1-07-12671/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtulahendi täitmine nr 1-07-12671

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2010.a Asja number 1-07-12671 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Katrin Lindpere Kaitsja Heiki Kuningas Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus

süüdimõistetu J.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu J.P, isikukood xxx, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Kohus määras:

Vabastada J.P Pärnu Maakohtu 22.09.2009.a otsusega mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

J.P katseaeg on üks aasta alates vabanemisest.

Katseajal on J.P kohustatud järgima KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:

1. asuda tööle nädala jooksul alates

vabanemisest või registreerida ennast tööotsijaks;

2. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

3. osaleda Anonüümsete Alkohoolikute grupi töös;

4. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;

5. pöörduda psühhiaatri või narkoloogi poole võimaliku alkoholsõltuvuse tuvastamiseks ja vajadusel alluda ravile;

6. osaleda kriminaalhooldaja määramisel

sotsiaalprogrammides.

J.P tuleb käitumiskontrolli teostamiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud J.P on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 22.09.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-

09-7755 ja KarS § 121 järgi karistati teda vangistusega 9 kuud ning KarS § 263 p 1 järgi vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti

6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu

15.11.2007.a otsusega mõistetud kandmata karistuse 9 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikus 21.04-11.05.2009.a karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta 2 kuud 10 päeva vangistust.

J.P karistusaja algus on 11.05.2009.a ja lõpp 21.07.2010.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse J.P ennetähtaegseks vabastamiseks.

Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud J.P ennetähtaegset vabastamist. J.P ja tema kaitsja taotlesid vabastamist.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et J.P tuleb vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. J.P on karistust kandnud 9 kuud ja 4 päeva.

Kriminaalhooldaja ei ole toetanud J.P ennetähtaegset vabastamist, kuna J.P puudub elukoht, tal on diagnoositud alkoholsõltuvus ja varasemalt ei ole ta suutnud katseaega läbida.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava riskiteguriteks alkohol ja alkoholist tingitud mõtlematu käitumine; on emotsionaalse pinge all kergesti ärrituv, negatiivsete emotsioonide korral kaotab enesevalitsuse ja käitub impulsiivselt ning agressiivselt; käesoleval ajal on motiveeritud elama alkoholivabalt; kinnipeetaval on esinenud raske korduv depressioon ja alkoholsõltuvus, viibinud Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ravil.

J.P on kriminaalkorras karistatud viiel korral, peamiselt varavastaste kuritegude eest, aga ka kehalise väärkohtlemise eest. Vangistust kannab ta esimest korda. J.P ei ole vangistuse kandmise ajal distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Vangistuse kandmise ajal on ta alaliselt saanud psühhiaatrilist ravi.

Soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks antud juhul on, et vabanemisel on J.P olemas elukoht ja toetav lähivõrgustik – ema ja lapsed. Kohtu hinnangul on J.P puhul oluline, et tema käitumist saab ennetähtaegselt vabastamisel tõhusalt kontrollida ja teda mõjutada ning seda eelkõige lisakohustuste määramisega. Tema kandmata karistus on viis kuud, katseaga aga kohaldatakse tema suhtes üks aasta KarS § 76 lg 4 kohaselt. J.P ise soovis jätkuvalt alkoholiprobleemiga tegeleda, andis nõusoleku raviks ja soovis osaleda AA-grupi töös. J.P-le tuleb uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamiseks eelkõige alkoholist hoidumiseks määrata lisakohustuseks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tulenevalt eelnevast alkoholiprobleemidest tuleb J.P kohustada pöörduma psühhiaatri või narkoloogi poole ning vajadusel alluma arsti poolt määratud ravile, J.P andis ka vastava nõusoleku. Samuti tuleb teda kohustada osalema AA-grupi töös. Kuna J.P käitumisriskideks on olnud ka suhtlemine teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, siis tuleb talle käitumiskontrolli kohustusteks määrata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Riskide vähendamiseks on oluline ka kohustus koheselt tööle asuda ning kriminaalhooldaja määramisel sotsiaalprogrammides osalemine. Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-dest 74, 75 ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik