3-19-1139/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-19-1139 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 29.11.2019 Tartu

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Kristjan Press kaebus Politseija Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt kinnipidamistingimustega Pärnu arestimajas. Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Kristjan Press; Vastustaja: Politseija Piirivalveamet (PPA), esindaja volikirja alusel Irina Punko. Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Politseija Piirivalveametilt Kristjan Pressi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot (ükssada eurot) ja kanda see vanglasisesele isikuarvele Tartu Vanglas. Ülejäänud summa osas jätta kahjunõue rahuldamata. Mõista välja Politseija Piirivalveametilt menetluskulud summas 6.15 eurot Kristjan Pressi kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.12.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Kristjan Press on viibinud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu arestimajas perioodidel 01.12.2016 kuni 30.12.2016; 13.01.2017 kuni 27.01.2017; 24.03.2017 kuni 31.03.2017 ja 05.01.2018 kuni 12.01.2018, kokku 61 päeva.

Kristjan Press on esitanud 09.04.2019 arestimaja kinnipidamisnõuete mittevastavuse peale mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 268 eurot. K. Press on leidnud, et kogu arestimajas viibimise ajal ei võimaldatud talle 1-tunnilist jalutuskäiku päevas, mis on ilmselge õiguste rikkumine.

Politseija Piirivalveamet on 06.06.2019 teinud otsuse osaliselt avalduse rahuldamise kohta nr 1.2-3/23-2, millega on tunnistatud õigusvastaseks eelnimetatud perioodil arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 31 lg 2 sätestatud kinnipeetu õiguse tagamata jätmine PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu arestimajas, kuid rahuldamata on jäetud mittevaralise kahju hüvitamine rahas.

K. Press on pöördunud 17.06.2019 Tartu Halduskohtu poole kaebusega mittevaralise kahju hüvitamiseks rahas kokku summas 268 eurot seonduvalt l-tunnise jalutuskäigu mittevõimaldamisega Pärnu arestimajas. Kohus on teinud kaebuse suhtes käiguta jätmise määruse, mille käigus on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot ja täpsustanud kahju hüvitamise suurust, milleks on 244 eurot, arvestades seda, et kaebaja on soovinud mittevaralise kahju hüvitamist 61 päeva eest hüvitisega 4 eurot päev. Kohus märgib, et varasemalt on viidatud perioodide eest arvestatud valesti päevade koguarvuks 59 arestimajas veedetud päeva. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 04.07.2019 võtnud Kristjan Pressi kaebuse menetlusse.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kristjan Press on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 244 eurot arvestades sellega, et talle ei võimaldatud 61 päeva jooksul 1- tunnilist jalutukäiku Pärnu arestimajas kogu seal viibitud aja jooksul perioodidel 01.12.2016 kuni 30.12.2016; 13.01.2017 kuni 27.01.2017; 24.03.2017 kuni 31.03.2017 ja 05.01.2018 kuni 12.01.2018. Kaebaja leiab, et tegemist on tema õiguste rikkumisega. Kaebaja sõnutsi on vastustaja lubanud jalutuskäigu mittevõimaldamise eest kambrisse teleri või raadio. Kaebaja märgib, et 1-tunnilistele jalutukäikudele mittelubamine on mõjunud tema tervisele halvasti, ta kannatab ärevushäirete all ning see on mõjunud tema psüühikale halvasti.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta mittevaralise kahju 244 euro hüvitamise nõudes rahuldamata ning menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. PPA märgib, et vaidlust ei ole selles, et Pärnu arestimajal jalutuhoov puudub ja kaebaja muutused tervislikes küsimustes ei ole kuidagi seotud Pärnu arestimaja kinnipidamistingimustega. PPA märgib, et kohtud on erinevalt lahendanud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, PPA arvamusel on K. Pressi vastuväited otsitud ja tõendamata. Vastustaja märgib, et kaebaja on saanud käia nädalas mitmel korral kambrist väljas, viibides mitmel korral politsei või prokuratuuri menetlustoimingutel ning maakohtus ja sai kohtuda lähedastega. Kambritingimustele mittevastavuse kompenseerimiseks lubatakse kambrisse teler või raadio.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega ning lähtunud kohtupraktikast, asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebaja on taotlenud mittevaralist kahju summas 244 eurot, kuid kohus peab võimalikuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitist summas 100 eurot. PPA on rahuldanud kahju nõude osas, millega on tuvastatud, et jalutusvõimaluse puudumine Pärnu arestimajas oli õigusvastane.

2.Kaebaja sooviks on olnud saada mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt Pärnu arestimaja tingimustega, mis halvendas tema tervist, tekitas ärevushäired ja halvendas kaebaja psüühilist seisundit. Kaebaja viibis Pärnu arestimajas järgnevatel perioodidel: 01.12.2016 kuni 30.12.2016 (30 päeva); 13.01.2017 kuni 27.01.2017(15 päeva); 24.03.2017 kuni 31.03.2017 (8 päeva) ja 05.01.2018 kuni 12.01.2018 (8 päeva), kokku arvestatuna 61 päeva, mitte 59 päeva nagu on esialgselt valesti märgitud. Arestipäevade hulka arvestatakse nii sinna saabumise kui ka arestikambrist lahkumisepäev.

3.Kaebaja on märkinud, et arestimajas olles ei võimaldatud talle 1-tunnist värskes õhus viibimist ning Pärnu arestimajas jalutusõu puudub. Kohus märgib, et tulenevalt arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 31, mis räägib kinnipeetu õigustest, on nimetatud sätte lõige 2 kohaselt kinnipeetul õigus tema soovil viibida vähemalt üks tund päevas valve all värskes õhus. PPA vastuse kohaselt selles osas vaidlust ei ole, kuid mittevaralise kahju hüvitamist rahas ei pidanud PPA põhjendatuks. Kohus märgib, et jalutushoovi puudumist arestimajas ei saa käsitleda kahju ärahoidmise objektiivse takistusena. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 5 ja ASkE § 31 lg 2 kohaselt on õigus kinnipeetul värskes õhus viibida üks tund päevas ja kohus ei pea oluliseks seda, kas kaebaja on esitanud arestimajale kirjalikku taotlust jalutuskäigule minekuks või mitte, kuna selline nõue tuleneb seadusest. Kinnipidamistingimuste tagamine kuulub vastustaja mõjusfääri ning kohus asub seisukohale, et on ilmselge, et kaebajal oli soov viibida 1 tund päevas värskes õhus, kuna kaebaja viibis kinnises kambris. Kohus märgib, et kuigi kaebaja viibis arestimajas periooditi, on kõige pikemaks perioodiks 30 päeva, mil kaebaja suhtes rikuti eeltoodud sätteid ning vastustaja väide, et kaebaja oli 12-l korral käinud menetlustoimingutel ja osalenud kohtuistungil ja kokkusaamistel, mida vastustaja luges kui kambrist väljaskäimist, ei saa kohtu arvates võrrelda tunniajase jalutuskäigu võimaldamisega. Samuti ei saa olla kompensatsiooniks jalutuskäikude eest see, kui arestikambrisse on lubatud teler või raadio. Vastustajal oleks olnud võimalus kahju ärahoidmiseks omal initsiatiivil viia kaebaja jalutuskäikudele arestimajja kus jalutusõu on olemas või paigutada kaebaja ümber teise arestimajja. Kaebaja on märkinud, et ta on seda ka suuliselt soovinud (RKHOKo 21.04.2010 nr 3-3-1-14-10 ).

