1-17-1003/204 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-1003

KOHTU

MÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1003 (14221000085) Täitmiskohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Kriminaalasi I.V süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1 ja § 294 lg 2 p 1, Dmitri Lõssikovi süüdistuses KarS § 295 lg 1 ja Vyatcheslav Resnini süüdistuses KarS § 295 lg 1 järgi, üldmenetluses Süüdimõistetu/taotluse esitaja I.V isikukood XXX, elukoht . XXX, ei tööta Menetlustoiming

Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-17-1003 väljamõistetud menetluskulude tasumise pikendamine RESOLUTSIOON

Jätta I.V taotlus kriminaalasja nr 1 1003 temalt välja mõistetud

menetluskulude üldsummas 11580,19 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata.

Rahuldada I.V taotlus sundraha ja menetluskulude tasumise aja pikendamiseks ja pikendada Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1003 sundraha ja

mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega

1 (ühe) võrra ehk kuni aasta 30.10.2020.

Määrus edastada ning kohtumääruse jõustumisel Riigi taotluse esitajale I.V-le Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

MAAKOHUS TUVASTAS

1. Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas number 1-17-1003 tunnistati I.V süüdi 201 toime pandud tegudes KarS § 293 lg 2 p 1 jär gi (alates 1.

jaanuarist 2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 294 lg 2 p 1 järgi)

ning mõisteti I.V-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust; tunnistati I.V

2015 talle toime pandud tegudes süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; eti mõist KarS § 64 lg 1 järgi I.V-le liitkaristuseks 2 aastat vangistu lg 1 alusel arvati st. KarS § 68 eelvangistus 5 kuud ja 26 päeva karistusaja hulka.

KarS § 73 lg 1 alusel vabastati I.V 1 aasta 6 kuu ja 4 päeva pikkusest vangistusest tingimisi. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui I.V ei pane 1 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi määrati, et katseaeg hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest. Sama otsusega mõisteti I.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtu menetluses kantud rii gi õigusabi kulud summas 10 136 eurot ja tunnistajate kulud 94 eurot 19 senti, s.o kokku 10 230 eurot ja s.o

19 senti. Ülejäänud maakohtu menetluses määratud kaitsjale välja mõistetud tasu, 2534 eurot ja 84 senti jäeti Eesti Vabariigi kanda. määrati tasuda käesolevas Menetluskulud

lahendis määratud aja jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Mõisteti I.V-lt välja sundraha 1350 eurot. Kohtuotsus jõustus 30.10.2019 Riigikohtu määrusega.

2. 25.11.2019 esitas I.V kohtule taotlu menetluskulude ja sundraha se

väljamõ täitmisele pööramisest või täitmise istmise

loobumiseks

kohtuotsuse

edasilükkamiseks või ajatamiseks varaline seis ei võimalda tal kohtuotsust . I.V

määratud ajaks täies ulatuses täita, kuna ta ei tööta, käesoleval ajal on tööotsingul ning taotleb tervisliku seisundi olulise halvenemise tõttu invaliidsust. Muud sissetulekuallikat I.V ei ole. Süüdimõistetu raske materiaalne olukord ning tema sissetulek ei võimalda täita kohtuotsust sundraha ja menetluskulude tasumise osas ilma süüdimõistetule kahju tekitamata. Nimetatud sissetu palub lekust jätkub vaevu toiduks. I.V

loobuda temalt menetluskulude ja sundraha väljamõistmise täitmisele pööramisest, kuna menetluskulude ja sundraha väljamõistmise täitmisele pööramine seab ohtu süüdimõistetu resotsialiseerimise KrMS § 418 lg 2 alusel või ajatada Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 otsuse kriminaalasjas nr 1-17-

1003 täitmine kuni ühe aasta võrra.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. vaadanud I.V taotluse, kriminaaltoimiku nr 1-17-1003 materjalid, Kohus, läbi

leiab, et taotlus mõistetud menetluskulude üldsummas 11580,19 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata, aga taotlus sundraha ja menetluskulude tasumise tuleb jätta tähtaja pikendamiseks tuleb rahuldada.

4. Kohtu hinnangul on I.V taotluse puhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses KrMS §-s 432 lg 1 sätestatud korras kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

5. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse sama seadustiku sätteid rahalise karistu -st 423 tulenevalt ei ole kohtu arvates seega se täitmisele pööramise kohta. KrMS § välistatud KrMS § s 424 sätestatu kohalda KrMS § - mine ka menetluskulude puhul. -s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise kuupäeva või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

6. KrMS § 418 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. Eeltoodud seaduse maakohtu sättest tulenevad kindlad alused, mil süüdimõistetu elukoha järgse täitmiskohtunik võib määrusega loobuda menetluskulude sissenõudmisest. Nimetatud alusteks on see, et süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §

6 sätestatud asjaolud -s 41 (süüdimõistetu andtakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja).

7. Käesoleval juhul on süüdimõistetu I.V enda taotluses välja toonud, et põhjendatud on menetluskulude sissenõudmisest loobuda temalt , kuna menetluskulude

väljamõistmine seab ohtu tema resotsialiseerumise. Täpsemad põhjendused selle kohta, kuidas kogu menetluskulude väljamõistmine eeltoodu võib kaasa tuua tema taotlusest ei nähtu. Resotsialiseerumist ohustavate ajaolude tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Välistatud ei ole see, et süüdimõistetul on võimalik lähiajal tööle asuda ning kriminaalasja materjalidest nähtub, et tal on ka olemas perekond, kes saab teda vajadusel majanduslikult toetada. Seega kohus leiab, et I.V taotlus loobuda tema menetluskulude sissenõudmisest põhjendatud ei ole ja kohus jätab selle rahuldamata.

8.

I.V on esitanud ka taotluse talt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus saab

i ajatada ja seda

menetluskulude tasumise tähtaega pikendada võ ainult mõjuva põhjuse olemasolul. Kohtupraktikas (sh RKKK nr 3-1-1-2-12) on leitud, et mõjuva põhjusena tuleb käsitleda sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. I.V taotlusest nähtuvalt on ta mõjuva põhjusena tuginenud raskele majanduslikule olukorrale, mis on tingitud sellest, et I.V ning tema ei tööta ning otsib tööd

terviseseisund ei ole hea. Kohus leiab, et põhjendatud on eeltoodud andmete alusel anda

I.V-le tasuda menetluskulusid vabatahtlik võimalus ult ilma sundtäitmisele

saatmiseta pikendades nende tasumise tähtaega, kuna põhjendatud on asuda seisukohale, et mõistetud tähtaja jooksul kogu menetluskulude tasumine on talle ebamõistlikult koormav. Kohtu sellise otsustuse tingib ka see, et menetluskulude kogusumma on 11 580, 19 eurot, mille tasumine Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 otsusega mõistetud tähtaja jooksul käib ilmselt isikule, kellel puudu ,

b töökoht üle jõu.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.V taotlus mõistetud menetluskulude üldsummas 11580,19 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Samas kohus peab ajata Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2019 kohtuotsusega põhjendatuks

kriminaalasjas nr 1-17-1003 I.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra, mis annab talle võimaluse tasuda pikema aja vältel menetluskulusid vabatahtlikult.

10. Kohus juhib I.V lepanu sellele, et sundraha ja menetluskulud on tähe eraldiseisvad nõuded ja tasumisel tuleb kasutada makserekvisiitides toodud viitenumbrit, mis oli kajastatud makseinfo koondfailis.

11.

432 lg- 1. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § st

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson täitmiskohtunik