2-17-16221/87 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus,

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-16221

Tsiviilasi

V R hagi S OÜ vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr xxxx)

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

583,33 eurot

Hageja V R (isikukood xxxx), lepinguline esindaja O V

Kostja S OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja K K

Asja läbivaatamine

Kirjalikus

menetluses

peale

10.12.2018

toimunud

kohtuistungit

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S OÜ hageja V R kasuks 283,33 eurot.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks

ettenähtud tähtaegu.

Menetluse käik

1. V R (edaspidi hageja) esitas 03.09.2017 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse S OÜ

(edaspidi kostja) vastu saamata jäänud lõpparve, sh töötasu ja puhkusehüvitise nõudes.

2. TVK oma 02.10.2017 otsusega töövaidlusasjas nr xxxx mõistis kostjalt hageja kasuks välja

juunikuu 2017 töötasu summas 250 eurot ning puhkusehüvitise 19 kalendripäeva eest summas

333,33 eurot.

3. Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 30.10.2017 Harju Maakohtule taotluse vaadata

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras (töövaidlusasi nr xxxx).

4. Hageja esitas 23.11.2017 kohtule hagiavalduse saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise

nõudes.

Hageja nõue ja asjaolud

5. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 250 eurot perioodi 01.06.2017-

30.06.2017 eest ning kasutamata puhkuse eest hüvitis summas 333,33 eurot.

6. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping oktoober 2016. Hageja asus kostja juures

tööle osalise koormusega ja tähtajatult. Hageja alustas töö tegemisega 01.11.2016 töötades

juhatuse assistendina. Hageja ülesanneteks olid IT-alased projektid, arved ja maksekorraldused.

Hageja oli registreeritud EMTA töötamise registris 01.11.2016. Hageja pangakontole on laekunud

fikseeritud töötasu netosummana 500 eurot kuus. Juuni 2017 keskpaigas informeeris kostja

hagejat, et soovib lõpetada töösuhte. Kokkuleppeliselt hageja ja kostja vahel määrati viimaseks

tööpäevaks 30.06.2017, mille kohta on ka EMTA töötamise registris tehtud hagejapoolne

kinnitus. Kõik nõutavad tööülesanded olid hageja poolt täidetud kuni kokkulepitud tähtajani.

Kostja ei ole hagejale tasunud juuni 2017 töötasu. Töötaja tegi järelpärimise e-maili teel saamata

jäänud töötasu kohta, mille vastusest hageja järeldas, et kostja on loobunud maksmisest. Hageja ei

terve tööaja jooksul võtnud ka puhkust, mis loob hagejale õiguse kasutamata puhkuse hüvitisele.

Töötaja töötas 8 kuud, mis võimaldab 28-st ettenähtud põhipuhkuse kalendripäevast aastas 18,66

(ümardatuna 19) kalendripäeva puhkust. Juhindudes nimetatust ja määruses sätestatust omab

töötaja õigust 19 kalendripäeva eest puhkusetasule 333,33 eurot.

7. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töölepingut, milles oleks ette nähtud hageja

töökohustused. Kõik töökohustused arutasid hageja ja kostja läbi koos. Hageja töötas novembrist

2016 kuni juuni 2017 fikseeritud töötasuga 500 eurot, mida tõendab pangaarve väljatrükk ja

Maksu- ja Tolliameti väljavõte. Seadus ei keela töötajal üheaegselt töötada mitmes ettevõttes.

8. Hageja alustas kostja juures tööd 01.11.2016, mitte 21.11.2016 nagu väidab kostja. Samuti oli

töösuhte lõpetamine hageja ja kostja vahel 30.06.2017, mitte 31.05.2017. Hageja ja kostja vahel ei

olnud sõlmitud töölepingut, milles oleks ettenähtud hageja kui töötaja töökohustused. Kõik

kohustused, ükskõik milliste tööde teostamiseks, arutasid hageja ja kostja koos. Kostjal ei olnud

kontorit, kuhu oleks pidanud tulema kliendid ja keda oleks pidanud teenindama. Seetõttu võis

tööd teha ka kaugtööna, mida hageja ka tegi. Hageja andis kostjale vaidlusaluse arvuti tagasi

07.10.2017 A S.

9. Hageja on seisukohal, et töötamise register ei ole ainult informatiivne, vaid kohustuslik.

Kostja vastuväited

10. Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

11. Hageja ei ole oma töökohustusi 2017 juunis täitnud. Juunis 2017 töötas hageja teise tööandja

juures. Hageja töötas alates mai lõpust 2017 või alates juuni algusest aktsiaseltsis E T. Hageja

töötas uue tööandja juures täistööajaga. Hagejal ei saanud olla aega kostja juures töökohustuste

täitmiseks.

12. Hageja töötamise registri kanne on ebaõige. Tegemist informatiivse kandega, mis ei too

endaga kaasa õigusi ega kohustusi. Kandega ei ole võimalik tõendada töösuhte algust ega ka selle

lõppu.

13. Hageja puhkusehüvitise nõude on alusetu. Hageja on oma puhkuse ära kasutanud.

14. Hageja töötas kostja juures 21.11.2016-31.05.2017. Hageja töötas kostja juures alates

21.11.2016. Kostja tasus hagejale aga töötasu kogu 2016 novembrikuu eest. Kostja on tasunud

hagejale töötasu 2/3 ulatuses rohkem ehk hageja on alusetult saanud töötasu 333,33 eurot.

Nimetatud summas esitab kostja alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja

tasaarvestab oma nõude summas 333,33 eurot hageja väidetava puhkusetasu nõudega summas

333,33 eurot.

15. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping järgmistel tingimustel: 1) hageja töötas kostja

juures osalise tööajaga 4 tundi tööpäevas, 20 tundi nädalas ja 80 tundi kuus; 2) hageja töökoht

asus kostja kontoris ning poolte vahel puudus kaugtöö tegemise kokkulepe; 3) hageja töötasu oli

500 eurot kuus; 4) hageja tööaeg oli tööpäevadel vahemikus 12:00-17:00. Nimetatud

ajavahemikus kohustus hageja tegema tööd 4 tundi tööpäevas; 5) hageja töökohustusteks olid

„back Office“ meeskonnaga suhtlemine, projektide haldamine, kauba vastuvõtmine ja klientidele

edastamine, pangas maksekorralduste ettevalmistamine; arvete haldamine, raamatupidajale arvete

edastamine. Hageja ei täitnud oma töökohustusi ja oli seetõttu puhkusel 2017 jaanuaris 20-l

päeval, veebruaris 8-l päeval, märtsis 17-l päeval, aprillis 17-l päeval ning mais 10-l päeval. Kuna

kostja on hagejale tasunud töötasu oluliselt suuremas summas, kui hageja on täitnud oma

kohustusi, siis esitab kostja ka selles osas menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kuna hageja ei ole

kostjale 2017 juunis tööd teinud, kuid kostja on tasunud hagejale 250 eurot, siis kuulub nimetatud

summa hageja poolt kostjale tagastamisele. Seetõttu esitab kostja alternatiivse menetlusliku

tasaarvestusavalduse, tasaarvestades oma nõude summas 250 eurot hageja väidetava

töötasunõudega summas 250 eurot.

16. Kui kohus peaks asuma seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud, siis esitab kostja

menetlusliku tasaarvestusavalduse. Hageja on tekitanud kostjale kahju. Hageja jättis kostja

sülearvuti endale. Sülearvuti maksumus on 1004,40 eurot. Kostja esitab nimetatud summa osas

menetlusliku tasaarvestusavalduse.

17. Hageja on kogu oma puhkuse ja rohkemgi veel ära kasutanud. Kostjale arusaadavalt ei ole

keelatud poolte kokkuleppel arvestada päevad, kui hageja tööl ei käinud, maha hageja puhkusest.

Seda enam, et kostja on sisuliselt nende päevade eest tasunud ehk kostja on puhkusetasu maksnud.