4.Kohtu arvates saab kahju hüvitamine antud juhul tulla kõne alla põhjusel, et kaebajale ei võimaldatud ühetunnilist jalutuskäiku päevas eelpool toodud ajavahemike jooksul. Arvestades seda, et kaebajale ei võimaldatud jalutuskäiku periooditi, mil kaebaja arestimajas viibis, on tegemist kaebaja õiguste rikkumisega, mis toob kaasa õiguse nõuda mittevaralist kahju. Kaebajale jalutamise mittevõimaldamine kogu arestimajas viibitud aja vältel ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Tartu Ringkonnakohus on kohtulahendis 3-10-2676 asunud seisukohale, et isikule tunniajalise jalutuskäigu mittevõimaldamine kogu arestimajas viibitud perioodi jooksul ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (nimetatud lahendis on perioodi pikkuseks märgitud 70 päeva, mil arestimajas viibivale isikule ei võimaldatud tunniajalist jalutuskäiku päevas). Kohus leiab, et antud asjas on kõige pikem periood 30 päeva järjest, mille kohta kohaldub sama seisukoht. Kohus nõustub kaebajaga, et nimetatud asjaolu võis mõjutada kaebaja tervislikku seisundit negatiivselt. Kuna vastustaja on ise tunnistanud Pärnu arestimajas kaebajale 1-tunnilise jalutuskäigu mittevõimaldamise õigusvastaseks (06.06.2019 otsus 1.2-3/23-2), ei pea kohus seda üle märkima. Kohus on vaid seisukohal, et kaebajale kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju rahas, mis on sada eurot selle eest, et eelnimetatud perioodidel ei võimaldatud kaebajale päevas 1-tunnilist jalutuskäiku Pärnu arestimajas.

Kuigi PPA on märkinud, et arestimaja žurnaalis puudub märge selle kohta, et kaebaja oleks avaldanud soovi jalutuskäigule minna, tuleneb kohtu arvates see nõue ikkagi seadusesätetest, olenemata kinnipeetava avaldusest.

5.Toimikusse on lisatud ka õiguskantsleri seisukoht, mis puudutab Pärnu arestimajas kontrollkäigu tegemist, eelkõige puudutab see jalutusõue puudumist ja kokkusaamiste ruumi puudumist. Märgitud on, et pikemaajaline kinnipidamine ilma jalutushoovita võib kujutada endast inimväärikuse riivet. Seega on ka õiguskantsler juhtinud tähelepanu Pärnu arestimajas esinevatele puudustele.

6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt peab mittevaraline kahju olema tekitatud süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

7.Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1-93-09).

8.Riigikohus on asunud kohtulahendis 3-3-1-64-14 seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb kohtul teha individuaalne otsus, mis tagab õiglase hüvitise, arvestades seejuures RVastS § 9 lg 2 ja RVastS § 13 (vastutuse piiramine) sätestatud kriteeriume. Kahju ulatuse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel. Määrav hüvitis ei tohi olla Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) analoogsetes asjades määratud hüvitistega võrreldes põhjendamatult madal. EIK on märkinud, et on täiesti rahul kui riik, mis on kehtestanud õiguskaitsevahendid hüvitise andmiseks, mõistab välja summad, mis hoolimata sellest, et need on väiksemad kui EIK poolt väljamõistetud summad, ei ole ebamõistlikud, tingimusel, et riigisisesed otsused tehakse kiiresti, need on põhjendatud ja need täidetakse.

9.Kaebaja on nõudnud kokku mittevaralise kahju hüvitamist 244 eurot (4 eurot päevas x 61päeva). Kaebaja on arvestanud, et talle tuleb määrata mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et talle ei võimaldatud eelnimetatud perioodidel 1–tunnilist jalutuskäiku päevas, mis on seadusega ette nähtud, kuna see on halvendanud ka tema tervist. Kohus leiab, et mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele, kuid kaebaja poolt nõutud kahju summat tuleb vähendada. Kohus oma siseveendumusest lähtudes asub seisukohale, et antud asjas oleks mõistlik välja mõista kompensatsiooni 100 eurot selle eest, et kaebajale ei võimaldatud ühetunnilist jalutuskäiku päevas värskes õhus eespool väljatoodud perioodide eest Pärnu arestimajas. Seega kohus rahuldas kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 41 % ulatuses.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebaja kahju hüvitamise taotluse osaliselt.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb otsus sissejuhatusest, resolutsioonist, selgitustest ning kirjeldavast ja põhjendavast osast. HKMS § 5 lg 1 p 4 alusel on kohus otsustanud välja mõista hüvitise avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.

Menetluskulud

Kaebusega on tasutud riigilõivu 15 eurot, PPA ei ole omapoolset menetluskulude nimekirja esitanud. Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt HKMS § 108 lg 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus on rahuldanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude 41% ulatuses, tuleb vastutajalt välja mõista riigilõiv summas 6.15 eurot kaebaja kasuks proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik