide uuendamine on ka lapse isa huvides,

et laps saaks reisida Inglismaale, seega ei ole vajalik seda eraldi suhtluskorras kindlaks määrata.

8. Pärast vaidlustatud määruse tegemist reguleeris maakohus isa taotlusel veel ka

7. augusti 2019 määrusega isa ja lapse suhtluskorda ajavahemikul 11.–25. august 2019. Selle

määruse peale esitas ema 11. augustil 2019 määruskaebuse. Ringkonnakohus jättis

12. septembri 2019 määrusega ema kaebuse rahuldamata ja maakohtu 7. augusti 2019 määruse

muutmata.

MÄÄRUSKAEBUSED

9. Isa esitas 13. juunil 2019 määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu 28. mai 2019

määruse resolutsiooni p-d 1.1 – 1.7, 1.13 ja 1.14. Isa palub tühistada:

13 (20)

 resolutsiooni p 1.1 esimene lause ja määrata selles osas uus suhtluskord, mille kohaselt

laps viibib isa juures oma Londoni kodus suviti ajavahemikul 15. juuni – 20. august

28 järjestikkust päeva;

 resolutsiooni p 1.2 tervikuna ja määrata selle osas uus suhtluskord, mille kohaselt viibib

laps isa juures oma Londoni kodus vähemalt kaks nädalat jõulupühade või

aastavahetuse perioodil, kusjuures selliselt, et ühel aastal veedab laps jõulupühad isaga

ja aastavahetuse emaga ning järgmisel aastal vastupidi;

 resolutsiooni p 1.5 ja määrata selle osas uus suhtluskord, mille kohaselt viibib laps isa

juures oma Londoni kodus kaks nädalat ülestõusmispühade paiku;

 resolutsiooni p 1.1 teine lause ja p 1.2 teine lause ja määrata uus suhtluskord, mille

kohaselt:

o lepivad vanemad konkreetsete kuupäevade osas, mil laps viibib isaga Londonis

(st nii suveperioodi, jõulupühade ja aastavahetuse perioodi kui ka

ülestõusmispühade perioodi osas) kokku hiljemalt 6 kuud enne lapse tulekut

Londonisse. Vastav kokkulepe saavutatakse e-kirja teel;

o juhul, kui vanemad kokkuleppele ei jõua, lähtuvad vanemad järgmisest:

 suveperioodil paarisarvulistel aastatel viibib laps Londonis 28

järjestikkust päeva alates 24. juunist ja paarituarvulistel alates 1. juulist;

 jõulupühade või aastavahetuse perioodil paarituarvulistel aastatel viibib

laps Londonis 14 järjestikkust päeva ajavahemikul 14. – 28. detsember

(nii, et jõulupühad jäävad sisse) ja paarisarvulistel vahemikus

28. detsember – 10. jaanuar (nii, et jõulude ajal on laps emaga Eestis ja

aastavahetuse ajal isaga Londonis);

 ülestõusmispühade perioodil, viibib laps Londonis 14 järjestikust päeva

alates 20. aprillist;

 juhul, kui eelnevates punktides nimetatud perioodi sisse jääb mõni

lasteaia või koolipäev, teeb isa vajalikud õppetükid lapsega koos;

 resolutsiooni p-d 1.3, 1.4 ja 1.6 osaliselt ning määrata uus suhtluskord, mille kohaselt:

o isal on õigus tulla Eestisse neli korda aastas ning veeta igakordselt lapsega koos

seitse järjestikust päeva;

o vastavate kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta

31. jaanuariks e-maili teel;

o juhul, kui vanemad ei jõua eelmises punktis märgitud tähtajaks kokkuleppele,

külastab isa last Eestis: isadepäeval, maikuus ning mõnedel Haridus- ja

Teadusministri kehtestatud vaheaegadel;

o ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps isa juures majutusasutuses ja suhtleb

terve päeva isaga arvestades seejuures lapse erinevate kohustuste täitmisega (nt

trennid, huviringid);

 resolutsiooni p-d 1.13, 1.14 ning määrata uus suhtluskord, millega kohus määrab

vanematele võrdväärse ja ühetaolise õiguse lapsega telefoni või mu suhtluskanali kaudu

suhtlemiseks ajal, mil laps viibib teise vanema juures:

o vanem, kelle juures laps parasjagu ei viibi, suhtleb lapsega Skype’i vm

suhtluskanali vahendusel (eelkõige videokõne) ilma teise vanema juuresolekuta

1 kord nädala sees neljapäeviti ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne kestus

20 minutit) ja laupäeviti ning pühapäeviti algusega kell 18.00 (kummagi kõne

kestus 1 t). Laps viibib kõne ajal vastava vanema kodus. Lisaks ei ole välistatud

14 (20)

vanema ja lapse täiendav suhtlemine, kui vanem või laps vastavat soovi avaldab

ja kui see on võimalik;

o kõned toimuvad vastavalt selle riigi ajakavale, milles laps parasjagu viibib ja

laps ei viibi kõnede tegemisel üldjuhul väljaspool kodu. Reisil olles tuleb kõnede

tegemiseks leida sobiv koht. Vältida tuleb lärmakaid kohti või kohti, kus lapsel

ebamugav vanemaga rääkida või kus laps ja vanem ei kuule teineteist korralikult

või kus laps soovib eelduslikult muid tegevusi teha. Näiteks tuleks vältida

kõnede tegemist restoranides, kinos, kohvikus, mänguväljakul, piknikul, rannas

vms. Ema ei salvesta lapse ja isa kõnesid, kui tal puudub lapse isa

vastavasisuline kirjalik nõusolek;

 resolutsiooni p 1.7.

Isa kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohus ei põhjendanud, miks ei tohi suvel isa juures viibitav periood olla järjestikku

28 päeva. Seda enam, et lapse huvides on lennata üksnes niipalju kui on vahetult vajalik

Londoni kodus viibimiseks. Vaidlustatud määruse kohaselt tuleb lapsel kahe lennu

asemel teha neli lendu;

 arusaamatu on, miks saab kumbki vanem lapsega jõulupühad ja aastavahetuse koos olla

üle aasta. Lapse parimates huvides on, et ta saab pühade ajal olla koos mõlema

vanemaga ja nende sugulastega. Seega tuleks määrata, et ühel aastal on laps jõulude ajal

isa juures Londonis ja aastavahetuse emaga ning järgmisel aastal vastupidi. Isaga

veedetav aeg võiks olla kaks nädalat;

 maakohus jättis tähelepanuta, et lapsel on õigus saada osa mõlema vanema kultuurist ja

traditsioonidest, mille üheks osaks on ülestõusmispüha tähistamine. Kui Eestis

ülestõusmispühi ei tähistata, on oluline, et lapsel oleks nende pühade ajal võimalus

külastada isa Londonis, et saada osa ülestõusmispühade tähistamisest. Samuti ei

põhjendanud kohus, miks saab isa ülestõusmispühade ajal last Eestis näha üksnes

paarisarvulistel aastatel, st igal teisel aastal;

 maakohus ei arvestanud, et isal peab olema küllaldaselt aega reisi planeerimiseks, et

lapse Londonisse viimine ja Eestisse toomine oleks võimalikult sujuv (mh vältimaks

ümberistumistega lende). Seetõttu tuleb vanematel suvel, talvel ja ülestõusmispühade

ajal Londonis veedetud konkreetsetes kuupäevades kokku leppida vähemalt kuus kuud

ette. Kui vanemad suve osas tähtaegselt kokkulepet ei saavutata, viibib laps

28 järjestikkust päeva Londonis paarisarvulistel aastatel alates 25. juunist ja

paarituarvulistel alates 1. juulist;

 maakohus ei ole põhjendanud, miks on lapse ja isa kohtumiste pikkus Eestis neli päeva,

kuigi eestkosteasutus tegi ettepaneku, et laps viibiks isa juures järjest seitse päeva.

Samuti puudub põhjendus, miks on lapse külastamiseks ettenähtud perioodid jagatud

selliselt, et kaks külastust järgnevad teineteisele vahetult (oktoober ja november). Lapse

huvides on jaotada kohtumised aasta peale selliselt, et lapsele ja isale oleks tagatud

regulaarne suhtlemine. Näiteks pikemalt suvel, talviste pühade ajal (jõulud või

aastavahetus) ja ülestõusmispühadel Londonis ning Eestis isadepäeva perioodil ja muul

ajal, kui lasteaias/koolis on vabad päevad;

 vaidlustatud määrus on vastuoluline, kuna näeb ette, et isaga olles peab laps õhtul ema

juurde naasma, samas on isal ja lapsel lubatud ööbida majutusasutuses, kui nad viibivad

väljaspool Harjumaad. Maakohus ei põhjendanud, kuidas tekitab isaga majutusasutuses

viibimine lapsele rohkem stressi kui igaõhtune koju viimine. Lisaks jättis maakohus

tähelepanuta, et määratud suhtluskorra alusel saab isa koos lapsega päevas koos olla

vaid kolm tundi, sest ta peab tagama, et laps käiks lasteaias;

15 (20)

 maakohus määras ema ja isa osas oluliselt erineva õiguse suhelda lapsega telefoni jm

kanali kaudu, kuid ei põhjendanud seda. Et laps ja isa saaksid rahulikult omavahel

suhelda, tuleks suhtluskorda lisada, et laps ei viibi isale kõnede tegemise ajal väljaspool

kodu. Ühtlasi tuleks täpsustada, et kõne vältel peab olema tagatud, et isa ja laps teineteist

näevad – näiteks Skype’i vms kõne;

 vanematel on ühine hooldusõigus ja isal on õigus iseseisvalt otsustada lapse päevakava

üle, sh toitumist, magamist jms puudutavat.

10. Ema esitas 13. juunil 2019 samuti määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu

28. mai 2019 määruse resolutsiooni p-d 1.1, 1.3, 1.8, 1.10, 1.12 ja 1.13. Ema palub uue

määrusega muuta suhtluskorda järgmiselt:

 laps viibib 2020 aasta suvel isa juures Suurbritannias (ajavahemikul 1. juuli – 31. august)

ühel korral 14 päeva järjest. Alates suvest 2021 viibib laps isa juures Suurbritannias

vahemikus 1. juuli – 31. august kolm nädalat järjest. Ajal, mil laps viibib isa juures

Suurbritannias, on emal õigus üks kord nädalas lapsega lühiajaliselt kohtuda (nt lapsega

kohvikusse minna) ja ühel nädalavahetusel. Kuupäevade osas lepivad vanemad

omavahel kokku kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Paarisarvulistel aastatel

viibib laps oma sünnipäeva ajal 23. juulil emaga, paaritutel Inglismaal isa juures. Alates

koolimineku ajast Eestis ehk peale lapse 7-aastaseks saamist on lapsel võimalus veeta

sünnipäev oma sõpradega ema juures ka paaritutel aastatel, kui laps ise seda soovib.

Sellistel juhtudel tähistab isa lapsega sünnipäeva enne või pärast 23. juulit. Kummalgi

vanemal on õigus last lapse sünnipäeval isiklikult õnnitleda. Lapsele tuleb ema juurde

järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud

kannab lapse isa ainuisikuliselt. Võimalusel viib lapse Suurbritannia kuningriiki ja toob

tagasi Eesti Vabariiki ema ning isa tasub nii lapse kui ka ema lennupiletite eest.

Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg)

kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. maiks e-maili teel;

 paarituarvulistel aastatel on isal õigus tulla Eestisse Haridus- ja Teadusministri

kehtestatud III vaheajal (nt 2020/2021 õppeaastal 22.–28. veebruar 2021) ja veeta

lapsega neli päeva. Paarisarvulistel aastatel (ehk neil, mil isa võib ka aprillikuus

ülestõusmispühade ajal lapsega Eestis kohtuda) neli päeva veebruari või märtsikuus

väljaspool Haridus- ja Teadusministri kehtestatud III koolivaheaega. Isal on õigus tulla

Eestisse Haridus- ja Teadusministri kehtestatud I vaheajal (nt 2019/2020 õppeaastal

21.–27. oktoober 2019) ja veeta lapsega neli päeva. Isa peab arvestama lapse erinevate

kohustuste täitmisega (nt trennid, huviringid);

 isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud

aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest,

arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Kui teine

vanem ei saa ise otsesest allikast informatsiooni lapsega seotud ürituse kohta, edastab

teine vanem nimetatud üritusest informatsiooni peale temale sündmuse ajast teada

saamisest esimesel võimalusel;

 juhul, kui laps viibib isaga käesoleva suhtluskorra ajal Suurbritannias ning isa soovib

minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Suurbritanniat, mille kestus on

pikem kui üks nädal, teavitab isa sellest lapse ema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat

enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Kõnealuses teavituses toob isa välja lapse

väljaspool Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja (kestus), koha ning tagasisaabumise