18. Juunis 2017 oli kostjal kontor aadressil xxxx. Kuna hageja nimetatud asjaolu ei teadnud, siis

tõendab see veelkord seda, et hageja ei teinud kostjale tööd 2017 juunis.

Kohtu põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud

seisukohtade ja tõenditega, kuulanud ära tunnistajad ning kuulanud pooled ära kohtuistungil,

leiab, et hagi on põhjendatud oslaiselt ja tuleb rahuldada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele.

7. Kostja on esitanud kohtule juhindudes töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-st 4

taotluse vaadata hagimenetluse korras läbi TVK-le esitatud töövaidlusasi nr xxxx. TVK oma

02.10.2017 otsusega töövaidlusasjas nr xxxx mõistnud kostjalt hageja kasuks välja järgnevad

netosummad: 1) juunikuu 2017 töötasu summas 250 eurot, 2) puhkusehüvitise 19 kalendripäeva

eest summas 333,33 eurot. Kostja ei nõustunud TVK otsusega.

8. Hageja esitas kohtule juhindudes Harju Maakohtu 09.11.2017 kohtumäärusest (tl 15)

hagiavalduse (18-19), milles palub: 1) mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu

summas 250 eurot perioodi 01.06.2017 kuni 30.06.2017 eest ning 2) mõista kostjalt välja hageja

kasuks kasutamata 19 kalendripäeva eest hüvitis summas 333,33 eurot.

9. Kohus selgitab, et kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab TVK-le esitatud

avalduse hagimenetluses algusest peale (Riigikohtu 29.03.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11,

p 13 teine lõik).

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

-

Hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline tööleping, mille kohaselt asus hageja kostja

juures tööle osalise koormusega (4 tundi päevas, 20 tundi nädalas) ja tähtajatult;

-

Hageja töötasu oli 500 eurot kuus neto;

-

Kostja juurde tööle asumisel andis kostja hagejale kasutamiseks sülearvuti xxxx.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja asus kostja juurde tööle 01.11.2016 või 21.11.2016 ning

kas kostja töötas kostja juures kuni 31.05.2017 või 30.06.2017. Samuti vaidlevad pooled selle üle,

kas kostja on kohustatud hagejale tasuma saamata jäänud töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse

hüvitise. Lisaks on pooltel vaidlus, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue, st kas hageja

on kostja poolt saadud sülearvuti kostjale tagastanud.

Saamata jäänud töötasu nõue

12. Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 2 p 1-3 sätestab, et töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab

töö iseloomust tulenevaid kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; täidab õigel ajal

ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on tööandja eelkõige

kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi

ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad

töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja asus kostja juures tööle suuliselt sõlmitud töölepingu

alusel osalise tööajaga ning netotöötasuga 500 eurot kuus. Sellist igakuist töötasu on hageja

pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja hagejale ka üle kandud kuni mai 2017 (k.a) (I kd tl 24).

Kostja on maksnud hagejale juuni 2017 töötasu netosummas 250 eurot. Poolte vahel on vaidlus

selles, kas hageja täitis tööülesandeid juunis 2017 ning on õigustatud saama nimetatud kuu eest

töötasu.

14. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud väljavõtte Maksu- ja Tolliameti süsteemist,

millest nähtuvalt on hageja töötamise alguseks märgitud 01.11.2016 ning töötamise

lõppkuupäevaks 30.06.2017 (I kd tl 23), millise kande on kostja seadusliku esindaja 27.12.2017

avalduse alusel muudetud (I kd tl 158). Samuti on hageja esitanud kirjavahetuse kostja seadusliku

esindajaga (I kd tl 57-64, tõlked 70-73, I kd tl 116-120, tõlked 124-126). Kostja on seisukohal, et

poolte vahel oli kokku lepitud, et hageja tööaeg oli tööpäevadel vahemikus 12:00-17:00.

Nimetatud ajavahemikus kohustus hageja tegema tööd 4 tundi tööpäevas. Hageja töökoht asus

kostja kontoris ning poolte vahel puudus kaugtöö tegemise kokkulepe.

15. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et pooled on kokku leppinud, et hageja

tööaeg oli tööpäevadel vahemikus 12:00-17:00. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooled on

kokku leppinud töö tegemise kohaks kostja kontori. Hageja poolt esitatud kirjavahetustest

nähtuvalt on hageja täitnud tööülesandeid ka väljaspool kostja märgitud tööaega, mistõttu leiab

kohus, et usutav ei ole kostja väide, et pooled on kokku leppinud hageja tööajaks tööpäevadel

12:00-17:00. Nimetatut ei tõenda ükski kohtule esitatud tõend. Samas puudub vaidlus, et hageja

töötas osalise tööajaga, mistõttu on usutavad hageja väited, et hageja võis täita tööülesandeid ka

kaugtööna, mida toetab ka poolte vaheline e-kirjavahetus.

Kostja on väitnud, et hageja töötas kostja juures perioodil 21.11.2016-31.05.2017. Kohtu

päringust Maksu- ja Tolliametisse nähtub, et muudatus töötamise registris on tehtud kostja

juhatuse liikme D M poolt 27.12.2017 esitatud avalduse alusel ehk peale käesoleva menetluse

algust. Kohus leiab, et ebatõenäoline on, et kostja avastas ebaõige kande Maksu- ja Tolliameti

töötamise registris niivõrd hilja. Samuti on ebausutav ka kostja väide, et kostja on hagejale

tasunud töötasu november 2016 eest ekslikult 500 eurot ja juuni 2017 eest 250 eurot. Kohus leiab,

et Maksu- ja Tolliameti väljavõtte (I kd tl 23) ning pooltevahelise kirjavahetusega (I kd tl 57-64,

tõlked I kd tl 70-73) on tõendatud, et hageja töötas kostja juures 01.11.2016-30.06.2017. Puudub

vaidlus, et hageja töötas osalise tööajaga, seega on asjakohatud kostja väited, et hageja käis

ülikoolis ja jõusaalis ning ei saanud seega täita tööülesandeid. Kostja ei ole tõendanud, et

tööülesanded on täitmata. Kohtu hinnangul ei oma käesolevas menetluses ka tähtsust asjaolu, et

hageja töötas juunis 2017 teisel töökohal. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokku

lepitud teisele töökohal töötamise keeld. Kohus arvestades, et hageja töötas kostja juures osalise

tööajaga ning võis teha tööd ka kaugtööna, siis ei ole välistatud, et hageja on jõudnud teise

töökoha kõrvalt teha osalist tööd ka kostjale.

16. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja juuni 2017 töötasu nõue netosummas 250

eurot.

Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõue

17. Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 71, mis sätestab, et töölepingu

lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse

rahas.

18. Poolte vahel on vaidlus selles kas hageja on töötamise ajal puhkust kasutanud või mitte.

Kostja on kohtule esitanud tabeli (I kd tl 80 pöördel) ning väljavõtte kostja arvutisüsteemist (II kd

tl 171-175), millest lähtuvalt kostja leiab, et hageja ei täitnud oma töökohustusi ja oli seetõttu

puhkusel 2017 jaanuaris 20-l päeval, veebruaris 8-l päeval, märtsis 17-l päeval, aprillis 17-l päeval

ning mais 10-l päeval.

19. TLS § 69 lg 2 alusel koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle

töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse

põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses

ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale.

20. TLS § 70 lg 2 kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse

algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu

makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Kohtule esitatud

dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale maksnud puhkusetasu. Kostja ei ole kohtule

esitanud 2016 või 2017 puhkuste ajakava, millest nähtuks hageja puhkusele planeerimine. Kostja

ei ole esitanud hageja tööajaarvestust, millest nähtuks millistel kuudel ja kuupäevadel on hageja

puhkust kasutanud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud ekraanipildid ja tabelid ei

tõenda, et hageja kasutas kostja poolt välja toodud päevadel puhkust. Kohus on seisukohal, et see,

et kostja on andnud hagejale vaba aega on kostja riisiko. Nimetatu näol ei ole tegemist puhkuse

kasutamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks

kasutanud seadusega ettenähtud puhkusepäevi.

21. TLS § 55 alusel eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus),

kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta

teisiti. Teistsugust kokkulepet ei ole pooled kohtule esitanud. Seega kuulus hagejale lõpparve

koosseisus hüvitamisele 19 kalendripäeva kasutamata jäänud põhipuhkust ((28/365)x242=19).

22. Kostja ei ole kohtule esitanud hageja puhkusehüvitise õiendit arvutuskäiguga ega esitanud ka

vastuväiteid hageja arvutuse õigsusele. Asjaolu, et kostja on väidetavalt andnud hagejale vabasid

päevasid ei tähenda, et hageja on kasutanud ära talle seadusega ette nähtud puhkuse. Kohtule

kostja poolt esitatud tabel, millal hageja väidetavalt puudus töölt (II kd tl 171-175, tõlked III kd tl

15-19), ei tõenda hagejale puhkuse andmist, vaid, millal hagejal oli vaba päev. Samas ei ole

kohtule aru saada, mis tabeliga on tegu ja kelle poolt see koostatud on. Kostja seaduslik esindaja

on kinnitanud vande all, et kirjalikult puhkuseid üldse ei vormistatud ning süsteem puhkuste

märkimiseks puudus (III kd tl 52). Kostja ülesanne on pidada puhkuste ajakava. Kostja enda

riisiko on olnud hagejale väidetavate vabade päevade andmine ja vabaaja lubamine ülikoolis

käimiseks ja jõusaali külastamiseks. Seetõttu loeb kohus hageja arvutuse puhkusetasu osas õigeks.

Kostja ei ole tõendanud, et kostja on puhkusetasu tasunud. Kostja seadusliku esindaja ütlused

selles osas ei ole usutavad ja neid ei toeta ükski tõend (III kd tl 47).

23. Eelneva alusel kuulub hageja puhkusehüvitise nõue 19 kalendripäeva eest netosummas 333,33

eurot rahuldamisele.

Kostja menetluslik tasaarvestusavaldus

24. Kostja on kohtule esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks leidma,

et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et lubatav on kostja

tasaarvestusavalduse esitamine menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, st

tegemist ei ole tingimusliku avaldusega VÕS § 198 teise lause mõttes (vt Riigikohtu lahend

kohtuasjas 3-2-1-116-10, p 44).

25. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid

võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba

makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest

intressi maksti. Riigikohus on selgitanud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama

vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt

Riigikohtu 28.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-23-11, p 11; 5.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10).

26. Riigikohus on märkinud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava

poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku.

Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma

nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja

vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka

tasaarvestuse kehtivuse (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-129-11, p 9).

27. Kuna kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestamisavalduse, siis tuleb kohtul hinnata, kas

tasaarvestusavaldus on kehtiv ning, kas kostjal on hageja vastu nõue, mida saaks hageja nõudega

tasaarvestada.

28. Kostja on käesolevas menetluses esitanud kolm menetluslikku tasaarvestusavaldust: 1) Kostja

on leidnud, et kostja on tasunud hagejale november 2016 eest töötasu 333,33 eurot enam, kuivõrd

kostja tasus hagejale november 2016 töötasu 500 eurot, kuigi hageja asus kostja juurde tööle alles

21.11.2016; 2) Samuti on kostja leidnud, et kostja on tasunud hagejale 250 eurot enam, kuna

hageja ei täitnud tööülesandeid juunis 2017; 3) Kostja on seisukohal, et hageja on kostjale

tekitanud kahju, jättes kostja sülearvuti endale. Kostja on leidnud, et nimetatud sülearvuti

maksumus on 1004,40 eurot.

29. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja asus kostja juurde tööle 01.11.2016 ning

poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 30.06.2019, siis puudub kostjal kohtu hinnangul enam

tasutud töötasu osas tasaarvestatav nõue.