Suurbritanniasse. Ema omakorda kohustub heas usus abistama lapse isa lapsele vajalike

kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba reisimiseks olenevalt

sihtriigist) andmisel. Juhul, kui isa ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on vähem kui

16 (20)

üks nädal, teavitab isa sellest lapse ema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva

enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Muuhulgas annab lapse reisimisel isaga

Suurbritanniassse ema lapse isale üle lapse Suurbritannia kuningriigi reisipassi ning isa

on lapse tagastamisel kohustatud tagastama emale ka lapse Suurbritannia kuningriigi

reisipassi;

 ajal, kui laps viibib ema juures käesoleva suhtluskorra alusel, on lapse emal õigus

lapsega reisida väljaspool Eestit. Juhul, kui ema ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus

on rohkem kui üks nädal, teavitab ema sellest lapse isa kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui

seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist;

 kui laps haigestub ema juures, on ema kohustatud isa teavitama lapse haigestumisest,

kui see mõjutab käesolevat suhtluskorda ning vanemad on kohustatud tegema omavahel

koostööd lapse tervise huvides;

 kui laps viibib emaga, võib isa lapsega suhelda telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali

kaudu üks kord nädalas (kõne kestus on kuni 1 tund). Lisaks eeltoodule ei ole välistatud

isa ja lapse täiendav suhtlemine, kui laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik.

Täpsed ajad ja päevad lepivad kokku lapse isa ja ema SMS-i või muu suhtluskanali

vahendusel. Juhul kui kokkulepitud vestluste ajakavas tekivad muudatused ning lapsel

ei ole isaga võimalik kokkulepitud ajal vestelda, lepivad vanemad kokku uue vestluse

aja. Kõnede korraldamisel arvestatakse Eesti aega ning lapse valmisolekut isaga

suhtlemiseks. Lapse ema aitab last tehniliste vahendite ülesseadmisega või lapse palvel

tõlkimisega, kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures. Lapse isa ei tohi kõnesid

katkestada juhul, kui ema abistab last tehniliselt kõne korraldamisel või keelelise abi

osutamisel. Ema ja isa suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt,

sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt.

Ema kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohus ei kaalunud, kas isa ja lapse kohustuslike kõnede määramine sidevahendite

abil kaks korda nädalas on lapse huvides. Maakohus jättis tähelepanuta, et kõnedega on

kahjustatud lapse huvid, sest laps nägi pealt isa vaenu ema vastu, kui isa keeldus emaga

suhtlemisest ja halvustas, mõnitas, solvas ja sõimas ema lapse juuresolekul. Isa

manipuleerib lapsega, sest katkestab kõne, kui laps küsib emalt abi inglise keelse sõna

leidmiseks või tehnilise abivahendiga toimetulekuks. Lisaks ei põhjendanud maakohus,

miks on vaja lapse elu reguleerida nii, et ta peab kaks korda nädalas kindlatel

kellaaegedel isaga suhtlema mõne suhtluskanali kaudu kokku vähemalt 1 tund

20 minutit. Lapselt on võetud võimaluse minna trenni, huviringi, lasteaia, kooli üritusele

jne neljapäeva ja pühapäeva õhtul, muuta kõnede aegu, lühendada või pikendada kõnede

aegu jne;

 isa on kohtumenetluse ajal tunnistanud, et tal on depressioon, kuid maakohus ei

analüüsinud, kas isa suudab pikaajaliselt (14 päeva) lapse eest hoolitseda tulenevalt oma

tervislikust seisundist. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et peale iga isaga kohtumist

Eestis esinesid lapsel postraumaatilise stressi sümptomid ning need sümptomid on

läinud iga kord hullemaks. Seega kahjustavad isaga kohtumised otseselt lapse tervist;

 maakohus ei arvestanud suvel Londonisse korduva reisimise mõju väiksele lapsele,

tema tervisele ja senisele elukorraldusele;

 maakohus ei põhjendanud, kuidas on lapse huvides isaga kohtumine kõigil

koolivaheaegadel nii, et ükski koolivaheaeg ei saa ema lapsega tervet koolivaheaega

koos veeta. Seetõttu ei saa ema lapsega koolivaheaegadel kuskile reisile minna;

17 (20)

 maakohus ei põhjendanud, kuidas on lapse huvides see, et emale on pandu kohustus

teavitada igast lapsele olulisest sündmusest isa nii varakult kui võimalik. Isa saab otse

lasteaiast kogu aeg informatsiooni lapse tegevuste kohta ning emale sellise kohustuse

panemine ei arvesta tegelikku olukorda ega senist elukorraldust. Lapse ema on nõus

andma isale informatsiooni, mida ei saada lasteaed või muud asutused otse;

 kohus ei küsinud isa elukohajärgse omavalitsusasutuse seisukohta;

 maakohus ei arvestanud, et Eestis püsivalt elades ja sugulastega suheldes võib emal ja

lapsel tekkida spontaanne vajadus liikuda korraks üle riigi piiri näiteks Lätti või ka

Soome. Emal ja lapsel ei ole Eesti kodakondsust, vaid emal on Saksa kodakondsus ning

lapsel Saksa ja Ühendkuningriikide kodakondsus. Maakohus ei põhjendanud, millistel

alustel on pidanud vajalikuks piirata teise riigi kodanike, kuid Eesti residentide (ema ja

lapse) liikumisvabadust vaid Eesti territooriumiga. Emal ja lapsel on tähtajaline

elamisluba Eestis, mis lõpeb lapsel augustis 2021 ja emal juunis 2020 ning neil võib

tekkida olukordi, kus nad peavad juba administratiivsetel põhjustel lendama oma

kodakondsuse järgsesse riiki Saksamaale. Maakohus jättis arvestamata, et isa andis

eelnevalt nõusoleku emale reisida lapsega erinevates riikides;

 maakohus ei põhjendanud, miks on isale vaja üle anda kõik lapse dokumendid, kui

reisimiseks piisab vaid ühest isikut tõendavast tunnistusest;

 maakohus ei põhjendanud, miks on isal lapse haigestumise korral õigus lapsega kohtuda;

 maakohus jättis kehtima esialgse õiguskaitse määrus, mis tekitab poolte vahel uue

vaidluse, kuna pole aru saada, millist määrust täita.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, neid ei rahuldanud ja edastas kaebused

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. augustil 2019.

12. Isa esitas 1. novembril 2019 ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks,

milles palus täiendavalt reguleerida suhtlus korda kohtumenetluse ajaks. Ühtlasi palus isa

muuta ringkonnakohtu 25. aprilli 2019 määruse resolutsiooni p 2.1 selliselt, et laps ja isa

suhtleksid neljapäeviti ja pühapäeviti Skype’i videokõne vahendusel.

Ringkonnakohus rahuldas taotluse osaliselt 4. ja 12. novembri 2019 määrustega ning reguleeris

isa ja lapse vahelist suhtluskorda ajavahemikul 5. – 12. november 2019 Eestis ja ajavahemikul

22. – 29. detsember 2019 Suurbritannias.

Isa esitas 25. novembril 2019 taotluse ringkonnakohtu 12. novembri 2019 määruse

täiendamiseks. Lapse esindaja, eeskosteasutus ja ema vaidlesid taotlusele vastu.

13. Lisaks esitasid mõlemad vanemad ja eeskosteasutus määruskaebemenetluses täiendavaid

seisukohti, tõendeid ja taotlusi. Pärast kirjaliku menetluse määramist ema enne 27. novembrit

uusi seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 2 alusel suhtluskorra määramise osas osaliselt tühistada ning uue määrusega suhtluskorda

muuta ja täpsustada. Lisaks tuleb määrust täiendada otsustusega esialgse õiguskaitse abinõude

tühistamise kohta. Määrus jääb muutmata menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebused

rahuldatakse osaliselt ning vanemad ja eeskosteasutus kannavad ise oma menetluskulud ka

ringkonnakohtus, aga lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.

15. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetluslikud taotlused.

18 (20)

15.1. Määruskaebemenetluses on esitatud täiendavaid tõendeid, mis kohus võtab TsMS § 662

lg 3 alusel tsiviilasja toimikusse. Siiski arvestab ringkonnakohus 25. ja 27. novembril 2019

esitatud dokumentidega üksnes isa 25. novembri 2019 taotluse lahendamisel, sest asja sisulise

läbivaatamisega seonduvad taotlused tuli esitada hiljemalt 19. novembril 2019.

15.2. Isa 25. novembri 2019 taotlus ringkonnakohtu 12. novembri 2019 määruse täien-

damiseks tuleb rahuldada osaliselt. Isa tõi asjakohaselt esile, et vanemate suhtlusprobleemid ja

ema vastuste viibimine (sh küsimusele, kas lapse elukoht on muutunud) võivad takistada

lapsega suhtlemist, kui lapse üleandmise aeg ja koht ei ole selged. Samuti on õigustatud isa

soov saada enne reisi lapse reisidokumendi koopia. Ülejäänud osas ei ole isa taotletud

täiendavate sanktsioonide rakendamine vajalik. Kohus eeldab jätkuvalt, et vanemad teostavad

oma õigusi ja täidavad kohtulahendeid heatahtlikult ning lapse heaolu nimel jätavad

omavahelised vastuolud kõrvale. Sama vanemate kohustus on sätestatud ka PKS § 143 lg 2

esimeses lauses. Esialgse õiguskaitse abinõu täpsustamise osas on määrus viivitamata täidetav.

16. Ema kaebuse kohaselt tuleks suhtluskorda lapse huve arvestades piirata. Isa leiab seevastu,

et suhtluskord ei taga mõistlikku ja piisavat võimalust lapsega suhelda, mistõttu soovib lapsega

ulatuslikumat suhtlemise võimalust. Mõlemad vanemad on palunud suhtluskorda täpsustada.

17. Ringkonnakohus märgib esmalt, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda

mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava

vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus

lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Seejuures juhindub kohus ka seda küsimust

lahendades PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute huve. Seega määrab kohus suhtluskorra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas

esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusse

üksnes juhul, kui alama astme kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt

materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja

muuta. Maakohus ei arvestatud kõiki esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh vanemate

õigustatud huve. Samuti sisaldab määratud suhtluskord tingimusi, mis pole piisavalt selged ega

täidetavad. Ülejäänud osas, mille muutmiseks ringkonnakohus järgnevas alust ei näe, jääb

maakohtu määrus muutmata ja ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega.

18. Ringkonnakohus nõustub vanemate seisukohtadega, et lapsele on liiga koormav suvel mitu

korda Tallinna ja Londoni vahel lennata. Seega ei ole õige, et laps viibiks suvel Londonis kahel

14-päevasel ajavahemikul. Kuivõrd laps ei ole emata pikemaid perioode koos isaga olnud, tuleb

2020. aasta jätta üleminekuaastaks, kus laps on suvel Londonis isa juures järjest 14 päeva.

Alates 2021. aastast tuleb võimaldada lapsel ja isal suvel Londonis koos olla järjest 28 päeva.

Põhjendatud ei ole ema seisukoht, et laps peab igal juhul olema 23. juulil Eestis, et sõpradega

sünnipäeva tähistada. Keset suve, kui paljud lapsed lasteaiast puuduvad ja koolid on kinni ning

lasteaia- või koolikaaslastega side nõrgem, ei pruugi olla võimalik sõpru õigel päeval sünni-

päevale kutsuda. Seega jääb vanematele võrdne võimalus sünnipäeval lapsega koos olla.

Suvised kuupäevad, mil laps isa juures veedab, tuleb vanematel kokku leppida 1. jaanuariks.

Sel juhul saavad mõlemad vanemad aegsasti hakata suveks plaane tegema. Kuivõrd reisikulud

jäävad isa kanda, on tal võimalik ka soodsamaid lennupileteid vaadata. Selleks, et emal oleks

võimalus laps õigel ajal isale üle anda ja vastu võtta, tuleb isal vähemalt kolm päeva enne reisi

teatada, millal ta täpselt lapsele järgi tuleb või lapse tagastab.

Kuna vanemate senine omavaheline suhtlus on raskendatud, siis on põhjendatud isa kaebus ka

osas, et kohus peab suhtluskorra täidetavuseks nägema ette konkreetsed ajad isa ja lapse

suhtlemiseks olukorras, kui vanemad ei jõua kokkuleppele. Nende aegade määramisel saab

19 (20)

lähtuda isa kaebuse taotlusest, millele konkreetseid vastuväiteid ei esitatud, mis arvestavad

piisavalt lapse huvidega ja on kooskõlas suhtluskorraga sünnipäeva ajaks.