30. Kostja nõuab hagejalt sülearvuti väärtust. Kostja märgib, et kostja andis hageja kasutusse

tööülesannete täitmiseks sülearvuti, mida hageja peale töösuhte lõppemist kostjale ei tagastanud.

Hageja on märkinud, et sülearvuti sai hageja oktoobri töötasuna ning hilisemalt, et on sülearvuti

tagastanud A S oktoobris 2017.

31. Seega tugineb kostja sellele, et kostja sülearvuti on õigusliku aluseta hageja käes ja sellele, et

hageja, olles kostja endine töötaja, kellele sülearvuti anti üle töölepingust tulenevate ülesannete

täitmiseks, ei ole sülearvutit töölepingu lõppedes tagastanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal

hageja vastu asjade väljaandmise nõue kahel alternatiivsel õiguslikul alusel.

32. Riigikohus on märkinud, et sellisel juhul on esiteks õigus nõuda asju AÕS § 80 lg 1 alusel,

mille kohaselt on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

Sellise nõude eeldusena tuleb kostjal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et hageja

valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Teiseks on õigus nõuda asju tagasi VÕS § 108 lg 2

esimese lause alusel tulenevalt sellest, et pooled olid sõlminud töölepingu, mille täitmine eeldas

mh seda, et töölepingu lõppedes tagastab töötaja talle tööandja antud töövahendid. Selle nõude

eelduseks on, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud tööleping, et leping on lõppenud, et töötaja ei

ole täitnud töölepingust tulenevat kohustust tagastada talle tööülesannete täitmiseks antud asjad

(töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 koostoimes VÕS § 626 lg-ga 1) ja et töötaja vastutab

kohustuse rikkumise eest (TLS § 72 ja VÕS § 104). Kuna kostja ei ole esitanud sülearvuti

väljaandmise nõuet, vaid väärtuse hüvitamise nõude, siis on tegu, kas kahju hüvitamise nõudega

vindikatsiooninõude asemel või kahju hüvitamise nõudega lepingulise kohustuse täitmise nõude

asemel. Mõlemad kahju hüvitamise nõuded kvalifitseeritakse VÕS § 115 järgi, ehkki esimesel

juhul on tegemist seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tuleneva kohustuse (VÕS § 3 p 6)

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega ning teisel juhul lepingu (VÕS § 3 p 1)

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Riigikohus sedastab ka, et vähemalt üldjuhul ei

saa võõras ebaseaduslikus valduses oleva asja omanik nõuda kahju hüvitamist, kui ta ei ole esmalt

püüdnud asju tagasi saada. Kui asjad on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane

õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Kui vallasasja omanikul on

võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju

hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See

tähendab, et kui tööandja asjad on töötaja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb tööandjal kui asjade

omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda töötajale VÕS § 114 järgi täiendav

tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi

erandina vajalik. Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud

valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise

asemel hüvitada kahju (vt ka Riigikohtu 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p

12), aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju

omanikule välja andmast (vt VÕS § 115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 3). Sarnaselt p-s 25 viidatud

asjaõigusliku väljaandmisnõudega on lepingulisest suhtest tuleneva kohustuse rikkumisel (sh

lepingu järgi tagastamisele kuuluva asja tagastamata jätmisel) esmane õiguskaitsevahend

täitmisnõue VÕS § 108 lg 2 esimese lause järgi. Kohustuse täitmist ei või sama lõike teise lause

järgi nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu, kui kohustuse täitmine on võlgnikule

ebamõistlikult koormav või kulukas, kui võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse

täitmisega taotletava tulemuse muul viisil või kui kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga

teenuse osutamises. Ka lepingu täitmise nõude asemel esitatava kahju hüvitamise nõude

maksmapaneku hindamisel kohalduvad p-s 25 viidatud sätted ning VÕS § 115 lg 2 järgi võib

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja

möödumist. Kui kohustus seisneb eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju

hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme

tagastamise vastu. Ilma täiendava tähtaja andmiseta võib kohustuse täitmise asemel kahju

hüvitamist nõuda, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS §

116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul

põhjusel mõistlik (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 2-16-6563).

33. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale andnud tööülesannete täitmiseks kasutada

kostjale kuuluva sülearvuti xxxx, mida kinnitab ka hageja 25.07.2017 e-kiri kostjale, kus hageja

on märkinud, et on saanud sülearvuti kasutamiseks, kuid pidi selle saama endale oktoobris 2016

töötamise eest, tegemist on vana ja kasutatud sülearvutiga, mis võib maksta kõige rohkem 300

eurot (I kd tl 48 pöördel, tõlge I kd tl 49). Sülearvuti saamist kinnitab hageja ka enda vande all

antud ütlustes (III kd tl 47).

34. Kohtule esitatud kostja 25.07.2017 e-kirjaga (I kd tl 48 pöördel, tõlge I kd tl 49) ja 29.07.2017

e-kirjaga (I kd tl 47, tõlge I kd tl 47 pöördel) on tõendatud, et kostja on nõudnud hagejalt

sülearvuti tagastamist või selle väärtuse hüvitamist, kui sülearvutit ei tagastata. Kohtule ei ole

tõendatud, et hageja pidi saama kostjalt sülearvuti endale oktoober 2016 töötasuna.

35. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sülearvuti kostjale tagastanud. Hageja on väitnud, et

andis sülearvuti kostja juhatuse liikmele üle A S oktoobris 2017.

36. A S on kohtu päringule vastanud, et hageja on küll 06.10.2017 kell 19:42 registreerinud ennast

interneti kaudu 07.10.2017 kell 13:00-13:55 toimuvasse BodyPump rühmatreeningusse, kuid on

oma osalemise ise interneti kaudu tühistanud 07.10.2017 kell 10:45 (III kd tl 80). Seega ei ole ka

usutavad hageja vande all antud selgitused, et hageja tagastas sülearvuti 07.10.2017 ja läks

seejärel edasi BodyPump trenni (III kd tl 47) ja tunnistaja J R ütlused (III kd tl 55-57), et

tunnistaja nägi, kuidas hageja tagastas kostja seaduslikule esindajale 07.10.2017 arvuti. Kohus on

seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on kostjale vaidlusaluse sülearvuti tagastanud,

mistõttu on kostjale tekkinud kahju sülearvuti väärtuse ulatuses.

37. Kostja on kohtule esitanud sülearvuti väärtuse tõendamiseks 29.07.2017 arve nr xxxx (I kd tl

50, tõlge I kd tl 50 pöördel), mille kohaselt sülearvuti väärtus on 1004,40 eurot ning 06.10.2016

arve nr xxxx, mille kohaselt kostja ostis sülearvuti väärtusega 560 eurot (II kd tl 170, tõlge III kd

tl 12). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtule usutavalt tõendanud sülearvuti väärtust.

Hageja on seisukohal, et arvuti väärtus on kõige rohkem 300 eurot kõige rohkem (I kd tl 48

pöördel, tõlge I kd tl 49). Kostja on täiendavalt leidnud, et arvuti väärtuse kindlaksmääramisel

tuleks arvestada, et hageja hindas 20.11.2018 toimunud kohtuistungil arvuti väärtuseks 300 eurot

(III kd tl 68). Kohus on seisukohal, et arvestades, et ostmise hetkel oli sülearvuti väärtus 560 eurot

ja tegemist oli kasutatud arvutiga, siis tuleb lugeda sülearvuti väärtuseks 300 eurot.

38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna tõendamist ei ole leidnud, et hageja on kostjale

tagastanud kostja poolt hagejale tööülesannete täitmiseks antud sülearvuti kostja poolt antud

tähtaja jooksul või hiljem, siis on põhjendatud kostja kahju hüvitamise nõue 300 eurot, milline

kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega 583,33 kostja vastu.

39. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 283,33 eurot.

Menetluskulude jaotus

40. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

41. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et poolte

menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Atonen

kohtunik