19. Põhjendamatu on ema seisukoht, et ajal, mil laps on isa juures Londonis, peab emal olema

võimalus lapsega kohtuda ning et isa peab kandma ema lennukulud Tallinna ja Londoni vahel.

Isal ja lapsel peab vähemalt üks kord aastas olema võimalus pikemalt omavahel olla, et säiliks

nende lähedane suhe. Ema esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et isa ei saa lapsega

hakkama. Isegi kui isal tekkisid paanikahood imikut hoides, ei saa sellest järeldada, et ta ei oska

suurema lapsega suhelda ja tema eest hoolitseda. Ema ei põhistanud, et isa vihapursked on

tingitud lapsega suhtlemisest, pigem nähtub kohtule esitatud tõenditest, et vanemate vahelised

suhted on pingelised ja omavaheline suhtlus toob kaasa konflikte.

Maakohus on õigesti määranud, et isa tuleb lapsele ema juurde järgi ja toob ta ka ema juurde

tagasi, sest isa on nõus kandma kõik reisimisega kaasnevad kulud. Kui vanemate vahel suhted

paranevad, võivad nad omavahel kokku leppida, et laps reisib Londonisse koos emaga.

20. Ringkonnakohus nõustub isa seisukohaga, et lapsel peab igal aastal olema võimalus aasta

lõpus mõlema vanemaga koos olla. Seega tuleb suhtluskorda reguleerida nii, et laps viibib isa

juures paarisarvulistel aastatel seitse päeva järjest ajavahemikul 29. detsember – 4. jaanuar ja

paarituarvulistel aastatel samuti seitse päeva järjest ajavahemikul 23. – 29. detsember. Nii on

tagatud mõlemale vanemale võimalus iga aasta lapsega pühade ajal koos olla. Lapse

üleandmine toimub sama moodi, nagu on märgitud eespool p 19 kolmandas lõigus.

21. Ringkonnakohus nõustub ema seisukohaga, et lapsega kooselaval vanemal peaks olema

võimalus mingil koolivaheajal lapsega koos olla. Samuti arvestab ringkonnakohus isa soovi

olla lapsega koos isadepäeval ja ülestõusmispühadel. Seega tuleb suhtluskorda reguleerida nii,

et isal on igal aastal Eestis õigus lapsega koos olla isadepäeva ajal novembris, Haridus- ja

Teadusministri kehtestatud III koolivaheajal veebruaris ning ülestõusmispühade ajal. Nii jääb

emale võimalus lapsega koosolemiseks ja vaba aja sisustamiseks I koolivaheajal oktoobris ja

IV vaheajal aprillis. Samuti veedab laps suurema osa suvest koos emaga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ülestõusmispühade ajal ei ole lapsel kooli ajal

võimalik viibida Londonis. Eestis on ülestõusmispühade ajal kolm puhkepäeva ja seetõttu ei

ole otstarbekas Londonisse lennata. Isa saab perekonna traditsioone tutvustada ka Eestis.

Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks reguleerida suhtluskorda lasteaia ja kooli ajal erinevalt.

Kuivõrd isa kohtub lapsega Eestis vaid kolmel korral, peaks isa ja laps iga kord saama omavahel

koos olla seitse päeva järjest. Põhjendatud ei ole ema seisukoht, et isa Eestis viibimise ajal

peaks laps ööbima kodus. Nagu eespool p 19 teises lõigus märgitud, ei toonud ema esile

asjaolusid, mis välistaksid lapse nädalase kodust eemalviibimise koos isaga.

Isadepäev ja ülestõusmispüha on liikuvad pühad ja ka koolivaheaeg ei hakka kindlal kuupäeval.

Seega peavad vanemad konkreetsed kuupäevad kokku leppima iga kord vähemalt kuus kuud

enne isa Eestisse tulekut ning lapse üleandmise kellaaja ja koha vähemalt kolm päeva ette.

Sarnaselt eespool p 18 viimases lõigus märgituga tuleb ka sel juhul määrata tingimused, kuidas

konkreetne suhtlusaeg selgub vanemate erimeelsuste korral. Kuna isa peab reisi planeerima,

siis on põhjendatud jätta talle otsustusõigus nädalase suhtlusaja täpsemaks määratlemiseks.

22. Ainetu on ema seisukoht info jagamise kohta lapsele olulistest sündmustest. Kui emale saab

teatavaks lapsele oluline sündmus ja laps soovib, et isa sellest osa võtaks, ei ole raske isa sellest

teavitada. Vaidlustatud määrusest ei tulene, et ema peab teatama igasugustest sündmustest.

Määrus annab vaid isale võimaluse ka väljaspool suhtluskorda võtta osa lapsega seotud

üritustest. Samuti pole põhjendatud täiendavate ettekirjutuste tegemine isale ajaks, kui laps

viibib tema juures. Alust ei ole eeldada, et isa ei järgi lapsega suhtlemise ajal lapse huve.

23. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus ja seetõttu on asjakohane, et lapsega reisile

minnes antakse sellest teisele vanemale teada. Lätti ega Soome poodi minnes ei ole vaja last

20 (20)

kaasa võtta, kui teine vanem sellega ei nõustu. Kui välisreis kestab ka ainult kaks päeva, tuleb

sellest teist vanemat teavitada ja vanemalt reisiks nõusolek saada. Lisaks tuleb mõlemal

vanemal teist vanemat teavitada, kui laps haigestub. Samas ei ole eemalviibival vanemal vaja

lapse juurde minna, sest lapse ravi saab otsustada vanem, kelle juures laps viibib.

24. Põhjendatud on isa etteheide, et vanemate suhtlemine lapsega telefoni, Skype’i või muu

suhtluskanali kaudu on reguleeritud erinevalt. Ringkonnakohus leiab, et ükskõik kumb vanem

lapsest eemal viibib, peab ta saama lapsega nädalas kaks korda suhelda. Lapse soovil tuleb

võimaldada eemalviibival vanemal lapsega tihedamalt suhelda. Lapsega koos olev vanem peab

abistama last tehniliste vahendite ülesseadmisega, kuid ei viibi kõne juures. Nähtuvalt kohtule

esitatud materjalidest on vanemate suhted praegu sedavõrd halvad, et nad ei suuda omavahel

alati rahulikult rääkida. See mõjutab lapse suhtlust eemalviibiva vanemaga. Samas peab isa

lapsega suheldes jälgima, et ta jääks rahulikuks ja räägiks lapsega võimalikult lihtsalt, kui laps

keelebarjääri tõttu temast aru ei saa. Vastastikku toetamise kohustus on vanematel ka lapsele

vajalike kooskõlastuste, nõusolekute ja lubade taotlemisel.

25. Ringkonnakohus täpsustab määruse resolutsiooni sõnastuses viiteid aastanumbritele ja

märgib, et reisikulude kandmise kohustus on isal seoses suhtluskorras reguleeritud reisidega.

Lasteaiaga seonduvaid üritusi on põhjendatud käsitleda ka edaspidi koolis toimuvatena. Kuna

suhtluskorras on eraldi määratud, et kõik avaldused peavad olema vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, siis pole vaja seda üksikute tingimuste juures korrata.

Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus TsMS § 654

lg-st 2² juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

26. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 463 lg 2, § 477 lg 1 ja § 477¹ lg 2 teise lause

järgi tuleb sellest juhinduda ka hagita asja menetlust lõpetava määruse koostamisel. Maakohus

ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta esialgse õiguskaitse abinõude kohta. Selle puuduse

saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse abinõud tuleb tühistada,

sest pärast suhtluskorra kohta tehtud määruse jõustumist ei ole esialgse õiguskaitse korras

ajutise suhtluskorra määramiseks enam vajadust. Esialgse õiguskaitse korras ette nähtud lapse

viibimine isa juures jõulude ajal on suhtluskorras reguleeritud samal viisil nagu

12. novembri 2019 määruses. Ainsa erandina tuleb jätta kehtima eespool p-s 15.2 kirjeldatud

täpsustus määruse täitmise korrana TsMS § 445 lg 1 tähenduses, mida tuleb rakendada juhul,

kui käesolev määrus jõustub enne 15. või 22. detsembrit 2019.

27. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude

jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab

kohus täna eraldi määrusega.

28. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm